[ { "id": "blombos-margid", "eraIds": [ "prehistory" ], "regionIds": [ "africa" ], "title": "Jäljed, mille tähendust otsime", "placeName": "Blombose koopa ümbrus, Lõuna-Aafrika", "lat": -34.4, "lon": 21.2, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": -76000, "maxYear": -72000, "paragraphs": [ { "heading": "Väike ese, suur küsimus", "text": "Blombose koopast Lõuna-Aafrika rannikul on leitud augustatud teokarpe, töödeldud luuesemeid ja märgistatud ookrit. Ooker on värvainena kasutatav mineraalne materjal. Teokarpide augud ning kulumisjäljed viitavad sellele, et neid kanti helmestena. Need leiud avavad akna väga kaugesse minevikku: inimesed oskasid valmistada esemeid, mille ülesanne ei pruukinud olla ainult toidu hankimine.", "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] }, { "heading": "Mida mustrist järeldada?", "text": "Ookritükile tehtud korrapärased lõiked on uurijates tekitanud küsimuse, kas neisse talletati teavet. See on võimalik tõlgendus, mitte tõestatud sõnum. Me ei oska neid märke lugeda ega tea, kas need tähistasid loendamist, kaunistust või midagi muud. Helmestel leitud punase ookri jäljed seovad värvaine ja kehakaunistuste kasutamist, kuid ei ava kandja mõtteid.", "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] }, { "heading": "Õppepilt, mitte elulugu", "text": "Siinne ajavahemik on leidude ligikaudse vanuse ümber valitud õppeaken. See ei tähista kellegi sünniaega. Võid mõelda inimesele, kes hoiab käes väikest märgistatud eset, kuid see tegelane on kujuteldav. Allikad tõendavad esemeid ja uurijate tõlgendusi, mitte tema nime, perekonda või päevakava. Ühe koopa leiud ei kirjelda kõigi tolleaegsete Aafrika inimeste elu.", "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Materjal", "value": "Ooker ja teokarbid", "detail": "Värvainet ja augustatud karpe seostatakse märgistamise ning ehetega.", "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] }, { "label": "Teadmise piir", "value": "Märkide sisu on teadmata", "detail": "Korrapärasus on nähtav; märkide täpne tähendus ei ole säilinud.", "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] } ], "sourceIds": [ "smithsonian-blombos", "nsf-blombos" ] }, { "id": "catalhoyuk-katuste-asula", "eraIds": [ "early-farming" ], "regionIds": [ "asia" ], "title": "Naabrid teisel pool seina", "placeName": "Çatalhöyük, Anatoolia", "lat": 37.7, "lon": 32.8, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": -7000, "maxYear": -6500, "paragraphs": [ { "heading": "Tänavata naabruskond", "text": "Çatalhöyüki idapoolsel asulakünkal paiknesid majad tihedalt üksteise vastas. Hoonetesse pääses katuse kaudu ning majade vahel ei olnud tavapärast tänavavõrku. Selline asula aitab näha, et kodu ja naabruskonda saab korraldada väga erinevalt. Tänapäeva tänavaäärne välisuks ei ole ainus võimalik lahendus ega kogu inimajaloo vaikimisi mudel.", "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] }, { "heading": "Paigale jäämise jäljed", "text": "Asula pärineb ajast, mil Anatoolias kujunes paikne põlluharijate elu. Üksteise peale kogunenud ehituskihid näitavad, et sama paika muudeti ja kasutati põlvkondade kaupa. Majadest on leitud seinamaalinguid, reljeefe ja muid kujutisi. Nii ei jutusta eluruumid ainult peavarjust, vaid ka sellest, kuidas inimesed oma ümbrusele tähendust andsid.", "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] }, { "heading": "Mida me inimese kohta ei tea", "text": "See on idapoolse asula ühe varase ajajärgu õppenäide, mitte kogu Aasia kirjeldus. Sarnase suurusega majad on aidanud uurijatel arutleda kogukonna korralduse üle, kuid nende põhjal ei saa tõestada, et kõik inimesed olid võrdsed. Kujuteldav katusele astuv elanik pole teadaolev ajalooline isik. Tema nimi, tööjaotus ja isiklikud uskumused jäävad siin lahtiseks.", "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Kodu", "value": "Sissepääs katuselt", "detail": "Majad paiknesid tihedalt kõrvuti, ilma tavalise tänavavõrguta.", "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] }, { "label": "Pildikeel", "value": "Kujutised eluruumides", "detail": "Seinamaalingud ja reljeefid kuuluvad asula arheoloogiliste leidude hulka.", "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-catalhoyuk" ] }, { "id": "orkney-kivimajad", "eraIds": [ "ancient" ], "regionIds": [ "europe" ], "title": "Kivimajade vahel põhjapoolsetel saartel", "placeName": "Skara Brae ja Orkney saared", "lat": 59.0, "lon": -3.3, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": -2900, "maxYear": -2600, "paragraphs": [ { "heading": "Kodu on samuti ajalooallikas", "text": "Orkney saartel säilinud Skara Brae asulas olid kivist majad ühendatud kitsaste kaetud käikudega. Need ehitised annavad võimaluse uurida kodust ruumi, mitte ainult muistseid valitsejaid või suuri lahinguid. Siin saab küsida, kuidas paiknesid majad üksteise suhtes ja kuidas inimesed nende vahel liikusid. Säilinud seinad ei anna siiski täielikku päevakava.", "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] }, { "heading": "Asula ja laiem maastik", "text": "Orkney neoliitiliste mälestiste hulka kuuluvad lisaks asulale matmispaigad ning kiviringid. Need ei valminud kõik korraga. Koos näitavad nad, et saarte põlluharijate kultuuris olid olulised nii eluasemed kui ka ühised tseremoniaalsed paigad. Suurte kiviehitiste olemasolu annab tunnistust ehitusoskusest, kuid ei ütle iseenesest, mida iga osaline uskus.", "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] }, { "heading": "Ajastu nimi ei ole elulaadi hinne", "text": "Selle veebilehe ajateljel kuulub valitud ajavahemik muistse maailma jaotusse. Kohaliku arheoloogia mõistes on tegu neoliitikumi ehk noorema kiviajaga. Ülemaailmsed ajastupiirid ei tähenda, et kõik piirkonnad muutusid samal ajal ühtemoodi. Siia mõeldud elanik on väljamõeldud õppetegelane; Skara Brae ehitusjäänused on päris. Tema lugu ei esinda kogu tolleaegset Euroopat.", "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Ehitus", "value": "Kivist elamud", "detail": "Skara Brae majade vahel olid kitsad kaetud käigud.", "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] }, { "label": "Elukeskkond", "value": "Asula osana pärandmaastikust", "detail": "Eluasemeid tuleb vaadelda koos eri aegade matmis- ja tseremoniaalsete paikadega.", "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-orkney" ] }, { "id": "caral-jõeorg", "eraIds": [ "ancient" ], "regionIds": [ "americas" ], "title": "Linn kõrbe ja jõeoru piiril", "placeName": "Caral, Supe org, praegune Peruu", "lat": -10.9, "lon": -77.5, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": -2600, "maxYear": -2000, "paragraphs": [ { "heading": "Kuiv terrass ja roheline org", "text": "Carali linn rajati kuivale kõrgemale terrassile Supe jõeoru kohal. Selle suured kivist ja pinnasest platvormid ning süvendatud ümarad väljakud näitavad läbimõeldud ruumilist korraldust. Linn ei tekkinud ühe päevaga: hoonestust muudeti pika aja jooksul. Selle vaatlemisel on tähtis märgata nii ehitisi kui ka nende seost ümbritseva maastikuga.", "sourceIds": [ "unesco-caral" ] }, { "heading": "Koos tegemine ja võim", "text": "UNESCO käsitluses olid Carali suured ehitised ja osa elamualasid seotud tseremooniate ning ühiskonna juhtimisega. Monumentide rajamine osutab võimele tööd korraldada. Sellest ei saa aga välja lugeda ehitaja nime, tema töötasu või seda, kas ta osales omal soovil. Suur ehitis on tõend ühiskonna tegevusest, mitte iga elaniku eluloo kokkuvõte.", "sourceIds": [ "unesco-caral" ] }, { "heading": "Ameerika varane linnaline elu", "text": "Caral kuulus Supe oru mitme asula võrgustikku. See õppenäide käsitleb kohalikku ühiskonda ammu enne inkade riiki; hilisemaid inkade kombeid ei tohi siia automaatselt üle kanda. Kui kujutled end väljaku servale, on see mõtteline vaatepunkt. Allikast pärinevad koha ja ehituse andmed, mitte sinu roll linnas. Valitud aeg jääb Carali arheoloogiliselt dateeritud kasutusperioodi sisse.", "sourceIds": [ "unesco-caral" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Ühine ruum", "value": "Süvendatud ümarad väljakud", "detail": "Need olid osa linna monumentaalsest planeeringust.", "sourceIds": [ "unesco-caral" ] }, { "label": "Asukoht", "value": "Kõrb jõeoru kõrval", "detail": "Asula paiknes kuival terrassil Supe rohelise oru kohal.", "sourceIds": [ "unesco-caral" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-caral" ] }, { "id": "mohenjodaro-veeteed", "eraIds": [ "ancient" ], "regionIds": [ "asia" ], "title": "Kaevud ja tänavad Induse linnas", "placeName": "Mohenjo-daro, praegune Pakistan", "lat": 27.3, "lon": 68.1, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": -2500, "maxYear": -2000, "paragraphs": [ { "heading": "Linn kui ühine korraldus", "text": "Mohenjo-daro tänavad ristusid korrapäraselt ning hooned moodustasid selgelt kavandatud linnaruumi. Varemetes on säilinud kaeve, äravoolurajatisi ja pesemisega seotud ehitisi. Nende põhjal näeme, et vesi polnud ainult jões voolav loodusjõud: selle toomine ja ärajuhtimine olid ka ehituslikud ülesanded. Tänavate ning veerajatiste uurimine avab argielu teistsuguse külje kui üksnes uhkete esemete vaatamine.", "sourceIds": [ "unesco-indus" ] }, { "heading": "Mida rajatised ütlevad?", "text": "Linnas eristuvad kõrgemale rajatud osa ja all-linn. UNESCO kirjeldab selle planeeringut olulise tõendina Induse tsivilisatsiooni linnakorraldusest. Korrapärane tänavavõrk ei tähenda siiski, et teaksime täpselt, kes käske andis või kuidas jagati hooldustöid. Kaevu olemasolu ei tõesta, et igal kodul oli oma veevõtukoht või et kõik elanikud kasutasid vett ühtemoodi.", "sourceIds": [ "unesco-indus" ] }, { "heading": "Üks paik, mitte terve manner", "text": "Siinne õpetlik vaade piirdub linna varase õitsengu ajaga. Hilisem budistlik ehitis samal varemealal ei kuulu sellesse ajapilti. Kujuteldav inimene tänavaristil ei ole allikast leitud tegelane ning me ei määra talle ametit ega sünnikohta. Mohenjo-daro aitab mõista üht linnalist elukeskkonda, mitte kõigi muistse Aasia inimeste igapäevaelu.", "sourceIds": [ "unesco-indus" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Vesi", "value": "Kaevud ja äravool", "detail": "Arheoloogilised rajatised näitavad veekasutuse korraldamist.", "sourceIds": [ "unesco-indus" ] }, { "label": "Liikumine", "value": "Korrapärane tänavavõrk", "detail": "Tänavate ristumine on üks säilinud linnaplaneerimise tunnuseid.", "sourceIds": [ "unesco-indus" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-indus" ] }, { "id": "pompeji-enne-purset", "eraIds": [ "ancient" ], "regionIds": [ "europe" ], "title": "Linn, mis polnud veel varemetes", "placeName": "Pompeji, Rooma riik", "lat": 40.8, "lon": 14.5, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1, "maxYear": 78, "paragraphs": [ { "heading": "Igapäevane linn", "text": "Pompeji oli Rooma riigi kaubalinn, kus sillutatud tänavate ääres seisid elu- ja ärihooned. Foorumi ümber paiknesid avalikud ehitised ning linnas olid saunad ja teatrid. Säilinud keskkond aitab mõista, et linnaelu toimus kodu kõrval ka ühises ruumis. Uhke elamu ja kauplemiseks mõeldud ruum jutustavad erinevatest tegevustest, mitte ühest kõigile ühesugusest elust.", "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] }, { "heading": "Seintel on inimeste jäljed", "text": "Pompeji majades leidus seinamaalinguid ning hoonete seintel kirjutisi. Viimaste hulgas on poliitilisi ning isiklikke sõnumeid. Need lubavad uurida inimeste suhtlust, kuid neist ei saa järeldada, et kõik oskasid lugeda või et ühe jõuka maja elulaad oli tavaline. Erinevat tüüpi hooned näitavad ühiskonna mitmekesisust.", "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] }, { "heading": "Vaatlus enne katastroofi", "text": "Valitud ajahetk jääb enne Vesuuvi purset, mis mattis linna aastal 79. Purske tagajärjed selgitavad, miks on uurijatel tänapäeval nii palju tõendeid, kuid seda hilisemat sündmust ei panda kujuteldava elaniku mälestustesse. Siinne inimene on õppetegelane, mitte tuvastatud ohver. Me ei otsusta, kas ta viibis purske ajal linnas või kuidas lõppes tema elu.", "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Avalik ruum", "value": "Foorum, saunad ja teatrid", "detail": "Linnas oli eri ülesannetega ühiskondlikke hooneid.", "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] }, { "label": "Suhtlus", "value": "Kirjutised seintel", "detail": "Säilinud sõnumid annavad jälgi poliitilisest ja isiklikust elust, mitte üldist kirjaoskuse määra.", "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-pompeii" ] }, { "id": "suur-zimbabwe", "eraIds": [ "medieval" ], "regionIds": [ "africa" ], "title": "Kivimüürid ja kauged kaubateed", "placeName": "Suur-Zimbabwe, praegune Zimbabwe", "lat": -20.3, "lon": 30.9, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1350, "maxYear": 1440, "paragraphs": [ { "heading": "Paik, mille ehitas kohalik ühiskond", "text": "Suur-Zimbabwe oli šona ühiskonnaga seotud linnaline ja poliitiline keskus. Selle suures müüriga piiratud alas laoti tahutud graniitplokke korrapärastesse ridadesse. Kivimüüride sees paiknesid ka savise materjaliga ehitatud eluruumid ja õued. Kivi kõrval kasutatud teised materjalid on tähtsad: kõrge müür ei olnud iseenesest kogu kodu.", "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] }, { "heading": "Kohalik töö ja kauged sidemed", "text": "Arheoloogilised leiud sisaldavad keraamikat ning rauast esemeid, mis aitavad uurida põllumajanduse ja karjakasvatusega seotud ühiskonda. Hiinast ja Pärsiast pärit esemed ning Kilwa mündid osutavad kaugele ulatuvatele kaubandussidemetele. See ei tähenda, et iga elanik ise üle mere reisis. Ese võis liikuda läbi mitme vahendaja ja jõuda kaugele oma valmistamiskohast.", "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] }, { "heading": "Müüride taga jääb teadmata elu", "text": "Õppeaken on valitud pärast suure müüriala rajamist ja enne keskuse peamise kasutusaja lõppu. Siinne paik ei esinda kogu Aafrikat ega kõigi šona inimeste elu. Kujuteldav õuel liikuv tegelane pole konkreetne ajalooallikast leitud inimene. Säilinud hooned võimaldavad rääkida ehitusest ja ühiskondlikust korraldusest, aga mitte määrata tema jõukust, peresuhteid või usulisi veendumusi.", "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Ehitus", "value": "Korrapäraselt laotud graniit", "detail": "Suures müürialas ühendati kivist piirdeid teistest materjalidest elamutega.", "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] }, { "label": "Kaubandus", "value": "Kohale jõudnud kauged esemed", "detail": "Välismaised leiud osutavad ühendustele, mitte iga elaniku reisimisele.", "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-zimbabwe" ] }, { "id": "angkor-vesi-ja-linn", "eraIds": [ "medieval" ], "regionIds": [ "asia" ], "title": "Linnamaastik templite ümber", "placeName": "Angkor, khmeeride riik", "lat": 13.4, "lon": 103.9, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1200, "maxYear": 1350, "paragraphs": [ { "heading": "Enamat kui kuulsad templid", "text": "Angkori templid olid osa palju laiemast linnalisest keskkonnast. Seal leidus veehoidlaid, tamme, kanaleid ja ühendusteid. Nende koos vaatamine aitab näha, et ehitusoskus ei väljendunud ainult kivikaunistustes. Suurte veerajatiste ja teede kaudu kujundati kogu maastikku. Üksik templi foto ei näita selle ühiskonna kõiki tegevusi.", "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] }, { "heading": "Võim ja tähendus ruumis", "text": "Angkor oli sajandeid khmeeride riigi keskus. Eri aegade pealinnade planeering ja templite asetus peegeldasid ühiskondlikku korraldust ning usulisi tähendusi. UNESCO rõhutab nende ehitiste seost ümbritseva maastikuga. Me ei saa siiski ühe templi põhjal öelda, millised olid kõigi elanike tõekspidamised või kuidas jagunes iga pere töö. Suur keskus koosnes paljudest erinevatest kogemustest.", "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] }, { "heading": "Ajalooline õppevaade", "text": "Siinne ajavahemik käsitleb keskaegset Angkorit. Tänapäeval samas piirkonnas elavate külade kommetest ei tehta automaatselt järeldusi selle aja kohta. Kui kujutled inimest kanali või tee kõrval, on see väljamõeldud vaatepunkt päris ajaloolises keskkonnas. Tema amet ja nimi jäävad määramata. See lugu õpetab märkama taristut ja ruumi, mitte ei väida, et üks Angkori näide kirjeldab kogu Aasiat.", "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Taristu", "value": "Veehoidlad ja kanalid", "detail": "Angkori arheoloogiline maastik sisaldab suuri vee korraldamise rajatisi.", "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] }, { "label": "Ühine ruum", "value": "Templid ja ühendusteed", "detail": "Ehitis ja selle ümbrus aitavad koos mõista keskuse korraldust.", "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-angkor" ] }, { "id": "tallinn-hansalinn", "eraIds": [ "medieval" ], "regionIds": [ "estonia", "europe" ], "title": "All-linn ja Toompea", "placeName": "Tallinn", "lat": 59.4, "lon": 24.7, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1400, "maxYear": 1499, "paragraphs": [ { "heading": "Linn mereäärses kaubavõrgus", "text": "Keskaegne Tallinn kuulus Hansa kaubandusvõrgustikku. Säilinud kaupmehemajad, kirikud ja ühiskondlikud hooned näitavad, kui oluline oli linnale kauplemine. All-linna kitsad tänavad ja hoovide piirid aitavad praegugi vana linnaruumi ette kujutada. Kaubanduse tähtsus ei tähenda siiski, et iga elanik oli kaupmees või sai linna jõukusest võrdselt osa.", "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] }, { "heading": "Erinevad keskused lähestikku", "text": "Toompeal asusid võimu ja kirikuga seotud keskused, all-linnas raekoda ning kaupmeeste ja käsitööliste gildid. Gild oli tegevusala või seisusega seotud ühendus. Linnamüüride läheduses paiknes seega mitu eri ülesannetega keskkonda. UNESCO käsitlus rõhutab just võimukeskuse ja hansakaubalinna kõrvuti olemist. Tänavaplaan jutustab nii liikumisest kui ka ühiskondlikust korraldusest.", "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] }, { "heading": "Tallinna näide ei ole kogu Eesti", "text": "See vaade puudutab hiliskeskaegset linna, mitte kõiki Eesti talusid või külasid. Tänaval liikuv kujuteldav elanik ei saa siit automaatselt rahvust, ametit ega õigusi. Me ei esita talle väljamõeldud sünniaega ega elulugu. Allikaga on seotud linnaruumi ja asutuste kirjeldus. Ühe konkreetse inimese võimaluste mõistmiseks oleks vaja täpsemaid dokumente tema tausta kohta.", "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Töökorraldus", "value": "Kaupmeeste ja käsitööliste gildid", "detail": "Ühendustel oli oma koht all-linna ühiskondlikus ruumis.", "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] }, { "label": "Linnaruum", "value": "Ülal võimukeskus, all kaubalinn", "detail": "Toompea ja all-linn täitsid erinevaid ülesandeid.", "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-tallinn" ] }, { "id": "nanmadol-saared", "eraIds": [ "medieval" ], "regionIds": [ "oceania" ], "title": "Kivist keskus vee vahel", "placeName": "Nan Madol, Pohnpei", "lat": 6.8, "lon": 158.3, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1300, "maxYear": 1499, "paragraphs": [ { "heading": "Saared, mille kuju andis inimene", "text": "Pohnpei ranniku lähedal paiknev Nan Madol koosneb tehissaartest, mille rajamisel kasutati basaltkivi ja korallrahne. Neile ehitati elupaiku, templeid, hauarajatisi ning valitsejatega seotud hooneid. Vesi oli selles keskkonnas osa paikade omavahelisest asetusest. See polnud lihtsalt üksik monument, vaid mitme ülesandega rajatiste kogum.", "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] }, { "heading": "Kivi toomine ja ühine korraldus", "text": "Suured basaltplokid toodi Pohnpei teistest paikadest. Nende transportimine ja täpne ladumine osutavad tehnilistele oskustele ning võimele inimeste tööd korraldada. Nan Madol oli Saudeleuri dünastia tseremoniaalne keskus. Ehitiste mõõtmed ei anna aga vastust, kuidas tundis end üks töötegija või milline osa saare elanikkonnast seal püsivalt elas.", "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] }, { "heading": "Okeaania ei ole üks elulaad", "text": "See on konkreetse Mikroneesia keskuse õppenäide selle peamise rajamisaja sees. Seda ei laiendata kõigile Vaikse ookeani saartele ega teiste ajastute meresõitjatele. Kui loos kujutletakse inimest kiviseina kõrval, on ta väljamõeldud vaatleja. Allikad toetavad paiga ehituslikku ja ühiskondlikku tausta, mitte tema sugupuud või uskumusi. Kaardipunkt tähistab õppepaika, mitte oletatavat kodu.", "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Materjal", "value": "Basalt ja korallrahnud", "detail": "Tehissaared ning suured müürid kujundasid keskuse ruumi.", "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] }, { "label": "Ühiskond", "value": "Tseremoniaalne ja poliitiline keskus", "detail": "Rajatiste hulka kuulusid nii elupaigad kui ka templid ja hauad.", "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-nanmadol" ] }, { "id": "hoian-jõesadam", "eraIds": [ "early-modern" ], "regionIds": [ "asia" ], "title": "Maja tänava ja jõe vahel", "placeName": "Hội An, praegune Vietnam", "lat": 15.9, "lon": 108.3, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1650, "maxYear": 1750, "paragraphs": [ { "heading": "Kaup liikus vee kaudu", "text": "Hội An oli kaubasadam Thu Bồni jõe suudme lähedal. Selle sidemed ulatusid Ida- ja Kagu-Aasiasse ning kaugemalegi. Säilinud tänavaplaanis kulgeb üks suund jõega rööbiti, teine jõega risti. Nii aitab linnaplaan mõista, kuidas ühendas sadam veeteed ja maismaal toimuva kauplemise. Jõgi polnud linnale ainult taust.", "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] }, { "heading": "Elu- ja äriruum kõrvuti", "text": "Hooned paiknesid kitsaste tänavate ääres tihedate ridadena. Paljude hoonete esikülg avanes klientidele tänava poole, tagakülg võimaldas kaupa paatidest laadida. Puitkarkassiga majad ja usulised hooned peegeldavad kohalike ning väljast tulnud kultuuride kohtumist. See kohtumine ei tähenda, et kõigil elanikel olid ühesugused kombed või et päritolu järgi saaks inimese ameti ära arvata.", "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] }, { "heading": "Õppepilt kaubalinnast", "text": "Valitud ajavahemik jääb sadama aktiivsesse kasutusaega. Kujuteldav inimene ukseaval võib aidata ruumi ette kujutada, kuid ei ole tõendatud kaupmees ega meresõitja. Me ei määra talle päritolumaad, sissetulekut või reisiteekonda. Hội Ani näide räägib ühest jõega seotud linnast, mitte kõigi tolleaegsete Aasia külade ja linnade elust. Hilisem hoonestus ei ilmu siin automaatselt varasemasse aega.", "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Liikumine", "value": "Tänav ja jõgi ühenduses", "detail": "Ärihoonete paigutus võimaldas kliendile ligipääsu ning kauba laadimist paatidelt.", "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] }, { "label": "Ehitus", "value": "Tihedad puitkarkassiga majaread", "detail": "Hoonestus ja tänavavõrk säilitavad varasema kaubalinna korraldust.", "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-hoian" ] }, { "id": "potosi-hobe-ja-sundtoo", "eraIds": [ "early-modern" ], "regionIds": [ "americas" ], "title": "Hõbeda teekond ja töö hind", "placeName": "Potosí, Hispaania koloniaalvõimu all olnud Andid", "lat": -19.6, "lon": -65.8, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1600, "maxYear": 1700, "paragraphs": [ { "heading": "Mäest maailmakaubandusse", "text": "Potosí elu kujundas hõbedakaevandamine. Maagi teekond jätkus purustamise ja töötlemise kaudu rahapajani ning hõbe liikus Hispaania kaubandusvõrkudesse. Tootmist toetasid veehoidlad ja veejõul töötavad veskid. Linn aitab näha, kuidas kauge mägipiirkond oli seotud palju laiema majandusega. Hõbedast ese ei räägi iseenesest kõigest tööst, mis selle valmimiseks tehti.", "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] }, { "heading": "Rikkus ei jagunenud võrdselt", "text": "Koloniaalne tootmiskorraldus kasutas põlisrahvastele peale surutud mitat ehk kohustuslikku tööteenistust. Hispaania kolonistide ja sunnitud töötegijate elamualad olid eraldatud. Suurejooneliste hoonete kõrval tuleb seega märgata sundi ja ebavõrdsust. Töökorralduse kirjeldus ei tähenda, et iga põliselanik oli samas olukorras või et iga kaevandusega seotud inimene täitis üht ülesannet.", "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] }, { "heading": "Üksikisikut ei saa statistikast välja mõelda", "text": "See õppenäide käsitleb varauusaegset kaevanduslinna. Kujuteldavale tegelasele ei omistata sunnitöölise staatust, ametit ega saatust ilma eraldi aluseta. Allikad toetavad tootmisahela ning koloniaalse sundtöö olemasolu, mitte konkreetse inimese päevaplaani. Me ei lisa tööaega, palka või terviseandmeid. Potosí ei esinda kogu Ameerikat, vaid üht kohta, kus maailmakaubandus ja vägivaldne võimukorraldus põimusid.", "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Tootmine", "value": "Kaevandus, veski ja rahapada", "detail": "Hõbeda saamine ühendas mitut tööetappi ja veejõurajatisi.", "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] }, { "label": "Võim", "value": "Kohustuslik tööteenistus", "detail": "Mita sundis põliselanikke koloniaalse tootmise heaks töötama; seda ei käsitleta vabatahtliku ametivalikuna.", "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-potosi" ] }, { "id": "saltaire-vabrikukula", "eraIds": [ "industrial" ], "regionIds": [ "europe" ], "title": "Vabrik ja elamud ühes plaanis", "placeName": "Saltaire, Inglismaa", "lat": 53.8, "lon": -1.8, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1880, "maxYear": 1900, "paragraphs": [ { "heading": "Asula tekstiilivabriku ümber", "text": "Saltaire rajati Aire jõe äärde tööstusasulana. Tekstiilivabrikute kõrval olid töötajate elamud ja ühiskondlikud hooned. Säilinud planeering näitab, et tootmise koht ning inimeste igapäevane elukeskkond kavandati omavahel seotuna. Siin saab uurida, kuidas tööstus muutis enamat kui tööriistu: see kujundas ka tänavaid, hooneid ja kodu ümbrust.", "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] }, { "heading": "Hoolitsus koos tööandja võimuga", "text": "Asulas olid kool, haigla, söögisaal, kirik ja teised ühiskondlikud rajatised. UNESCO kirjeldab selle taga paternalistlikku mõtteviisi: ettevõtja korraldas töötajate jaoks teenuseid, kuid oli ühtlasi väga mõjukas nende elukeskkonna kujundaja. Elamute erinevused peegeldasid töötajate hierarhiat. Seetõttu ei saa korrastatud tänavatest järeldada, et kõigi olukord oli võrdne või tööelu probleemid lahendatud.", "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] }, { "heading": "Eriline näide, mitte keskmine tööstuslinn", "text": "Siinne ajavahemik on valitud asula hilisemast kujunemisjärgust, et mitte paigutada kõiki teenuseid selle algusaastatesse. Kujuteldav elanik pole nimeliselt teada töötaja ning tema pere suurust või töötasu ei tuletata hoonete välimusest. Saltaire oli erilise kavaga tööstusasula. Selle põhjal ei saa kirjeldada kõiki Inglismaa vabrikulinnu ega eeldada, et igal töölisel oli samasugune kodu.", "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Elukeskkond", "value": "Töökohad ja kodud lähestikku", "detail": "Asula planeering sidus vabriku töötajate elamute ning ühiskondlike hoonetega.", "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] }, { "label": "Teenused", "value": "Kool ja haigla asulas", "detail": "Teenused olid osa ettevõtja korraldatud keskkonnast, mitte tõend kõigi võrdsest heaolust.", "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-saltaire" ] }, { "id": "narva-kreenholm", "eraIds": [ "industrial" ], "regionIds": [ "estonia", "europe" ], "title": "Vabrik kujundab Narva elu", "placeName": "Kreenholm, Narva", "lat": 59.4, "lon": 28.2, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1905, "maxYear": 1913, "paragraphs": [ { "heading": "Suurtööstus jõe ääres", "text": "Kreenholm kujunes Narvas tekstiilitööstuse keskuseks, mille rajamisel oli tähtis jõe koskede energia. Ettevõte kasutas Inglise seadmeid ja ulatuslikke kaubandussidemeid. Kanga tootmine sidus Narva palju laiema tööstusmaailmaga. Muuseumi käsitlus tuletab ühtlasi meelde, et seadmete tehniline tase ja ettevõtte edu ei kirjelda iseenesest töötegijate heaolu.", "sourceIds": [ "narva-workers", "narva-kreenholm" ] }, { "heading": "Töökoht muutus elukeskkonnaks", "text": "Kreenholm ei koosnenud ainult tootmishoonetest. Selle juurde rajati elamuid, koole ja haiglaid; muuseumi kogufotod näitavad ka tööliskasarmuid. Nii ulatus ettevõtte mõju töökohast kodu ja teenusteni. Narva Muuseum rõhutab vabriku edu taga olnud kurnavat tööd. Siin ei lisata sellele täpset tööpäeva pikkust ega palka, sest loetud avalik tutvustus neid andmeid ei esita.", "sourceIds": [ "narva-workers", "narva-kreenholm" ] }, { "heading": "Üks hetk enne suuri muutusi", "text": "Õppeaken keskendub Esimese maailmasõja eelsele ajale. Hilisemate sõdade, riigikorra vahetuste ja tänapäeva Kreenholmi seisundit ei paigutata sellesse pilti. Kujuteldav Narva elanik ei ole automaatselt vabrikutööline ega kindlast rahvusest. Allikad annavad tausta linna ja ettevõtte seosele, mitte tema sünnile või elukäigule. See on tööstusliku Eesti õppenäide, mitte kogu maa elu kirjeldus.", "sourceIds": [ "narva-workers", "narva-kreenholm" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö", "value": "Masinad ja inimeste pingutus", "detail": "Muuseum seostab ettevõtte edu nii tehnoloogia kui ka kurnava tööga.", "sourceIds": [ "narva-workers" ] }, { "label": "Kodu ümbrus", "value": "Vabrikuga seotud elamud ja teenused", "detail": "Kreenholm kujunes tootmiskohast laiemaks vabrikulinnaks.", "sourceIds": [ "narva-kreenholm" ] } ], "sourceIds": [ "narva-workers", "narva-kreenholm" ] }, { "id": "brasilia-uus-pealinn", "eraIds": [ "modern" ], "regionIds": [ "americas" ], "title": "Pealinn, mida kavandati tervikuna", "placeName": "Brasília, Brasiilia", "lat": -15.8, "lon": -47.9, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 1961, "maxYear": 1970, "paragraphs": [ { "heading": "Uue linna mõte", "text": "Brasília rajati Brasiilia uueks pealinnaks aastatel 1956–1960. Selle keskset plaani kujundavad kaks suurt telge: monumentaalsete riigihoonete suund ja maastikku järgiv liikumistee. Uue pealinna ehitamine oli osa riigi moderniseerimise kavast. Linnaruumi kaudu püüti väljendada ettekujutust sellest, milline võiks olla tuleviku riik ja igapäevaelu.", "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] }, { "heading": "Kodu suure plaani sees", "text": "Elamukvartalid koosnesid kortermajadest, mille all ja ümber jäeti ruumi maastikule. Nii seoti eluasemed avatud alade ning naabruskonna tervikuga. UNESCO käsitlus kirjeldab seda modernistliku linnaplaneerimise näitena. Kavandi eesmärgid pole siiski sama mis kõigi elanike kogemus: hoonete plaanist ei saa välja lugeda, kes sai korteri, kuidas ta tööle jõudis või millega ta rahul oli.", "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] }, { "heading": "Valitud vaade, mitte kogu pealinn", "text": "See profiil keskendub uue pealinna kavandatud tuumikule esimestel kasutusaastatel. Seda ei käsitleta kõigi Brasília ümbruse asumite ega kogu Brasiilia elulaadina. Kujuteldav inimene avatud majadevahelises ruumis ei ole dokumenteeritud ametnik ega ehitaja. Tema taust jääb määramata. Hiljem valminud mälestisi ei lisata siia üksnes seetõttu, et need kuuluvad praeguse linna tuntud vaadete hulka.", "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Linnaplaan", "value": "Suured teljed ja elamukvartalid", "detail": "Riigihoonete keskne ala ning elupiirkonnad kavandati tervikliku plaani osadena.", "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] }, { "label": "Elamu", "value": "Avatud ruum hoonete ümber", "detail": "Modernistlik kavand sidus kortermaju maastiku ja naabruskonnaga.", "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-brasilia" ] }, { "id": "kihnu-elav-parand", "eraIds": [ "modern" ], "regionIds": [ "estonia", "europe" ], "title": "Pärand, mida tehakse koos", "placeName": "Kihnu ja Manija kultuuriruum", "lat": 58.1, "lon": 24.0, "precision": "Ligikaudne õppepaiga kaardipunkt; ei tähista inimese kodu ega esinda tervet piirkonda.", "minYear": 2003, "maxYear": 2008, "paragraphs": [ { "heading": "Pärand ei ole ainult muuseumiese", "text": "Kihnu kultuuriruum hõlmab laule, tantse, mänge, pulmakombeid ja käsitööd. UNESCO kirjelduses on naistel oluline osa nende oskuste ning tavade edasiandmisel. Kudumine ja ühine laulmine on näited tegevustest, kus pärand sünnib inimeste vahel. Riideese võib olla korraga praktiline ese ja kogukonna mälu kandja, mitte ainult vitriinis vaadatav kaunistus.", "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] }, { "heading": "Tööjaotus muutub ajas", "text": "Pärandikirjeldus seostab meeste varasemat elu merel kalapüügi ja hülgeküttimisega ning naiste tööd saartel majapidamise ja põllumajandusega. Seda ajaloolist üldistust ei tohi lugeda iga tänapäevase naise või mehe päevakavaks. Ka erksad villased rõivad ja kodune käsitöö ei tähenda, et kõik saarlased elaksid ühtemoodi või väljaspool ülejäänud ühiskonda.", "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] }, { "heading": "Elav kultuur, mitte ajas seisnud saar", "text": "Õppeaken langeb Kihnu kultuuriruumi rahvusvahelise tunnustamise aega. UNESCO osutab ka majandusraskustele, ehitussurvele ja hoolimatu turismi mõjule. Pärandi hoidmine pole seega lihtsalt mineviku kordamine, vaid valikute tegemine muutuvas keskkonnas. Siinse loo kujuteldavale tegelasele ei määrata sugu, ametit ega käsitööoskust. Kihnu näide räägib konkreetsest kultuuriruumist, mitte kõigi Eesti inimeste tavalisest elust.", "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Oskused", "value": "Kudumine, laulmine ja tavade edasiandmine", "detail": "UNESCO kirjeldab neid kogukonnas jagatava elava pärandina.", "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] }, { "label": "Muutused", "value": "Pärandi hoidmine surve all", "detail": "Turism, ehitamine ja majanduslik olukord võivad mõjutada traditsioonide jätkumist.", "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] } ], "sourceIds": [ "unesco-kihnu" ] }, { "id": "pakistan-2018", "eraIds": [ "modern" ], "regionIds": [ "asia" ], "title": "Lapse võimalused mitmekesises Pakistanis", "placeName": "Pakistan", "lat": 30.4, "lon": 69.3, "precision": "Riigi ligikaudne keskpunkt õppekaardil; ei tähista tüdruku kodu ega tõenda tema asulat. Ei väljenda seisukohta vaidlusaluste piiride kohta.", "minYear": 2018, "maxYear": 2018, "paragraphs": [ { "heading": "Suur riik, mitte üksainus elukeskkond", "text": "Pakistani lapse elu 2018. aastal ei saa paigutada automaatselt ei suurlinna ega kaugesse külla. Eelmise aasta rahvaloenduse lõplikus riiklikus tabelis oli üle kahesaja miljoni inimese ning suurem osa neist elas maal. Samas kuulus linnarahvastikku kümneid miljoneid inimesi. Need on 2017. aasta andmed, mitte järgmise aasta täpne rahvaarv. Loenduse siin kasutatud kogusummast jäävad välja Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan; sama piirang kehtib allpool kasutatud DHS-uuringu riiklikele koondnäitajatele. Kaardipunkt on riigi ligikaudne keskkoht, mitte tõend tüdruku kodu kohta. Maa- ja linnaleibkondade erinevused aitavad mõista, miks samas riigis võivad koolitee, kodused ruumid ja igapäevased võimalused olla väga erinevad.", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-table1", "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Emakeel ei ole sama mis riigi nimi", "text": "Rahvaloendus küsis inimeste emakeelt. Vastustes esinesid teiste hulgas pandžabi, puštu, sindhi, saraiki, urdu, belutši, hindko, brahui ja kašmiiri keel. Kõige suurem emakeelerühm oli pandžabikeelne, kuid see ei moodustanud kogu rahvastikust enamust. Urdu keele emakeelena märkinuid oli märksa vähem. Sellest ei saa järeldada, kui paljud inimesed oskasid urdut lisaks mõnele teisele keelele: emakeele küsimus ei ole kõigi keelte oskuse test. Lapse koduse vestluse keelt ei saa seega valida pelgalt sõna „Pakistan” järgi. Samuti ei anna emakeeletabel alust määrata tema usku või rahvuslikku enesemääratlust. Keeleline mitmekesisus kuulub selle ühiskonna kirjeldusse, mitte kõrvalmärkusena ühe oletatava tüüpilise keele juurde.", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-languages" ] }, { "heading": "Kooliskäimist tuleb võrrelda õige vanuserühmaga", "text": "Aastatel 2017–2018 kogutud DHS-uuring näitab, et tüdrukute ja poiste koolis osalemine polnud ühesugune. Algkooli netokooliskäimise määr oli tüdrukutel poistest madalam. See näitaja vaatab, kui suur osa ametlikus algkoolieas lastest käib just algkoolis. Ta ei mõõda lapse arukust, õpihuvi ega kõigi laste kirjaoskust. Vanema kooliastme näitajas olid erinevused eriti nähtavad maa- ja linnapiirkondade vahel. Kõigi linnade koondis ei olnud tüdrukute määr selles vanuserühmas poiste omast madalam, kuigi üleriigilises koondis oli. Nii kaob liiga lihtne pilt, nagu oleks igas paigas täpselt samasugune sooline lõhe. Kujuteldava lapse kooliastme ja kooliskäimise peab tema loos eraldi määratlema; neid ei otsustata riigi keskmise alusel.", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Kodu tähendab jagatud ruumi ja erinevaid materjale", "text": "DHS-uuringus oli leibkonnas keskmiselt rohkem kui kuus püsielanikku. Leibkond tähendab siin koos elavaid inimesi, mitte automaatselt kindla arvu lastega tuumperekonda. Eluasemetabel kirjeldab näiteks põranda materjali ja magamiseks kasutatavate tubade arvu. Linnaleibkondades oli levinud tsementpõrand, maal seevastu maa- või liivapõrand. Paljud leibkonnad kasutasid magamiseks ainult üht ruumi. See ei tähenda, et eluasemel oli tingimata ainult üks tuba: küsimus puudutas ruumi kasutamist, mitte kogu maja plaani. Lapse elukeskkonda saab usutavalt kirjeldada nende võimaluste kaudu, kuid talle ei tule automaatselt omistada omaette magamistuba ega ka kõige kitsamaid olusid. Konkreetne kodu jääb väljamõeldud loo valikuks.", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Vesi, käimla ja elekter ei ole üks teenus", "text": "Enamik leibkondi sai joogivett allikast, mida uuring liigitas parandatud veeallikaks: sellesse rühma kuulusid näiteks toruvesi ja puurkaevud. See kirjeldab veeallika liiki, mitte iga kodu vee laboratoorselt tõendatud puhtust. Elamusse või oma õue juhitud toruvesi oli ainult osa sellest suurest rühmast. Ka käimlate puhul luges uuring eraldi seda, kas rajatis oli parandatud tüüpi ja kas seda jagati teiste leibkondadega. Maal oli oma leibkonna kasutuses parandatud käimla märksa harvem kui linnas. Elektri olemasolu oli mõlemas asulatüübis palju tavalisem, kuid elektriühenduse märkimine ei tõesta katkestusteta voolu. Need eraldi küsimused kirjeldavad kodust taristut täpsemalt kui üldine sõna „mugavused”.", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Toit ja selle valmistamine", "text": "Pakistani ja FAO toitumisjuhend nimetab tavalisemate teraviljadena nisu, riisi ja maisi ning kirjeldab jahust valmistatavaid leibu, sealhulgas chapatti’t ja naan’i. Leibkondade ostude seas nimetatakse ka kaunvilju, köögivilju, puuvilju, piima, liha ja toiduõli. Sellest saab koostada võimaliku toidulaua, mitte väita, et iga tüdruk sõi kõike nimetatut iga päev. Juhendi tasakaalustatud toitumise soovitus pole sama mis mõõdetud menüü. Toiduvalmistamise tingimused erinesid samuti: DHS-i järgi oli puidu kasutamine põhilise toiduvalmistamiskütusena maal palju tavalisem kui linnas. Seega võivad samad toiduained jõuda lauale erineva kütuse ja köögikorralduse abil. Konkreetse hommikusöögi või lemmikroa kohta need allikad vastust ei anna.", "sourceIds": [ "pakistan-dietary-guidelines-2018", "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Pere töö ja ühendus välismaailmaga", "text": "Maaleibkondadel oli linnaleibkondadest sagedamini põllumajandusmaad või põllumajandusloomi, kuid maa omamine ja põllumajanduses töötamine pole samad asjad. Täiskasvanute töö kohta küsis DHS eraldi abielus naistelt ja meestelt. Selles võrdluses oli naiste registreeritud tööhõive madalam, ent uuring jättis oma majapidamistöö tööhõive määratlusest välja. Seepärast ei tähenda tabelis töötajana arvestamata jäämine tegevusetust ega hoolitsustöö puudumist. Ka pere sidevahendeid tuleb lugeda ettevaatlikult: mobiiltelefon oli palju levinum kui leibkonna internetiühendus. Pere telefoni olemasolu ei tõesta, et tüdrukul oli isiklik telefon või vaba ligipääs internetile. Tema vanemate ametit, koduste kohustuste jaotust ning seadmete kasutamise kokkuleppeid ei määra ükski neist koondnäitajatest.", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ] }, { "heading": "Mida just 2018. aastast teame", "text": "Selle ajapildi põhiuuringu intervjuud algasid 2017. aasta novembris ja lõppesid 2018. aasta aprillis; aruanne avaldati järgmisel aastal. Nii pärineb kirjeldus vahetult vaadeldava aja lähedalt, kuigi kõik faktid ei ole ühe kalendriaasta mõõtmised. Dokumenteeritud sündmusena esitleti detsembris 2018 Pakistani uusi toitumisjuhiseid. FAO veebiteade ilmus hiljem, kuid nimetab sündmuse enda kuupäeva. See näitab, et toitumine oli avaliku arutelu ja riiklike soovituste teema, mitte et soovitused olid juba kõigis kodudes teoks saanud. Siinne laps saab olla usutav väljamõeldud inimene päriselt dokumenteeritud keskkonnas. Tema oskused, plaanid, perekonnalugu ja tulevik ei ole nende tabelite keskmiste teisendus elulooks.", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18", "pakistan-fao-guidelines-launch-2018" ] } ], "dailyFacts": [ { "label": "Rahvaarv", "value": "207 684 626 inimest", "detail": "2017. aasta rahvaloenduse lõplik koguarv; ei ole 2018. aasta rahvaarvu hinnang.", "kind": "data", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-table1" ], "year": 2017, "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Kõik loendatud inimesed, ühik inimene." }, { "label": "Linn ja maa", "value": "Linnas 36,44%", "detail": "Linnades 75 670 837 ja maal 132 013 789 inimest; liigitus rahvaloenduse järgi.", "kind": "data", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-table1" ], "year": 2017, "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja 207 684 626 loendatud inimest; osakaal protsentides." }, { "label": "Emakeelte mitmekesisus", "value": "Pandžabi 38,78%; puštu 18,24%; sindhi 14,57%", "detail": "2017. aasta loendus, tabel 2.7. Emakeele osakaal, mitte kõigi seda keelt oskavate inimeste osakaal.", "kind": "data", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-languages" ], "year": 2017, "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja 207 684 626 inimest; protsenti loendatud rahvastikust." }, { "label": "Urdu ja saraiki", "value": "Urdu 7,08%; saraiki 12,19%", "detail": "Loendus eristas ka belutši, hindko, brahui, kašmiiri ja muid emakeeli; tabel ei määra inimese usku ega rahvust.", "kind": "data", "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-languages" ], "year": 2017, "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja 207 684 626 inimest; protsenti loendatud rahvastikust." }, { "label": "Algkoolis käimine", "value": "Tüdrukud 55,4%; poisid 61,4%", "detail": "Algkooli netokooliskäimise määr (NAR), tabel 2.14. Ei võrdu kõigi kooliskäijate ega kirjaoskajate osakaaluga.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Uuringu de facto leibkonnarahvastiku 5–9-aastased; nimetaja vastavast soost kõik selle vanuserühma lapsed; protsenti." }, { "label": "Vanema kooliastme osalus", "value": "Tüdrukud 35,6%; poisid 39,9%", "detail": "Middle/secondary-astme netokooliskäimise määr, mitte keskhariduse lõpetamise määr; tabel 2.14.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. De facto leibkonnarahvastiku 10–14-aastased; nimetaja vastavast soost kõik selle vanuserühma lapsed; protsenti." }, { "label": "Tüdrukute kooliskäimine maal ja linnas", "value": "Maal 28,3%; linnas 49,8%", "detail": "Middle/secondary-astme NAR; samas linnakoondis oli poiste näitaja 47,9%. Asulate koondid ei kirjelda iga kooli.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. De facto 10–14-aastased tüdrukud vastavalt maa- ja linnaleibkondades; nimetaja kõik selle rühma tüdrukud; protsenti." }, { "label": "Leibkonna suurus", "value": "Keskmiselt 6,6 püsielanikku", "detail": "Maal keskmiselt 6,8, linnas 6,3. Tabel 2.9; ei tähenda laste arvu peres.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Kõik küsitletud leibkonnad, kaalutud keskmine; ühik püsielanikku leibkonna kohta." }, { "label": "Eluruumi põrand", "value": "Maa- või liivapõrand: maal 51,1%, linnas 6,4%", "detail": "Tsementpõrand oli 49,6% linnaleibkondadel ja 25,9% maaleibkondadel; tabel 2.4.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Magamiseks kasutatav ruum", "value": "Üks magamisruum 37,7% leibkondadel", "detail": "Maal 41,0% ja linnas 32,5%; magamiseks kasutatavate tubade arv, mitte eluaseme kõigi ruumide arv; tabel 2.4.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Joogivee allikas", "value": "Parandatud veeallikas 94,6% leibkondadel", "detail": "Maal 93,4%, linnas 96,7%; DHS-i veeallika liigitus, mitte vee ohutuse laborikatse. Tabel 2.1.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Toruvesi oma kodus või õues", "value": "21,6% leibkondadel", "detail": "Tabeli 2.1 kategooria piped into dwelling/yard/plot. Maal 13,6%, linnas 34,5%; parandatud veeallikas ei tähenda tingimata toruvett kodus.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Käimla", "value": "Parandatud, teiste leibkondadega jagamata rajatis 69,5%", "detail": "Maal 58,1%, linnas 87,7%. Jagatud parandatud tüüpi rajatised ei ole selles määras sees; tabel 2.3.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Elekter", "value": "92,7% leibkondadel", "detail": "Maal 88,5%, linnas 99,4%. Tabel 2.4 mõõdab elektri olemasolu, mitte elektrivarustuse katkestusteta kestust.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Toiduvalmistamise kütus", "value": "Puit: maal 61,1%, linnas 8,3%", "detail": "Peamine toiduvalmistamiskütus; üleriigiline leibkondade osakaal 40,9%. Tabel 2.4.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Telefon ja internet", "value": "Mobiiltelefon 93,9%; internetiühendus 11,8%", "detail": "Leibkonna vara ja ühendus, mitte tüdruku isiklik telefon ega isiklik internetikasutus; tabel 2.5.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Põllumajandusmaa", "value": "Maal 38,0%, linnas 10,6% leibkondadel", "detail": "Omand, mitte põllumajanduses töötajate osakaal. Loomade omamine oli vastavalt 61,7% ja 13,4%; tabel 2.5.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Nimetaja: kõik vastava asulatüübi leibkonnad; ühik protsenti leibkondadest." }, { "label": "Täiskasvanute registreeritud töö", "value": "Naised 19,0%; mehed 97,8%", "detail": "Vähemalt mingil ajal intervjuule eelnenud 12 kuu jooksul töötanud. Oma majapidamistööd ei loetud tööhõiveks. Ei ole kõigi naiste/meeste ega noorte tööhõivemäär; tabel 15.1.", "kind": "estimate", "sourceIds": [ "pakistan-dhs-2017-18" ], "year": "2017–2018", "scope": "Pakistan: Punjab, Sindh, Khyber Pakhtunkhwa, Balochistan, toonane FATA ja Islamabadi pealinnaterritoorium; Azad Jammu ja Kashmir ning Gilgit-Baltistan ei sisaldu. Intervjuu ajal abielus 15–49-aastased naised ja mehed; nimetaja iga vastav soorühm; protsenti. Ajavahemik iga intervjuu eelnevad 12 kuud." }, { "label": "Toiduained", "value": "Nisu, riis, mais ja kaunviljad", "detail": "2018. aastal esitletud juhend nimetab tavalisemaid teravilju ning kaunvilju leibkondade ostude seas. Ei kirjelda iga inimese päevamenüüd.", "kind": "context", "sourceIds": [ "pakistan-dietary-guidelines-2018" ], "year": 2018, "scope": "Pakistan; toitumisjuhendi üldkirjeldus, mitte tarbimise protsendihinnang." }, { "label": "2018. aasta sündmus", "value": "Toitumisjuhiste esitlus 19. detsembril", "detail": "FAO ja Pakistani valitsuse juhiste esitlus Islamabadis. Veebiteade avaldati 5. veebruaril 2019; sündmuse ja avaldamise kuupäevad on erinevad.", "kind": "context", "sourceIds": [ "pakistan-fao-guidelines-launch-2018" ], "year": 2018, "scope": "Pakistan; riiklike toitumisjuhiste esitlus, sündmuse koht Islamabad. See ei määra õppetegelase kodukohta." } ], "sourceIds": [ "pakistan-pbs-census-2017-table1", "pakistan-pbs-census-2017-languages", "pakistan-dhs-2017-18", "pakistan-dietary-guidelines-2018", "pakistan-fao-guidelines-launch-2018" ] }, { "id": "sweden-1816-1840", "title": "Üks elu Rootsis", "placeName": "Rootsi", "minYear": 1816, "maxYear": 1840, "eraIds": [ "industrial" ], "regionIds": [ "europe" ], "lat": 62, "lon": 15, "precision": "Riigi orientiir, mitte sünnikodu", "dailyFacts": [], "paragraphs": [], "sourceIds": [ "sweden-scb-life-1912" ] }, { "id": "jeeriko-tell-es-sultan-ppna", "title": "Allika juures, maailma vanima müüri varjus", "placeName": "Jeeriko (Tell es-Sultan), tänapäeval Palestiina", "minYear": -9500, "maxYear": -8000, "lat": 31.8711, "lon": 35.4439, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Tell es-Sultani kaevandikuhja ja 'Ain es-Sultani allikat, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Asula oli vaid mõni hektar suur ja täpne elukoht pole tuvastatav.", "sourceIds": [ "unesco-jericho", "wiki-tell-es-sultan", "bar-yosef-1986" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ümar mudatellisemaja, u 4–5 m läbimõõduga", "detail": "Eelkeraamilise neoliitikumi A (PPNA) kihtides on ümarad savist ja põhust ehitatud majad ilma tänavaplaanita; katus toetus puitpostidele. Ühtegi maja ei ole tervikuna välja kaevatud.", "scope": "Kaevandite ehituskihid Garstangi ja Kenyoni väljadel, mitte kogu asula", "sourceIds": [ "wiki-tell-es-sultan", "unesco-jericho" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Emmernisu, oder ja kaunviljad kõrvuti küttimisega", "detail": "Söestunud seemned näitavad metsiku või eeltehistulise emmernisu, odra ja kaunviljade koristamist; loomaluudest domineerib gasell ja muu metsloom. Keraamikat veel ei olnud – toitu hoiti ja valmistati kivi- ja korvinõudes.", "scope": "Kaevandite taime- ja loomaluuleiud, mitte terve elanikkonna aastane menüü", "sourceIds": [ "wiki-tell-es-sultan", "unesco-jericho" ] }, { "label": "Ühistöö", "value": "8,2 m kõrgune kivitorn, 22 astmega sisetrepp", "detail": "Torn on kokku laotud töötlemata põldkividest mudamördiga, alusel u 9 m läbimõõt, ja sinna viib maailma vanim teadaolev trepp. 14C järgi ehitati see u 8300–7800 eKr – see tähendas sadu inimtööpäevi ilma metallriistadeta.", "scope": "Üks ehitis läänepoolses kaevandis; ehitajate arv on hinnang, mitte loendus", "sourceIds": [ "bar-yosef-1986", "wiki-tell-es-sultan" ] }, { "label": "Kaitse ja vesi", "value": "Kivimüür u 1,5–2 m paks, kuni 3,7–5,2 m kõrge", "detail": "Asulat piiras kivimüür ja vallikraav. Kas see kaitses vaenlaste või pigem mägedest tuleva mudavoolu ja üleujutuse eest, on siiani vaidluse all. Elu alus oli 'Ain es-Sultani püsiallikas.", "scope": "Kaevandites paljastatud müürilõigud; funktsioon on tõlgendus", "sourceIds": [ "bar-yosef-1986", "unesco-jericho" ] }, { "label": "Surm ja mälu", "value": "Surnud maeti majade põranda alla", "detail": "PPNA tavaks oli matta lahkunud eluruumide põrandate alla, hilisemas PPNB kihis modelleeriti mõne kolba näojooned kipsiga ümber. Surnud jäid seega kodusesse ruumi, mitte eraldi kalmistule.", "scope": "Matusekombestik kaevandite kihtides; kipsitatud kolpasid leiti vaid üksikuid", "sourceIds": [ "unesco-jericho", "wiki-tell-es-sultan" ] }, { "label": "Kogukonna suurus", "value": "Hinnangud 200–300 kuni 2000–3000 inimest", "detail": "Asula pindala oli u 2,5 hektarit. Rahvaarv on tuletatud pindalast ja majade tihedusest, mitte loendusest, ja hinnangud lahknevad kümnekordselt – seda ebamäärasust ei tohi peita ühe kindla arvu taha.", "scope": "Teadlaste modelleeritud hinnangud, mitte mõõdetud arv", "sourceIds": [ "wiki-tell-es-sultan" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Elu allika ääres", "text": "Jordani orus, kus praegu asub Jeeriko linn, voolab 'Ain es-Sultani püsiallikas. Just see vesi hoidis inimesi ühes paigas ajal, kui enamik maailma elanikke liikus hooajaliselt ringi. Tell es-Sultani küngas on kihiline kuhi – üksteise peale kerkinud külade jäänused alates umbes 10 500. aastast eKr. Eelkeraamilise neoliitikumi A ajal seisid siin ümarad mudatellisemajad, mille vahel ei kulgenud korrapäraseid tänavaid, ja inimesed koristasid oreneid ning küttisid gaselli. Savinõusid veel ei tuntud.", "sourceIds": [ "unesco-jericho", "wiki-tell-es-sultan" ] }, { "heading": "Torn, mis nõudis kokkulepet", "text": "Umbes 8300–7800 eKr laoti asula lääneserva kivimüüri sisemisele küljele kokku ligi kaheksa ja poole meetri kõrgune ümar torn, mille sees viib üles kaksteist paari kivitrepiastmeid – kokku 22. See on vanim teadaolev trepp maailmas. Torni ja müüri ehitamine ilma metallriistadeta tähendas, et sajad inimesed pidid pikka aega ühiselt tööd korraldama ja toitu jagama. Kas eesmärk oli kaitse vaenlaste eest, üleujutuste tõkestamine või rituaal, ei tea arheoloogid siiani – kõik kolm tõlgendust on trükis kaitstud.", "sourceIds": [ "bar-yosef-1986", "unesco-jericho" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Ühtegi PPNA-aegset maja pole tervikuna välja kaevatud ja rahvaarvu hinnangud kõiguvad paarisajast paari tuhandeni. Varased kaevamised 20. sajandil hävitasid osa kihtidest. Seepärast tuleb siinseid arve lugeda kaevandite ulatuses tehtud tähelepanekutena, mitte terve kogukonna statistikana.", "sourceIds": [ "wiki-tell-es-sultan", "unesco-jericho" ] } ] }, { "id": "sannai-maruyama-jomon", "title": "Kastanisalude küla Põhja-Jaapani terrassil", "placeName": "Sannai-Maruyama, Aomori, tänapäeval Jaapan", "minYear": -3900, "maxYear": -2200, "lat": 40.8103, "lon": 140.6975, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Sannai-Maruyama kaevandiala Okidate jõe paremal kaldal asuval terrassil, mitte kellegi konkreetse maja asukohta. Asula ulatus u 40 hektarile ja elamud liikusid aja jooksul.", "sourceIds": [ "wiki-sannai", "jomon-japan-sannai" ], "eraIds": [ "early-farming", "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Maa-alune elamu (tateana jūkyo), u 3–4 m läbimõõduga", "detail": "Kaevamistel on dokumenteeritud 648 maa-alust elamut: ümar või nurgeline süvend keskse koldega, peal postidel puu- ja rohukate. Hiljem lisandusid pikad ovaalsed hooned, pikim 32 meetrit, tõenäoliselt koosolekute, töökoja või eluruumina.", "scope": "Kaevandite ehitisejäljed kogu 1700-aastase asustusperioodi peale kokku, mitte korraga püsti seisnud majad", "sourceIds": [ "wiki-sannai" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Kastanid, kreeka pähklid, kala ja metsloom", "detail": "Leitud on suurel hulgal pähklikoori (kastan, kreeka pähkel, hobukastan) ning hirve, metssea, jänese ja lendorava luid, samuti kala- ja karbileide rannikult. Riisipõldu siin ei olnud – see oli paikne, kuid põlluharimiseta eluviis.", "scope": "Kaevandite taime- ja loomajäänused, mitte kogu asula aastaringne menüü", "sourceIds": [ "wiki-sannai", "jomon-japan-sannai" ] }, { "label": "Töö ja hooldatud metsad", "value": "Kastanid olid geneetiliselt kultiveeritud", "detail": "Väljakaevatud kastanite geneetiline analüüs näitas, et tegu oli inimese poolt hooldatud ja paljundatud puudega. Lisaks kasvatati perillat, kõrvitsat, takjast ja ube. Inimesed kujundasid metsa enda ümber teadlikult ümber.", "scope": "Söestunud seemnete ja pähklite analüüs, mitte kogu ümbritseva metsa hinnang", "sourceIds": [ "wiki-sannai" ] }, { "label": "Lapsed ja matmine", "value": "Täiskasvanud rea-haudadesse, lapsed savipottidesse", "detail": "Asula plaanis on rida hauakohti täiskasvanute jaoks, samas kui väikelapsed maeti suurtesse savinõudesse. Lapsi koheldi surmas seega teistmoodi kui täiskasvanuid.", "scope": "Kaevandi matusealad ja teadaolevad hauad, mitte täielik demograafia", "sourceIds": [ "jomon-japan-sannai", "wiki-sannai" ] }, { "label": "Kaugkaubandus", "value": "Jade, obsidiaan ja asfalt kaugetest piirkondadest", "detail": "Asulast on leitud jadeit, obsidiaan ja looduslik asfalt, mille lähtekohad asuvad sadu kilomeetreid eemal. Asfalti kasutati riistade kinnitamiseks ja katkiste nõude parandamiseks – see tähendab püsivaid vahetusteid, mitte juhuslikke kohtumisi.", "scope": "Materjalide päritolumääramine kaevandileidudel", "sourceIds": [ "jomon-japan-sannai" ] }, { "label": "Hoiustamine ja hooaeg", "value": "Üleminek maa-alustelt hoiuaukudelt postidel seisvatele aitadele", "detail": "Algul kasutati peidetavaid maa-aluseid hoiuauke, mis sobivad liikuvale rahvale; umbes 2900 eKr mindi üle postidel seisvatele laohoonetele, mis kaitsevad niiskuse ja näriliste eest. See on otsene märk paikseks jäämisest.", "scope": "Ehitiste tüüpide muutus kaevandi kihtides", "sourceIds": [ "wiki-sannai" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Suurim teadaolev Jōmoni küla", "text": "1992. aastal, kui Aomori prefektuur uuris pinnast kavandatava pesapallistaadioni tarvis, ilmusid välja umbes 40 hektarile laotuva küla jäljed. Sannai-Maruyama oli asustatud varase Jōmoni keskpaigast kuni keskmise Jōmoni lõpuni, umbes 3900–2200 eKr, ja see on suurim teadaolev Jōmoni asula Jaapanis – 648 väljakaevatud maa-alust elamut. Küla plaan ei olnud juhuslik: elamud, postidel seisvad hooned, hauad reas, teed, hoiuaugud ja tehismullakünkad paiknesid korrapäraselt.", "sourceIds": [ "wiki-sannai", "jomon-japan-sannai" ] }, { "heading": "Paikne elu ilma põlluharimiseta", "text": "Siinsed inimesed ei kündnud põldu, kuid ei elanud ka lihtsalt sellest, mida loodus juhtumisi pakkus. Väljakaevatud kastanite geeniuuring näitas kultiveeritud puid: küla ümber hooldati pähklisalusid, lisaks kasvatati perillat, kõrvitsat, takjast ja ube. Toidulauda täiendasid kala, karbid, hirv, metssiga ja väikeulukid. Kuus hiiglaslikku kastanipuidust posti kahes reas – ümber ehitatud rekonstruktsioonina tänagi nähtav – nõudsid ehitamiseks korraldatud ühistööd; kas peal oli torn, platvorm või pühamu, on lahtine.", "sourceIds": [ "wiki-sannai", "jomon-japan-sannai" ] }, { "heading": "Mida arvud tähendavad ja mida mitte", "text": "Rahvaarvu kohta on pakutud mõnesajast kuni 500 inimeseni tipphetkel, kuid see hinnang on olnud vaidlusalune. 648 elamut ei seisnud korraga püsti – need kogunesid ligi 1700 aasta jooksul. Umbes 4200–4100 aastat tagasi vähendas jahenev kliima kastanisaaki ja asula hääbus.", "sourceIds": [ "wiki-sannai" ] } ] }, { "id": "deir-el-medina-set-maat", "title": "Tõe paiga küla: hauakambrite meistrid ja nende naabrid", "placeName": "Deir el-Medina (muistne Set maat), Luxor, tänapäeval Egiptus", "minYear": -1500, "maxYear": -1080, "lat": 25.7283, "lon": 32.6014, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab müüriga piiratud küla kaevandiala Niiluse läänekaldal, mitte ühegi konkreetse pere maja. Külas oli tipuajal vaid u 68 maja ja nende omanikud vahetusid põlvkondade jooksul.", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina", "collier-marks-prosop", "egypttoday-naunakhte" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Mudatelliseist maja, keskmiselt u 70 m² põrandapinda", "detail": "Majad ehitati kivivundamendile mudatellistest, välisseinad valgeks võõbatud, uksel võis olla elaniku nimi. Neli kuni viis ruumi: sissepääs, peatuba, kaks väiksemat tuba, köök keldriga ja trepp katusele. Aknad olid kõrgel seinas, et päike sisse ei paistaks.", "scope": "Bruyère'i välja kaevatud külaosa; keskmine on u 68 maja põhjal", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "label": "Töö ja palk", "value": "Kaheksapäevane töönädal, kaks vaba päeva; palk teraviljas", "detail": "Töömehed olid riigi palgal ja said toidumoona kuni kolm korda rohkem kui põllutööline. Kuninglike haudade juures töötades ööbiti mäe peal laagris, kust külast toodi valmis toitu. Pühade ja puhkepäevadega kokku oli Merneptahi ajal üle kolmandiku aastast tööst vaba.", "scope": "Ostrakonidele kirja pandud arvestused ja kohalolekunimekirjad", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "label": "Pere ja lapsed", "value": "Kuus või seitse last polnud haruldane; mõnel kirjas kümme", "detail": "Naunakhte testamendi järgi oli tal teisest abielust töömehe Khaemnuniga kaheksa ellujäänud last. Ta jättis mõne lapse pärandist ilma põhjendusega, et need ei olnud vanaduses tema eest hoolitsenud. Lahutus ja uuesti abiellumine olid tavalised.", "scope": "Üksikute perede kirjalikud dokumendid, mitte küla keskmine sündimus", "sourceIds": [ "egypttoday-naunakhte", "wiki-deir-el-medina" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Peakaev asus külast u 30 minuti jalutuskäigu kaugusel", "detail": "Kuiv kaljuamfiteater ei andnud vett – veekandjate töö oli hoida küla varustatud. Ümbritsevad paljad nõlvad peegeldasid kõrbepäikest ja Gurnet Murai küngas lõikas ära põhjatuule.", "scope": "Küla asukoha ja ostrakonide varustusarvestuste põhjal", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Külas oli nii 'arst' kui ka 'skorpionivõlur'", "detail": "Ostrakonid nimetavad arsti, kes patsiente vastu võttis ja retsepte kirjutas, ning eraldi spetsialisti skorpionihammustuste maagiliseks ravimiseks. Loitse levitati töömeeste vahel otse, keerukamaid ravimisegusid valmistas arst ise.", "scope": "Külast leitud ostrakonid ja papüürused", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "label": "Naiste õigused ja töö", "value": "Naistel oli varaline õigus kolmandikule abieluvarast", "detail": "Riik andis peredele teenijad tera jahvatamiseks ja pesupesemiseks. Naisel oli õigus oma varale ja kolmandikule ühisvarast, mis lahutuse või mehe surma korral jäi temale ja pärast tema surma tema pärijatele, mitte abikaasale. Osa naisi oskas lugeda ja kirjutada ning saatis üksteisele ostrakonidel sõnumeid.", "scope": "Külast leitud õigus- ja majapidamistekstid", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina", "egypttoday-naunakhte" ] }, { "label": "Kui palk hilines", "value": "Streik Ramses III 25. valitsusaastal (u 1170 eKr)", "detail": "Kui nisumoon jäi 18 päeva hiljaks, panid töömehed riistad maha ja keeldusid tööd jätkamast, öeldes lihtsalt: 'Me oleme näljas.' See on üks vanimaid kirja pandud töökatkestusi maailmas. Streigid kordusid ja lõppesid alles siis, kui teraviljavood taastusid.", "scope": "Ostrakonidel ja papüürustel kirja pandud sündmused", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis jättis meile oma paberid", "text": "Set maat – 'Tõe paik' – oli Niiluse läänekaldal Teeba vastas asuv riigi ehitatud küla, kus elasid Kuningate oru haudade raiujad ja maalijad. Küla oli asustatud Thutmosis I ajast (u 1506–1493 eKr) kuni Ramses XI valitsusajani, mil see u 1110–1080 eKr hauaröövide, liibüalaste rüüsteretkede ja kodusõja tõttu maha jäeti. Külakaevust leiti umbes viis tuhat ostrakonit: kirjad, kohtuasjad, kaubaarved, loitsud ja luuletused. Just seepärast teame me selle küla inimeste igapäevast rohkem kui ühegi teise muistse aleviku kohta.", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "heading": "Kellega koos elati", "text": "Kogukond oli segarahvastik – egiptlased, nuubialased ja Aasiast pärit inimesed – kes töötasid kiviraiujate, krohvijate ja veekandjatena või haudade kaunistamise ja halduse juures. Töömehed jagati kaheks brigaadiks, 'parem' ja 'vasak' pool, nagu laevameeskond, kummalgi oma töödejuhataja. Külal oli oma kohus, mille moodustasid töödejuhataja, asetäitjad, meistrid ja kirjutaja; asjaajamine võis venida aastaid. Töömehed ja nende pered ei olnud orjad, vaid vabad kodanikud, kellel oli õigus kohtusse pöörduda.", "sourceIds": [ "wiki-deir-el-medina" ] }, { "heading": "Nimed, mis on tõesti kirjas", "text": "Erinevalt kiviaja küladest ei ole siin nimede osas oletamist vaja. Ostrakonide valvekorra nimekirjad annavad Ramses III 30. valitsusaasta brigaadi liikmed positsiooni kaupa ja testamendid ning hauakambrid annavad naiste nimed. Need on tegelikud, kirjas olevad üksikinimesed – mitte hilisemad üldistused.", "sourceIds": [ "collier-marks-prosop", "egypttoday-naunakhte" ] } ] }, { "id": "kerma-kush-linn", "title": "Kušši esimene pealinn Niiluse kolmanda kärestiku juures", "placeName": "Kerma (Doukki Geli naabruses), Põhjaprovints, tänapäeval Sudaan", "minYear": -2500, "maxYear": -1450, "lat": 19.6008, "lon": 30.4097, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Lääne-Deffufa juures asuvat linna kaevandiala Niiluse ääres, mitte ühegi konkreetse maja asukohta. Linn kasvas aja jooksul üle 20 hektari suuruseks ja selle plaan muutus korduvalt.", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville", "wiki-kerma" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kaks ristkülikukujulist hoonet õue ümber", "detail": "Tüüpiline majapidamine koosnes kahest ristkülikukujulisest hoonest, mille vahel oli õu. Õues – vahel looklevate seintega – asusid köök, teraviljasilod ja majapidamise abiruumid. Kesklinna teede äärde jäid avaramad majad, mis viitab varanduslikule kihistumisele.", "scope": "Šveitsi ekspeditsiooni väljakaevatud elamukvartalid, mitte kogu linn", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville" ] }, { "label": "Linn ja kaitse", "value": "Müürid, bastionid ja vallikraav; keskmise Kerma ajal u 170 x 170 m", "detail": "Linna piirasid müürid, tornid ja vallikraav, mida linna kasvades korduvalt ümber ehitati. Keskmisel Kerma perioodil mahtus linn ligikaudu 170 x 170 meetri suurusele ruudule kuue väravaga; klassikalise Kerma lõpuks ulatus see üle 20 hektari. Läbi linna kulges üks lai peatänav, mujal olid kitsad käigud.", "scope": "Kaevamistel paljastatud kindlustus- ja tänavajäljed", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "1700 eKr paiku hinnanguliselt vähemalt 10 000 inimest", "detail": "See on arheoloogide hinnang linna pindala ja hoonestuse järgi, mitte loendus. Kerma oli sel ajal üks suurimaid linnu kogu Niiluse ülemjooksul ja iseseisva Kušši kuningriigi pealinn.", "scope": "Modelleeritud hinnang, mitte mõõdetud arv", "sourceIds": [ "wiki-kerma" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Pronksisepikoda, sinine fajanss ja glasuuritud kvartsiit", "detail": "Religioosse keskuse müüride vahel töötas mitme koldega pronksisepikoda, mille tehnikatele pole Egiptuses ega Sudaanis võrreldavat leidu. Kerma meistrid arendasid sinise fajansi töötlemise Egiptusest sõltumatult ning valmistasid glasuuritud kvartsiidist arhitektuuriliseks kaunistuseks mõeldud sisendeid. Vasemetallurgia jälgi on u 2200–2000 eKr.", "scope": "Leiukogud ja töökojad kaevandites", "sourceIds": [ "wiki-kerma", "kerma-ch-ville" ] }, { "label": "Toidulaud ja karjakasvatus", "value": "Karjakasvatus ja teraviljasilod õuedes", "detail": "Majapidamiste õuedes olid teraviljasilod, mis tähendab, et pere hoidis oma varusid kodus. Veiseluud ja veisekoljud hauapanustes näitavad, kui keskne oli kariloom; u 1750 eKr paiku on arheoloogilises materjalis näha karjakasvatuse selget vähenemist.", "scope": "Kaevandite majapidamis- ja haualeiud", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville", "wiki-kerma" ] }, { "label": "Surm ja säilimine", "value": "Üle 30 000 hauaga kalmistu; kuiv kliima mumifitseeris kehad ise", "detail": "Surnud maeti kergelt kõverdatud asendis külili. Kuiva kõrbekliima tõttu on looduslik mumifitseerumine tavaline – säilinud on riide-, naha-, sulgede ja isegi küünte jäänuseid. Suurte haudade ümber ringis paiknevad väiksemad hauad viitavad ühiskonna kihistumisele.", "scope": "Idapoolne suurkalmistu, arvestus haudade kaardistuse põhjal", "sourceIds": [ "wiki-kerma" ] }, { "label": "Võim", "value": "20 m kõrgune Lääne-Deffufa ja palee ümar 14 m 'suur hütt'", "detail": "Lääne-Deffufa – tellisest pühamu – ulatub tänagi ligi 20 meetri kõrgusele ja domineeris linna. 50 meetrit edelas asus palee, mille juures oli 14 meetri läbimõõduga ümar 'suur hütt', tõenäoliselt kuninga vastuvõtu- või tseremooniaruum.", "scope": "Kaevatud monumentaalehitised, funktsioon on tõlgendus", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Iseseisev kuningriik, mitte Egiptuse äärelinn", "text": "Kerma linn asutati umbes 2500 eKr Niiluse kolmanda kärestiku lõunapoolsel alal ja sellest sai Kušši esimese kuningriigi pealinn, mille võim ulatus tippajal esimesest kuni viienda kärestikuni. 20. sajandi alguse kaevaja George Reisner arvas, et tegu on Egiptuse satelliitlinnaga. Charles Bonnet' juhitud Genfi ülikooli Šveitsi ekspeditsioon, mis kaevas 1977–2002, tõestas vastupidist: siin oli iseseisev linnaline keskus oma majade, töökodade ja paleedega, mis hoidis end Egiptusest sõltumatuna ligi tuhat aastat.", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville", "wiki-kerma" ] }, { "heading": "Kuidas linnas elati", "text": "Majapidamine tähendas Kermas kahte ristkülikukujulist hoonet ja nende vahel õue, kus asusid köök ja teraviljasilod. Kesklinna teede lähedal olid avaramad majad – eristuvad kvartalid viitavad sellele, et keskus oli kuningliku eliidi ja valitseva kihi päralt. Linna kaitsesid müürid, bastionid ja vallikraav, mida iga laienemise järel ümber ehitati. Usukeskus Lääne-Deffufa kerkis ligi 20 meetri kõrgusele ja selle müüride vahel töötas mitme koldega pronksisepikoda.", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville", "wiki-kerma" ] }, { "heading": "Lõpp ja mida allikad ei ütle", "text": "Kuningriik lõppes umbes 1450 eKr, kui 18. dünastia vaaraod, sealhulgas Thutmosis III, vallutasid Kušši, hävitasid pealinna ja rajasid kilomeeter põhja poole uue linna Doukki Geli. Kerma inimeste keelt kirjas ei olnud – meieni jõudnud tekstid on Egiptuse omad ja räägivad Kušist väljastpoolt. Seepärast pole siinsete elanike endi nimesid ega häälekandmist säilinud.", "sourceIds": [ "kerma-ch-ville", "wiki-kerma" ] } ] }, { "id": "star-carr-jarveaarne-laager", "title": "Järveäärne laager jääaja järel", "placeName": "Star Carr, Vale of Pickering, Põhja-Yorkshire, Inglismaa (Ühendkuningriik)", "minYear": -9335, "maxYear": -8440, "lat": 54.2142, "lon": -0.4233, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab arheoloogilise kaevandi ligikaudset asukohta endise Flixtoni järve kaldal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Mesoliitikumi inimesed liikusid maastikul ringi ja Star Carr oli üks korduvalt kasutatud peatuspaik.", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ligikaudu 3,5 m läbimõõduga postidega hütt", "detail": "Kaevamistel leiti kuni 18 postiauku, postid umbes 20 cm jämedad, keskel maasse kaevatud ligikaudu 2,5 m lai süvend. Seinte ja katuse materjal ei ole säilinud – need võisid olla nahast, roost, turbast või kasetohust. Radiosüsiniku dateeringud näitavad, et ehitist kasutati 200-500 aasta jooksul, posti asendati korduvalt.", "scope": "Üks väljakaevatud ehitis Star Carri asulakohas, mitte kogu Mesoliitikumi Britannia", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "label": "Põrand ja magamiskoht", "value": "20-30 cm paks sambla- ja rookiht", "detail": "Süvendi tumedad setted koosnesid lagunenud taimsest materjalist – sammal, pilliroog ja muud pehmed taimed. Mikromorfoloogiline analüüs kinnitas, et tegemist oli teadlikult laotud pehme põrandakattega, mis pidi hoidma sooja ja kuiva.", "scope": "Ühe hoone põrandakiht", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Punahirv, põder, metssiga, ürgveis, kobras ja järvekalad", "detail": "Turba anaeroobsetes tingimustes säilinud loomaluud näitavad küttimist: punahirv, metskits, põder, ürgveis, metssiga, jänes ja kobras. Ümbritsev maastik oli kase-, haava- ja pajumets, järve madalikud täis pilliroogu ja vesiroose. Ainus koduloom oli koer.", "scope": "Star Carri loomaluuleiud ja paleoökoloogilised proovid", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Sarvest tehtud teravikud, kirved, Euroopa vanim teadaolev puutöö", "detail": "Leitud on ligi 200 punahirve sarvest teravikku, tulekivikõõvitsaid ja nooleotsi ning kolm kirvest. Järvekaldale laoti haava- ja pajupalkidest platvorm – vanim teadaolev puusepatöö Euroopas: palgid lõhestati kiudu mööda puust ja sarvest kiiludega.", "scope": "Star Carri leiukogum ja puitplatvormi kaevamised", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "label": "Ehe ja usund", "value": "21 punahirve sarvedega kolbakatet ning graveeritud kiltkivist ripats", "detail": "Kolbakatted olid töödeldud nii, et neid sai peas kanda – tõlgendatud maski või peakattena rituaalides või jahil. Graveeritud kiltkivist ripats on vanim teadaolev mesoliitikumi kunstiteos Britannias. Leiti ka töödeldud merevaiku, hematiiti ja püriiti.", "scope": "Star Carri erileiud", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "label": "Tooraine hankimine", "value": "Tulekivi toodi 10-20 km kauguselt", "detail": "Star Carri tulekivi pärines lähedastest rannikuvarudest, mis asustuse ajal jäid 10-20 km kaugusele, ning lõuna pool asuvatelt Yorkshire'i lubjakivikõrgustikelt. See näitab regulaarset liikumist laiemal maastikul.", "scope": "Tulekivi päritolu-analüüs", "sourceIds": [ "starcarr-wiki" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kus ja millal", "text": "Star Carr asub praeguse Põhja-Yorkshire'i põllumaa all, jääaja järel tekkinud Flixtoni järve läänepoolse väljavoolu juures. Radiosüsiniku dateeringud näitavad, et inimesed jõudsid siia 9335-9275 eKr vahel ja koht oli kasutuses umbes 800 aastat, kuni 8525-8440 eKr. Kasutus ei olnud pidev: intensiivsus vaheldus perioodide kaupa. Sel ajal oli jääaeg läbi ja temperatuurid tänapäevasele lähedased, kuid meretase polnud veel tõusnud – Britannia oli maismaasillaga Euroopa mandriga ühendatud ja kultuuriliselt sarnaseid asulakohti tuntakse Põhja-Saksamaalt ja Lõuna-Skandinaaviast.", "sourceIds": [ "starcarr-wiki", "starcarr-britac" ] }, { "heading": "Miks siit nii palju teame", "text": "Flixtoni järv täitus mesoliitikumi jooksul turbaga. Veega küllastunud turvas takistab orgaanika oksüdeerumist, mistõttu Star Carrist on säilinud luu, sarv ja puit – asjad, mis tavalisel selle aja asulakohal kaovad täielikult ja millest jäävad ainult tulekivikillud. Just seetõttu saab siin rääkida majapõranda materjalist, jahisaagist ja puutöövõtetest, mitte ainult kivitööriistadest.", "sourceIds": [ "starcarr-wiki" ] }, { "heading": "Kodu või pühapaik", "text": "Klassikaliselt peeti Star Carri tavaliseks baaslaagriks. Uuemad kaevamised naaberkohtades leidsid küll mesoliitikumi tegevusjälgi, kuid mitte neid sarvmaske, helmeid ja sarvteravikke, mis Star Carri kuulsaks tegid. See toetab tõlgendust, et Star Carr oli koht, kus lisaks igapäevaelule toimusid ka rituaalid – sarvteravikke ja hirvemaske asetati teadlikult järvevette.", "sourceIds": [ "starcarr-britac" ] } ] }, { "id": "lepenski-vir-doonau-kalurikula", "title": "Kalurite küla Doonau keerises", "placeName": "Lepenski Vir, Doonau kurud (Raudväravad), Serbia", "minYear": -9500, "maxYear": -5500, "lat": 44.5583, "lon": 22.0167, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab kaevatud asulakoha ligikaudset asukohta Doonau jõeterrassil. Algsed ehitised tõsteti pärast Doonau paisutamist ümber muuseumihoonesse, seega maastik ei ole enam sama. Punkt ei tähista ühegi inimese kodu.", "sourceIds": [ "lepenski-nature", "lepenski-jwp", "lepenski-springer-3d" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Trapetsikujulised poolmaa-alused majad, mediaan 14 m²", "detail": "Kaevati välja umbes 70 hoonet punaka lubjakivipõranda ja keskel asuva ristkülikukujulise kividega ääristatud koldega. Majad olid kaevatud jõeterrassi nõlva sisse nii, et laiem ots vaatas jõe poole. Suurused ulatusid 2-54 m², mediaan 14 m². Põrandad olid lubikrohviga kaetud, õhukese punaka või valge poleeritud pinnaga, ja sisemus jagatud kindlateks tsoonideks – toiduvalmistamise ja matmise ala.", "scope": "Lepenski Viri I-II faasi hooned (~6200-5900 eKr)", "sourceIds": [ "lepenski-nature", "lepenski-jwp" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Peamiselt kala – sh tuurad – ja jahisaak", "detail": "Stabiilsete isotoopide analüüs ja loomaluud näitavad, et mesoliitiline toidulaud (9500-6200 eKr) põhines eelkõige kalal: nii mageveekaladel kui anadroomsetel liikidel, sealhulgas tuuralistel. Doonau jõesängi ebatasasused tekitasid keeriseid ja kärestikke, mis olid erakordselt head püügikohad; sterleti ja belluuga soomusluid on leitud mitmelt selle piirkonna asulakohalt. Pärast 6000 eKr lisandusid koduloomad – veis, siga, kits ja lammas.", "scope": "Isotoop- ja zooarheoloogilised andmed Doonau kurudest", "sourceIds": [ "lepenski-springer-3d", "lepenski-nature" ] }, { "label": "Lapsed ja perematused", "value": "40 vastsündinu matust 17 hoone sees", "detail": "Vastsündinud maeti majade põranda alla või sisse – kokku 40 matust 17 hoones. Osa täiskasvanute matustega kaasnesid loomapead ja lahtivõetud inimluud. Kohalt on kokku dokumenteeritud üle 200 inimluustiku, mis teeb sellest ühe rikkalikuma prehistoorilise inimjäänuste kogumi Euroopas.", "scope": "Lepenski Viri matusekontekstid", "sourceIds": [ "lepenski-nature", "lepenski-springer-3d" ] }, { "label": "Töö ja kunst", "value": "94 liivakivist kunstiteost, raskeimad üle 50 kg, toodud 10 km kauguselt", "detail": "Majapõrandate juures ja sees olid liivakivirahnudest kunstiteosed: geomeetriliste mustritega kaunistatud rahnud, inimese-kala hübriidnäod, kala keha 'röntgenpildid' ning mustrilised uhmrid. Raskeimad rahnud kaaluvad üle 50 kg ja need toodi Boljetinska jõe ülemjooksult umbes 10 km kauguselt – see nõudis ühist tööd ja transporti.", "scope": "Lepenski Viri liivakivileiud (94 objekti)", "sourceIds": [ "lepenski-nature" ] }, { "label": "Paikne elu ilma põlluharimiseta", "value": "Paikseks jäädi enne loomakasvatust ja põlluharimist", "detail": "Uurijad järeldavad, et kohalikud kütid-kalurid-korilased võtsid paikse eluviisi omaks juba enne kuuendat aastatuhandet eKr, sõltumatult looma- ja taimekasvatusest. Rikkalik jõeökoloogia võimaldas aastaringselt ühes kohas elada. Alles 5950-5500 eKr loobuti trapetsimajadest, ilmusid uut tüüpi hooned, koduloomad ja kükitavas asendis matused.", "scope": "Lepenski Viri asustusjärjestus tervikuna", "sourceIds": [ "lepenski-springer-3d", "lepenski-jwp" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Koht jõe keerises", "text": "Lepenski Vir – serbia keeles 'Lepena keeris' – asub Doonau jõeterrassil Raudväravate kurudes, kus Doonau lõikab läbi Karpaatide lõunaharu. Kivimite erinev kulumine tekitas jõesängis ebatasasusi ja seega suuri keeriseid ning kärestikke. Just neid inimesed kasutasid: samad kohad olid parimad püügipaigad ka hilisematel aegadel. Asula on oma kultuurifaasi tüüpasulakoht ja sarnaseid kohti tuntakse veel umbes kahekümnelt paigalt ligi 150 km pikkusel Doonau lõigul nii Serbia kui Rumeenia kaldal.", "sourceIds": [ "lepenski-nature" ] }, { "heading": "Kaks eluetappi tuhandeaastase vahega", "text": "Kõige varasem faas, Proto-Lepenski Vir (umbes 9500-7300 eKr), oli hõre: lahtised ristkülikukujulised kivikolded ning luu- ja kivikillud hilisemate majapõrandate all viitavad korduvale, kuid ajutisele kasutusele. Seejärel jäi koht vähemalt tuhat aastat tühjaks. Umbes 6200 eKr asustati see uuesti ja siis ehitati kuulsad lubjakivipõrandaga trapetsimajad. Kogu asustusjärjestus ulatub ligikaudu 9500-5500 kalibreeritud eKr.", "sourceIds": [ "lepenski-jwp", "lepenski-springer-3d" ] }, { "heading": "Maja kui hauakamber", "text": "Paljud majad muudeti nende eluea lõpus hauakambriks. Matused kaevati läbi trapetsipõranda tasapinna kas hoone kasutuse ajal või selle ametliku hülgamise hetkel; osasid neid tähistati liivakivist kunstiteostega. Hülgamist rõhutasid ka teadlikult paigutatud punahirve kolbad ja sarved mitmes hoones. Elu, surm ja maja olid siin sama asja osad.", "sourceIds": [ "lepenski-nature" ] }, { "heading": "Kohtumine esimeste põlluharijatega", "text": "Lepenski Vir on aastakümneid olnud vaidluse keskmes: kas trapetsimajad ehitasid kohalikud kalurid või sisserännanud põlluharijad? Hoonetel on nii kohalikke eelkäijaid kui selgelt neoliitilisi tunnuseid – sisematused, lubikrohvpõrandad, range siseplaan. AMS-dateeringutele tuginedes pakuvad uurijad, et vaid kahe kuni nelja inimpõlve jooksul pärast esimesi kontakte varaste põlluharijate rühmadega neelas uus, neoliitiline eluviis kohaliku eripära täielikult.", "sourceIds": [ "lepenski-nature", "lepenski-jwp" ] } ] }, { "id": "hallstatt-soolakaevurite-kogukond", "title": "Soolamäe kaevurid kõrgorus", "placeName": "Hallstatti eelajalooline soolakaevandus ja kalmistu, Salzbergtal, Salzkammergut, Austria", "minYear": -1600, "maxYear": -500, "lat": 47.5556, "lon": 13.6444, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Hallstatti kohaliku soolamäe kõrgoru (Salzbergtal) ligikaudset asukohta järvest umbes 300 m kõrgemal, kus asuvad kaevandused ja kalmistu. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ja tänapäevane Hallstatti küla järve ääres asub madalamal.", "sourceIds": [ "hallstatt-nhm-site", "hallstatt-nhm-mine", "hallstatt-past", "hallstatt-currentbio", "hallstatt-textiles" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö", "value": "Sool kaevandati pronkskirkadega, kanti üles kuni 30 kg nahkseljakottides", "detail": "Pronksiajal löödi soolakiht väikesteks tükkideks ja veeti köitega üles laiadest, kuni 100 m sügavustest kaevandustest. Rauaajal raiuti pronkskirkaga suuri plaadikujulisi kivisoolatükke ja tõsteti neid nahkseljakottides, mis mahutasid kuni 30 kg. Üks sagedasemaid pronksiaja leide on nahast peopesakaitsmed – töö oli käte jaoks karm.", "scope": "Hallstatti eelajaloolised kaevanduskäigud (pronksi- ja rauaaeg)", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "label": "Lapsed tööl", "value": "Lapse nahkmüts umbes 11-12-aastasele; imikute ja laste kingad kaevanduses", "detail": "Rauaaja haudade selgroodeformatsioonide analüüs näitab, et rasket tõstmist tegid nii mehed, naised kui lapsed. Kaevandusest on leitud lapsele mõõdetud nahkmüts (umbes 11-12-aastane) ning kingi imikute ja laste jalanumbris. See viitab, et kogu kogukond oli mäe töösse kaasatud.", "scope": "Hallstatti rauaaja hauad ja kaevanduse nahkleiud", "sourceIds": [ "hallstatt-past" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Puder hirsist, odrast ja põldubadest; sealiha, sinihallitusjuust ja õlu", "detail": "Kaevanduses säilinud inimväljaheidete mikroskoopiline ja metagenoomne analüüs näitas toidus emmerit, speltanisu, otra ning harilikku ja itaalia kukeleiba, lisaks põldube ning aeg-ajalt puuvilju (metsõun, jõhvikas), pähkleid (kreeka pähkel) ja loomset toitu. Puunõude jäägid ja hambakatt viitavad sealihale. Ühes rauaaja proovis oli rohkelt seene-DNA-d: Penicillium roqueforti (sinihallitusjuust) ja Saccharomyces cerevisiae (õlu, leib) – vanim molekulaarne tõend sellisest fermenteerimisest.", "scope": "Hallstatti paleofaeces-proovid pronksiajast rauaaega ning nõude jäägid", "sourceIds": [ "hallstatt-currentbio", "hallstatt-past" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Ümar- ja piuglased peaaegu kõigil; ninakõrvalkoobaste põletikud", "detail": "Väljaheidete jäänustes on ümarusside ja piugusside mune sisuliselt läbivalt – sanitaartingimused kaevanduses olid minimaalsed ja mäejäätmete hulgas on väga palju inimväljaheiteid. Kaevurid tegid all lõkkeid ja suits on tõenäoliselt põhjus, miks neil esineb sageli nina- ja ninakõrvalkoobaste põletikke.", "scope": "Hallstatti kaevanduse paleofaeces ja luustikuanalüüsid", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-currentbio" ] }, { "label": "Rõivad ja tekstiil", "value": "Alates 1849. aastast ligi 240 eelajaloolist tekstiilifragmenti, enamik villased", "detail": "Soolaga immutatud keskkonnas on säilinud värvitud kangatükid, mustrid, õmblused ja palistused. 160 fragmenti pärineb rauaaja idarühmast. Peaaegu kõik on villased – ainult kaks pronksiaja kangast on linast või kanepist. Lisaks on säilinud karvamütsid, nahkmütsid, nahkkingad ja tugevdatud õmblustega villased kandekotid.", "scope": "Hallstatti soolakaevanduse tekstiilikogu", "sourceIds": [ "hallstatt-textiles", "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "label": "Valgus maa all", "value": "Põlevad puupeerud, mõnel hambajäljed", "detail": "Kaevandust valgustati puupeergudega ja nende tüükad on maapõue jäätmekihi kõige tavalisemate leidude hulgas. Osal peergudel on hambajäljed – neid hoiti töötamise ajal suus, et käed jääksid vabaks.", "scope": "Hallstatti kaevanduse peergude leiud", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "label": "Puutöö ja logistika", "value": "8 m pikk, 1,20 m lai puittrepp, dendrodateeritud aastasse 1108 eKr", "detail": "Kaevandusest leiti täielikult säilinud kuuse-, nulu- ja pöögipuidust trepp, üle meetri lai, et kaevurid saaksid samal ajal alla minna ja raskete kottidega üles tulla. Aastarõngaste lugemine ja kalibreerimine tänapäevani ulatuva puukalendriga andis dateeringu 1108 eKr. 90% kaevanduses kasutatud puidust pärineb sügisel ja talvel langetatud puudelt – siis oli mäe sees soojem kui väljas.", "scope": "Christian von Tuschwerk – üks kaevanduslõik, dendrodateering", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "label": "Matmine", "value": "19. sajandil kaevati kõrgorust välja üle 980 haua, veel vähemalt 3000 on kaevamata", "detail": "Johann Ramsauer kaevas 1846. aastast 17 aasta jooksul välja 980 hauda ja joonistas need täpselt üles. Osa surnuid maeti maha, osa põletati. Panused olid rikkalikud: Balti merevaik, elevandiluu, kalmistu läänepoolses osas mõõkade või pistodadega sõdalased, mõned täisrelvastuses ja vankritega. Panused viitavad kaubasidemetele peaaegu kogu tollal tuntud maailmaga.", "scope": "Hallstatti kõrgoru kalmistu, 19. sajandi ja hilisemad kaevamised", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-nhm-site" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks siia elama tuldi", "text": "Hallstatti kõrgorg asub Ülem-Austria Salzkammergutis, järvest umbes 300 meetrit kõrgemal. Põhjast ja lõunast piiravad seda järsud kaljud, läänest Plasseni suur lubjakivimassiiv ja idast järsk laskumine järve poole – algsed juurdepääsuteed olid rasked ja kohati ohtlikud raderajad. Kohale meelitas ainult üks asi: mäe soolavarud. Soolased allikad tõmbasid ligi esmalt loomi ja siis inimesi. Piirkonna kivikirveste järgi on kõrgoru kasutus olnud enam-vähem pidev juba umbes 7000 aastat, alates neoliitikumist.", "sourceIds": [ "hallstatt-nhm-site" ] }, { "heading": "Kolm eelajaloolist kaevandust", "text": "Süsteemne kaevandamine algas keskmisel pronksiajal, 16. sajandil eKr, mis teeb Hallstatti maailma vanimaks teadaolevaks soolakaevanduseks. Kõrgorus on tõendeid kolme eelajaloolise kaevanduse kohta: pronksiaegne, vara-rauaaegne ja hilis-rauaaegne. Dendrokronoloogia järgi toimus pronksiaja kaevandamine 1158-1063 eKr, kuni selle peatas laastav kivivaring; rauaajal jätkus töö 750-662 eKr ja hiljem keskajast tänapäevani. Kaevandustehnika oli neil kahel perioodil selgelt erinev – pronksiajal veeti üles kogu murtud sool, ka kild, rauaajal keskenduti ainult suurtele puhta kivisoola plaatidele.", "sourceIds": [ "hallstatt-past", "hallstatt-nhm-site", "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "heading": "Miks sool mäletab", "text": "Eelajalooliste kaevanduste kokkusurutud jäätmekihti nimetatakse 'Heidengebirge'. Mäe surve on selle aastatuhandete jooksul õhukindlaks ja soolarikkaks pressinud – ideaalne keskkond orgaanika säilitamiseks. Seetõttu on Hallstattist säilinud puit, karv, rohi, nahk, vill, väljaheited ja toidujäänused, mida tavalisel kaevandil ei ole üldse. Samas on lünki: leitakse ainult neid asju, mis kaevanduskäikudes kaotsi läksid või maha jäeti. Terveid rõivaid või katkematuid tööriistu tuleb harva – katkist ei visatud lihtsalt ära, vaid kasutati uuesti või põletati kaevanduses ära.", "sourceIds": [ "hallstatt-nhm-mine" ] }, { "heading": "Kogu küla mäe teenistuses", "text": "Hallstatti kaevandus ei olnud ainult meeste töökoht. Rauaaja luustike selgroodeformatsioonid näitavad, et rasket tõstmist tegid mehed, naised ja lapsed, ja kaevandusest on leitud lapse mõõdus nahkmüts ning laste ja imikute kingi. Toitu valmistati mäe sees suurtes kogustes ja pakuti puunõudes; lusikaid ega kahvleid ei ole, seega söödi kas suppi või sõrmedega. Ühe hinnangu järgi liikus kaevandusest välja kuni 1000 kg soola päevas, mis oleks nõudnud umbes sada 10-kilogrammiste kottidega koormatud kitse, et kaup järve äärde viia. Soolaga säilitati eelkõige sealiha – loomaluud on täis noori sigu, kelle lõualuid kasutati singikintside riputuskonksuna – ning ka järvekalu.", "sourceIds": [ "hallstatt-past" ] } ] }, { "id": "biskupin-palkmajade-saarekula", "title": "Palkmajade küla järvesaarel", "placeName": "Biskupin, Pałuki järvistu, Kuyavia-Pomorze, Poola", "minYear": -750, "maxYear": -500, "lat": 52.7883, "lon": 17.7444, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab kaevatud kindlusasula ligikaudset asukohta. Asustuse ajal oli tegemist järvesaarega, praegu on see poolsaar Biskupini järves. Enamik kaevandit täideti jäänuste kaitseks tagasi ja kohapeal on rekonstruktsioonid, mitte algsed hooned. Punkt ei tähista ühegi inimese kodu.", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Üle saja ühetaolist palkmaja, umbes 9 x 8 meetrit", "detail": "Seinad olid horisontaalsetest palkidest, mis kiiluti püstpostidesse ja kinnitati tikkudega. Põrand tehti väikeste okste kimpudest. Igal majal oli eesruum ja koldega peatuba; osa peatoa kohal oli redeliga ligipääsetav lakk. Majad olid ehitatud tammest ja männist ning arvestatud 10-12 inimesele.", "scope": "Biskupini väljakaevatud majad (kaevati umbes kaks kolmandikku asulast)", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ] }, { "label": "Loomad kodus", "value": "Väikeloomad lae all, paar veist eesruumis", "detail": "Maja siseplaani põhjal peeti väiksemaid loomi tõenäoliselt laka all ja eesruumi mahtus paar veist. Inimesed ja loomad talvitasid samas hoones – see hoidis sooja ja kaitses loomi.", "scope": "Biskupini majade siseplaani tõlgendus", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia" ] }, { "label": "Tänavad ja asula plaan", "value": "11 tänavat, kolm meetrit laiad, kaetud palkidega", "detail": "Asula oli laotud ristkülikulisele võrgustikule: üksteist kolme meetri laiust tänavat, tehtud kõrvuti asetatud palkidest. Vallisisese ringi ümber jooksis puittee. Kuna pinnas oli niiske ja soine, kaeti tänavad puitplankudega. Suuremaid, kõrgemat seisust tähistavaid maju ei leitud.", "scope": "Biskupini asulaplaan mõlemas asustusfaasis", "sourceIds": [ "biskupin-wiki", "biskupin-encyclopedia" ] }, { "label": "Kaitse ja ühistöö", "value": "Üle 450 m pikkune muldvall ja üle 35 000 vaiaga palissaad", "detail": "Saart ümbritses viltu maasse löödud vaiaridadest palissaad, mis toimis ka lainemurdjana. Selle taga oli tammepalkidest kastvall, mis täideti mulla ja liivaga. Vallile kulus 6000-8000 m³ puitu ja kummagi faasi kogu ehitus vajas umbes 8000 m³ puitu – see oli tohutu koormus kohalikule metsale ning nõudis pikaajalist ühist organiseerimist. Ainus sissepääs oli edelasektoris, kaitstud kahe väravaga väravatorniga.", "scope": "Biskupini kindlustused, arheoloogiliselt mõõdetud", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ] }, { "label": "Töö ja käsitöö", "value": "Puust ratas, kõblad, adrateraga tööriistad, aerud ja linakimbud", "detail": "Vesise pinnase tõttu säilis puit. Leitud on savist kudumisraskusi, luu- ja kivitööriistu, puidust tööriistu – sealhulgas ratas, kõblad, adrateri ja aerud – ning linakimpe. Metalliesemeid oli vähem, kuid nii pronksi kui rauda esineb ja pronksi töödeldi kohapeal. Metallitöö jäägid, kudumisvarustus ja muud käsitöövahendid koondusid kindlatesse majadesse ja lahtistesse alasse, mis viitab töö jaotamisele.", "scope": "Biskupini leiukogum – hilise Lausitzi kultuuri majapidamisaines", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia" ] }, { "label": "Kogukonna suurus", "value": "Mitusada, võimalik et üle tuhande inimese kahe hektari suurusel saarel", "detail": "Asula rajati veidi niiskele, veidi üle kahe hektari suurusele saarele. Nii tihedalt kokku pressitud majade ja tänavatega pidi kogukond olema mitusada, võib-olla üle tuhande inimest. Selline tihedus nõudis mingit ühist korraldust, kuid arheoloogid ei ole vähemalt väljakaevatud alas leidnud haldushooneid.", "scope": "Biskupini rahvaarvu hinnang majade arvu ja pindala põhjal", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla saarel", "text": "Biskupin asub Poola lääne-keskosas Pałuki järvistus Żnini linna lähedal ja kuulub Lausitzi (łużycka) kultuuri hilisfaasi, rauaaja algusesse. Asustuse ajal oli koht järve keskel umbes 200 x 160 meetri suurune saar; tänapäeval on see poolsaar. Vesi ümber tähendas kaitset, aga ka pidevat niiskust: seetõttu tuli tänavad palkidega katta ja seetõttu on ka puit tänapäevani säilinud.", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ] }, { "heading": "Kui täpselt see dateeritud on", "text": "Radiosüsiniku dateeringud annavad varasele faasile ligikaudu 850-800 eKr ja hilisemale laia vahemiku 780-470 eKr, sest kalibratsioonikõver on selles lõigus lame. Palju täpsemaks tegi pildi dendrokronoloogia: 1990. aastate alguses uuriti 71 tammepalki 166 aastarõngaga koos koorega ja need katavad ajavahemiku 747-722 eKr, kusjuures suur osa puid langetati talvel 738/737 eKr. Leiuaines toetab põhilist ehitusaega 8. sajandi teisel poolel eKr. Asustus jaguneb kaheks järjestikuseks faasiks: esimeses oli ehituspuit peaaegu ainult tamm, teises peamiselt mänd – arvatavasti sai kohalik tammik otsa.", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ] }, { "heading": "Kas see oli linna algus", "text": "Nii tihedalt kokku surutud külaplaan on pannud mitmeid uurijaid arvama, et Biskupin tähistab linnastumise algust Põhja-Euroopa tasandikul. Ühesugused majad ja hierarhiat näitavate suurehitiste puudumine viitavad aga võrdlemisi tasasele kogukonnale. Samas – kümned majad, sajad inimesed ja loomad kahel hektaril, kõik ühe väravaga palissaadi taga – tähendas ka pidevaid pingeid ja vajadust kokkulepete järele.", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia" ] }, { "heading": "Kuidas puit säilis", "text": "Puit säilis vees ligunenud pinnases erakordselt hästi ja andis ebatavaliselt palju infot, kuid tekitas ka säilitusprobleeme. Koht leiti 1933. aastal, kui kohalik õpetaja Walenty Szwajcer märkas veest välja ulatuvaid palke. 1939. aasta alguseks oli kaevatud umbes 2500 m². Kui sakslased 1944-45 taganesid, ujutasid nad koha üle lootuses see hävitada – tulemus oli vastupidine ja iidne puit säilis veel paremini. Enamik kaevandit on nüüd jäänuste kaitseks tagasi täidetud ja kohapeal on rekonstruktsioonid.", "sourceIds": [ "biskupin-encyclopedia", "biskupin-wiki" ] } ] }, { "id": "durankulak-kivimajade-saareasula", "title": "Kivimajad Musta mere laguuni saarel", "placeName": "Durankulak (Suur saar, Golemija ostrov), Durankulaki järv, Dobrudža, Bulgaaria", "minYear": -5500, "maxYear": -4100, "lat": 43.6694, "lon": 28.5325, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab kaevatud asulakünka (tell) ligikaudset asukohta Durankulaki järve saarel. Setete kogunemise tõttu on saarest saanud poolsaar ja rannajoon ei ole enam sama. Punkt ei tähista ühegi inimese kodu.", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch", "varna-wiki" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Suured ristkülikulised mitmetoalised majad; alates umbes 4700/4600 eKr kiviarhitektuur", "detail": "Hooned olid ristkülikulised ja suured, ehitatud jämedatest puitpostidest, mis olid löödud vundamendisüvenditesse ja ühendatud plankude või okstega, mis kaeti muda või saviga. Kõigis ehitushorisontides peale kõige varasemate olid majad seest jagatud eraldi, peamiselt ristkülikulisteks tubadeks. Umbes 4700/4600 eKr sai kiviehitus üldkasutatavaks – piirkonnas ja Euroopas oli see uus nähtus.", "scope": "Durankulaki telli väljakaevatud majad (25 maja jäänused, 1974-1997)", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch" ] }, { "label": "Asula plaan", "value": "Kitsad käigud majade vahel, sama plaan põlvkondade kaupa", "detail": "Hooned olid paigutatud ühtse plaani järgi, mida korrati järjestikuste majade ümberehitamiste käigus. Kitsad rajad eraldasid üksikuid maju, mis kas seisid omaette või olid teiste hoonetega kokku ehitatud. See tähendab, et asula plaan oli kogukondlik kokkulepe, mida hoiti mitme põlvkonna vältel.", "scope": "Durankulaki ehitushorisondid", "sourceIds": [ "durankulak-wiki" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Peamiselt maismaatoit, mitte meretoit – hoolimata Musta mere lähedusest", "detail": "Stabiilsete isotoopide analüüs inim- ja loomaluudel näitab, et Durankulaki ja Varna elanikud said valgu peamiselt C3-taimedel põhinevast maismaatoiduahelast, mitte merest, kuigi meri oli lähedal. Varasemad Hamangia kultuuri inimesed olid väikesemahulised põlluharijad ja taimekorilased, kes pidasid loomi ja käisid ka jahil.", "scope": "14 AMS-dateeringut ja isotoopproovid Durankulakist ja Varna I-st", "sourceIds": [ "durankulak-honch", "durankulak-wiki" ] }, { "label": "Matmine", "value": "Üle 1200 dokumenteeritud eelajaloolist matust – üks Balkani suurimaid", "detail": "Aastatel 1974-1997 registreeriti hoolikalt 1204 eelajaloolist matust. Kalmistu oli kasutusel vähemalt pool aastatuhandet ja matmine lõppes tõenäoliselt umbes 4450 eKr, hilise aeneoliitikumi alguses – ligikaudu samal ajal, kui lõppes matmine kuulsas Varna nekropolis.", "scope": "Durankulaki nekropol, AMS-dateeritud osa", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch" ] }, { "label": "Metall ja kaubandus", "value": "Naabruses Varna hauad ~3000 kuldesemega, kokku ~6 kg", "detail": "Sama kultuurikeskkonda kuuluvast Varna nekropolist (294 hauda) leiti maailma vanim teadaolev kullatöö, dateeritud 4650-4450 eKr: kokku umbes 3000 kuldeset ligikaudu 6 kg kaaluga. Vaskmaak pärines Sredna Gora kaevandusest Stara Zagora lähedal ja haudadest leitud Vahemere Spondylus-karbid võisid toimida ürgse rahana. See näitab, milline vahetusvõrgustik ümbritses Durankulaki-tüüpi asulaid.", "scope": "Varna nekropol ja Varna kultuur laiemalt – seotud, kuid eraldi asuv kalmistu", "sourceIds": [ "varna-wiki", "durankulak-honch" ] }, { "label": "Rikkus ja toit ei käinud käsikäes", "value": "Hauapanuste rikkus ei seostunud erineva toiduga", "detail": "Varna haudades varieerus panuste hulk ja mitmekesisus – keraamika, Spondylus-käevõrud, kuldehted – väga tugevalt ning seda on tõlgendatud sotsiaalse kihistumise tekkena. Isotoopanalüüs ei leidnud siiski olulist seost inimese isotoopilise 'allkirja' ja tema hauapanuste rikkuse vahel. See tähendab, et rikkamad ei söönud tuvastatavalt teistmoodi.", "scope": "Varna I kalmistu isotoopandmed", "sourceIds": [ "durankulak-honch", "varna-wiki" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Saar laguunis", "text": "Durankulak asub Suurel saarel (Golemija ostrov) Durankulaki järves Bulgaaria Dobrudžas, Musta mere ranniku lähedal. Järv on rannikulaguun, mille setted moodustavad katkematu ajaloo alates neoliitikumist, mis teeb keskkonnaloo rekonstrueerimise erakordselt heaks. Kunagine saar on setete kogunemise tõttu praegu poolsaar. Asulakoht on mitmekihiline künkasula – tell – ja see on ainus laialdaselt kaevatud aeneoliitiline tell Musta mere ranniku piirkonnas, kus on põhjalikult kaevatud nii neoliitiline kui aeneoliitiline asula.", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch" ] }, { "heading": "Kes siin elasid", "text": "Esimesed elanikud kuulusid Hamangia kultuuri, mis kestis 6. aastatuhande keskpaigast 5. aastatuhande keskpaigani eKr ja oli neoliitilise eluviisi esimene avaldumine Dobrudžas. Hamangia inimesed harisid maad väikeses mahus, korjasid taimi, ehitasid maju, valmistasid keraamikat, pidasid karja ja käisid jahil. Hilisemad, kiviseintega ehitised on keskmise ja hilise Hamangia kultuuri tunnusmärk ning neid peetakse ka asulate omavahelise eristumise tõendiks.", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch" ] }, { "heading": "Miks see koht on oluline", "text": "Durankulak on üks väheseid säilinud mälestisi Euroopa varastest põlluharijaühiskondadest, mis räägib meile igapäevaelust – majaplaanidest, kivivundamentidest, tsisternidest. Kaevamised algasid 1974. aastal Henrieta Todorova, Ivan Vajsovi, Vladimir Slavchevi ja Todor Dimovi juhtimisel. Selle piirkonna nekropolide AMS-dateeringud on olulised, et mõista Musta mere äärse keraamika- ja metallurgiauuenduste keskuse teket ja nende uuenduste levikut Balkanile ja põhja-Pontose alale.", "sourceIds": [ "durankulak-wiki", "durankulak-honch" ] } ] }, { "id": "kuk-soo-wahgi-org", "title": "Kaevikud soo aares: maailma vanim aiapidamine Wahgi orus", "placeName": "Kuki soo, Ulem-Wahgi org, Laane-Mageala provints, Paapua Uus-Guinea", "minYear": -8050, "maxYear": -500, "lat": -5.7836, "lon": 144.3317, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Koordinaat on ligikaudne UNESCO parandiala markepunkt Kuki soo servas, mitte uhegi konkreetse inimese elukoht. Kuki asustus- ja haritavad alad paiknesid hajali 116 hektaril soo aares ning nihkusid aastatuhandete jooksul.", "sourceIds": [ "unesco-kuk", "denham-2026-kuk" ], "eraIds": [ "early-farming", "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Too maastikul", "value": "Muldkuhilad, hiljem kaevikud", "detail": "Vanim selge harimistoend Kukis on muldkuhilate rajamine soo servale umbes 7000-6400 kalibreeritud aastat tagasi, et taimejuured veetasemest korgemale tosta. Umbes 4400-4000 aastat tagasi lisandusid suured kuivenduskraavid, mis kaevati puidust tooriistadega.", "scope": "Kaevatud pollundusstruktuurid Kuki soos, mitte kogu Uus-Guinea magismaa", "sourceIds": [ "unesco-kuk", "denham-2026-kuk" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Taro, jams, banaan ja lehtkoogivili", "detail": "Kuki kividelt leitud tarbimisjaagid vastavad tarole (Colocasia esculenta) ja jamsile (Dioscorea). Kaevandite taimejaanustes on ka lehtkoogivilju nagu Amaranthus, Commelina ja Oenanthe javanica ning soodavaid korrelisi (Typha, cf. Setaria palmifolia). UNESCO kirjeldab kohalikku pollumajandust kui banaani, taro ja jamsi vegetatiivsel paljundamisel pohinevat.", "scope": "Kuki kaevanditest tuvastatud taimeliigid; ei ole toidukorvi taielik nimekiri", "sourceIds": [ "denham-2026-kuk", "unesco-kuk" ] }, { "label": "Tooriistad", "value": "Puit, mis ei sailinud", "detail": "Kuki kaevanditest tuli valja vaid kolm kivikildu ja uks tampimis-/jahvatuskivi. Istutus- ja kaevamispulki ei leitud, sest peaaegu koik traditsioonilised harimistooriistad olid puidust ja need ei sailinud magismaa marjades pinnastes ule paari tuhande aasta.", "scope": "Kuki kaevandite leiukogum", "sourceIds": [ "denham-2026-kuk" ] }, { "label": "Elupaik ja korgus", "value": "Soo aar 1500-1560 m korgusel", "detail": "Parandiala hoomab 116 hektarit soomaastikku umbes 1500 meetri korgusel merepinnast Uus-Guinea magismaal. Inimesed harisid maad soo aarealadel ning kuivendasid mark ala jargu-jargult.", "scope": "UNESCO parandiala fuusiline kirjeldus", "sourceIds": [ "unesco-kuk" ] }, { "label": "Poliste tavade jarjepidevus", "value": "Peaaegu katkematu 7000 aastat", "detail": "UNESCO hinnangul on maastikku haritud peaaegu katkematult 7000, voimalik et 10 000 aastat, mis teeb Kukist uhe vaheseid kohti maailmas, kus pollumajanduse iseseisev tekkimine ja hilisem muutumine on arheoloogiliselt jalgitav nii pika aja jooksul.", "scope": "Kogu Kuki parandiala kasutusajalugu kuni tanapaevani", "sourceIds": [ "unesco-kuk" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Iseseisev pollumajanduse sund", "text": "Uus-Guinea magismaa Wahgi org on uks vaheseid paiku maailmas, kus pollumajandus tekkis oma jou ja oma taimedega, soltumatult Lahis-Idast, Hiinast voi Mesoameerikast. Kuki soo servas on kaevamised paljastanud jarjestikused harimiskihid: kaigepealt lubjakivipealse soo aare voimalik kasutus umbes 10 000 kalibreeritud aastat tagasi, mille tahendus on teadlaste seas endiselt vaieldav, seejarel selge kuhilviljelus umbes 7000-6400 aastat tagasi ning lopuks suured kuivenduskraavid alates umbes 4400-4000 aastat tagasi. Toidutaimed olid taro, jams ja banaan - koik vegetatiivselt paljundatavad, mis tahendab, et pold rajati istikutest ja mugulatest, mitte seemnest.", "sourceIds": [ "unesco-kuk", "denham-2026-kuk" ] }, { "heading": "Elu marja pinnase ja kaduva puidu vahel", "text": "Kuki inimeste igapaevatoo oli maapinna kujundamine: kuhilate kuhjamine, et juured veest korgemale saada, vagude ja kraavide kaevamine, et liigvesi ara juhtida, taimede toestamine. Peaaegu koik selle too tooriistad olid puidust ja need on ammu labi mudanenud, mistottu leiukogum on aarmiselt napp - kolm kivikildu ja uks jahvatuskivi. Just seetottu tuleb suurem osa teadmisi mullast endast: kihtidest, sooteradest, sooestest, puuritolmust ja taimeraku ranikristallidest. Toidusedelit taiendati jahil, kalastades ja korjates ning kaevanditest leitud lehtkoogiviljad ja soodavad korrelised nayvad, et sood ennast kasutati ka korilusalana.", "sourceIds": [ "denham-2026-kuk", "unesco-kuk" ] }, { "heading": "Miks Kuk on maailmaparand", "text": "UNESCO kandis Kuki maailmaparandi nimistusse 2008. aastal kriteeriumide iii ja iv alusel: ala on erandlik tunnistus maakasutusest, mis peegeldab piirkonna varase inimese kultuuri, ja uks vaheseid kohti, kus arheoloogiline toend osutab pollumajanduse iseseisvale arengule ning harimisviiside muutumisele 7000, voimalik et 10 000 aasta jooksul. Kaevamised on olnud pigem sugavuti kui laiuti, nii et suurem osa parandiala tuumikust on siiani puutumata ja edasiseks uurimiseks alles.", "sourceIds": [ "unesco-kuk" ] } ] }, { "id": "budj-bim-kooyang", "title": "Kivist kanalid laavavaljal: kooyangi puudjad Budj Bimi juures", "placeName": "Budj Bimi kultuurmaastik (Tae Rak / Condah jarv), gunditjmara maa, Victoria, Austraalia", "minYear": -4650, "maxYear": -500, "lat": -38.06, "lon": 141.86, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Koordinaat on ligikaudne markepunkt Tae Raki (Condah jarve) piirkonnas UNESCO parandiala pohjaosas, mitte uhegi inimese kodu. Budj Bimi kultuurmaastik on kolmeosaline seeriaobjekt, mille vesiviljelusrajatised ja poolpusivad asupaigad paiknevad hajali kumnete kilomeetrite pikkusel laavavaljal.", "sourceIds": [ "unesco-budjbim", "dcceew-budjbim" ], "eraIds": [ "early-farming", "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Peamine toidu- ja tooallikas", "value": "Kooyang, luhiuimeline angerjas", "detail": "Gunditjmara rahvas ehitas laavavaljale kanalite, paisude ja tammide susteemi, et hooajaliselt randavat kooyangi (Anguilla australis) puuda, hoiustada ja saagiks korjata. Riiklik parandiasutus kirjeldab, kuidas kanalid suunasid vee ja angerjad hoidebasseinidesse, kus kooyang rasvus enne puudmist.", "scope": "Budj Bimi vesiviljelussusteem; peamine, kuid mitte ainus toiduallikas - susteem toetas ka muude toiduvarude rikkalikkust", "sourceIds": [ "unesco-budjbim", "dcceew-budjbim" ] }, { "label": "Puugivahend", "value": "Punutud korvid paisudes", "detail": "Angerjaid puuti punutud korvidega, mis seati paisudesse, mis olid ehitatud kohalikust vulkaanilisest kivist ja puitvorest. Korvipunumine on gunditjmara kultuuritava, mis on pusinud tanapaevani.", "scope": "Budj Bimi puugitehnika riikliku parandiasutuse kirjelduse jargi", "sourceIds": [ "dcceew-budjbim", "unesco-budjbim" ] }, { "label": "Elamisviis", "value": "Poolpusivad asupaigad", "detail": "Riiklik parandiasutus markib, et vesiviljelussusteemi toodetud toidukogused voimaldasid ja toetasid poolpusivaid asulaid - see erineb koige liikuvamast korilusmudelist, mida Austraalia kohta sageli eeldatakse.", "scope": "Budj Bimi laavavali; ei ole uldistatav kogu Austraalia kohta", "sourceIds": [ "dcceew-budjbim" ] }, { "label": "Ehitusmaterjal ja tooriist", "value": "Vulkaaniline kivi ja vesi", "detail": "Gunditjmara kasutasid rohket kohalikku vulkaanilist kivi kanalite, paisude ja tammide ehitamiseks ning veevoolu juhtimiseks. Susteemi tuumaks on omavahel seotud kanalite, paisude, tammide, tiikide ja karstiaukude kobarad koos laavavoolu, veevoolu ning kooyangi elutsukliga.", "scope": "UNESCO Outstanding Universal Value kirjeldus", "sourceIds": [ "unesco-budjbim" ] }, { "label": "Ulejaak ja uhiskonnaelu", "value": "Suured tseremooniad ja kaubavahetus", "detail": "Susteem oli nii tootlik, et angerjate ulejaak toetas suuremahulisi tseremoniaalseid kogunemisi ja kaubavahetust naaberruhmadega. Kultuuritavad - jutustamine, tants ja korvipunumine - kanduvad edasi vanemate kaudu ka tanapaeval.", "scope": "Budj Bimi gunditjmara uhiskond; UNESCO ja riikliku parandiasutuse kirjeldus", "sourceIds": [ "dcceew-budjbim", "unesco-budjbim" ] }, { "label": "Kestus", "value": "Vahemalt 6600 aastat", "detail": "UNESCO jargi kujundasid, muutsid ja hooldasid gunditjmara neid hudroloogilisi ja okoloogilisi susteeme vahemalt 6600 aasta jooksul ning vesiviljelus andis nende uhiskonnale kuue aastatuhande pikkuse majandusliku ja sotsiaalse aluse. Arheoloogilises mottes on inimesed sellel maastikul elanud vahemalt 32 000 aastat.", "scope": "Kogu Budj Bimi kultuurmaastik kuni tanapaevani", "sourceIds": [ "unesco-budjbim", "dcceew-budjbim" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Insenerid laavavaljal", "text": "Umbes 30 000 aastat tagasi purskas Budj Bimi vulkaan ja laava valgus ule viiekumne kilomeetri laane ning louna suunas mere poole, muutes pohjalikult kohalikke veekogusid ja markalasid. Just see kivine, aukliku ja ettearvamatu veestikuga maastik andis gunditjmara rahvale voimaluse ehitada uks maailma vanimaid ja ulatuslikumaid vesiviljelussusteeme. Vahemalt 6600 aasta jooksul rajasid nad kohalikust vulkaanilisest kivist kanaleid, paise ja tamme, suunates uleujutusvett teadlikult umber, et puuda ja hoiustada kooyangi - luhiuimelist angerjat, kes randab hooajaliselt susteemi labi.", "sourceIds": [ "unesco-budjbim", "dcceew-budjbim" ] }, { "heading": "Toidukindlus, mis muutis elamisviisi", "text": "Angerjapuuk ei olnud juhuslik saak, vaid hallatud tootmine: vesi juhiti kanalitega hoidebasseinidesse, kus kalad rasvusid, ja puuti siis punutud korvidega, mis seati kivist ning puitvorest paisudesse. Selline etteaimatav ja rikkalik toiduvaru voimaldas poolpusivaid asulaid ning tekitas ulejaagi, mis toetas suuri tseremoniaalseid kogunemisi ja kaubavahetust naaberruhmadega. Susteem parandas ka muude toiduvarude kattesaadavust markalade lapilises mustris.", "sourceIds": [ "dcceew-budjbim", "unesco-budjbim" ] }, { "heading": "Elav parand, mitte varemed", "text": "Budj Bim ei ole mahajaetud muistis. Gunditjmara teadmised ja tavad on pusinud ning kanduvad edasi vanemate kaudu; maastik on gunditjmara omanduses voi kaashallatav ja parandiala kaitseb nii Austraalia riiklik seadus kui Victoria Aboriginal Heritage Act. Gunditjmara ise raagivad maastikust sugavaaja loona, mille kohaselt nad on alati siin olnud; 2007. aastal tunnustas Austraalia foderaalkohus nende poliselanike oigusi, viidates katkematule sidemele alaga, kus nende esivanemad kasvatasid angerjaid toiduks ja kaubaks. Budj Bimi kanti UNESCO maailmaparandi nimistusse 2019. aastal kriteeriumide iii ja v alusel.", "sourceIds": [ "unesco-budjbim", "dcceew-budjbim" ] } ] }, { "id": "poverty-point-muldvallid", "title": "Kaari mulda ja savikuulid tulle: Poverty Pointi vallielu", "placeName": "Poverty Pointi muldrajatised, Macon Ridge, West Carrolli maakond, Louisiana, Ameerika Uhendriigid", "minYear": -1700, "maxYear": -1100, "lat": 32.6357, "lon": -91.4062, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Koordinaat on ligikaudne markepunkt UNESCO parandiala keskvaljaku juures, mitte uhegi inimese kodu. Inimesed elasid arheoloogide hinnangul kontsentrilistel muldvallidel, mille valisdiameeter on 1,14 km, ning lisaks paiknesid kumned vaiksemad kulad ja puugilaagrid umbruskonna vooluveekogude aares.", "sourceIds": [ "unesco-poverty-point", "64parishes-poverty-point" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Elukoht", "value": "Kuus kaarjat muldvalli ule uleujutusala", "detail": "Kompleks koosneb viiest kuhilast, kuuest poolellipsilisest kontsentrilisest muldvallist valisdiameetriga 1,14 km ja suurest tasasest keskvaljakust. Arheoloogide hinnangul elasid inimesed just neil vallidel - sealt on leitud igapaevased kolded ja tooriistad. Macon Ridge on idapoolsest madalikust 7-9 meetrit korgem, mis andis uleujutusaltis piirkonnas kuiva ja kindla elupaiga.", "scope": "Poverty Pointi keskne muldrajatiste kompleks", "sourceIds": [ "unesco-poverty-point", "64parishes-poverty-point" ] }, { "label": "Valguallikas", "value": "Kala, ule 70% toidukontidest", "detail": "Kalapuuk andis suurema osa valgust. Uhel labedal kulaasemel olid ule 70 protsendi toidukontidest kalalt. Lisaks olid kattesaadavad hirv, vaiksed imetajad ja kilpkonnad.", "scope": "Poverty Pointi kultuuri toiduahel; protsent parineb uhelt labedalt kulaasemelt, mitte kogu kompleksist", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point" ] }, { "label": "Taimetoit", "value": "Pahklid, juured, tarklised seemned", "detail": "Inimesed sooid pahkleid, mis andsid ka jahu ja oli, ning kohalikud taimed lisasid toidule susivesikurikkaid sooestavaid juuri, tarklisi seemneid ja toitvaid lehti. Suuremahulise pollumajanduse jalgi ei ole - see oli kutt-kalur-korilaste uhiskond.", "scope": "Poverty Pointi taimne toidusedel arheobotaanika pohjal", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point", "unesco-poverty-point" ] }, { "label": "Toiduvalmistamine", "value": "Poletatud savikuulid kuumade kivide asemel", "detail": "Toitu kupsetati sageli mahakeeratuna mullaahjus koos kuumutatud kividega. Kuna kohapeal kivi ei olnud, voolisid inimesed niiskest savisest mullast peopesade vahel kuulikesi ja poletasid need kovaks - neid nimetatakse tanapaeval Poverty Point Objects'iteks ja neid kuumutati ning kasutati tapselt nagu kuumi kive.", "scope": "Poverty Pointi toiduvalmistamistehnika; sarnaseid saviesemeid leidub mujal USA-s, kus kivi napib", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point" ] }, { "label": "Too maht", "value": "981 000 kuupjardi mulda kaesitsi", "detail": "Viie kuhila, kuue valli ja suure tasase valjaku rajamiseks liigutasid inimesed kaesitsi 981 000 kuupjardi voi rohkem mulda. UNESCO nimetab seda erandlikuks saavutuseks muldehituses Pohja-Ameerikas, mida ei uletatud vahemalt 2000 aastat - ja siis juba pollumajandusel pohineva rahva poolt.", "scope": "Kogu Poverty Pointi muldrajatiste kompleks", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point", "unesco-poverty-point" ] }, { "label": "Toorained ja kaubandus", "value": "Umbes 78 tonni voorast kivi", "detail": "Elu suurim raskus oli kivi puudumine. Hinnanguliselt toodi Poverty Pointi umbes 78 tonni voorast kivi allikatest kuni 700 miili kauguselt. Sellest tehti tooriistu jahiks, kalastamiseks, toidu valmistamiseks ja peavarju ehitamiseks, samuti helmeid, odaotsi ja lihvitud kaaluesemeid, mida arvatavasti kasutati kalavorkude raskustena.", "scope": "Poverty Pointi kaubandus- ja tooriistamaterjalid", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point", "unesco-poverty-point" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kutid ja kalurid, kes ehitasid monumendi", "text": "Poverty Point Mississippi alamjooksu orus on rahvusvaheliselt tuntud eelkoige seetottu, et selle rajasid kutt-kalur-korilased. Ehitajad kuhjasid kaesitsi kokku ligi miljon kuupjardi mulda, luues viis kuhilat, kuus poolellipsilist kontsentrilist valli ja 1,14 kilomeetri laiuse kaarja susteemi umber suure tasase valjaku. Varem arvasid arheoloogid, et sellise ehitise jaoks on tarvis pollumajandust ja voimsaid valitsejaid; Poverty Point naitab, et see ei ole nii - jalgi valitsevast kihist ega suurest pollundusest ei ole. Ehitustoo toimus hilisarhailisel ajal umbes 3700-3100 aastat tagasi.", "sourceIds": [ "unesco-poverty-point", "64parishes-poverty-point" ] }, { "heading": "Elu vallil, toit joest", "text": "Poverty Point paikneb Macon Ridge'i seljandikul, mis kerkib Mississippi uleujutusalast idas 7-9 meetrit korgemale - enne tanapaevaseid tammesid ujutas jogi oru regulaarselt ule ja seljandik jai kuivaks. Just seetottu oli see turvaline koht elamiseks ja seetottu paiknevad vallid nii nagu nad paiknevad. Toidulaud oli mitmekesine: kala andis suurema osa valgust (uhel labedal kulaasemel ule 70% toidukontidest), lisaks hirv, vaiksed imetajad, kilpkonnad, pahklid, sooestavad juured, tarklised seemned ja lehed. Toitu kupsetati mullaahjus, kus kivi asemel kasutati isevoolitud ja poletatud savikuulikesi.", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point", "unesco-poverty-point" ] }, { "heading": "Nimi, mida me ei tea", "text": "Poverty Point ei ole nimi, mille andsid kohale selle ehitajad. Arheoloogid ei tea, milline hoim kuhilad rajas ega kuidas nad ise oma kodu nimetasid; praegune nimi tuleb 19. sajandi puuvillaistandusest, mis rajati palju hiljem samale maale. Kompleks kuulub Louisiana riigile, on avatud kulastajatele alates 1972. aastast ja kanti UNESCO maailmaparandi nimistusse 2014. aastal kriteeriumi iii alusel. Suur osa maa-alustest kihtidest on siiani puutumata ja peidab endas veel vastuseid.", "sourceIds": [ "64parishes-poverty-point", "unesco-poverty-point" ] } ] }, { "id": "chavin-de-huantar-moslna", "title": "Galeriid kivi sees: palverandurite orupaik Chavinis", "placeName": "Chavin de Huantar, Mosna org, Ancashi piirkond, Peruu", "minYear": -1100, "maxYear": -500, "lat": -9.5936, "lon": -77.1778, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Koordinaat on ligikaudne markepunkt Chavin de Huantari templikompleksi juures, mitte uhegi inimese kodu. Elamualad paiknesid monumentaalarhitektuuri umbruses ja labikondses; toidu- ning elutingimuste andmed parinevad osalt naaberasulast Canchas Uckro, mis asub umbes 22 km kaugusel.", "sourceIds": [ "unesco-chavin", "nesbitt-2023-chavin-diet" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toidu pohi", "value": "Valdavalt C3-taimed, mais teisejarguline", "detail": "Chavini sudamaa asula Canchas Uckro inimluude isotoopanaluus (d13C ja d15N) koos SIAR-segumudelitega naitab, et toidu suurem osa parines C3-taimedest ning maisi ei tarbitud intensiivselt. Mais oli olemas, kuid ei olnud korgmagestikus pohitoit.", "scope": "Canchas Uckro inimluude valim (u 1100-800 eKr), Chavini sudamaa - mitte kogu Chavini kultuuriala", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet" ] }, { "label": "Liha", "value": "Hirv 25-50% toidust", "detail": "Isotoopandmed naitavad, et hirv moodustas 25-50 protsenti toidust; loomaluude kogumis on hirv oluline komponent, kaamellased (laama, vikunja) vaid vaike osa. See tahendab, et jaht oli veel selgelt tahtis ja kodustatud kaamellastele pohinev karjandus ei olnud veel valja kujunenud.", "scope": "Canchas Uckro loomaluude ja inimluude valim, u 1100-800 eKr", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet" ] }, { "label": "Kasvatatud taimed", "value": "Mais, kartul ja manioki", "detail": "Keraamikalt leitud tarklisegraanulid naitavad, et kodustatud kultuurtaimi - maisi, kartulit ja maniokit - saadi eri korgusvoonditest: mais quechua-voondist, kartul ja korged mugulad jalca-voondist 3300-3800 m, manioki ja troopilised viljad yunga-voondist alla 2500 m.", "scope": "Canchas Uckro keraamika tarklisegraanulid ja piirkonna korgusvoondid", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Ringehitised kiviplatvormi tipul", "detail": "Canchas Uckro on kaheastmeline kiviplatvorm mootmetega 60 x 35 meetrit ja umbes 3 meetrit korge; selle tipul on ringikujuliste ehitiste kobar, mis tenaoliselt olid elumajad. Asula toimis vaikese tseremooniakeskuse ja kulana ning ehitati kahes pohifaasis u 1100-800/750 eKr.", "scope": "Canchas Uckro kaevandid; Chavin de Huantari enda elamuala oli eraldi ja suurem", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet" ] }, { "label": "Kogunemiskoht", "value": "Palverannukeskus eri keeltest inimestele", "detail": "Chavin oli Andide usumaailma tseremoonia- ja palverannukeskus, kuhu tulid inimesed eri laiuskraadidelt, eri kaugustelt ja eri keeltest, muutudes ideoloogilise, kultuurilise ja religioosse kokkusaamise ning levimise keskuseks. Kaitstud ala on 14,79 hektarit.", "scope": "UNESCO kirjeldus Chavin de Huantari rollist", "sourceIds": [ "unesco-chavin" ] }, { "label": "Ehitis ja tehnika", "value": "Sisegaleriid, ohutus ja drenaaz", "detail": "Kompleks koosneb tahutud kivist kaetud hoonetest ja tehisterrassidest valjakute umber ning sisaldab sisegaleriide susteemi keerulise ohutuskanalite ja drenaazivorguga, mis oli Louna-Ameerikas seni enneolematu. Hooned ja valjakud olid kaunistatud reljeefis antropomorfse ja zoomorfse sumboolikaga kivipiitadel, sammastel ja monoliitskulptuuridel.", "scope": "Chavin de Huantari monumentaalarhitektuur", "sourceIds": [ "unesco-chavin" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Tempel, mis tombas rahvast kokku", "text": "Chavin de Huantar Peruu Andide korges Mosna orus andis nime kogu kultuurile, mis arenes siin umbes 1500-300 eKr. See ei olnud tavaline kula, vaid tseremoonia- ja palverannukeskus, kuhu tulid inimesed vaga erinevatelt kaugustelt ja eri keeltest. Kompleks on tahutud kivist: terrassid ja valjakud, mille sees kulgeb galeriide vorgustik omaette ohutus- ja drenaazisusteemiga, mida Louna-Ameerikas varem ei tuntud. Kividesse on raiutud inimese- ja loomakujuline sumboolika - Lanzon, Raimondi steel, Tello obelisk, ringvaljak ja seintest valja ulatuvad kivipead.", "sourceIds": [ "unesco-chavin" ] }, { "heading": "Mida siin toidiks soodi", "text": "Toidulaud ei olnud see, mida sageli oodatakse. Chavini sudamaa asulas Canchas Uckro tehtud isotoop-, loomaluu- ja tarkliseanaluusid naitavad segamajandust, kus jaht oli veel selgelt tahtis: hirv andis 25-50 protsenti toidust, kaamellasi oli luukogumis vahe. Taimetoidus valitsesid C3-taimed ja maisi ei tarbitud intensiivselt, kuigi see oli olemas. Keraamikale jaanud tarklisegraanulid naitavad kartulit, maisi ja maniokit - see tahendab, et uks leibkond sai toitu mitmest korguselt korraga: madalast kuumast yungast kuni jalca kartulipoldudeni ja puna karjamaadeni. Andide orus saab pooletunnise jalutuskaiguga liikuda uhest kliimavoondist teise ja see maaras ara igapaevase toorutmi.", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet" ] }, { "heading": "Elamine tseremooniakeskuse korval", "text": "Canchas Uckro naitab, milline nagi valja tavaline asupaik Chavini mojualal: kaheastmeline kiviplatvorm 60 x 35 meetrit, umbes 3 meetrit korge, mille tipul seisid ringikujulised ehitised - tenaoliselt elumajad. Asula rajati umbes 1100 eKr ja hulieti vahetult parast 800 eKr, tapselt siis, kui Chavin de Huantar ise tousis piirkondadevaheliseks keskuseks. Chavini enda parandiala on aja jooksul kannatanud uleujutuste, maalihete ja maavarinate all - 1945. aasta uleujutus mattis osa kompleksist ja 1970. aasta maavarin kahjustas seda taiendavalt.", "sourceIds": [ "nesbitt-2023-chavin-diet", "unesco-chavin" ] } ] }, { "id": "hanyuri-702", "title": "Küla, mille elanikud on nimepidi kirja pandud", "placeName": "Hanyūri külakond Mino maakonnas, tänapäeval Tomika, Gifu prefektuur, Jaapan", "minYear": 690, "maxYear": 720, "lat": 35.4944, "lon": 136.9986, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Tomika valda Gifu prefektuuris, kuhu Hanyūri külakond arvatakse jäävat (kohanimi Hanyū on säilinud). See on ligikaudne kaardimärk, mitte kellegi kodu asukoht: registrisse kantud majapidamised paiknesid laiali kogu külakonna alal.", "sourceIds": [ "tomika-koseki", "bunka-hanyuri", "imazu-kodai-kazoku", "farris-review", "hanyuri-site", "gifu-museum-hanyuri", "harima-fudoki-food" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Süvendmajad, kõige tihedam asustus 8. sajandil", "detail": "1977. aastal Tomika vallamaja ehitusel välja kaevatud Hanyūri asulakohas (Higashiyamaura ja Hanyū muistised) paiknesid tihedalt süvendmajad, mida kasutati 6. sajandi lõpust 8. sajandini; hoonete arv oli suurim just 8. sajandil, seega registri koostamise ajale kõige lähemal.", "scope": "Arheoloogiline leid ühest asulakohast, mis arvatakse olevat registris nimetatud Hanyūri; ei kirjelda iga üksiku majapidamise elamut.", "sourceIds": [ "hanyuri-site" ] }, { "label": "Külakonna suurus", "value": "58 majapidamist, säilinud kirjes 1119 inimest", "detail": "Register hõlmas 58 majapidamist. Esimesed neli majapidamist ja algkokkuvõte on kadunud; alles on 54 majapidamist ja 1119 nimeliselt kirja pandud inimest. Kadunud osa juurde arvates elas külakonnas umbes 1200 inimest.", "scope": "Ühe külakonna (sato) ametlik maksuregister 702. aastast, mitte kogu Mino maakond ega Jaapan.", "sourceIds": [ "gifu-museum-hanyuri", "tomika-koseki" ] }, { "label": "Töö ja maa", "value": "Täiskasvanud mehele 2 tan, naisele 1,33 tan põldu", "detail": "701. aasta Taihō seadustik nägi ette, et täiskasvanud mees saab riigilt jaomaad 2 tan ja naine 1,33 tan (1 tan = umbes 113 m²) ning et sellelt maksti riisimaksu 1,5 vihku tan'i kohta. 8. sajandi registrid, kus pindalad on kirjas, kinnitavad reegli rakendamist. Register uuendati iga kuue aasta järel; 50 majapidamist moodustas ühe halduskülakonna.", "scope": "Seadusest tulenev norm ja registrites kinnitust leidnud rakendus; ei tähenda, et iga pere sai täpselt selle maa või sellest ära elas.", "sourceIds": [ "farris-review" ] }, { "label": "Toit", "value": "Riis maksuteraviljana, kõrval hirss, kukeleivahirss ja oder", "detail": "Muistse Jaapani lihtrahva toidulaud oli hooajaline ja sõltus saagist ning korilusest. Kõrvuti riisiga hinnati otra ja nisu, samuti hirssi (awa) ja kukeleivahirssi (hie). Riik käskis ikalduse vastu kasvatada hirssi ja ube ning ladustada hirssi hädaaita. Kõige raskem aeg oli kevadsuvi, kui vanad varud olid otsas ja uus saak veel valmimata.", "scope": "Üldine kirjeldus muistse Jaapani lihtrahva toidu kohta kirjalike allikate põhjal (Harima fudoki kommentaar, Wamyō ruijushō, 9. sajandi korraldused); mitte Hanyūri enda toidujäänuste analüüs.", "sourceIds": [ "harima-fudoki-food" ] }, { "label": "Perekond ja abielu", "value": "120 kindlat abielupaari; 54 majapidamisepeast 15–25 oli taasabiellunud", "detail": "Registri põhjal on kindlalt tuvastatavaid abielupaare 120. Mehe ja naise vanusevahe kasvas mehe vanusega: 20ndates meestel keskmiselt 2,87 aastat, 40ndates 4,96 aastat, 70ndates juba 12,29 aastat. See vahe tuleneb korduvatest abieludest. 54 majapidamisepeast oli 15–25 taasabiellunud. Lesestunute seas oli naisi ülekaalukalt rohkem kui mehi (17 : 2), ehkki vanuserühma soosuhe ise oli tasakaalus (28 naist, 24 meest).", "scope": "Ühe registri statistiline analüüs; „majapidamine“ (ko) oli riigi maksuüksus, mitte tingimata tegelik leibkond.", "sourceIds": [ "imazu-kodai-kazoku" ] }, { "label": "Lapsed ja tervis", "value": "Püramiidjas vanusjaotus, oodatav eluiga sünnil umbes 30 aastat", "detail": "1119 registreeritust on 1115 kohta säilinud nii sugu kui vanus. Vanusjaotus on püramiidikujuline — tüüpiline paljusünnitusliku ja kõrge suremusega ühiskonna muster. Oodatav eluiga sünnil oli hinnanguliselt umbes 30 aastat, mis eeldab kõrget imikute ja väikelaste suremust. Rahvaarv kahaneb märgatavalt ka 20. ja 30. eluaastate vahel, mistõttu abikaasa kaotus oli sage.", "scope": "Ühe külakonna registri vanusjaotuse põhjal tehtud hinnang; keskmine eluiga sünnil on koondnäitaja, mitte ennustus üksikisiku eluea kohta.", "sourceIds": [ "imazu-kodai-kazoku" ] }, { "label": "Riigi haare", "value": "Viie majapidamise rühmad ja üheksa varanduslikku astet", "detail": "Register jaotas majapidamised viiekaupa rühmadesse (gohō), kelle liikmed vastutasid ühiselt maksude ja põgenemiste eest. Igale majapidamisele anti kaks astet: kolmeastmeline liigitus täisealiste maksukohuslaste meeste arvu järgi ja üheksaastmeline liigitus varandusliku seisu järgi. Nimed loetleti kolmekaupa reas ning mitte sugulusjärjekorras, vaid seisuse ja soo järgi (mehed enne).", "scope": "Registri vormistus, mis kirjeldab riigi arvestust; sisemine seisuse-eristus kajastab riigi kategooriaid, mitte tingimata küla enda arusaamu.", "sourceIds": [ "tomika-koseki" ] }, { "label": "Riie ja materjal", "value": "Register ise on kirjutatud kohalikule Mino paberile ja hiljem ümber kasutatud", "detail": "Registrit valmistati kolm eksemplari: üks jäi maakonnavalitsusse, kaks saadeti pealinna. Säilitustähtaeg oli 30 aastat, seejärel kasutati paberi tagakülge uuesti. Hanyūri register anti Tōdaiji sutrakopeerimiskotta ja selle tagaküljele kirjutati 748. aastal „tuhande Lootossuutra“ paberiarvestus — just tänu sellele see säiliski. Fragmendi materjaliks on kokushi-paber.", "scope": "Dokumendi enda materjal ja saatus, mitte küla igapäevane rõivastus, mille kohta Hanyūri registrist otseseid andmeid ei tule.", "sourceIds": [ "tomika-koseki", "bunka-hanyuri" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Vanim nimekiri, kus tavalised inimesed on nimepidi olemas", "text": "702. aastal koostati Mino maakonna Kamo maakonna Hanyūri külakonna rahvastikuregister. See on vanim tervikuna säilinud Jaapani rahvastikuregister ja üks väheseid muistse maailma dokumente, kus terve küla inimesed — mitte kuningad ega väejuhid — on kirjas nime, vanuse, soo ja peresuhtega. Registrit tehti kolmes eksemplaris ja seda uuendati iga kuue aasta tagant. Kolmekümne aasta möödudes tuli register hävitada, kuid Hanyūri oma anti Tōdaiji sutrakopeerimiskotta, kus paberi teisele küljele kirjutati 748. aastal sutrakopeerimise arvestus. Just see teine elu päästis dokumendi: seda hoiti Nara Shōsōini varakambris ja see on säilinud tänaseni. Külakond arvatakse asuvat tänase Gifu prefektuuri Tomika valla alal, kus kohanimi Hanyū on siiani alles.", "sourceIds": [ "tomika-koseki", "bunka-hanyuri", "hanyuri-site" ] }, { "heading": "Mida register elust räägib", "text": "Registris on 58 majapidamist, millest säilinud on 54 ja 1119 nimeliselt kirja pandud inimest; kadunud osa juurde arvates elas siin ligi 1200 inimest. Vanusjaotus on püramiidjas: palju lapsi, vähe vanu. Oodatav eluiga sünnil oli hinnanguliselt umbes 30 aastat, mis eeldab, et suur osa lapsi suri väikesena. Kindlalt tuvastatavaid abielupaare on 120. Vanemate meeste naised olid neist tunduvalt nooremad — see erinevus tuleb korduvatest abieludest pärast abikaasa surma. Lesestunud naisi oli palju rohkem kui lesestunud mehi, mis tähendab, et mehed abiellusid uuesti, naised sageli mitte. Majapidamine ei olnud päris sama mis pere: riik moodustas need maksuüksusteks, jagades ja liites suguvõsalisi rühmi nii, et igas oleks piisavalt maksukohuslasi.", "sourceIds": [ "gifu-museum-hanyuri", "imazu-kodai-kazoku" ] }, { "heading": "Riik loeb inimesi", "text": "701. aasta Taihō seadustik seadis korra, mille järgi täiskasvanud mees sai riigilt jaomaad kaks tan ja naine 1,33 tan, ning nendelt maksti riisimaksu. Register oli selle süsteemi tööriist: ilma nimekirjata polnud võimalik maad jagada ega makse võtta. Hanyūris jaotati majapidamised viiekaupa rühmadesse, kes vastutasid ühiselt maksude eest ja selle eest, et keegi ära ei jookseks. Igale majapidamisele anti kaks astet — üks täisealiste meeste arvu, teine varanduse järgi. Nimed kirjutati üles mitte sugulusjärjekorras, vaid seisuse ja soo kaupa. Külakonna majapidamisepead jagunevad kolme rühma: kohalikust vanast suguvõsast agatanushi'd, sisserännanud päritolule viitavad Hata-nimelised ja ülejäänud tavalised inimesed.", "sourceIds": [ "farris-review", "tomika-koseki", "gifu-museum-hanyuri" ] } ] }, { "id": "wharram-percy-keskaegne-kula", "title": "Kriidiküngaste küla, mis kadus lambakarjade alla", "placeName": "Wharram Percy, Yorkshire'i Wolds, Inglismaa (Ühendkuningriik)", "minYear": 950, "maxYear": 1500, "lat": 54.0669, "lon": -0.6856, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Koordinaat osutab Wharram Percy mahajäetud küla väljakaevatud asupaigale kriidiorus, mitte ühegi konkreetse inimese kodule. Küla kolme majarea ja umbes neljakümne talukrundi täpne asustus muutus sajandite jooksul.", "sourceIds": [ "eh-wharram-history", "eh-wharram-research", "mays-wharram-churchyard", "fuller-wharram-dentine", "eh-wharram-breastfeeding", "dmv-hull-wharram" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Umbes 40 talukrunti kolmes reas", "detail": "Kiriku ümber on rohtu kasvanud vundamendid kahest mõisahoonest ja umbes neljakümnest talumajast koos kõrvalhoonetega. Krundid (toft ja croft) paiknesid West Row, North Row ja East Row nimelistes ridades, kuid pole kindel, kas kõik olid korraga asustatud.", "scope": "Väljakaevatud ja maapinnal nähtavate hoonejälgede arv kogu küla eluea jooksul, mitte üheaegne majapidamiste arv", "sourceIds": [ "eh-wharram-history", "dmv-hull-wharram" ] }, { "label": "Kes kus elas", "value": "Villeinid ühes reas, cottar'id teises", "detail": "Küla enamiku moodustasid West Row põhjaosas ja North Row's elanud villeinid (koormistega talupojad) ning arvatavasti East Row's elanud cottar'id ehk vähese maaga popsid. Ainus põhjalikult kaevatud pikkmaja (Building 6) osutus erandlikult suureks ja leidude järgi suhteliselt jõukaks, mistõttu vaeseima talurahva elu on endiselt halvemini teada.", "scope": "Arheoloogide ja ajaloolaste tõlgendus küla sotsiaalsest jaotusest; teadlased ise rõhutavad, et vaeseimate elutingimused on ebaselged", "sourceIds": [ "eh-wharram-research" ] }, { "label": "Toit lapseeas", "value": "Väiksed lapsed sõid peamiselt taimset toitu", "detail": "Luustike süsiniku- ja lämmastikuisotoobid näitavad, et nooremad lapsed tarbisid valdavalt taimset toitu, vanemad lapsed said juba rohkem liha või mereandidest pärinevat valku.", "scope": "Isotoopanalüüs Wharram Percy kalmistu laste luustikel, mitte kogu Inglismaa", "sourceIds": [ "mays-wharram-churchyard" ] }, { "label": "Imikuiga", "value": "Rinnapiim kuni umbes 18 kuud", "detail": "Lämmastikuisotoobid näitavad, et rinnaga toitmine lõppes ühe ja kahe eluaasta vahel; osaline rinnapiimatoit kestis kuni umbes 18 kuuni, samal ajal kui tahke toit lisandus juba 6-9 kuu vanuses. Pikk rinnaga toitmine kaitses last saastunud toidu ja vee eest.", "scope": "Wharram Percy kalmistu imikute ja laste luustikud", "sourceIds": [ "mays-wharram-churchyard", "eh-wharram-breastfeeding" ] }, { "label": "Kasv ja tervis", "value": "Kasvupeetus algas pärast võõrutamist", "detail": "Wharram Percy lapsed olid oma vanuse kohta lühemad kui tänapäeva lapsed. Kasvupeetus algas pärast rinnapiimast võõrutamist ja täiskasvanud kasvasid pikkusesse veel kuni ligi kolmekümnenda eluaastani, mitte umbes 18. eluaastani nagu tänapäeval. Luustikel on nähtavad alatoitumuse jäljed ning rahhiidi ja pidalitõve tunnused.", "scope": "Wharram Percy kalmistu luustikud; uurija võrdlus tänapäeva ja 19. sajandi Briti lastega", "sourceIds": [ "eh-wharram-breastfeeding", "mays-wharram-churchyard" ] }, { "label": "Kalmistu", "value": "687 luustikku", "detail": "Püha Martini kirikust ja kalmistult kaevati välja 687 liigestatud luustikku, neist ligi pool alla 18-aastaste inimeste omad. See on üks põhjalikumalt uuritud keskaegse maakoguduse luustikukogusid Euroopas.", "scope": "Kogu kalmistu väljakaevatud osa, mis hõlmab enne Normanni vallutust kuni uusaega ulatuvaid matuseid, enamik hiliskeskajast", "sourceIds": [ "mays-wharram-churchyard", "fuller-wharram-dentine" ] }, { "label": "Töö ja maksud", "value": "1334. aastal 33. koht 50 küla seas", "detail": "1334. aasta maksuhinnangus oli Wharram Percy väärtus umbes pool piirkonna keskmisest ja küla asetus 33. kohale 50 lähikülast; sel ajal oli vähemalt 18 majapidamist. 1377. aasta karmi pearahamaksu jättis maksmata vähemalt kolmandik külaelanikest.", "scope": "Keskaegsed Inglise maksurullid Wharram Percy kohta", "sourceIds": [ "eh-wharram-history" ] }, { "label": "Küla lõpp", "value": "Põllud muudeti lambakarjamaaks", "detail": "Villa hinna tõus muutis lambakasvatuse maaomanikule tulusamaks kui teraviljakasvatuse. Umbes 1500. aasta paiku on tunnistus nelja perekonna väljatõstmisest ja nende majade hävitamisest; viimased põlluribad muudeti karjamaaks 1527. aastal. 1543-44 karjatati endistel põldudel 1240 lammast, kelle eest hoolitses vaid kaks karjust.", "scope": "Dokumentaalne tunnistus ja kohtuasjad Wharram Percy kohta", "sourceIds": [ "eh-wharram-history" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kuidas küla sündis", "text": "Wharram Percy oru servas oli inimasustust olnud juba enne meie ajaarvamist, kuid küla ise tekkis alles siis, kui 850. ja 950. aasta vahel korraldati maakasutus, kihelkonna- ja põllupiirid ümber ning külaplatsile ehitati puukirik. Sealt kasvas asula, mis püsis umbes kuussada aastat ja õitses 12. sajandist 14. sajandi alguseni. Kiriku ümber on maapinnal näha rohtunud vundamendid kahest mõisast ja umbes neljakümnest talumajast. Alates 1948. aastast on koht olnud pideva uurimise all ja seetõttu on Wharram Percy Euroopa tuntuim mahajäetud keskaegne küla.", "sourceIds": [ "eh-wharram-history", "eh-wharram-research" ] }, { "heading": "Talupoja ihu räägib", "text": "Kalmistult välja kaevatud 687 luustikku annavad harva selguse tavalise keskaegse maainimese elust. Ligi pool maetutest oli alla kaheksateistkümne aasta vanune. Isotoopanalüüs näitab, et imikud said rinnapiima kuni umbes pooleteise aastani ja tahket toitu hakati lisama juba kuue kuni üheksa kuu vanuses. Väiksed lapsed sõid peamiselt taimset toitu, liha ja kalavalku tuli juurde alles vanemas lapseeas. Kasvupeetus algas pärast võõrutamist ja oli nii tugev, et täiskasvanud kasvasid pikkusesse veel kuni ligi kolmekümnenda eluaastani. Luudel on alatoitumuse, rahhiidi ja pidalitõve jälgi. Uurijad rõhutavad ise, et keskaegne küla ei olnud idülliline.", "sourceIds": [ "mays-wharram-churchyard", "eh-wharram-breastfeeding", "fuller-wharram-dentine" ] }, { "heading": "Miks küla kadus", "text": "14. sajandil tabasid küla mitmed hoobid: šoti röövretked 1319-22, mille järel oli 1323. aastal kaks kolmandikku külamaast harimata, ja 1349. aasta katk. Küla taastus osaliselt ja 1368. aastal oli asustatud kolmkümmend maja, kuid pikas plaanis otsustas majandus küla saatuse. Villa eksporti hind tõusis ja maaomanikel oli tulusam pidada lambaid kui palgata põllutöölisi. Umbes 1500. aasta paiku tõsteti neli perekonda välja ja nende majad lammutati, 1527. aastal muudeti viimased põlluribad karjamaaks. Aastatel 1543-44 karjatas kaks karjust endistel Wharrami põldudel 1240 lammast. Küla ei hävinud katastroofis, vaid kadus tasapisi kasumlikuma maakasutuse alla.", "sourceIds": [ "eh-wharram-history" ] } ] }, { "id": "kidane-mehret-aksumi-taluinimesed", "title": "Veised, oder ja tef Aksumi kõrgmaal", "placeName": "Kidane Mehret Aksumi lähedal, Tigray, Etioopia", "minYear": -800, "maxYear": 700, "lat": 14.13, "lon": 38.72, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Koordinaat osutab Aksumi linna vahetusse lähedusse jäävale Kidane Mehreti väljakaevamispaigale, mitte ühegi konkreetse inimese kodule. Paigas on kaks eri ajajärku: eelaksumiitlik talukompleks 8.-5. sajandist eKr ja hilisaksumiitlik asula esimese aastatuhande keskpaigast pKr.", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture", "phillipson-british-academy-review" ], "eraIds": [ "ancient", "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kivist nurgelised ruumid ja siseõued", "detail": "Kidane Mehretis oli 8. ja 5. sajandi eKr vahel kivist ehitatud nurgeliste ruumide ja siseõuedega kompleks. Aksumi ajal seisid eliidi paleede kõrval väiksemad ehitised, mis olid tehtud üksnes tahumata kivist, kohati puutugedega, ja mis on seotud põllumajanduse ning väiketootmisega.", "scope": "Kidane Mehreti ja Aksumi ümbruse väljakaevatud hooned; uurija märgib ise, et kõige vaesema kihi elamuid pole ilmselt veel välja kaevatud", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "label": "Kõige vaesemad", "value": "Nende maju pole veel leitud", "detail": "Arheoloog David Phillipson kirjutab otse välja, et Aksumi ühiskonna madalaima kihi tegelikke elamuid pole tõenäoliselt veel välja kaevatud. Neid esindavad arvatavasti savist majamudelid, mis kujutavad väikeseid rookatusega maju.", "scope": "Aksumi projekti enda hinnang teadmiste piiridele, mitte väide majade puudumisest", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "label": "Loomad", "value": "Veis oli tähtsaim koduloom", "detail": "Kidane Mehretis oli veis peamine kariloom juba eelaksumiitlikul ajal. Aksumi ajal peeti ka lambaid ja kitsi, kuid veis jäi valdavaks loomaks nii toidu kui veojõu poolest. Olemas olid ka eeslid ja kanad. Raidkirjad näitavad, et karju suurendati sõjaretkedel saadud saagi ja andamiga.", "scope": "Aksumi ja Kidane Mehreti väljakaevamiste loomaluude analüüs ning aksumiitlikud raidkirjad", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture", "phillipson-british-academy-review" ] }, { "label": "Toit", "value": "Nisu, oder, tef, sorgo, kikerherned", "detail": "Kasvatatavate taimede valik oli üllatavalt sarnane sellega, mida piirkonnas kasvatatakse tänapäeval: nisud, oder, tef, sõrmemillet ja sorgo ning kikerherned, nuug ja linaseemned. Teraviljad olid ülekaalus, nende seas nii Lähis-Idast pärit kui kohalikud liigid. Õli saadi linaseemnest ja kohapeal kodustatud nuugist.", "scope": "Aksumi projekti arheobotaanilised leiud Aksumist ja selle ümbrusest", "sourceIds": [ "phillipson-british-academy-review", "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "label": "Töö ja käsitöö", "value": "Kivitööriistad elevandiluu ja nahkade tarbeks", "detail": "Aksumi äärealadel asuvates töökodades kasutati väga ühtlaselt vormitud kivist lõhutud tööriistu tohutus koguses, et töödelda toorainet nagu elevandiluu, puit ja nahad. Elevandiluud töödeldi kohapeal suure oskusega, hilisemates etappides ka metalltööriistadega.", "scope": "Aksumi äärealade töökodade leiud", "sourceIds": [ "phillipson-british-academy-review", "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "label": "Majapidamise asjad", "value": "Käsitsi vormitud potid, hoiunõud üle 80 cm", "detail": "Kidane Mehreti eelaksumiitlik aineline kultuur hõlmas harva esinevaid vaskesemeid, kuid mitte rauda, rohket käsitsi vormitud keraamikat, sealhulgas üle 80 sentimeetri kõrgusi hoiunõusid, ning kiviluust helmeid ja ripatseid. Aksumi keraamika oli kogu aeg käsitsi vormitud, ilma potikedrata.", "scope": "Kidane Mehreti ja Aksumi asulakohtade leiud", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "label": "Ebavõrdsus", "value": "Hauapanused olid väga erineva rikkusega", "detail": "Vähemalt teisest sajandist pKr alates pandi surnutele kaasa erineva rikkusega hauapanuseid, mõnel juhul väga rohkelt, mis näitab ebavõrdset ligipääsu varale. Kuninglike stelede kõrval olid lihtsad šahti- ja augumatused, mida tähistasid väiksemad tahumata kivid. See ebavõrdsus ulatus ka maapiirkondadesse.", "scope": "Aksumi matmispaikade võrdlus, sealhulgas mitteeliidi matused", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture", "phillipson-british-academy-review" ] }, { "label": "Maastik", "value": "2200 meetri kõrgusel viljakal kõrgmaal", "detail": "Aksum asub 2200 meetri kõrgusel viljakal kõrgpinnal Marebi ja Takezze jõe vahel, mis mõlemad voolavad läände Niiluse harudena. Enne 1970. aastatel alanud metsastamist oli piirkond peaaegu puudeta ja see olukord kujunes ilmselt esimese aastatuhande pKr keskpaigas.", "scope": "Aksumi piirkonna geograafia ja keskkonnaajalugu", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Talu enne kuningriiki", "text": "Enne kui Aksum sai suureks kuningriigiks, elasid siin talupidajad. Kidane Mehret Aksumist veidi põhja pool on kõige põhjalikumalt uuritud selline paik: seal oli 8. ja 5. sajandi eKr vahel kivist ehitatud nurgeliste ruumide ja siseõuedega talukompleks. Kõige märkimisväärsem on see, et selle majapidamise põllumajandus oli väga sarnane sellega, mida piirkonna maarahvas ajas veel hiljutistel aegadel: veised olid peamine kariloom ning põldudel kasvasid nisu, oder ja arvatavasti kohalik teravili tef. Majapidamises oli rohkesti käsitsi vormitud keraamikat, sealhulgas üle 80 sentimeetri kõrgusi hoiunõusid, harva mõni vaskese, aga rauda mitte.", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture", "phillipson-british-academy-review" ] }, { "heading": "Kuningriigi tegelik alus", "text": "Aksumi tuntakse tohutute monoliitsete stelede ja rahvusvahelise kaubanduse järgi, kuid arheoloogide töö näitas, et selle majanduse tegelik alus oli kohalik maaviljelus. Lambaid ja kitsi peeti, kuid veis oli valdav loom nii toiduks kui künniks; olid ka eeslid ja kanad. Põllud andsid nisusid, otra, tefi, sõrmemilletit, sorgot, kikerherneid, nuugi ja linaseemet. Aksumi äärealadel töötasid töökojad, kus kivist lõhutud tööriistadega töödeldi elevandiluud, puitu ja nahku. Väljaspool eliiti maetud inimeste hauapanused erinevad rikkuse poolest väga tugevalt, mis näitab, et vara oli ebaühtlaselt jaotunud, ja see ebavõrdsus ulatus ka maapiirkondadesse.", "sourceIds": [ "phillipson-british-academy-review", "phillipson-aksum-lecture" ] }, { "heading": "Mida me veel ei tea", "text": "Aksumi uurimise juures on oluline see, mida uurijad ise tunnistavad mitte teadvat. Kuni 1990. aastateni tegeles teadus peaaegu ainult eliidiga: monumentaalse arhitektuuri ja luksuskaubaga. Aksumi projekt aastatel 1993-1997 võttis eesmärgiks just tavaliste inimeste elu- ja matmispaigad. Ka pärast seda kirjutab projekti juht otse välja, et Aksumi ühiskonna kõige madalama kihi tegelikke elamuid pole tõenäoliselt veel välja kaevatud ning neid esindavad arvatavasti üksnes savist majamudelid väikeste rookatusega majadega. Seega teame Aksumi taluperemehe põldudest ja veistest rohkem kui tema majast.", "sourceIds": [ "phillipson-aksum-lecture" ] } ] }, { "id": "novgorod-tohukirjade-linn", "title": "Tohutükile kraabitud sõnad Volhovi linnas", "placeName": "Novgorod (Veliki Novgorod), Venemaa", "minYear": 1025, "maxYear": 1475, "lat": 58.5215, "lon": 31.2755, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Koordinaat osutab keskaegse Novgorodi linnasüdamele, kus tohukirju on välja kaevatud, mitte ühegi konkreetse inimese kodule. Alla kolme protsendi keskaegsest Novgorodist on süstemaatiliselt läbi kaevatud, seega leiud katavad linnast vaid väikest osa.", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog", "schaeken-berestology-press", "birchbark-manuscript-overview", "onfim-wiki" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kirjutamine", "value": "Kaseohutükk ja teritatud pulk", "detail": "Kirjad kraabiti teritatud pulga ehk stiilusega kase tohu pehmele sisemisele küljele, ilma tinti kasutamata; tinti on teada vaid kahel juhul. Toht oli piirkonnas kergesti kättesaadav, paberit polnud veel ja pärgament oli liiga kallis. Leitud on ka üle kahesaja stiiluse, enamik rauast, mõned luust või pronksist.", "scope": "Novgorodi ja lähipiirkonna arheoloogilised leiud 11.-15. sajandist", "sourceIds": [ "schaeken-berestology-press", "birchbark-manuscript-overview" ] }, { "label": "Kirjade suurus", "value": "Enamik 2-8 cm, tavaliselt kuni 20 sõna", "detail": "Tohutükid on keskmiselt vaid 2 kuni 8 sentimeetrit laiad. Ainult veerand leidudest on terviktekstid, ülejäänud on katked. Terviktekstid on tavaliselt kuni kahekümne sõna pikkused, mõned üle viiekümne, kõige pikem 176 sõna. Materjal ise piiras sõnumi pikkust.", "scope": "Kogu tohukirjade korpus, mida on üle 1200 tüki", "sourceIds": [ "schaeken-berestology-press", "schaeken-leiden-blog" ] }, { "label": "Töö ja kaubandus", "value": "Vaha, mesi ja karusnahk välja, hõbe ja sool sisse", "detail": "Novgorod eksportis oma vaha, mett ja eelkõige karusnahka, alates kallimast soobelist kuni odavaima oravanahani. Sisse toodi hõbedat ja muid metalle, linast ja kootud kangaid, merevaiku, relvi ja sepiseid, soola, soolatud kala, veini ja ka teri. Hansa kaupmehed sortisid karusnahad ja sidusid need neljakümnest nahast koosnevatesse kimpudesse.", "scope": "Novgorodi kaubandus tervikuna keskajal, mitte ühe majapidamise sissetulek", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog" ] }, { "label": "Lapse koolitöö", "value": "Poiss Onfim harjutas tähestikku ja psalme", "detail": "13. sajandi Novgorodis elanud poiss Onfim, arvatavasti kuue- või seitsmeaastane, jättis maha 17 tohutükki, neist 12 joonistustega. Ta harjutas tähestikku, silpe ja psalme ning kirjutas 'Issand, aita oma sulast Onfimit' ja tervituse sõbrale Danilole. Ta joonistas end ratsanikuna ja metsalisena; joonistatud inimeste sõrmede arv kõigub kolmest kaheksani, sest ta polnud veel lugemist selgeks saanud.", "scope": "Ühe nimeliselt teada lapse säilinud koolitööd, mitte väide keskmise lapse koolitee kohta", "sourceIds": [ "onfim-wiki" ] }, { "label": "Perekond ja tüli", "value": "Naised kirjutasid kaasavarast, lahutusest ja leinast", "detail": "Kümneid tohukirju on naiste kirjutatud või naistele adresseeritud. Gostjata palub Vasilit appi, sest tema endine kihlatu saatis ta minema, abiellus teisega ja hoiab endale kaasavara, mille isa ja suguvõsa olid talle andnud. Nastasia kirjutab leinas vendadele, et abikaasa on surnud ja ta ei tea, kuidas tema ja lapsed edasi elavad. Anna palub venda appi kohtutülis, kus vastane on teda pettuses süüdistanud ja au teotanud.", "scope": "Üksikute säilinud kirjade sisu; need näitavad, mis võis juhtuda, mitte kui sageli juhtus", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog", "schaeken-berestology-press" ] }, { "label": "Vaesus", "value": "Näljas talupojad kirjutasid mõisnikule", "detail": "Osa tohukirju saatsid külaelanikud oma äraolevale maaisandale. Ühes dramaatilises kirjas teatavad näljas talupojad oma isandale, et neil pole seemet külvamiseks ega midagi süüa: 'me oleme nüüd hukas, isand'.", "scope": "Üksikkirja sisu maapiirkonna talupoegade olukorra kohta", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog" ] }, { "label": "Kes üldse kirjutas", "value": "Mitte ainult eliit, aga peamiselt jõukamad", "detail": "Tohukirjad ei olnud üksnes seisusliku eliidi asi ja pole tõendeid, et neid oleks kirjutanud kutselised kirjutajad. Uurijad rõhutavad siiski, et 'keskmine tohukirja kasutaja' oli jõukam inimene: bojaar, tähtis kaupmees või keegi, kes nendega või nende heaks asju ajas. Kui kirjas mainitakse raha, on see tavaliselt suur summa. Varasem oletus, et sel ajal oskasid lugeda ja kirjutada kõik, ei ole pidanud paika.", "scope": "Berestoloogide hinnang kogu korpuse põhjal; oluline hoiatus lugejale, et kirjad ei esinda kõige vaesemaid võrdselt", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog", "schaeken-berestology-press" ] }, { "label": "Miks nad säilisid", "value": "Kuni 8 meetri paksune märg savikiht", "detail": "Tohukirjad püsisid, sest Novgorodi kultuurikiht ulatub kuni kaheksa meetri paksuseni ja veega küllastunud raske savi ei lase hapnikku ligi. Kirjad ise kuupäeva ei kanna, kuid arheoloogid on suutnud neid dateerida 10 kuni 15 aasta täpsusega stratigraafia ja dendrokronoloogia abil.", "scope": "Novgorodi arheoloogilised säilimistingimused ja dateerimismeetodid", "sourceIds": [ "birchbark-manuscript-overview" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Tuhat sedelit keskajast", "text": "26. juulil 1951 leidis Nina Fjodorovna Akulova Novgorodi kaevandist esimese kirjaga kaseohutüki. 2018. aasta seisuga oli neid leitud 1222 kaheteistkümnest linnast, neist 1113 Novgorodist endast. Need on lühikesed igapäevased sedelid: äriteated, käsud, kaebused, uudised, meeldetuletused, õppetükid, armukirjad, abieluettepanekud, kutsed ja vanded. Kirjad kraabiti teritatud pulgaga tohu pehmele küljele, sest paberit polnud ja pärgament oli liiga kallis. Kuna kirju ei kopeerinud ega toimetanud hilisemad kirjutajad, näitavad need tolle aja tegelikku kõnekeelt, mis erines kirikuslaavi keelest palju rohkem, kui varem arvati.", "sourceIds": [ "birchbark-manuscript-overview", "schaeken-berestology-press", "schaeken-leiden-blog" ] }, { "heading": "Kelle hääled need on", "text": "Tohukirjad annavad harva otsese ligipääsu keskaegse inimese enda sõnadele, aga neid tuleb lugeda ettevaatlikult. Berestoloogid rõhutavad, et kirjutajad ei olnud küll üksnes kõrgeim seisus ega kutselised kirjutajad, kuid 'keskmine tohukirja kasutaja' oli siiski jõukam linlane: bojaar, kaupmees või keegi, kes nende heaks asju ajas. Varasem oletus, et keskaegses Novgorodis oskasid kirjutada kõik, ei ole pidanud paika. Ometi kirjutasid tohule ka mungad, naised ja lapsed ning maalt saadeti isandale kirju, milles näljas talupojad teatasid, et neil pole seemet ega toitu.", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog", "schaeken-berestology-press" ] }, { "heading": "Elu kolme sõna kaupa", "text": "Kõige lühemad kirjad ütlevad kõige rohkem. 'Kyasilt ja Zhirochkolt Tverdjatale ja Ivanile. Meil mõlemal on hästi.' Teine kiri: 'Lukalt ja Ivanilt Snovidile. Meil mõlemal on hästi. Oleme kõik ära müünud. Kreeka kaupa me ei ostnud. Proovi hankida veidi ülemerekaupa.' Kolmandas peab kosjasobitaja Milusha pruudi ema Marenaga läbirääkimisi. Uurijad on suutnud nendest kümnetest kirjadest kokku panna terve tutvusvõrgustiku ja näidata, et sama Ivan ja sama Snovid esinevad mitmes kirjas. Nii saab keskaegse linna inimestest suhtevõrgustiku, mitte üksnes nimekirja.", "sourceIds": [ "schaeken-leiden-blog" ] } ] }, { "id": "joya-de-ceren-maiakula", "title": "Tuhka mattis küla keset maisipõlde", "placeName": "Joya de Cerén, Zapotitáni org, La Libertad, El Salvador", "minYear": 400, "maxYear": 600, "lat": 13.8275, "lon": -89.3561, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab väljakaevatud külaosa Zapotitáni orus, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Küla täpsed piirid on endiselt tuha all ja täpselt teadmata.", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren", "wiki-joya-de-ceren" ], "eraIds": [ "ancient", "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Savi ja vitspunutisega seinad, õlgkatus, mitu eraldi hoonet ühe leibkonna kohta", "detail": "Väljakaevatud majapidamised koosnesid eraldi magamishoonest, köögist ja laoruumist. Eluhooned ehitati vitspunutise ja savi tehnikas (maavärinakindel), avalikud hooned ja saun tambitud savist. Katused olid õlgedest ja säilisid tuhavaludena.", "scope": "Kehtib Joya de Ceréni väljakaevatud majapidamiste kohta, mitte kogu piirkonna kohta", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais, oad, maniokk, guajaav, kakao, agaav", "detail": "Tuhka mattunud põldudelt leiti noori ja valminud maisitaimi, ürdiaed ning agaaviaed; anumatest leiti ubasid. Maniokipõld Joya de Cerénis oli esimene arheoloogiliselt tuvastatud maniokikasvatus Ameerikas. Vilju andsid guajaavi- ja kakaopuud.", "scope": "Kehtib ühe konkreetse hooaja (arvatavasti augusti–septembri) põldude ja anumate sisu kohta", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren", "wiki-joya-de-ceren" ] }, { "label": "Töö", "value": "Põlluharimine, maisi jahvatamine käsikivil, keraamika ja agaavikiu valmistamine", "detail": "Külas valmistati kohapeal agaavikiudu, käsikive (mano ja metate) ning savinõusid. Väljastpoolt hangiti obsidiaanist ja tšerdist lõikeriistu, jadet ning peenemat keraamikat Copánist. Aiatööriistad leiti eluhoonete juurest hoiult.", "scope": "Kehtib Joya de Ceréni majapidamiste leidude kohta", "sourceIds": [ "wiki-joya-de-ceren", "unesco-joya-de-ceren" ] }, { "label": "Kodu sisustus", "value": "Magamismatid, ligikaudu 70 savinõu majapidamise kohta", "detail": "Uurijad on leidnud, et iga majapidamine hoidis umbes 70 anumat toidu valmistamiseks, serveerimiseks ja jookide jaoks. Magamismatid olid purske hetkel veel lahti rullimata, mis viitab varasele õhtule.", "scope": "Kehtib väljakaevatud majapidamiste kohta; arv on arheoloogide hinnang, mitte rahvaloendus", "sourceIds": [ "wiki-joya-de-ceren" ] }, { "label": "Tervis ja puhtus", "value": "Külas oli ühine higisaun (temascal)", "detail": "Väljakaevatud ehitiste hulgas on tambitud savist higisaun. Selliseid saunu kasutati Mesoameerikas nii puhtuse, ravi kui ka sünnitusjärgse hoolduse jaoks.", "scope": "Kehtib küla ühisehitise kohta; konkreetsete inimeste tervisenäitajaid siit ei tuletata", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren", "wiki-joya-de-ceren" ] }, { "label": "Küla suurus", "value": "Hinnanguliselt umbes 200 elanikku", "detail": "Küla rahvaarvuks purske ajal on pakutud umbes 200 inimest. Ühtegi inimjäänust pole leitud — elanikud jõudsid tõenäoliselt maavärina ja aurupurske hoiatuse peale põgeneda.", "scope": "Arheoloogiline hinnang külale, mitte täpne loendus", "sourceIds": [ "wiki-joya-de-ceren" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis jäi pooleli", "text": "Umbes aastal 600 purskas Loma Caldera ja mattis Zapotitáni orus asunud maiade taluküla mitme meetri paksuse tuhakihi alla. Tuhk oli jahe ja langes kiiresti, mistõttu säilisid savist seinad, õlgkatused, magamismatid, tööriistad ja isegi kasvavad taimed täpselt seal, kus need purske hetkel olid. Inimluid pole leitud: maavärin ja vulkaani aurud andsid ilmselt hoiatuse ning küla jõuti õhtu hakul tühjaks jätta. Just see teeb Joya de Cerénist erandliku — enamik Mesoameerika kaevandeid räägib valitsejatest, see paik räägib tavalistest põlluharijatest.", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren", "wiki-joya-de-ceren" ] }, { "heading": "Kuidas perekond siin elas", "text": "Üks leibkond ei elanud ühes majas, vaid mitmes väikeses hoones: eraldi magamishoone, eraldi köök, eraldi ait. Ümber majade olid maisipõllud, ürdipeenrad, agaav ning vilja andvad guajaavi- ja kakaopuud. Kööginõusid oli palju — hinnanguliselt umbes seitsekümmend anumat leibkonna kohta. Osa asju tehti kohapeal, osa toodi kaugemalt: obsidiaanist lõiketerad, jade ja peenem keraamika jõudsid külla kaubavahetuse kaudu. Külal oli ka ühine higisaun ja avalik hoone pidustuste jaoks.", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren", "wiki-joya-de-ceren" ] }, { "heading": "Pärandi austamine", "text": "Joya de Cerén on El Salvadori riigi omandis ja kaitse all ning kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse aastast 1993. Paik on tänapäeva salvadorlastele oluline kultuurisümbol, mis seob mineviku olevikuga. Väljakaevamised ja säilitustööd jätkuvad, sest savist ehitised ja orgaanika on äärmiselt haprad.", "sourceIds": [ "unesco-joya-de-ceren" ] } ] }, { "id": "cahokia-mississippi-linn", "title": "Suur linn Mississippi ääres", "placeName": "Cahokia, Illinois, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1050, "maxYear": 1350, "lat": 38.6539, "lon": -90.0644, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Monks Moundi ümbrust praeguses Cahokia Moundsi ajaloopargis. Linn ise oli haripunktis mitu korda suurem kui park ja ükski punkt ei märgi konkreetse pere kodu.", "sourceIds": [ "unesco-cahokia", "wiki-cahokia", "wiki-mississippian" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ristkülikukujulised postidest ja õlgedest majad, seinad seinakraavis", "detail": "Cahokia elumajad olid ristkülikukujulised, ehitatud vertikaalsetest postidest ja õlgkattega. Postid seati sageli kaevatud seinakraavi, mitte üksikutesse postiaukudesse. Majad seisid naabruskondades õuede ümber, mille juurde kuulusid ka leilisaunad, nõukogumajad ja templid.", "scope": "Kehtib Cahokia väljakaevatud elamurajoonide kohta", "sourceIds": [ "wiki-cahokia" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais, kõrvitsalised, oad ning kohalikud kultuurid nagu hanemalts", "detail": "Mais jõudis piirkonda u 900 pKr ja sai põhitoiduks, kuid toidulaud oli mitmekesisem, kui varem arvati: kasvatati ka idapoolse põllumajanduskompleksi taimi, nagu hanemalts (Chenopodium) ja sumpweed. Linnasüdame elanike toit oli mitmekesisem kui äärealade oma, kus toetuti rohkem maisile.", "scope": "Kehtib Cahokia ja selle tagamaa kohta luude isotoop- ja taimeanalüüside põhjal", "sourceIds": [ "wiki-cahokia", "wiki-mississippian" ] }, { "label": "Töö", "value": "Põlluharimine, künkaehitus korvidega kantud mullast, kaugkaubandus", "detail": "Künkad kuhjati käsitsi: mulda kaevati, kanti punutud korvides ja tambiti kohale, kokku umbes 1,6 miljonit kuupmeetrit. Cahokia kaubavõrk ulatus Suurte järvedeni (vask) ja Mehhiko laheni (merikarbid), samuti kaubeldi tšerdi ja haihammastega.", "scope": "Kehtib linna kui terviku kohta, mitte üksiku majapidamise päevatöö kohta", "sourceIds": [ "unesco-cahokia", "wiki-cahokia" ] }, { "label": "Linna suurus", "value": "Haripunktis hinnanguliselt 10 000–20 000 elanikku", "detail": "UNESCO hinnangul elas Cahokias haripunktis aastatel 1050–1150 umbes 10 000–20 000 inimest — sama palju kui paljudes tolleaegsetes Euroopa linnades. Linn kattis üle 1600 hektari ja hõlmas umbes 120 künast.", "scope": "Arheoloogiline hinnang; hinnangute vahemik on uurijate seas lai", "sourceIds": [ "unesco-cahokia", "wiki-cahokia" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Luustikel on tuvastatud rauavaegusaneemiat ja hambaemaili defekte", "detail": "Matustest pärit luude isotoopanalüüs on näidanud rauavaegusaneemiat ja hambaemaili häireid, mida on seostatud tugeva maisisõltuvusega. Varasel perioodil valmistati maisist hominit nikstamaliseerimise teel, mis muudab maisi toitainerikkamaks; see tava näib u 1200 pKr lakkavat.", "scope": "Kehtib uuritud matuste valimi kohta, mitte kogu elanikkonna kohta", "sourceIds": [ "wiki-cahokia" ] }, { "label": "Aeg ja taevas", "value": "Puitpostidest ringid, mille abil jälgiti päikese asendit", "detail": "Monks Moundist lääne pool püstitati u 900–1100 pKr mitu suurt puitpostide ringi, mida arheoloogid nimetavad Woodhenge'iks. Iga järgmine ring oli eelmisest suurem ja 12 posti võrra rikkalikum; ringide asend seostub aastaaegade ja päikesetõusudega.", "scope": "Kehtib Cahokia keskuse rajatiste kohta", "sourceIds": [ "unesco-cahokia", "wiki-cahokia" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mille nime me ei tea", "text": "Umbes aastal 1050 muutus Mississippi jõe ääres asuv asustus kiiresti suurlinnaks. Rajati sirge plaaniga keskväljak, kümned künkad ja teed; suurim neist, Monks Mound, kerkis neljal astmel 30 meetri kõrgusele ja ehitati neljateistkümnes järgus. Cahokia oli suurim eurooplaste-eelne asula Mehhikost põhja pool. Nime „Cahokia“ andsid paigale hilisemad prantsuse reisijad naaberrahva järgi — linna enda nimi ei ole teada, sest selle elanikud ei jätnud kirjalikke ülestähendusi.", "sourceIds": [ "unesco-cahokia", "wiki-cahokia" ] }, { "heading": "Igapäevane elu naabruskonnas", "text": "Tavaline pere elas ristkülikukujulises postidest ja õlgedest majas. Majad seisid rühmadena õuede ümber ning naabruskonnas oli ka leilisaun ja nõukogumaja. Söödi maisi, ube, kõrvitsalisi ning vanema kohaliku põllumajanduse taimi. Linnasüdame elanikud sõid mitmekesisemalt kui äärealade põlluharijad, kelle toit oli maisikesksem — üks tõlgendus seob suurema maisiosakaalu madalama sotsiaalse seisundiga. Kaubaks tuli kaugelt vaske, merikarpe ja kvaliteetset kivimaterjali.", "sourceIds": [ "wiki-cahokia", "unesco-cahokia" ] }, { "heading": "Miks linn tühjenes", "text": "Alates 12. sajandi lõpust hakkas rahvaarv kahanema. Uurijad on välja pakkunud mitu põhjust korraga: pikad põuad, üleujutused, pinnase ja metsa ammendumine, sotsiaalsed pinged ning maisikeskse toidulaua terviseprobleemid. 1400. aastaks oli linn hüljatud. Cahokia Mounds on tänapäeval Illinoisi osariigi omandis ja kaitse all ning UNESCO maailmapärandi nimistus aastast 1982.", "sourceIds": [ "wiki-cahokia", "unesco-cahokia" ] } ] }, { "id": "rapa-nui-kanuumajad", "title": "Kanuukujulised majad maailma kõige kaugemal saarel", "placeName": "Rapa Nui (Lihavõttesaar), Tšiili, Vaikne ookean", "minYear": 1200, "maxYear": 1500, "lat": -27.12, "lon": -109.35, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Rapa Nui saart tervikuna, mitte ühtki kindlat majapidamist. Asustus paiknes hajusalt üle saare, tihedamalt rannikul ahude läheduses.", "sourceIds": [ "unesco-rapa-nui", "hamilton-2013-rapa-nui", "past-hare-paenga", "wiki-easter-island" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Hare paenga — kanuukujuline maja basaltvundamendil, ukse ees poolkaar siledaid rannakive", "detail": "Maja alus koosnes otsapidi ritta seatud mustadest basaltplokkidest (paenga), mille ülapinda olid raiutud ümmargused augud. Aukudesse torgati umbes kahemeetrised painduvad puuvardad, mille otsad seoti harjapuu külge — tulemus meenutas ümberpööratud kanuu kere. Katus kaeti õlgedega. Uks oli madal roomamisava; selle ees paiknes poolkaar merevees ümardunud kividest (poro).", "scope": "Kehtib Rapa Nui hare paenga tüüpi majade kohta; sellist majatüüpi mujal Polüneesias ei tunta", "sourceIds": [ "past-hare-paenga", "hamilton-2013-rapa-nui" ] }, { "label": "Maja suurus", "value": "Tavaline hare paenga u 12–16 m pikk; koosolekumajad kuni 90–100 m", "detail": "Ahude lähedal asuvad hare paenga majad olid tavaliselt 12–16 meetrit pikad ja neid on tõlgendatud preestrite ja pealike eluasemetena. Suurimad, hare nui, ulatusid 90–100 meetrini ja olid tõenäoliselt koosolekumajad; nende vundamendikivid olid kuni 3,5 m pikad.", "scope": "Kehtib mõõdetud hare paenga vundamentide kohta; lihtsamad elamud olid teistsugused ja väiksemad", "sourceIds": [ "past-hare-paenga" ] }, { "label": "Toit ja aiandus", "value": "Bataat, jamss, taro, banaan ja suhkruroog; kodulinnuks kana", "detail": "Tuulise ja soolase kliima vastu ehitati manavai — ümarad kiviaedikud taimede kaitseks, mõned kuni 1,5 m kõrged ja kuni 10 m läbimõõduga. Põllule laotati kivimultši, mis hoidis mulla niiskust ja takistas tuuleerosiooni. Toitu valmistati kividega ääristatud maa-ahjudes (umu). Ainus koduloom oli kana.", "scope": "Kehtib Rapa Nui eurooplaste-eelse põllumajanduse kohta arheoloogiliste rajatiste ja taimejäänuste põhjal", "sourceIds": [ "hamilton-2013-rapa-nui", "wiki-easter-island" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Saarel ei ole püsivaid jõgesid ega ojasid", "detail": "Magevett andsid kolm kraatrijärve (Rano Kau, Rano Raraku ja Rano Aroi) ning allikad; kohati koguti põhjavett seal, kus see rannikul välja imbus. Veeallikad olid seetõttu nii praktiliselt kui vaimselt erilised paigad.", "scope": "Kehtib saare hüdroloogia kohta", "sourceIds": [ "hamilton-2013-rapa-nui" ] }, { "label": "Töö", "value": "Kivi raiumine ja vedu, kalapüük, aiandus", "detail": "Saarel on hinnanguliselt umbes 900 moai-kuju ja üle 300 tseremooniaplatvormi (ahu) ning tuhandeid põllumajanduse, matuste, elamute ja tootmisega seotud rajatisi. Kujud raiuti peamiselt Rano Raraku tuffist lihtsate kõva basaldi kirkadega (toki); punased pukao-peakatted toodi Puna Pau karjäärist. Kuju vedu ja püstitamine oli kogukondlik töö, mis kestis põlvkondi.", "scope": "Kehtib saare kui terviku ja kujuehituse perioodi kohta", "sourceIds": [ "unesco-rapa-nui", "hamilton-2013-rapa-nui" ] }, { "label": "Tööriistad", "value": "Obsidiaanist terad Maunga Orito karjäärist", "detail": "Obsidiaani saadi Maunga Orito kupli juurest. Teravaid obsidiaanist esemeid (mata'a) peeti pikka aega relvadeks, kuid uuemad kulumisanalüüsid näitavad, et paljusid neist kasutati hoopis põllutööriistadena. Saarel puuduvad kindlustused ja eelkontaktne suuremahuline sõjapidamine ei ole arheoloogiliselt kinnitust leidnud.", "scope": "Kehtib eelkontaktse perioodi leidude tõlgenduse kohta; teadlaste vahel on see vaieldud küsimus", "sourceIds": [ "wiki-easter-island" ] }, { "label": "Uni ja usk", "value": "Enamik päevatöid tehti õues; maja pimedus oli magamise koht", "detail": "Uurijad rõhutavad, et igapäevatoimetused toimusid päevavalguses (Ao vald) ning hare paenga hämar sisemus oli eelkõige magamiseks. Uni tähendas polüneesia maailmapildis osalist sisenemist Po — esivanemate ja pimeduse valdkonda. Maja kanuukuju kordas seda kanuud, millega esivanemad Hawaikist (Rapa Nuil Hiva) teele asusid.", "scope": "Tõlgendus, mis põhineb arheoloogial, polüneesia kosmoloogial ja 19. sajandi vaatlustel", "sourceIds": [ "past-hare-paenga" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Saabumine üle ookeani", "text": "Rapa Nui on maailma üks kõige eraldatumaid asustatud saari: lähima naabersaare Pitcairnini on üle 2000 kilomeetri ja Tšiili mandrini umbes 3700. Polüneesia meresõitjad jõudsid siia kanuudega ida suunas purjetades. Saabumisaeg on teadlaste seas vaieldud: varasemad hinnangud pakkusid u 800 pKr, uuemad radiosüsiniku dateeringud pigem 11.–13. sajandit. Kindel on, et 1200. aastaks oli saare monumentaalne ehitustegevus juba hoos.", "sourceIds": [ "hamilton-2013-rapa-nui", "unesco-rapa-nui", "wiki-easter-island" ] }, { "heading": "Kodu, mis nägi välja nagu kanuu", "text": "Rannikul ahude lähedal seisid pikad, kitsad majad, mille vundament oli laotud otsapidi ritta seatud mustadest basaltplokkidest. Plokkide sisse olid raiutud augud, kuhu torgati painduvad puuvardad; need seoti ülal kokku ja kaeti õlgedega, nii et maja meenutas ümberpööratud kanuu kere. Sisse pääses ainult neljakäpukil läbi madala ava. Ukse ees oli poolkaar merevees siledaks lihvunud kividest. Sellist majatüüpi ei tunta üheltki teiselt Polüneesia saarelt.", "sourceIds": [ "past-hare-paenga", "hamilton-2013-rapa-nui" ] }, { "heading": "Töö tuule ja kivi keskel", "text": "Saarel pole püsivaid jõgesid ning tuul ja soolane pihustus muudavad aianduse raskeks. Vastuseks ehitati manavai — ümarad kiviaedikud, mille varjus kasvatati bataati, tarot ja banaani — ning laotati põldudele kivimultši, mis hoidis niiskust. Süüa tehti kividega ääristatud maa-ahjudes. Ainus koduloom oli kana. Samal ajal käis põlvkondade pikkune ühistöö: kujude raiumine Rano Raraku tuffist, nende vedu mööda kujuteid rannikule ja püstitamine tseremooniaplatvormidele.", "sourceIds": [ "hamilton-2013-rapa-nui", "unesco-rapa-nui", "wiki-easter-island" ] }, { "heading": "Elav pärand", "text": "Rapa Nui ei ole tühi muistis, vaid elava kogukonna kodu. Saar on Tšiili rahvuspark aastast 1935 ja UNESCO maailmapärandi nimistus aastast 1995; arheoloogiline töö toimub koostöös Rapa Nui vanemate, üliõpilaste, CONAFi ja Padre Sebastian Englerti antropoloogiamuuseumiga. Levinud lugu saare „ökotsiidist“ enne eurooplaste saabumist on viimastel aastakümnetel tõsiselt vaidlustatud: 2010. aasta ülevaade järeldas, et veenvat tõendit eelkontaktse kollapsi kohta ei ole, ning rahvaarvu järsu languse põhjustasid 19. sajandi orjaretked ja sissetoodud haigused.", "sourceIds": [ "hamilton-2013-rapa-nui", "unesco-rapa-nui", "wiki-easter-island" ] } ] }, { "id": "te-pokohiwi-wairau-bar", "title": "Esimeste saabujate laager Wairau jõe suudmes", "placeName": "Te Pokohiwi o Kupe (Wairau Bar), Marlborough, Aotearoa / Uus-Meremaa", "minYear": 1280, "maxYear": 1320, "lat": -41.5094, "lon": 174.0638, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Wairau jõe suudme kruusavalli, kus asula asus. Tegemist on Rangitāne o Wairau iwi jaoks püha paigaga (wāhi tapu); punkt ei märgi ühtki konkreetset elamut ega hauda.", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar", "conversation-te-pokohiwi", "marlborough-te-pokohiwi" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Aeg", "value": "Asustatud radiosüsinikdateeringu järgi u 1288–1300 pKr", "detail": "Täpsemad dateeringud saadi moa munakoore kildudest haua- ja prügiladestustes. Paika näib olevat asustatud kaks korda umbes kahekümne aasta jooksul — sama muster iseloomustab teisi Uus-Meremaa varaseid polüneesia asustuskohti.", "scope": "Kehtib Te Pokohiwi kaevandi kohta, mitte kogu Aotearoa asustuse kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Toit", "value": "Moa, hülged, kala, karbid, koer (kurī) ning ti-taime juur", "detail": "Prügiladestustest on leitud üle nelja tuhande moa jäänused (kõigist viiest ülemise Lõunasaare liigist), samuti hülged, delfiinid, väljasurnud Haasti kotkas, kurī ehk polüneesia koer, tuatara, kiore, karbid (pipi, pāua, südakarp) ning angerja, raide ja hai luud. Kaevati välja ka 1,5 m sügavune ja 4 m läbimõõduga kividega vooderdatud maa-ahi (umu), mis oli mõeldud ti-taime juure aeglaseks küpsetamiseks 12–24 tunni jooksul.", "scope": "Kehtib väljakaevatud prügi- ja ahjukihtide kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Töö", "value": "Kivikirveste töökoda — hinnanguliselt umbes 12 000 kirveteraga", "detail": "Leitud kirveterade ja tohutu laastuvälja põhjal on hinnatud, et paigas valmistati umbes 12 000 kirvetera ehk 400–500 aastas. Peamine tooraine oli argilliit D'Urville'i saarelt umbes 100 km kauguselt. Kirveid kasutati puidu töötlemiseks, eelkõige kanuude (waka) ehitamiseks.", "scope": "Arheoloogide hinnang kogu asustusperioodi kohta, mitte aastane toodang ühe inimese kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Kaubavõrk", "value": "Kivimaterjal toodi üle terve saare — ja üks tööriist tuli troopilisest Polüneesiast", "detail": "Leidude hulgas on tšerti Kaikōurast, pimsskivi vulkaanilaselt platoolt, väikeses koguses nefriiti (pounamu) Läänerannikult ja Tahanga basaltkirves Põhjasaarelt. Troopilise merikarbi (Acus crenulatus) peitel osutab otsesele sidemele Ida-Polüneesiaga; kõige rohkem selliseid tööriistu tuntakse Fa'ahiast Huahine saarel Seltsisaartel.", "scope": "Kehtib paigast leitud esemete päritolu kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Kõigil 21 hammastega luustikul olid lapsepõlvest pärit emailihäired; hambakaaries oli haruldane", "detail": "2009. aasta uuring leidis, et kõigil hammastega säilmetel esines arenguhäireid hambaemailis, mis viitab pikkadele näljasele või haigele lapsepõlveperioodile — ent need inimesed elasid siiski üsna terveks täiskasvanueani. Kaaries oli haruldane. Kõik täiskasvanute murrud olid tervenenud, mida on tõlgendatud hea toidulaua ja hooliva kogukonna märgina. Aneemia ja liigesepõletik olid sagedased.", "scope": "Kehtib uuritud matuste valimi (44 säilmed, neist 21 hammastega) kohta, mitte kogu elanikkonna kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Pere ja lapsed", "value": "Matmispaigast leiti peaaegu ainult täiskasvanuid", "detail": "Uuritud säilmete hulgas ei olnud ühtki eakat inimest — vanim oli 39-aastane. Enamik oli kahekümnendates. Lapsi oli vaid üks ja teismelisi üks. Uurijad peavad tõenäoliseks, et lapsi maeti mujale, nagu oli Vaikse ookeani lõunaosas tavaline.", "scope": "Kehtib väljakaevatud matmispaiga kohta; ei ütle midagi tegeliku laste arvu kohta peredes", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Kasv", "value": "Meeste keskmine pikkus u 175 cm, naistel u 161 cm", "detail": "Uuritud luustike järgi olid need varased asukad tolleaegse Polüneesia kohta pikakasvulised.", "scope": "Kehtib väikese uuritud luustikuvalimi kohta, mitte kogu rahvastiku kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "label": "Matmiskombed", "value": "Madalad hauad, pea idas ja jalad läänes", "detail": "Kõik matused olid madalates haudades, pea ida ja jalad lääne suunas — sama komme oli Ida-Polüneesias. Hauda pandi kaasa moaluust helmekeed, terveid moa mune (kasutati veenõuna), argilliitkirveste teri, serpentiinist nikerdusi, harpuunipäid ja tätoveerimispeitleid.", "scope": "Kehtib Te Pokohiwi väljakaevatud matuste kohta", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kus Aotearoa lugu algab", "text": "Te Pokohiwi o Kupe on kruusavall seal, kus Wairau jõgi suubub Cloudy Bay lahte Lõunasaare kirdeosas. Umbes aastatel 1288–1300 asusid siia elama Ida-Polüneesiast tulnud meresõitjad — see on üks vanimaid teadaolevaid asustuskohti Aotearoas. DNA-analüüs on näidanud, et osa siia maetud inimesi oli sündinud Ida-Polüneesias ja osa juba Uus-Meremaal; geneetiline mitmekesisus viitab sellele, et tegu oli planeeritud rände ja üsna suure rühmaga, mitte üksikute eksinud paatidega.", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar", "marlborough-te-pokohiwi" ] }, { "heading": "Elu uues maailmas", "text": "Uustulnukad leidsid eest maa, mis oli täis loomi, keda nad varem polnud näinud. Prügihunnikutest ilmnevad moa, hülge, delfiini ja isegi Haasti kotka luud, samuti kala ja karbid. Kõige varasemas kihis olid karbid märgatavalt suuremad kui hiljem ning moa luid ei purustatud veel luuüdi kättesaamiseks — märk sellest, kuidas surve loodusele mõne aastakümnega kasvas. Toitu küpsetati suurtes kividega vooderdatud maa-ahjudes; üks neist oli poolteist meetrit sügav ja neli meetrit lai. Samal ajal käis usin käsitöö: paigast on leitud jälgi ligikaudu 12 000 kivikirvetera valmistamisest, mida oli vaja puutööks ja kanuude ehitamiseks.", "sourceIds": [ "wiki-wairau-bar" ] }, { "heading": "Elavate esivanemate paik", "text": "Te Pokohiwi ei ole „muistis“, vaid Rangitāne o Wairau iwi esivanemate paik. 20. sajandi algupoolel rüüstasid aardeotsijad siinseid haudu ja säilmed viidi muuseumidesse. 2009. aastal tagastati esivanemate säilmed (kōiwi tangata) ja maeti Rangitāne poolt tseremooniaga uuesti; maa ise tagastati iwile lepingukokkuleppe raames. Tänapäeval haldab paika iwi ise. Uus oht on merepinna tõus: uuringu järgi jääks ühemeetrise tõusu korral kolmveerand paigast üleujutuse ja erosiooni alla.", "sourceIds": [ "conversation-te-pokohiwi", "wiki-wairau-bar" ] } ] }, { "id": "colyton-devon-kirikuraamat", "title": "Katku järel: Colytoni kirikuraamatu sajandid", "placeName": "Colyton, Devon, Inglismaa (Ühendkuningriik)", "minYear": 1538, "maxYear": 1837, "lat": 50.744, "lon": -3.07, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Colytoni alevikku ja St Andrew' kirikut, mille juures registrit peeti – see ei ole ühegi konkreetse inimese kodutalu asukoht.", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton", "wiki_colyton", "freereg_colyton", "skinner_colyton_register", "tag_colyton_extracts" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Katkuaasta matused", "value": "392 matust 12 kuu jooksul", "detail": "1645. aasta novembri algusest 1646. aasta oktoobri lõpuni kanti Colytoni matuseraamatusse 392 nime; Wrigley hinnangul suri tõenäoliselt buboonkatku tõttu umbes viiendik kihelkonna rahvast.", "scope": "Colytoni koguduse matusekanded, mitte kogu Inglismaa", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton" ] }, { "label": "Ristimisi aastas enne ja pärast katku", "value": "72,8 → 40,0", "detail": "Aastatel 1635–1644 ristiti Colytonis keskmiselt 72,8 last aastas, aastakümnel 1647–1656 vaid 40,0. Kõrgemat taset kui 1635–1644 ei saavutatud registri ülejäänud aastatel enam kunagi.", "scope": "Colytoni koguduse ristimiskanded, aastakeskmised", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton" ] }, { "label": "Naiste keskmine esmaabiellumisiga", "value": "29,6 aastat (1647–1719)", "detail": "Taastatud perekondade põhjal tõusis Colytoni naiste keskmine esmaabiellumisiga kohe pärast 1646. aasta suremust ligi 30 aastani ja püsis seal ~70 aastat; 1770–1837 langes see 25,1 aastani. Meestel püsis see kogu aja 25–28 aasta vahel.", "scope": "Colytoni taastatud pered, kus mõlema abielluja vanus on teada – mitte Inglismaa keskmine", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton" ] }, { "label": "Kirikuraamatu maht", "value": "26 671 kannet aastaist 1538–1837", "detail": "Colytoni St Andrew' koguduse ristimis-, laulatus- ja matusekanded on katkematult säilinud 1538. aastast tsiviilregistri alguseni 1837, mis tegi sellest esimese ingliskeelse perekondade taastamise katseala.", "scope": "Ühe koguduse (St Andrew, Colyton) transkribeeritud registrikanded", "sourceIds": [ "freereg_colyton", "wrigley1966colyton" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Üks kogudus, kolm sajandit", "text": "Colyton on väikelinn Ida-Devonis Coly jõe orus. Selle St Andrew' koguduse kirikuraamat algab 1538. aastal, kui Thomas Cromwelli korraldusega tehti registripidamine Inglismaa kogudustele kohustuslikuks, ja jookseb katkestusteta 1837. aastani. Just see täielikkus tegi Colytonist 1960. aastatel esimese Inglise kihelkonna, mille peal E. A. Wrigley katsetas prantsuse päritolu „perekondade taastamise“ meetodit: ristimis-, laulatus- ja matusekanded seotakse ükshaaval peredeks, nii et kirikuraamatust saab demograafiline andmestik.", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton", "wiki_colyton", "freereg_colyton" ] }, { "heading": "Katk ja selle vari", "text": "1645. aasta novembrist 1646. aasta oktoobrini maeti Colytonis 392 inimest – tõenäoliselt viimane suur buboonkatku puhang, mis viis Wrigley hinnangul umbes viiendiku kogudusest. Sündide arv ei taastunud: 1635–1644 keskmiselt 72,8 ristimist aastas langes 1647–1656 aastakümnel 40,0-le. Pärast katku hakkasid Colytoni naised abielluma erakordselt hilja – keskmiselt 29,6-aastaselt – ja abielusisene viljakus vanemates eagruppides langes märgatavalt. Wrigley pidas seda üheks vanimaks mõõdetud näiteks pere suuruse teadlikust piiramisest tööstusrevolutsiooni eelses Euroopas. 18. sajandi lõpuks pöördus muster ümber: 1825–1837 oli iga neljas pruut teismeline.", "sourceIds": [ "wrigley1966colyton" ] }, { "heading": "Kohalik elu registri taga", "text": "Colyton oli põlluharimis- ja turualevik veski, saeveski, rauavalukoja ja tammekoore-parkimistöökojaga. Kirik St Andrew oktoogonaalse laternatorniga seisab keset alevikku. 1547. aastal ostsid kihelkonna elanikud kroonilt tagasi Colytoni mõisa maad, luues nn Colytoni feoffee'de ühisvalduse, ja 1685. aastal liitus nii palju kohalikke Monmouthi mässuga, et alevikku on nimetatud „Devoni kõige mässulisemaks linnaks“. Sedasama rahvast loeb Wrigley demograafia kirikuraamatust.", "sourceIds": [ "wiki_colyton" ] } ] }, { "id": "island-1703-manntal", "title": "Manntal 1703: kogu rahvas nimepidi kirja", "placeName": "Island (Ísland), tollal Taani kuningriigi valdus", "minYear": 1702, "maxYear": 1710, "lat": 64.9, "lon": -18.5, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Islandi saare keset, mitte ühtki konkreetset talu ega loenduspiirkonda – 1703. aasta loendus hõlmas kõiki 163 hreppi üle saare.", "sourceIds": [ "wiki_1703_census", "hagstofa_names", "gardarsdottir_naming" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Loendatud elanikke", "value": "50 358 inimest", "detail": "1703. aasta loendus luges kokku 50 358 elanikku: 22 867 meest ja 27 491 naist. Neljandike kaupa: lõunaveerand 15 564, Läänefjordide veerand 17 831, põhjaveerand 11 777, idaveerand 5 186.", "scope": "Kogu Islandi 1703. aasta loendus, mitte üks küla ega talu", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] }, { "label": "Leibkondi", "value": "8 191, neist ~1 100 naise juhitud", "detail": "Loendus fikseeris 8 191 majapidamist: 5 915 põhitalu, 1 181 kõrvaltalu, 343 kaluri-onni ja 752 üürilist. Umbes 1 100 majapidamise ees seisis naine – 13,8% taludest, tolle aja kohta ebatavaliselt suur osakaal.", "scope": "Islandi 1703. aasta loenduse majapidamised", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] }, { "label": "Abiellumata naised", "value": "vaid 58% 40–59-aastastest naistest oli kunagi abielus olnud", "detail": "Loendus näitab erakordselt palju vallalisi ja väga kõrget esmaabiellumisiga. Peamine põhjus oli korduvate näljahädade järel võimetus peret üleval pidada; sulastelt ja teenijatelt ei oodatudki abiellumist.", "scope": "Islandi 1703. aasta loenduse naised vanuses 40–59", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] }, { "label": "Loenduse täpsus", "value": "vaid 497 inimest kirjas kaks korda", "detail": "Ükski hrepp ei jäänud loendamata ja topeltkandeid oli 497. Vanuseline jaotus on siiski ebaühtlane: alla 8-aastasi on kirjas vähe, mis võib peegeldada nii väljajätmisi kui ka loendusele eelnenud näljaaastaid.", "scope": "1703. aasta loenduse enda kvaliteedihinnang", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Vanim säilinud täisloendus", "text": "Taani kuningas Frederik IV andis 1702. aasta mais korralduse Islandi täielikuks üleskirjutamiseks. Töö juhtisid islandlased Árni Magnússon ja Páll Vídalín. Loendati detsembrist 1702 juunini 1703, enamasti märtsis-aprillis; kirja läks iga elaniku nimi, vanus, elukoht ja seisus, ka kodutud – nemad selle koha järgi, kus nad ülestõusmispühade-eelse öö veetsid. Islandlased ise nimetasid talve 1702/03 „loendustalveks“. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas ja kanti 2013. aastal UNESCO Maailma mälu registrisse.", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] }, { "heading": "Näljast kujundatud rahvastik", "text": "Loendus tabas Islandi 1690. aastate näljahädade järel. Mehi oli 22 867 ja naisi 27 491 – uuringute järgi kannatasid mehed näljas raskema füüsilise koormuse tõttu rohkem. Imikusuremus oli kõrge muu hulgas seepärast, et Islandi emad rinnaga toitmise traditsiooni – erinevalt enamikust Euroopast – peaaegu ei tundnud. Abielluti hilja, vabaabielu ja väljaspool abielu sündimine olid tavalised. 8 191 majapidamisest oli 343 kaluri-onni, kus elati peamiselt kalapüügist, mitte põllust.", "sourceIds": [ "wiki_1703_census" ] } ] }, { "id": "stellenbosch-voc-drakenstein", "title": "Tammed, viinamarjad ja orjaraamatud Eerste jõe ääres", "placeName": "Stellenbosch, Kaapi koloonia (tänapäeva Lõuna-Aafrika Vabariik)", "minYear": 1679, "maxYear": 1806, "lat": -33.9321, "lon": 18.8602, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Stellenboschi vana keskust Eerste jõe ääres. See on ligikaudne kaardimärk piirkonna kohta, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Stellenboschi-Drakensteini ringkond ulatus tegelikult kümneid kilomeetreid ümberkaudsetesse orgudesse.", "sourceIds": [ "wiki-dutch-cape", "wiki-stellenbosch", "wiki-slavery-sa", "shell-cape-names", "aehn-stellenbosch-elites", "wiki-cape-colony" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Ringkonna loendatud elanikud 1797", "value": "22 959 inimest", "detail": "Hollandi Kaapi koloonia 1797. aasta „registreeritud“ rahvaarvud Stellenboschi ja Drakensteini ringkonnas: 7256 vaba kristlast, 10 703 orjastatud inimest ja umbes 5000 khoikhoi'd (allika terminoloogias „Hottentots“). Orjastatud inimesi loendati seega rohkem kui vabu kristlasi.", "scope": "Kogu Stellenboschi ja Drakensteini halduringkond 1797. aastal, mitte ainult Stellenboschi alevik.", "sourceIds": [ "wiki-dutch-cape" ] }, { "label": "Asutamine ja esimene suur tulekahju", "value": "1679 asutatud, 1710 maha põlenud", "detail": "Kuberner Simon van der Stel rajas asula 1679. aastal Eerste jõe kaldale; 1682 sai see oma kohaliku omavalitsuse. 1710. aastal hävitas tulekahju suurema osa alevikust – esimese kiriku, kogu kompanii vara ja kaksteist maja; püsti jäi vaid kaks-kolm maja.", "scope": "Stellenboschi alevik ise.", "sourceIds": [ "wiki-stellenbosch" ] }, { "label": "Ebavõrdsus asunike seas", "value": "Gini 0,84 põllumajandusliku toodangu järgi", "detail": "Walters, Fourie ja Ross digiteerisid Stellenboschi-Drakensteini iga-aastased maksuloendused (opgaafrolle) aastatest 1720–1810 – 83 745 majapidamis-aasta vaatlust. Ligi pooltel vaatlustest oli registreeritud põllumajanduslik toodang null. Autorid rõhutavad, et see Gini mõõdab ainult asunike omavahelist ebavõrdsust: orjastatud inimesi ja khoisani töölisi loeti selles süsteemis omanike varaks, mitte eraldi majapidamisteks.", "scope": "Ainult asunikest majapidamised Stellenboschi-Drakensteini ringkonnas 1720–1810.", "sourceIds": [ "aehn-stellenbosch-elites" ] }, { "label": "Kohalik võim", "value": "92 heemradenit, kelle mediaantoodang oli 80 korda suurem", "detail": "Igal detsembril määras kuberner ja poliitikanõukogu neli meest Stellenboschi-Drakensteini heemradeniks – kohalikeks kohtu- ja haldusametnikeks. Uurijad sidusid 92 heemradenit maksuloenduste majapidamistega: nende mediaantoodang oli üle 80 korra suurem kui teistel majapidamistel ja aastatel 1730–1779 kuulus vähemalt veerand üusmatud ametisse nimetatuist sissetulekute ülemisse viide protsenti.", "scope": "92 tuvastatud heemradenit Stellenboschi-Drakensteini ringkonnas 1720–1810.", "sourceIds": [ "aehn-stellenbosch-elites" ] }, { "label": "Orjastatud inimeste päritolu", "value": "Madagaskar, Mosambiik, Bengal, Ida-India saarestik", "detail": "Vabakodanikud (free burghers) tõid orjastatud inimesi Madagaskarilt, Mosambiigist ja Aasiast, peamiselt Hollandi Ida-Indiast ja Hollandi Tseilonist. Kaapi esimene orjastatud inimene, keda dokumendid nimetavad Abraham van Bataviaks, jõudis kohale 1653. aastal; 1657. aasta aprillis oli asunduses kümme orjastatud inimest 144 elaniku hulgas.", "scope": "Kogu Kaapi koloonia, mitte ainult Stellenbosch; 1653. ja 1657. aasta arvud käivad Kaplinna asunduse kohta.", "sourceIds": [ "wiki-dutch-cape", "wiki-slavery-sa" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Millest see koht elas", "text": "Stellenbosch rajati 1679. aastal Kaapi kuberneri Simon van der Steli käsul Eerste jõe kaldale ja sai kiiresti kolooniasisese põllumajanduse südameks. 1690. aastal asusid siia elama hugenotid ning viinamarjaistandused levisid ümberkaudsetesse orgudesse. Toodang ei olnud siiski kohaliku turu jaoks: Table Bays peatuvad VOC laevad vajasid nisu, veini ja liha, ning need pered, kes suutsid neid tarnida, rikastusid. Ebavõrdsus oli järsk – väike hulk nisu- ja veinifarmereid andis suurema osa ringkonna registreeritud toodangust, samas kui peaaegu pooltel majapidamis-aastatel ei olnud toodangut üldse kirja pandud.", "sourceIds": [ "wiki-stellenbosch", "aehn-stellenbosch-elites" ] }, { "heading": "Orjus ei olnud kõrvalnähtus, vaid süsteem", "text": "Kaapi koloonia põllumajandus töötas orjastatud inimeste sunnitööl. Jan van Riebeeck kehtestas Kaapel orjanduse 1650. aastatel pärast seda, kui kohalike khoikhoidega ei õnnestunud tööjõudu kokku leppida. 1797. aasta ametlikus loenduses oli Stellenboschi ja Drakensteini ringkonnas 10 703 orjastatud inimest ja 7256 vaba kristlast – orjastatud inimesi oli rohkem kui vabu. Khoikhoisid ei orjastatud ametlikult, kuid koloniaalne maahaaramine ja karjamaade kaotus surus nad sõltuvasse töösuhtesse. Heemradenid, keda kuberner igal aastal ametisse määras, olid needsamad mehed, kes jõustasid orjastatud inimeste ja khoisani teenijate kohtlemist reguleerivaid määrusi. Kui suur osa orjastatud inimesi 1838. aastal vabastati, kolis paljud neist isoleeritud taludest aleviku keskusesse; sellest kogukonnast kasvas välja piirkond, mida hakati kutsuma nimega Die Vlakte.", "sourceIds": [ "wiki-slavery-sa", "wiki-dutch-cape", "aehn-stellenbosch-elites", "wiki-stellenbosch" ] }, { "heading": "Kes siin elasid", "text": "Algusest peale oli rahvastik segune: Hollandi, Prantsuse ja Saksa päritolu kodanikud, orjastatud inimesed, 15 nn vaba mustanahalist (free-blacks) ning 16 khoi- ja sani päritolu inimest. Väike osa vabadest mustanahalistest kogus märkimisväärset varandust, omades taludes ka ise orjastatud inimesi. VOC kaotas Kaapi brittidele 1795. aastal, Bataavia vabariik sai selle korraks tagasi 1803–1806, misjärel algas püsiv Briti valitsemine.", "sourceIds": [ "wiki-stellenbosch", "wiki-cape-colony", "wiki-dutch-cape" ] } ] }, { "id": "freetown-vabastatud-aafriklased", "title": "Puuvillapuu all: linn, mille rajasid vabakslastud", "placeName": "Freetown, Sierra Leone", "minYear": 1792, "maxYear": 1900, "lat": 8.4871, "lon": -13.2356, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Freetowni vanalinna Sierra Leone jõe suudmes. See on ligikaudne kaardimärk, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; vabastatud aafriklaste külad hajusid piki kogu Freetowni poolsaart.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown", "wiki-sl-company", "wiki-timeline-freetown" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Asutajad", "value": "1196 inimest, 11. märts 1792", "detail": "Freetown asutati 11. märtsil 1792 puuvillapuu (Ceiba pentandra) jalamil. Kohale purjetas Nova Scotiast üle 1100 endise orjastatud ameeriklase 15 laevaga, saabudes St George Bays 26. veebruarist 9. märtsini 1792; teel suri 64 asunikku. Neid juhtis abolitsionist leitnant John Clarkson, kellest sai Sierra Leone esimene kuberner.", "scope": "1792. aastal Nova Scotiast saabunud asunike rühm, mitte piirkonna kogu rahvastik – kohapeal elasid juba temne ja loko külad.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown", "wiki-sl-company" ] }, { "label": "Linna rahvaarv 19. sajandil", "value": "1811: 1900 → 1822: 4785 → 1891: 30 033", "detail": "Freetowni kroonikas kirja pandud rahvaarvud näitavad kiiret kasvu pärast seda, kui linnast sai 1808. aastal Briti kroonikoloonia ja Kuningliku Mereväe orjalaevu püüdva eskaadri tugipunkt. 1901. aastaks oli rahvaarv 34 463.", "scope": "Freetowni linn, konkreetsetel loendusaastatel.", "sourceIds": [ "wiki-timeline-freetown" ] }, { "label": "Miks linn kasvas", "value": "Mereväe vabastatud inimesed toodi siia", "detail": "Aastatel 1808–1874 oli Freetown Briti Lääne-Aafrika pealinn ja Kuningliku Mereväe eskaadri baas, mille ülesanne oli jõustada orjakaubanduse keeldu. Kui eskaader vabastas kaubalaevadelt orjastatud inimesi, toodi enamik neist Sierra Leonesse ja eelkõige Freetowni. Britid rajasid siia ka kolm oma Segakomisjoni kohut. Nii kasvas linna rahvastik inimestest, kes pärinesid kõikjalt Lääne-Aafrika rannikult.", "scope": "Freetown ja Freetowni poolsaar, 1808–1874.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown" ] }, { "label": "Majad ja linnaplaan", "value": "1798. aastal 300–400 maja Ameerika ruudustikuplaanis", "detail": "Sierra Leone Company maamõõtjad ja asunikud ehitasid Freetowni Ameerika ruudustikuplaani järgi paralleelsete tänavate ja laiade teedega; laiim oli Water Street. 1798. aastaks oli linnas 300–400 maja, mille arhitektuur meenutas USA oma – kivivundament ja puidust pealisehitis. Sellest kujunes hiljem kreoolide „bod oses“.", "scope": "Freetowni asula 1798. aastal.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown" ] }, { "label": "Värav, mille läbimine tähendas vabadust", "value": "King's Yard Gate", "detail": "Kivist värava peale on raiutud lause, et iga ori, kes sellest väravast läbi läheb, kuulutatakse vabaks meheks. Just selle värava kaudu läksid läbi vabastatud aafriklased. Mereväe kai juures on kivisse raiutud nn orjatrepid – enne Freetowni rajamist viisid Portugali orjakaupmehed just sealt inimesi laevadele.", "scope": "Üks konkreetne ehitis Freetowni kesklinnas.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kolm lainet, üks linn", "text": "Sierra Leone jõe suudme ala oli asustatud aastatuhandeid; varaseim teadaolev rühm olid bullomid, keda 1540.–1550. aastatel vallutasid manede pealikkonnad. 1787. aastal asus siia 400 endist orjastatud mustanahalist Londonist, kes rajasid „Vabaduse provintsi“ ja Granville Towni maal, mis osteti Koya temne alampealikult King Tomilt ja regendilt Naimbanalt. Ajaloolased on küsinud, kui hästi kokkulepet mõlemal pool mõisteti, sest temne arusaam maaomandist erines euroopa omast. King Tomi järglane King Jimmy põletas asula 1789. aastal maha. Alles 1792. aastal, kui Nova Scotia asunikud saabusid, sai linn oma püsiva alguse. 1800. aastal saabusid Jamaica maroonid, kelle abil koloniaalvõimud surusid maha Nova Scotia asunike ülestõusu; maroonidele jäi oma linnaosa, Maroon Town.", "sourceIds": [ "wiki-history-freetown", "wiki-timeline-freetown" ] }, { "heading": "Vabastatud, aga mitte võrdsed", "text": "Freetown oli abolitsionistlik projekt, kuid asunikud ise ei olnud selle tingimustega rahul. Juba 1793. aastal saatsid nad Sierra Leone Companyle petitsiooni: neile maksti valuutas, mida sai kasutada ainult firma poes; kuberner Dawes valitsevat peaaegu türannlikult ja eelistavat ühtesid teistele; ja nad ei olnud saanud seda maad, mille leitnant Clarkson oli neile Nova Scotiast lahkudes lubanud. Kiri väljendas kartust, et firma ei kohtle neid vabade inimeste, vaid orjadena. Aastatel 1808–1874, kui Freetown oli juba kroonikoloonia, elasid siin kõrvuti Nova Scotia asunikud, maroonid, laevadelt vabastatud aafriklased ja Napoleoni sõdades Briti poolel võidelnud Lääne-India ja Aafrika sotid. Nende järeltulijaid nimetatakse kreoolideks (Krio).", "sourceIds": [ "wiki-sl-company", "wiki-history-freetown" ] }, { "heading": "Registrid ja kool", "text": "Vabastatud aafriklaste jaoks rajati eeslinnad üle kogu poolsaare – Wilberforce 1812. aastal, Krootown 1816. aastal, Cline Town 1846. aastal. 1827. aastal asutati Fourah Bay College, Lääne-Aafrika vanim ülikool; selle esimene tudeng Samuel Ajayi Crowther, ise vabastatud aafriklane, sai hiljem Lääne-Aafrika esimeseks põliseks piiskopiks. 1853. aastal muutusid linna elanikud ametlikult „Briti alamateks“.", "sourceIds": [ "wiki-timeline-freetown", "wiki-history-freetown" ] } ] }, { "id": "batavia-voc-linn", "title": "Kanalid, kaneel ja „eurooplaste kalmistu“", "placeName": "Batavia (tänapäeva Jakarta), Hollandi Ida-India", "minYear": 1619, "maxYear": 1800, "lat": -6.1322, "lon": 106.8118, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Vana-Batavia (Oud Batavia) südant Ciliwungi jõe idakaldal, kuhu ehitati 1622. aasta paiku esimene kirik ja raekoda. See on ligikaudne kaardimärk, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; enamik elanikke elas 1688. aasta järel linnamüüride taga eraldi etnilistes kampongides.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna algus", "value": "30. mai 1619: Jayakarta põletati maha", "detail": "Kuberner Jan Pieterszoon Coen naasis Molukkidelt abiväega 28. mail 1619 ja kaks päeva hiljem tegi Jayakarta maatäsa ning ajas selle elanikkonna minema. Uus asula ristiti pidulikult Bataviaks 18. jaanuaril 1621. Jaava päritolu inimestel keelati Bataviasse elama asuda juba selle asutamisest, 1619. aastast alates.", "scope": "Batavia linn ja selle rajamine, mitte kogu Jaava.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "label": "Kui suur osa linnast oli orjastatud", "value": "üle 60 protsendi 18. sajandil", "detail": "18. sajandil oli üle 60 protsendi Batavia elanikkonnast orjastatud inimesed, kes töötasid VOC heaks. Orjastatud inimesi toodi tuhandete kaupa Indiast ja Arakanist, hiljem Balilt ja Sulawesist. Ülestõusu vältimiseks otsustati jaavalased orjastamisest vabastada. Orjus Batavias kaotati alles 1853. aastal.", "scope": "Batavia linna elanikkond 18. sajandil; allikas annab osakaalu, mitte absoluutarvu.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "label": "Haigus", "value": "Hüüdnimi „eurooplaste kalmistu“", "detail": "18. sajandil tabasid Bataviat üksteise järel malaariaepideemiad, sest linna soised alad olid sääskede sigimispaik. Haigus tappis palju eurooplasi ja linn sai hüüdnime „eurooplaste kalmistu“. Jõukamad Euroopa asukad kolisid lõuna poole kõrgematele aladele.", "scope": "Batavia linn 18. sajandil; allikas ei anna suremuse arvnäitajat.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "label": "1740. aasta tapatalgud", "value": "Kümme tuhat tapetut 9.–22. oktoobril 1740", "detail": "Batavia suhkrutööstus langes 1730. aastatel, töötus ja rahutused kasvasid. 1739. aastal elas Ommelandenis 10 574 hiinlast. Kui koloniaalvalitsus asus hiinlaste sisserännet piirama ja neid Tseilonile ning Lõuna-Aafrikasse küüditama, kartsid hiinlased, et nad visatakse üle parda uppuma, ning mässasid. 9.–22. oktoobrini 1740 tapeti kümme tuhat hiinlast. Ellujäänud viidi järgmisel aastal linnamüüride taha Glodokki.", "scope": "Batavia linn ja Ommelanden 1740. aasta oktoobris; 1739. aasta arv 10 574 käib ainult Ommelandeni hiinlaste kohta.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "label": "Segregatsioon", "value": "1688: igale rühmale oma küla müüri taga", "detail": "Alguses elasid etnilised rühmad koos, kuid 1688. aastal kehtestati põliselanikele segregatsioon. Iga etniline rühm pidi elama omaette külas väljaspool linnamüüri ning iga inimene märgistati oma etnilise rühma tunnusega; hiljem asendati märgised pergamendiga. Alates 1656. aastast ei tohtinud jaavalased müüride sees elada üldse; hiinlased ja mardijkerid olid ainsad mitte-hollandlastest asukad müüridega linnas.", "scope": "Batavia linnamüüride sisene ala ja ümbritsevad kampongid.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Amsterdam troopikas", "text": "Batavia ehitati kindla plaani järgi. 1619. aastal kaevati Ciliwungi jõest ida poole kolm kraavi – esimesed Hollandi rajatud kanalid – nimedega Leeuwengracht, Groenegracht ja Steenhouwersgracht. 1627. aasta paiku ühendati need Tijgersgrachti kanaliga, mille äärde istutati kookosepalmid; kaasaegse vaatleja sõnul oli Tijgersgracht „kõige uhkem ja meeldivam“ kanal, mis pakkus möödujaile head varju. Kanalid vajasid pidevat hooldust ja neid tuli sageli süvendamiseks sulgeda. Pärast Mataram sultani Agungi 1628.–1629. aasta piiramist ehitas kuberner Jacques Specx flaami matemaatiku Simon Stevini tööde põhjal linnale vallikraavi ja müüri.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "heading": "Linn, mida ei kavandatudki hollandlaste koduks", "text": "Batavia rajati VOC kaubandus- ja halduskeskuseks, mitte Hollandi asundusena. Terveid Hollandi perekondi siia ei rändanud ja Hollandi naisi oli vähe. Tekkis seganäoline ühiskond: hollandi meeste ja Aasia naiste suhted ei lõppenud tavaliselt abieluga ning naistel ei olnud õigust Hollandi Vabariiki minna. Paljud neist jäid sisuliselt leskedeks, kui mehed Hollandisse tagasi purjetasid – sageli lapsi kaasa võttes. Enamik Batavia elanikest oli Aasia päritolu; hiinlased moodustasid suurima rühma ja olid linna arengus määrava tähtsusega. Naisorje kutsuti nimega baboe; nad tegid süüa ja hoolitsesid laste eest.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] }, { "heading": "Sunnitöö kui linna alus", "text": "Kuna VOC soovis oma äri täielikult kontrollida, kasutati suurel hulgal orjastatud inimesi. Idapoolne kaitsekanal maksis üle 160 000 reaali – selle tasusid enamjaolt hiinlased, samas kui kompanii oli kindlust tugevdanud orjade ja vangide tööga. Seadused kaitsesid orjastatud inimesi omanike liiga julma kohtlemise eest, ristiusku pööratud orjastatud inimesed vabastati pärast omaniku surma ja teistel lubati pidada poodi ning teenida raha oma vabaduse ostmiseks – kuid süsteem ise püsis 1853. aastani.", "sourceIds": [ "wiki-batavia" ] } ] }, { "id": "sydney-cove-1788-esimene-laevastik", "title": "Süüdimõistetute laager Warrane lahe kaldal", "placeName": "Sydney Cove (Warrane), Port Jackson, New South Wales, Austraalia", "minYear": 1788, "maxYear": 1792, "lat": -33.8586, "lon": 151.2117, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Sydney Cove'i lahte, kuhu 1788. aasta jaanuaris rajati laager — mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Lahe Eora-keelne nimi on Warrane ja see oli Eora rahva ala juba ammu enne laevastiku saabumist.", "sourceIds": [ "wiki-sydney-cove", "wiki-first-fleet", "wiki-first-fleet-convicts" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kes siia toodi", "value": "1420 tuvastatud pardaleminejat, neist 1373 maabus Sydney Cove'is", "detail": "Mollie Gilleni koostatud eluloolise sõnastiku järgi läks 1787. aastal laevastiku pardale 1420 tuvastatud inimest ja Sydney Cove'i jõudis 1373. Süüdimõistetuid oli pardal 582 meest ja 193 naist ning 14 last; maabus 543 meest, 189 naist ja 11 last, lisaks sündis teel 11 last.", "scope": "Kehtib 1787.–1788. aasta esimese laevastiku kohta tervikuna, mitte ühegi hilisema laevastiku ega kogu koloonia kohta", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet" ] }, { "label": "Teekond", "value": "Kaheksa kuud merd: väljumine Portsmouthist 13. mail 1787", "detail": "Üksteist laeva lahkusid Portsmouthist 13. mail 1787. Ülemarst John White teatas teekonnal 48 surmajuhtumit ja 28 sündi. Surnute hulgas oli 36 meessoost ja neli naissoost süüdimõistetut, viis süüdimõistetute last, üks sõdur, ühe sõduri naine ja ühe sõduri laps.", "scope": "Kehtib 1787.–1788. aasta merereisi kohta, arvud pärinevad laevastiku ülemarsti aruandest", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet" ] }, { "label": "Karistused", "value": "Tüüpiline karistus oli seitse aastat asumisele saatmist väikese varguse eest", "detail": "Nimekirjas korduv muster on väikeste esemete vargus: Elizabeth Beckford mõisteti süüdi 12 naela Gloucesteri juustu varguse eest ja suri teel ekvaatori lähedal; Mary Adams varastas kaks puuvillast kleiti ja mõned alusseelikud; James Bloodsworth sai seitse aastat ühe kuke ja kahe kana eest. Osal juhtudel oli surmanuhtlus asendatud asumisele saatmisega.", "scope": "Kehtib nimekirjas dokumenteeritud üksikjuhtumite kohta, mitte kõigi süüdimõistetute keskmise kohta", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet-convicts" ] }, { "label": "Vesi ja paik", "value": "Laager rajati magevee oja (Tank Stream) äärde", "detail": "Arthur Phillip pidi asula rajama Botany Baysse, kuid leidis, et sealt puudub kindel ankrukoht ja usaldusväärne mageveeallikas. Sydney Cove'is oli mõlemat: kaitstud laht ja hiljem Tank Streamiks nimetatud oja. Täna voolab see oja betoonitorus kesklinna tänavate all.", "scope": "Kehtib asukohavaliku kohta 1788. aasta jaanuaris", "sourceIds": [ "wiki-sydney-cove" ] }, { "label": "Kelle maa see oli", "value": "Warrane oli Eora rahva kalastuspaik", "detail": "Enne koloniseerimist püüdsid Eora mehed kalda pealt odaga kala ja naised õngitsesid oma kanuudest (nowie). Laht oli esimene kohtumispaik Eora rahva ja eurooplaste vahel. Lahel on tänapäeval kaksiknimi Warrane.", "scope": "Kehtib Sydney Cove'i / Warrane lahe ja Eora rahva kohta; ei ole rahvaarvu ega majapidamise mõõt", "sourceIds": [ "wiki-sydney-cove" ] }, { "label": "Karm kord", "value": "Esimene poomine kolooniass toimus 1788. aasta veebruaris", "detail": "Thomas Barrett, kes oli saadetud asumisele eluajaks, poodi 1788. aasta veebruaris loomaliha ja herneste varguse eest. Ta oli esimene inimene, kes New South Walesis üles poodi. Samal ajal karistati piitsahoopidega: Samuel Barsby sai 11. veebruaril 1788 sada viiskümmend hoopi sõdurite ründamise eest.", "scope": "Kehtib nimekirjas dokumenteeritud üksikjuhtumite kohta esimesel koloonia-aastal", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet-convicts" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Laev kui kohtuotsus", "text": "Kui sa oleksid nendel aastatel Sydney Cove'i kaldal, siis tõenäoliselt mitte vabatahtlikult. Üksteist laeva lahkusid Portsmouthist 13. mail 1787 ja jõudsid Austraaliasse jaanuaris 1788. Pardal oli tuvastatud 1420 inimest: süüdimõistetud, merejalaväelased koos naiste ja lastega, madrused ja ametnikud. Maabus 1373. Enamik süüdimõistetuid oli mõistetud seitsmeks aastaks ja enamasti üsna väikese varguse eest — riidetükk, taskurätik, juust, kana. Kaheksa kuu jooksul suri teel 48 inimest ja sündis 28 last.", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet", "wiki-first-fleet-convicts" ] }, { "heading": "Warrane enne ja pärast", "text": "Laht, kuhu laager rajati, ei olnud tühi. Eora rahva keeles kannab see nime Warrane ja seal käidi kala püüdmas: mehed odaga kalda pealt, naised õngega kanuudest. Arthur Phillip valis paiga 21.–23. jaanuaril 1788 just seetõttu, et seal oli nii kaitstud ankrukoht kui ka mageveeoja. Sama oja tegi paiga elamiskõlblikuks ka Eora rahvale. Koloonia rajamine tähendas selle maa hõivamist ilma Eora rahva nõusolekuta; brittide poolt kuulutati New South Wales oma valduseks 26. jaanuaril 1788.", "sourceIds": [ "wiki-sydney-cove" ] }, { "heading": "Elu esimestel aastatel", "text": "Laagri esimesed aastad olid kokkusurutud ja karmid. Nimekirjadest paistab, kui lähedal olid inimeste elud üksteisele: Mary Abel sünnitas veel Inglismaal poja Williami, abiellus Sydney Cove'is 4. mail 1788 Thomas Tilleyga, kaotas poja 19. mail ja suri ise 21. juulil samal aastal. James Bloodsworth kandis oma karistuse ära ja sai müürseppmeistrina vastutavaks enamiku koloonia hoonete eest aastatel 1788–1800. Sama sagedased on lühikesed read piitsakaristustest ja distsipliinist.", "sourceIds": [ "wiki-first-fleet-convicts" ] } ] }, { "id": "hawaii-kirjaoskuse-aeg-1830", "title": "Aabits igas ahupuaʻas: hawaii keel saab kirja", "placeName": "Lāhainā ja Hawaiʻi kuningriigi külad, Maui, Hawaiʻi, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1826, "maxYear": 1854, "lat": 20.8783, "lon": -156.6825, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Lāhaināt, mis oli aastatel 1820–1845 Hawaiʻi kuningriigi pealinn — see ei ole ühegi konkreetse inimese kodu. Koolimaju ehitati sel ajal kõigis kaheksa suure saare piirkondades.", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy", "oha-population", "hawaii-databook-101", "wiki-hawaiian-kingdom" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Koolimajad", "value": "1831. aastaks oli ehitatud 1103 koolimaja ja neis käis hinnanguliselt 52 882 õpilast", "detail": "Ainult üksteist aastat pärast esimeste misjonäride saabumist 1820. aastal katsid koolimajad kõiki piirkondi kaheksal suurel saarel. Koole pidas üle tuhande hawaii õpetaja — mitte välismaalased.", "scope": "Kehtib kogu Hawaiʻi saarestiku kohta 1831. aastal, mitte ühe küla kohta", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy" ] }, { "label": "Tähestik", "value": "Alates 14. juulist 1826 kirjutati hawaii keelt 12 tähega", "detail": "Algul töötasid misjonärid välja 17-tähelise tähestiku, kuid 1826. aastal fikseeriti 12 tähte: viis täishäälikut (a, e, i, o, u) ja seitse kaashäälikut (h, k, l, m, n, p, w). Enne seda oli hawaii keel suuline keel ning ajalugu anti edasi oli-lauludes ja mele-lauludes.", "scope": "Kehtib kirjutatud hawaii keele kohta tervikuna", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy" ] }, { "label": "Aabitsad", "value": "1829. aastaks trükiti 140 000 eksemplari pī-ʻāpā't", "detail": "Pī-ʻāpā oli hawaiikeelne algõpetuse aabits. Uurija Laimana andmetel toetas see trükimaht koolivõrgu kiiret laienemist. Aabitsate arv on saarestikuülene trükiarv, mitte ühegi majapidamise raamatute arv.", "scope": "Kehtib kogu saarestikus trükitud eksemplaride koguarvu kohta 1829. aastaks", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy" ] }, { "label": "Kirjaoskus", "value": "1832. aastal hinnanguliselt 78%, 1834. aastaks 91–95% täiskasvanutest", "detail": "Laimana hinnangul tõusis täiskasvanud hawaiilaste kirjaoskus 1820. aasta ligikaudselt nullilt konservatiivse hinnangu järgi 91 protsendini ja võib-olla 95 protsendini 1834. aastaks — kõrgemale kui mandri-Ameerika Ühendriikides. 19. sajandi teisel poolel püsis see üle 90 protsendi.", "scope": "Hinnang täiskasvanud hawaiilaste kohta kogu saarestikus; tegemist on ajalooliste hinnangutega, mitte tänapäevase valimiuuringuga", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy", "wiki-hawaiian-kingdom" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "Misjoniloendus 1831–32 luges 130 313 inimest, 1835–36 aga 108 579", "detail": "Need olid esimesed kõiki saari hõlmavad loendused. Nelja aastaga vähenes loendatud rahvaarv üle 21 000 inimese võrra. Kuningriigi enda loendus 1850. aasta jaanuaris leidis 84 165 inimest.", "scope": "De facto loenduse arvud kogu saarestiku kohta; 1831–96 andmed on de facto või täpsustamata alusel", "sourceIds": [ "hawaii-databook-101", "oha-population" ] }, { "label": "Epideemiad", "value": "Sisse toodud haiguste lained: 1826 gripp, 1839 mumps, 1848–1849 leetrid, läkaköha ja gripp, 1853 rõuged", "detail": "Hawaiʻi põlisrahva amet (OHA) loetleb epideemialained alates 1804. aastast. Hawaiilaste arv langes 70 036-lt 1853. aastal 31 019-ni 1896. aastal, samal ajal kui saarestiku kogurahvaarv 1880. aastatel taas kasvas sisserändava tööjõu arvelt.", "scope": "Kehtib kogu saarestiku kohta; arvud on loenduste rahvusgruppide kaupa jaotused, mitte ühe küla mõõt", "sourceIds": [ "oha-population" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kümne aastaga kirjaoskajaks", "text": "Kui sattusid nendel aastatel Hawaiʻi saartele, siis üsna suure tõenäosusega olid sa ise või su naabrid parajasti lugema õppimas. 1820. aastal ei olnud hawaii keelel üldse kirjapilti — teadmine liikus oli-chant'ide ja mele-laulude kaudu ning oskusi õpetasid kahuna'd. 14. juulil 1826 fikseeriti 12-täheline tähestik. 1829. aastaks oli trükitud 140 000 pī-ʻāpā-aabitsat ja 1831. aastaks ehitatud 1103 koolimaja, kus töötas üle tuhande hawaii õpetaja. Aliʻi'd — pealikud — olid ise hariduse peamised eestvedajad ja kuningas koos pealike nõukoguga andis välja korraldusi lugema ja kirjutama õppimise soodustamiseks.", "sourceIds": [ "oldhawaii-literacy" ] }, { "heading": "Kuningriik, mis kirjutas", "text": "Hawaiʻi kuningriik oli iseseisev riik aastatel 1795–1893. Kamehameha III (Kauikeaouli, valitses 1824–1854) andis 1840. aastal esimese põhiseaduse, mis muutis absoluutse monarhia konstitutsiooniliseks. Kõrge kirjaoskus ei olnud kõrvalnähtus, vaid vahend: sellele toetusid ajalehed, seadused, petitsioonid ja valitsemine hawaii keeles. Pealinn asus aastatel 1820–1845 Lāhainās ja alates 1845. aastast Honolulus.", "sourceIds": [ "wiki-hawaiian-kingdom" ] }, { "heading": "Ühtaegu õppimine ja kaotus", "text": "Samal ajal kui koolivõrk kasvas, kahanes rahvas. Hawaiʻi põlisrahva amet loetleb sisse toodud haiguste lained: 1826 gripp, 1839 mumps, 1848–1849 leetrid, läkaköha ja gripp, 1853 rõuged. Loendatud rahvaarv langes 130 313-lt 1831–32 aastal 84 165-ni 1850. aastal. 1848. aasta Suure Māhelega jagati maaomand ametlikult ümber nii, et 98 protsenti maast määrati aliʻi'dele ja kaks protsenti lihtrahvale. Need kaks joont — kirjaoskuse tõus ja rahvastiku kokkuvarisemine — kulgesid samal ajal ja neid ei saa teineteisest lahutada.", "sourceIds": [ "oha-population", "hawaii-databook-101", "wiki-hawaiian-kingdom" ] } ] }, { "id": "potosi-mita-hoberkaevandus", "title": "Cerro Rico vari: sunnitöö hõbedamäe all", "placeName": "Potosí (Villa Imperial de Potosí), Potosí departemang, Boliivia", "minYear": 1573, "maxYear": 1700, "lat": -19.5836, "lon": -65.7531, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Potosí linna Cerro Rico jalamil, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Mitayo'd toodi kohale tohutult alalt — värbamispiirkond hõlmas ligi 520 000 ruutkilomeetrit tänase Lõuna-Peruu ja Boliivia alast — ning enamik neist ei olnud Potosíst pärit.", "sourceIds": [ "wiki-potosi", "wiki-mita" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Sunnitöö süsteem", "value": "Mit'a: iga aasta saadeti kaevandusse ligikaudu 13 000 meest, üks seitsmest täiskasvanud mehest", "detail": "Mit'a oli algselt inkade rotatsiooniline töökohustus, mida täideti valdavalt oma kodukogukonna lähedal ja peamiselt põllumajanduses; kaevandustöö oli haruldane. Hispaania kroon kohandas selle 1573. aastal ümber nii, et seitsmendik täiskasvanud meestest saadeti kaevandustesse. Asekuninga Francisco de Toledo juhtimisel jõudsid esimesed mitayo'd Potosísse 1573. aastal.", "scope": "Kehtib Potosí mit'a värbamise kohta kogu värbamispiirkonnas, mitte ühe küla kohta", "sourceIds": [ "wiki-mita", "wiki-potosi" ] }, { "label": "Kes linnas elas", "value": "1603. aasta kirjelduse järgi u 6000 hispaanlast ja muud eurooplast, 5000 aafriklast ning vähemalt 120 000 andiinlast", "detail": "Andiinlased moodustasid linna elanikkonnast selgelt suurima osa. Nende asustus — rancheria'd — asus Cerro Rico põhjanõlval ja oli ehitatud korrapäratult, samal ajal kui hispaaniapärane linnasüda oli rajatud ruudustikuplaanile.", "scope": "Ühe 1603. aasta anonüümse linnakirjelduse arvud Potosí kohta; ei ole ametlik rahvaloendus", "sourceIds": [ "wiki-potosi" ] }, { "label": "Töö kaevanduses", "value": "Koormad kaaluvad 100–300 naela, kantuna kitsastes šahtides ühe küünlavalgel", "detail": "Töölised kandsid maaki üles kõikuvatel redelitel järskudes ja kitsastes käikudes, valgustuseks otsaette seotud küünal. Paljud said surma või raskelt viga kukkumiste ja õnnetuste tõttu. Kopsupõletik ohustas neid järsu temperatuurimuutuse tõttu sügava šahti kuumuse ja umbes 4800 meetri kõrguse pinnase külma vahel; elavhõbedamürgitus tappis samuti paljusid.", "scope": "Kehtib Potosí kaevandustöö tingimuste kohta koloniaalajal", "sourceIds": [ "wiki-potosi" ] }, { "label": "Kui palju oli sunnitöölisi kogu tööjõust", "value": "1603. aasta aruande järgi 58 800 tööl olnud indiaanlasest 5100 mitayo't, 10 500 lepingulist minga't ja 43 200 palgatöölist", "detail": "Ajaloolane Noble David Cook rõhutab, et sunniviisiline mit'a-töö oli vaid üks tööjõu vorm kaevandustes — vähem kui üks kümnest. Ajaloolane Peter Bakewell peab mit'a-töö osakaalu olulisemaks. Hiljem määrati mitayo'de ametlikuks arvuks 4108, kellest 1367 töötas nädalas korraga; tegelik arv oli veelgi väiksem, sest kohustusest sai end välja osta.", "scope": "1603. aasta aruande arvud Potosí kaevanduste tööjõu kohta; ajaloolased tõlgendavad neid erinevalt", "sourceIds": [ "wiki-potosi" ] }, { "label": "Kõrgus", "value": "Linn 4067 meetril, Cerro Rico tipp 4824 meetril", "detail": "Potosí on üks maailma kõrgemal asuvaid linnu. Linn asutati 1. aprillil 1545 pärast seda, kui indiaani maagiotsija Diego Huallpa avastas pärimuse järgi Cerro Rico hõbedasoone.", "scope": "Kehtib Potosí linna ja Cerro Rico mäe kohta", "sourceIds": [ "wiki-potosi" ] }, { "label": "Mida see maksis kogukondadele", "value": "17. sajandi lõpuks oli Ülem-Peruu kaotanud ligi poole oma põlisrahvastikust võrreldes sajand varasemaga", "detail": "Mit'a põhjustas suuri rahvastikunihkeid: naised ja lapsed kolisid koos töölistega Potosísse, tuhanded aga põgenesid oma küladest, loobudes ayllu-maaõigustest, et töökohustusest pääseda. Vähemate töökätega langes põllusaak, mis tõi kaasa nälja ja alatoitumuse. Ümberpaiknemine puudutas ala Quitost Buenos Aireseni. 2021. aasta uuring ajakirjas Journal of Economic History leidis, et koloniaalne mit'a laastas kohalikku meessoost põlisrahvastikku.", "scope": "Kehtib mit'a värbamispiirkonna põlisrahvastiku kohta, mitte ühe küla kohta", "sourceIds": [ "wiki-potosi", "wiki-mita" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Mis on mit'a", "text": "Mit'a on ketšua sõna, mis tähendab 'kord' või 'hooaeg'. Inkade riigis oli see rotatsiooniline töökohustus: kõik 15–50-aastased mehed tegid teatud arvu päevi aastas ühistööd — teid, sildasid, põlluterrasse, niisutussüsteeme. Ülevaatajad pidid hoolitsema selle eest, et inimesel jääks pärast oma korra ärategemist aega ka omaenda maa ja pere jaoks. Enamik inkade alamaid täitis mit'a't kodu lähedal ja kaevandustöö oli äärmiselt haruldane.", "sourceIds": [ "wiki-mita" ] }, { "heading": "Mida Hispaania kroon sellest tegi", "text": "1573. aastal võttis Hispaania kroon sama sõna ja sama korralduse, kuid muutis nende sisu. Asekuninga Francisco de Toledo reformiga määrati seitsmendik täiskasvanud meestest tööle kaevandustesse. Iga aasta värvati Potosísse ligikaudu 13 000 meest alalt, mis ulatus ligi 520 000 ruutkilomeetrile. Kui inkade mit'a tootis ühiskondlikke hüvesid, siis Hispaania mit'a oli sisuliselt toetus eraomanikest kaevandajatele ja Hispaania riigikassale, mis rahastas hõbedamaksudest Euroopa sõdu. David Bradingi järgi peeti kaevandusse määramist surmaotsusest hullemaks.", "sourceIds": [ "wiki-mita" ] }, { "heading": "Linn mäe all", "text": "Potosí kasvas kiiresti: 16. ja 17. sajandi vahetusel oli see maailma suuruselt teine linn Londoni järel. Cerro Rico andis 16. sajandi teisel poolel hinnanguliselt 60 protsenti kogu maailmas kaevandatud hõbedast. Linn ei koosnenud ainult kaevanduskäikudest — seal olid kaupmehed, turud ja kinnisvaraomanikud, kelle seas oli ka jõukaks saanud andiinlasi. Väiketurgudel ja letikaubanduses domineerisid naised, sealhulgas lesed, kellel oli Hispaania seaduse järgi õigus osale abikaasa varast. Kuid suurim osa elanikkonnast olid andiini mehed, keda sunniti maa all hõbedamaaki kaevandama.", "sourceIds": [ "wiki-potosi" ] } ] }, { "id": "uus-prantsusmaa-1666-loendus", "title": "Kolm tuhat kakssada viisteist: esimene loendus Põhja-Ameerikas", "placeName": "Québec ja Uus-Prantsusmaa asundused Saint Lawrence'i jõe ääres, Québec, Kanada", "minYear": 1663, "maxYear": 1673, "lat": 46.8139, "lon": -71.208, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Québeci linna Saint Lawrence'i jõe ääres, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Loendus hõlmas mitut asundust — Montréal, Québec, Trois-Rivières ja väiksemad — mis on üksteisest sadade kilomeetrite kaugusel.", "sourceIds": [ "wiki-1666-census", "wiki-filles-du-roi" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kogu loendatud rahvas", "value": "3215 inimest ja 538 perekonda", "detail": "Intendant Jean Talon viis loenduse läbi aastatel 1665–1666 suuresti üksinda, käies asundustes uksest ukseni. See oli esimene loendus Kanadas ja kogu Põhja-Ameerikas. Talon ei loendanud kolooniaala põlisrahvaid ega vaimulikke ordusid, nagu jesuiidid ja rekollektid — seega ei ole see arv piirkonna tegelik rahvaarv.", "scope": "Kehtib Uus-Prantsusmaa loendatud koloniaalelanikkonna kohta 1666. aastal; põlisrahvad ja vaimulikud ordud jäid teadlikult välja", "sourceIds": [ "wiki-1666-census" ] }, { "label": "Mehi ja naisi", "value": "2034 meest ja 1181 naist", "detail": "Sooline tasakaalutus oli terav — ligi kaks meest iga naise kohta. Abielus oli 1019 inimest, lesestunud 42. Lapsed ja vallalised täiskasvanud loendati koos: neid oli 2154.", "scope": "Kehtib 1666. aasta loenduse loendatud elanikkonna kohta", "sourceIds": [ "wiki-1666-census" ] }, { "label": "Asundused", "value": "Montréal 625, Québec 547, Trois-Rivières 455, väikseim Lauzon 13 inimest", "detail": "Montréal oli suurim asundus. Lauzon oli 13 inimesega väikseim loendatud koht. Suurim vanuserühm oli 21–30-aastased, keda oli 842.", "scope": "Üksikute asunduste loendatud arvud 1666. aastal", "sourceIds": [ "wiki-1666-census" ] }, { "label": "Amet", "value": "763 inimest oli mingi elukutse esindaja, neist 401 teenijad", "detail": "Loendus nimetas 401 inimest teenijaks ja 16 inimest 'jõukateks härradeks'. Ülejäänud elanikkonna elatis tuli talupidamisest, karusnahakaubandusest ja sõjaväeteenistusest.", "scope": "Kehtib 1666. aasta loenduse ametikirjete kohta", "sourceIds": [ "wiki-1666-census" ] }, { "label": "Kuninga tütred", "value": "Umbes 770–850 noort naist saabus riigi kulul aastatel 1663–1673", "detail": "Ajaloolise demograafi Yves Landry hinnangul saabus filles du roi'sid kokku umbes 770–850. Kuningas maksis iga naise ülesõidu eest 100 liivrit Prantsuse Ida-India Kompaniile ja andis kaasavara, mis oli algselt määratud 400 liivrile, kuid mida sageli maksti kaupades. Naised olid valdavalt 12–25-aastased.", "scope": "Kehtib kogu 1663–1673 programmi kohta, mitte ühe aasta ega ühe asunduse kohta", "sourceIds": [ "wiki-filles-du-roi" ] }, { "label": "Kust nad tulid", "value": "Ligi pool Pariisi piirkonnast, 16% Normandiast, 13% Lääne-Prantsusmaalt", "detail": "Enamik oli pärit linnadest, suur osa Pariisi Hôpital-Généralist ja Saint-Sulpice'i kihelkonnast. Paljud olid orvud vähese varaga ja suhteliselt madala kirjaoskusega. Just linnataust oli probleem: nagu kirjutas Marie de l'Incarnation, oskasid vähesed neist põllutööd teha.", "scope": "Kehtib filles du roi rühma päritolu kohta tervikuna", "sourceIds": [ "wiki-filles-du-roi" ] }, { "label": "Kui kiiresti rahvas kasvas", "value": "3200 inimeselt 1663. aastal 6700-ni 1672. aastal", "detail": "1671. aastaks oli filles du roi'dele sündinud ligi 700 last. Ligikaudu 835-st selle perioodi sisserändajate abielust hõlmas 774 üht kuninga tütart. 737 filles du roi'd abiellus Uus-Prantsusmaal; umbes 300 värvatut ei abiellunud seal — mõni loobus enne laevale minekut, mõni suri teel, mõni naasis Prantsusmaale.", "scope": "Kehtib Uus-Prantsusmaa koloniaalelanikkonna kohta", "sourceIds": [ "wiki-filles-du-roi" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Mees, kes käis uksest ukseni", "text": "Aastatel 1665–1666 käis intendant Jean Talon läbi Uus-Prantsusmaa asundused ja luges inimesed üle. Tulemus oli 3215 inimest 538 perekonnas — esimene loendus Kanadas ja kogu Põhja-Ameerikas. Loendus tehti praktilisel põhjusel: mereminister Jean-Baptiste Colbert oli 1663. aastal viinud koloonia otsese kuningliku võimu alla ja tahtis teada, millega tal töötada on. Oluline on, mida Talon välja jättis: ta ei loendanud kolooniaala põlisrahvaid ega vaimulikke ordusid. 3215 ei ole seega piirkonna elanike arv, vaid ühe konkreetse rühma loendus.", "sourceIds": [ "wiki-1666-census" ] }, { "heading": "Kaks meest iga naise kohta", "text": "Loendus paljastas selge tasakaalutuse: 2034 meest ja 1181 naist. Koloonia oli algusest peale rajatud sõdurite, karusnahakaupmeeste ja misjonäride peale. Just see arv oli poliitiline probleem — ilma peredeta ei kasvanud rahvas ja ilma rahvata ei püsinud Prantsuse territoriaalsed nõudmised Uues Maailmas, eriti kõrvuti kiiremini kasvavate Inglise kolooniatega.", "sourceIds": [ "wiki-1666-census", "wiki-filles-du-roi" ] }, { "heading": "Filles du roi", "text": "Talon tegi ettepaneku, et kuningas maksaks vähemalt 500 naise ülesõidu eest. Lõpuks saabus aastatel 1663–1673 umbes 770–850 noort naist, keda hakati kutsuma kuninga tütardeks. Nimetus tähendas riigi eestkostet, mitte kuninglikku päritolu: enamik oli lihtrahvast ja väga vaene. Kuningas maksis ülesõidu ja kaasavara. Neist 737 abiellus kolooniaas ja 1671. aastaks oli neile sündinud ligi 700 last. Kaks kolmandikku prantsuse päritolu kanadalastest saab oma sugupuu tagasi viia mõne filles du roi'ni. Levinud kuulujutt, nagu oleks tegu olnud prostituutidega, ei pea allika järgi paika: ligi 800 naisest esitati selline süüdistus ühele, Catherine Guichelinile, ja seda pärast seda, kui abikaasa oli ta lastega maha jätnud.", "sourceIds": [ "wiki-filles-du-roi" ] } ] }, { "id": "turfan-gaochang-tang", "title": "Oaas, kus surnud kanti paberisse mähituna", "placeName": "Gaochangi (Xizhou) oaas, tänapäeval Turpan, Xinjiang, Hiina", "minYear": 640, "maxYear": 769, "lat": 42.8556, "lon": 89.5306, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Gaochangi linna varemeid Turpani lähedal. Oaasi asustus oli laiali paljudes külades ja alevites ümber linna; see on ligikaudne kaardimärk, mitte kellegi kodu asukoht.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan", "hansen-rong-textiles", "chen-astana-food", "skaff-sogdian-contract" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Rahvaarv", "value": "8046 majapidamist ja 37 738 elanikku (Tangi loendus 640. a järel)", "detail": "Kui Tangi väed 640. aastal Gaochangi kuningriigi vallutasid, koostasid ametnikud enne maa ümberjagamist rahvastikuregistrid. Loendus näitas kolmes prefektuuris, viies alamprefektuuris ja 22 linnas kokku 8046 majapidamist, 37 738 elanikku ja 4300 hobust. See arv katab kogu endise kuningriigi, mitte üksnes Gaochangi linna.", "scope": "Riiklik loendus kogu oaasi-kuningriigi kohta vahetult pärast vallutust; ei ütle midagi ühegi üksiku majapidamise kohta.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan" ] }, { "label": "Toit", "value": "Nisukoogid, nisu-hirsi pelmeenid ja hirsipuder — leitud päris toiduna haudadest", "detail": "Turpani ülikuiv kliima on säilitanud tõelisi toidujäänuseid. Astana kalmistult on teadlased tuvastanud nisust (Triticum aestivum) küpsetatud koogid ühest 768. aastaga dateeritud hauast, nisust ja rebashirsist (Setaria italica) valmistatud pelmeenid aastatest 499–640 ning kukeleivahirsist (Panicum miliaceum) keedetud pudru Tangi ajast. Kokku tuvastati seitse teraviljaliiki, sh oder, alasti oder, riis ja kanep. Ühes hauas oli padjatäidiseks nisu- ja odraõled.", "scope": "Hauapanuseks jäetud toit; uuritud hauad kuulusid teadlaste hinnangul pigem ühiskonna jõukamale osale, seega ei esinda need tingimata vaeseima elaniku igapäevast toidulauda.", "sourceIds": [ "chen-astana-food" ] }, { "label": "Töö ja maks", "value": "Võrdvälja-süsteem: maa vastu vili, töö ja riie", "detail": "640. aastal kehtestas Tang oaasis võrdvälja-süsteemi. 620ndatel koostatud Tangi seadustik nägi ette zuyongdiao maksu: maaeraldise vastu võlgnes iga töövõimeline majapidamisepea riigile kindla koguse vilja (zu), tööpäevi või lunastustasu (yong) ja riiet (diao). Maksumaksjad asendasid osa kohustusest sageli riidega. Süsteem kehtis Turfanis 755. aastani.", "scope": "Seaduses sätestatud kord ja Turfani dokumentides jälgitav rakendus; tegelik koormus varieerus.", "sourceIds": [ "hansen-rong-textiles" ] }, { "label": "Raha", "value": "Kolm raha korraga: riie, vili ja mündid", "detail": "Turfani elanikud kasutasid maksevahendina korraga tekstiili, vilja ja münte. 600. aasta paiku ringlesid suurel hulgal Sassaniidide hõbemündid; väiksemate tehingute eest maksti viljaga, kallimate eest hõbedaga. Poom oli standardmõõt: siidipoom 40 hiina jalga, kanepipoom 50. 692. aastast pärinev kviitung annab kursi üks hõbemünt = 32 vaskmünti, seega poom siidi = 10 hõbemünti ehk 320 vaskmünti. 700. aastaks olid elanikud üle läinud Hiina vaskmüntidele.", "scope": "Dokumentides kirja pandud vahetuskursid ja standardmõõdud; üksikud kursid pärinevad konkreetsetest kviitungitest, mitte pidevast hinnastatistikast.", "sourceIds": [ "hansen-rong-textiles" ] }, { "label": "Lepingud ja igapäevaelu", "value": "Üle 250 säilinud lepingu: maa, loomad, orjad, väiksemad ostud", "detail": "Astana kalmistult leitud mitmest tuhandest mitte-budistlikust dokumendist on üle 250 lepingud. Jaapani uurijad Yamamoto Tatsurō ja Ikeda On jagasid need nelja rühma: müügi- ja vahetuslepingud, üüri- ja rendilepingud, töölepingud (sh sellised, kus keegi palgati kellegi teise sunnitööd ära tegema) ning testamendid ja segased asjad. Isegi väikeste summade puhul on lepingus trahviklausel, tihti 10% kuus.", "scope": "Ühest kalmistust leitud dokumendikogum; lepingud jõudsid hauda paberrõivastena, seega valik on juhuslik, mitte esinduslik.", "sourceIds": [ "hansen-rong-textiles", "hansen-silkroad-turfan" ] }, { "label": "Lapsed", "value": "762. aastast on säilinud kohtuprotokoll kahe kaheksa-aastase lapse vigastamisest", "detail": "762. aasta ütluste seeria kirjeldab, kuidas kaks kaheksa-aastast last — tüdruk Cao perest ja poiss Shi perest — mängisid Zhang Youhe võõrastemaja ees, kui härjavankrijuht Kang Shifen kaotas vankri üle kontrolli ja neid vigastas. Kohalikud ametnikud järgisid Tangi seadustikku tähttäheliselt: Kang pidi lapsi 50 päeva hooldama. Kui lapsed selle aja jooksul paranevad, pääseb ta; kui mitte, karistatakse teda nagu tapjat.", "scope": "Üks konkreetne kohtuasi ühest aastast; näitab, kuidas seadus toimis, mitte kui sageli sellised õnnetused juhtusid.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan" ] }, { "label": "Riie ja matus", "value": "Surnutele tehti paberist saapad, mütsid, vööd ja kingad", "detail": "Turfani elanikel oli ebatavaline komme: nad varustasid surnud paberist saabaste, mütside, vööde ja kingadega. Kuna paber oli oaasis napp, kasutati selleks ära vanad riigidokumendid, lepingud ja muud kirjatükid. Just seetõttu on Astana 205 hauast säilinud ligi 2000 dokumenti — teadlased võtsid paberkingad ja -mütsid lahti ja lugesid teksti. Sageli on tekstist puudu just see osa, mis oli tallaks lõigatud.", "scope": "Matmiskomme ja dokumentide säilimise põhjus; kirjeldab surnute varustust, mitte elavate igapäevast rõivastust.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan" ] }, { "label": "Kes siin elas", "value": "Segapopulatsioon: hiina päritolu enamus, sogdi kaupmehed, kohalikud jushi järeltulijad", "detail": "500. aastaks moodustasid enamiku oaasi elanikest keskaladelt poliitilise ebastabiilsuse eest põgenenud hiinlased, aga siin elasid ka jushi kuningriigi algsete elanike järeltulijad ja Samarkandi kandist pärit sogdid. Tangi loendus ei märkinud üles etnilist kuuluvust ega emakeelt ega eristanud hiinlasi ja mittehiinlasi — märk sellest, et meile terav piir oli tolleaegsetele inimestele hägusam. Sogdi päritolu tunneb ära perekonnanimest: An (Buhhaara), Kang (Samarkand), Shi (Kesh või Tashkent), He (Kushaniya), Cao, Mi.", "scope": "Dokumentide ja perekonnanimede põhjal tehtud järeldus rahvastiku koosseisu kohta; nime järgi päritolu määramine on kaudne meetod.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan", "hansen-rong-textiles" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mille arhiiv leiti hauast", "text": "Gaochangi oaas — tänapäeva Turpan Xinjiangis — oli Taklamakani kõrbe põhjatee üks tähtsamaid peatuspaiku. Kohalikud matsid oma surnud kõrvalasuvale Astana kalmistule ja varustasid nad paberist tehtud kingade, mütside, vööde ja rõivastega. Kuna paber oli kallis, tehti neid vanadest riigidokumentidest, lepingutest ja arvestusraamatutest. Kuiv kliima säilitas kõik. 205 hauast on tulnud ligi 2000 dokumenti, mille teadlased on paberkingade seest tükkhaaval lahti võtnud ja välja lugenud. Nii on meil selle oaasi kohta säilinud selline igapäevaelu arhiiv, nagu enamiku muistse maailma linnade kohta puudub täielikult: lepingud, kohtuütlused, reisiload, maksukviitungid ja majapidamisregistrid.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan", "hansen-rong-textiles" ] }, { "heading": "Kolm rahavaluutat ja üks maksusüsteem", "text": "640. aastal vallutas Tangi vägi iseseisva Gaochangi kuningriigi ja andis sellele nimeks Xizhou. Enne maa ümberjagamist koostati registrid: kokku 8046 majapidamist ja 37 738 inimest. Kehtestati võrdvälja-süsteem ja zuyongdiao maks, mille järgi majapidamisepea võlgnes maaeraldise eest vilja, tööd ja riiet. Kohalikus majanduses käibis korraga kolm raha: standardmõõdus riidepoomid, vili ja mündid. Enne 700. aastat kasutati palju Iraani Sassaniidide hõbemünte, mida hinnati puhtuse pärast; pärast seda mindi üle Hiina vaskmüntidele. Ühe 692. aasta kviitungi järgi vastas hõbemünt 32 vaskmündile ja siidipoom 320 vaskmündile.", "sourceIds": [ "hansen-silkroad-turfan", "hansen-rong-textiles" ] }, { "heading": "Mida haudadest leitud toit räägib", "text": "Turpani kuiv kliima on säilitanud mitte ainult paberi, vaid ka toidu. Astana haudadest on teadlased leidnud ja mikroskoobi all tuvastanud nisust küpsetatud koogid, nisu ja rebashirsi segust valmistatud pelmeenid ning kukeleivahirsist keedetud pudru. Kokku on tuvastatud seitse teraviljaliiki: nisu, oder, alasti oder, rebashirss, kukeleivahirss, riis ja kanep. Riisi oli vähe ja segatuna hirsi hulka. Ühest hauast leiti padi, mille täidiseks olid nisu- ja odraõled. Oluline hoiatus: teadlased märgivad, et uuritud hauad kuulusid pigem jõukamale osale ühiskonnast, seega on tegemist sellega, mida sai lauale panna keegi, kes suutis endale korraliku matuse lubada.", "sourceIds": [ "chen-astana-food" ] } ] }, { "id": "hog-skane-tabellverket", "title": "Kirikuõpetaja tabel: Skåne kogudus 1749", "placeName": "Högi kogudus (Högs socken), Skåne, Rootsi", "minYear": 1749, "maxYear": 1860, "lat": 55.767, "lon": 13.056, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Högi kirikukülla Kävlingeåni ääres. See on koguduse keskpunkt, mitte ühegi konkreetse talu või perekonna elukoht.", "sourceIds": [ "sv_tabellverket", "wiki_scb", "skold2004", "sedd", "sedd_geo", "sv_hog", "nordicnames_se1800", "hallen_ljustorp" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kogudusi, kes tabeleid täitsid", "value": "umbes 2500", "detail": "1749. aastal loodud Tabellverk esitas igal aastal andmeid ligikaudu 2500 Rootsi koguduse demograafiliste sündmuste kohta. Andmed täitis kohapeal kirikuõpetaja kirikuraamatute põhjal ja saatis Tabellikomisjonile.", "scope": "Kogu Rootsi kuningriik (sh tollane Soome), mitte üks kogudus", "sourceIds": [ "skold2004", "sv_tabellverket" ] }, { "label": "Aruandluse sagedus", "value": "algul igal aastal, 1752. aastast iga kolme aasta tagant", "detail": "Tabellverketi asutamisel kohustati kõiki kogudusepreestreid esitama kirikuraamatute väljavõtteid; 1752. aastast koostati koondtabelid iga kolme aasta järel. Kirikuraamatute pidamise kohustus ise pärineb 1686. aasta kirikuseadusest.", "scope": "Rootsi kogudustele kehtinud aruandluskord", "sourceIds": [ "sv_tabellverket", "wiki_scb" ] }, { "label": "Högi koguduse pindala", "value": "6,82 km², sellest maismaad 6,75 km²", "detail": "Hög on keskaegse päritoluga maakogudus Lundist loodes, Kävlingeåni ääres; maastik on haritud lauskmaa. 2000. aastal elas seal 268 inimest.", "scope": "Högi kogudus (socken) Skånes – ajalooline haldusüksus, mitte 18. sajandi elanike arv", "sourceIds": [ "sv_hog" ] }, { "label": "Taastatud eluloud viies Skåne koguduses", "value": "~45 000 inimest aastail 1813–1914", "detail": "Skåne majandus-demograafilises andmebaasis (SEDD) on Halmstadi, Högi, Kågerödi, Kävlinge ja Sireköpinge koguduse (kokku ~130 km²) elanikke jälgitud sünnist või sisserändest surma või väljarändeni; andmestik ulatub 1646. aastani, sotsiaalmajanduslik info ja surmapõhjused aastaist 1813–1914.", "scope": "Viie Skåne maakoguduse taastatud elulood, mitte kogu Rootsi", "sourceIds": [ "sedd", "sedd_geo" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kui riik hakkas rahvast lugema", "text": "Rootsi rahvastikustatistika algab kirikust: 1686. aasta kirikuseadus kohustas kogudusi rahvast üles kirjutama, ja 1749. aastal loodi Tabellverk, mis kogus ligikaudu 2500 koguduse andmeid kokku üheks riiklikuks tabelistikuks. Peter Sköldi järgi ei olnud 18. sajandi alguse Euroopas ühelgi teisel riigil võrreldavat pidevat rahvastikustatistikat – ainus erand olid üksikud loendused nagu Islandi oma 1703. Inglismaa ja Prantsusmaa jõudsid samale tasemele alles 19. sajandil. Töö tegi ära külapreester: tema kirjutas sündinud, surnud, abiellunud ja surmapõhjused vormile, mille saatis edasi Tabellikomisjonile. 1858. aastal sai Tabellverketist Statistiska centralbyrån.", "sourceIds": [ "skold2004", "sv_tabellverket", "wiki_scb" ] }, { "heading": "Üks kogudus selle süsteemi sees", "text": "Hög on üks väike keskaegse päritoluga kogudus Skånes, Kävlingeåni ääres, vaid ligi 7 km² haritud lauskmaad. Just niisugused kogudused moodustavadki Skåne majandus-demograafilise andmebaasi (SEDD) tuuma: Halmstad, Hög, Kågeröd, Kävlinge ja Sireköpinge – kokku umbes 130 km². Nende kirikuraamatute, katekismusekuulamise raamatute ja iga-aastaste pearahamaksuregistrite põhjal on taastatud perekonnad alates 1646. aastast ning aastate 1813–1914 kohta on ligi 45 000 inimest seotud isegi konkreetse kinnistuga kaardil. Högis ja Kävlinges valitses vaba- ja kroonumaa, Halmstadis, Kågerödis ja Sireköpinges mõisamaa – seesama kogudus näitab seega korraga mitut Rootsi maaomandivormi.", "sourceIds": [ "sedd", "sedd_geo", "sv_hog" ] } ] }, { "id": "kanepi-parisorjus-moisakula", "title": "Mõisa hinged: Kanepi kihelkonna talupojad", "placeName": "Kanepi kihelkond (Erastvere ja Piigandi mõisa külad), Põlvamaa, Eesti", "minYear": 1582, "maxYear": 1849, "lat": 57.987, "lon": 26.749, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Kanepi kirikuküla, kihelkonna keskust. Talupojad elasid hajali kümnetes külades ja taludes ümberkaudsete mõisate maal – see ei ole ühegi konkreetse pere talukoha asukoht.", "sourceIds": [ "et_kanepi", "folklore_kanepi", "wiki_serfdom_ee", "wiki_livonia_serf", "wiki_estonian_name", "stat_ee_censuses" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Talusid kihelkonnas", "value": "375 talu (1725)", "detail": "Kanepi kihelkonnas loeti 1725. aastal 375 talu. 1883. aastal elas kihelkonnas 8763 inimest. Kihelkond ise loodi Rootsi kuninga Karl XI korraldusega 1675 (asutamisotsus 14. mail 1674) Põlva, Otepää ja Urvaste kihelkonna äärealadest.", "scope": "Kanepi kihelkond tervikuna, mitte üks küla ega mõis", "sourceIds": [ "et_kanepi", "folklore_kanepi" ] }, { "label": "Mõisaid kihelkonnas", "value": "19 mõisa (1834)", "detail": "Pastor Eisenschmidti kirikukroonika loetleb 1834. aastal 19 kihelkonda kuulunud mõisa: Erastvere, Kooraste, Kaagremõis, Vana- ja Uus-Piigandi, Põlgaste, Hurmi, Säriste, Karrasky, Schwartzhoff, Köllitz, Vana- ja Uus-Piigaste, Saverna, Valgjärve, Tammen, Johannishoff, Karstemõis ja Jõksi.", "scope": "Kanepi kihelkonna mõisad kirikukroonika 1834. aasta seisuga", "sourceIds": [ "folklore_kanepi" ] }, { "label": "Pärisorjuse lõpp", "value": "Eestimaal 1816, Liivimaal 1819", "detail": "Aleksander I kinnitas talurahvaseadused Eestimaa kubermangus 1816 ja Liivimaal (kuhu kuulus ka Kanepi) 1819. Vabadus oli piiratud: kolm aastat ei tohtinud talupoeg lahkuda oma kihelkonnast, järgmised kolm aastat mitte kubermangu piirkonnast, ja alles 1832. aastast tohtis elukohta kubermangu piires vahetada.", "scope": "Liivi- ja Eestimaa kubermang tervikuna, mitte üks mõis", "sourceIds": [ "wiki_serfdom_ee", "wiki_livonia_serf" ] }, { "label": "Nimede kirjapanek", "value": "perekonnanimed 1826–1835", "detail": "Enne 1819. aastat oli perekonnanimi eestlastel haruldane – umbes 5% ligi 700 000 eestlasest. 1826.–1835. aasta reformiga said kõik eestlased päritava perekonnanime. Varem lisati eesnimele lisanimi isa, talu, sünnikoha või ameti järgi, näiteks kujul „talunimi + eesnimi“.", "scope": "Kogu Eesti talurahvas, mitte üks kihelkond", "sourceIds": [ "wiki_estonian_name" ] }, { "label": "Näljaaastad kroonikas", "value": "1845–1848 ja 1866", "detail": "Kanepi kirikukroonika kirjeldab nälga aastail 1845–1847; alles 1848. aasta saak tõi kergendust. Rahvapärimus mäletab 1866. aasta suurt põuda ja saagi hävimist, millele järgnesid haigused; naaberkihelkonnas Rõuges möllas 1866. aasta kevadel pastor Hollmanni aruande järgi tüüfus.", "scope": "Kanepi kihelkonna kirikukroonika ja kohalik pärimus", "sourceIds": [ "folklore_kanepi" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Elu mõisa all", "text": "Kanepi kandi talupojad olid alates keskajast pärisorjad baltisaksa mõisnike all. Juriidiliselt ei olnud pärisorjus vallasvara-orjus, ent praktikas kujunes see de facto orjuseks, kus üksikuid inimesi osteti ja müüdi. Kanepi kihelkonnas oli 1725. aastal 375 talu ja 1834. aastal seisis kihelkonna maadel 19 mõisa – Erastvere, Vana- ja Uus-Piigandi, Valgjärve, Saverna ja teised. Kihelkond ise loodi 1674.–1675. aastal, sest senised kirikud Põlvas, Otepääl, Urvastes ja Kambjas jäid rahvale liiga kaugeks.", "sourceIds": [ "wiki_serfdom_ee", "folklore_kanepi", "et_kanepi" ] }, { "heading": "Kirikuõpetaja, kool ja piibliselts", "text": "Kanepi pastoriks sai 1780. aastal Johann Philipp von Roth. Tema ajal rajati 1805. aastal Kanepi kihelkonnakool, 1802. aastal sai Kanepist Võru praostkonna keskus ning 1816 asutas Roth siia esimese abipiibliseltsi. Roth on ka see, keda peetakse 1809. aastal esimeseks talupoegadele perekonnanimede andjaks. Kanepi kivikirik ehitati 1806–1810 ja pühitseti 28. augustil 1810; 1831. aastal süütas välk selle põlema ja see ehitati uuesti üles. Pastoraat oli 1750. aastal maha põlenud koos kõigi kirikudokumentidega – seepärast algab säilinud kroonika alles 1834. aastal.", "sourceIds": [ "folklore_kanepi", "et_kanepi", "wiki_estonian_name" ] }, { "heading": "Kuidas sellest kandist üldse midagi teada on", "text": "Talupoegade kohta on säilinud kolm allikaliiki: mõisa vakuraamatud ja adramaarevisjonid, kirikuraamatud ning Vene riigi hingeloendused. Eesti alal peeti 1782–1858 seitse hingeloendust, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijaks; alles 1881. aasta loendus hõlmas esimest korda kogu Eesti ala. 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa on mõisa oma, kuid sätestas talude rentimise ja väljaostmise korra ning reguleeris koolikohustust.", "sourceIds": [ "stat_ee_censuses", "wiki_livonia_serf" ] } ] }, { "id": "hedeby-heidabyr-kaubalinn", "title": "Kalalõhna ja hõbemüntide linn Schlei kaldal", "placeName": "Hedeby (Haithabu, vanapõhja Heiðabýr), Schlei lahe ääres, Schleswig-Holstein, Saksamaa", "minYear": 770, "maxYear": 1066, "lat": 54.4911, "lon": 9.5653, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Koordinaat osutab Hedeby väljakaevatud asulaala keskmele poolringikujulise valli sees, mitte ühegi konkreetse inimese kodule. Ainult umbes viiendik asulast ja väike osa sadamast on läbi kaevatud, seega enamik majapidamisi on endiselt maa all.", "sourceIds": [ "unesco-hedeby-danevirke", "wikipedia-hedeby", "hilberg-hedeby-biography", "wikipedia-sigtrygg-runestones", "wikipedia-hedeby-stones" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Väikesed puitmajad tihedas võrgustikus", "detail": "Majad seisid üksteise vastas kitsastel kruntidel, ida-lääne suunalised tänavad viisid alla sadamasillutiseni. Ainuüksi asulaalalt on üles võetud umbes 44 000 ehituspuitu ja sadamast veel üle kahe tuhande posti ja palgi; märg pinnas hoidis puidu, naha ja riide alles.", "scope": "Hedeby väljakaevatud keskasula ja sadam, mitte kogu viikingiaegne Taani", "sourceIds": [ "wikipedia-hedeby", "hilberg-hedeby-biography" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Kala ja koduloomad", "detail": "Loomaluude analüüs näitab kala ja koduloomade selget ülekaalu: sadamast on kogutud umbes 420 000 koduloomaluud ja ainuüksi ühest sõelutud sadamaruudust umbes 17 000 kalaluujäänust. Ka 10. sajandi lõpu külaline al-Tartushi Córdobast pani kirja, et inimesed söövad peamiselt kala, mida on rohkesti.", "scope": "Hedeby sadama ja asula loomaluuleiud ning üks reisikirjeldus, mitte kogu piirkonna toiduvalik", "sourceIds": [ "hilberg-hedeby-biography", "wikipedia-hedeby" ] }, { "label": "Töö", "value": "Kammid, kangad, raud ja klaas ühes linnas", "detail": "Leidudes on üle 340 000 kammitegemise jäätme ja 288 000 hirvesarve, 3,4 tonni rauašlakki, nahatöö riistu, kullassepatöö ja tulekuldamise jälgi ning klaasiahi, mis töötas umbes 850-900. Kedervärtnad, telgederaskused ja luunõelad on standardsete mõõtudega, mis viitab tootmisele mitte ainult oma tarbeks.", "scope": "Hedeby kaevandite käsitööjäätmed; ei ütle, kui suur osa elanikest ühe või teise ametiga tegeles", "sourceIds": [ "wikipedia-hedeby", "hilberg-hedeby-biography" ] }, { "label": "Riided ja ehted", "value": "Purjeriidest peene villaseni, tuhanded helmed", "detail": "Kangaste valik ulatus jämedast purje- ja pealisriidest peene kammvillase riideni. Asulast, sadamast ja matustest on tulnud 7700 helmest — karneool, mäekristall, merevaik, gagaat, hõbe, messing, pronks ja mosaiikklaas — ning leidude ajastus näitab, et moevool muutus umbes iga 10-35 aasta järel.", "scope": "Hedeby tekstiiliriistad ja helmeleiud, mitte kogu Põhjala rõivastus", "sourceIds": [ "wikipedia-hedeby" ] }, { "label": "Pere ja matmine", "value": "1297 matust, nii põletus kui laibamatus", "detail": "Hedeby kalmistutelt on dokumenteeritud 1297 matust ja neis on kasutusel kaks eri matmisviisi kõrvuti. Osa haudu on rikkalikult varustatud ehete, relvade ja soomusega, teised on tagasihoidlikud — seega elasid samas linnas väga erineva jõukusega pered.", "scope": "Hedeby väljakaevatud kalmistuosade matused; kogu asula matuste arv oli kordades suurem", "sourceIds": [ "hilberg-hedeby-biography", "wikipedia-hedeby" ] }, { "label": "Kaugkaubandus argipäevas", "value": "Kohvriveskikivid ja araabia hõbe", "detail": "Igapäevased asjad tulid kaugelt: Reini piirkonna laavakivist käsikiviveskid (leitud 5948 killu jagu), Norra kiltkivist 3428 potikivieset, ligi 20 000 luisku ning idast toodud hõbemünte. Alates 825. aastast löödi Hedebys ka oma münti.", "scope": "Hedeby impordi- ja mündileiud; ei tähenda, et iga majapidamine neid asju omas", "sourceIds": [ "hilberg-hedeby-biography", "wikipedia-hedeby" ] }, { "label": "Usk ja tervis", "value": "Paganlus, kirik ja rasked haigused", "detail": "Umbes 850 ehitati Hedebysse kirik, kuid al-Tartushi kirjeldab veel 10. sajandi lõpul, kuidas ohvriloom pannakse õue väravasse teiba otsa, et naabrid ohverdamist näeksid; kristlasi oli tema sõnul vähemus. Linn oli tihe ja kitsas ning asulast tuleb rohkesti jäätmeid — seetõttu räägivad arheoloogid pigem lühikesest ja raskest elust kui heaolust.", "scope": "Üks 10. sajandi reisikirjeldus ja Hedeby asulastratigraafia; mitte statistiline tervisenäitaja", "sourceIds": [ "wikipedia-hedeby", "unesco-hedeby-danevirke" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn kahe mere ja kahe riigi vahel", "text": "Hedeby seisis Jüütimaa maakitsusel seal, kus Schlei lahe kitsas soppi ulatub sisemaale. Läänemerelt tulnud laev sai siin lasti maha panna ja alla viieteistkümne kilomeetri kaugusel jõe kaudu Põhjamerele saata, ilma et oleks pidanud ümber ohtliku Jüütimaa tipu sõitma. Just see asend Frangi riigi ja Taani kuningriigi vahel tegi paigast kaubasõlme. Frangi kroonikad mainivad Hedebyt esmakordselt aastal 804 ja 808 asustati sinna ümber ühe hävitatud slaavi kaubapaiga kaupmehed; asula ise oli arvatavasti tekkinud juba umbes 770. Linna kaitses maa poolt Danevirke vall ja hiljem asula ümber ehitatud poolringikujuline vall.", "sourceIds": [ "unesco-hedeby-danevirke", "wikipedia-hedeby" ] }, { "heading": "Mida märg muld alles hoidis", "text": "Kuna pärast asula hävitamist ei ehitatud kohale enam midagi ja pinnas jäi vett täis, säilisid puit, nahk ja riie. Sada aastat kaevamisi on andnud 1189 kaevandit, ligi 33 000 ruutmeetrit uuritud pinda, kümneid tuhandeid ehituspuite ja sadu tuhandeid loomaluid. Dendrokronoloogia — puu aastarõngaste dateerimine — näitab, et keskasulas ehitati eriti palju 9. sajandil ja uuesti 10. sajandi lõpus; noorim dateeritud kaev on rajatud aastal 1020. Sellepärast teame Hedeby argipäevast rohkem kui enamiku samaaegsete külade elust: siin on alles nii kammisepa jäätmehunnik kui kalaluud, mis kunagi õhtusöögist üle jäid.", "sourceIds": [ "hilberg-hedeby-biography", "wikipedia-hedeby" ] }, { "heading": "Kelle nimed on teada", "text": "Tavalise Hedeby elaniku nimi ei ole kuhugi kirja jõudnud. Ruunikividelt teame seevastu kuninglikke ja jõukaid nimesid: Ásfriðr, Óðinkári tütar, laskis püstitada mälestusmärgi oma pojale kuningas Sigtryggile, kelle isa oli Gnupa, ja ruunid raius Gormr; hilisema kivi laskis kuningas Sveinn teha oma mehe Skarði mälestuseks, kes suri Heiðabýs. Kohanimi ise on samuti attesteeritud mitmes keeles: Sliesthorp, Sliaswich, Haithabyr, Æt Hæthum.", "sourceIds": [ "wikipedia-sigtrygg-runestones", "wikipedia-hedeby-stones", "hilberg-hedeby-biography" ] } ] }, { "id": "pueblo-bonito-chaco-suurmaja", "title": "Kanjoni suurmaja, kuhu mais ja palgid kanti mägede tagant", "placeName": "Pueblo Bonito, Chaco kanjon, New Mexico, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 828, "maxYear": 1126, "lat": 36.0608, "lon": -107.9617, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Koordinaat osutab Pueblo Bonito suurmaja varemetele Chaco kanjonis, mitte ühegi konkreetse inimese kodule. Kanjonis oli kolmteist suurmaja ja ümberkaudsetes kogukondades elas rahvas hajali; suurmajas endas ei pruukinud korraga elada rohkem kui mõnikümmend inimest.", "sourceIds": [ "nps-chaco-history", "wikipedia-pueblo-bonito", "usgs-chaco-maize", "pnas-chaco-timber" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Umbes 800 ruumi, kohati neli-viis korrust", "detail": "Pueblo Bonito kattis umbes 1,2 hektarit ja selles oli ligikaudu 800 ruumi. Müürid ehitati südamik-ja-kate tehnikas ning kohati kuni 0,91 meetri paksuseks, et kanda mitut korrust. Perekond elas arvatavasti kolmes-neljas ruumis ja paljud väikesed siseruumid olid laoruumid; õuest sisse pääses üldiselt ainult keskväljaku poolt.", "scope": "Pueblo Bonito hoone ise, mitte kogu Chaco kanjon ega kõik esivanemate puebloelanike asulad", "sourceIds": [ "wikipedia-pueblo-bonito" ] }, { "label": "Kes seal elas", "value": "Vaidlus: mõnikümmend või mitusada", "detail": "Varasemad uurijad kujutlesid tuhandete elanikega linna, kuid kasutatavate kollete vähesuse tõttu on hinnanguid langetatud alla 800 inimese ja ühe arhitektuurianalüüsi järgi umbes kaheteistkümne majapidamise ehk umbes 70 inimeseni tipul. Kolmesaja aasta pealt leiti hoonest vaid 131 matust, mis viitab väikesele püsielanikkonnale. Osa uurijaid peab suurmaja pigem tseremoniaal- ja koosolemispaigaks, kuhu tuldi ajutiselt kokku.", "scope": "Arheoloogide tõlgendused ja hinnangud Pueblo Bonito kohta; täpne elanike arv ei ole teada", "sourceIds": [ "wikipedia-pueblo-bonito", "usgs-chaco-maize", "nps-chaco-history" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais oli alustala, osa toodi kaugelt", "detail": "Mais oli piirkonna toidu peamine alustala. Strontsiumi isotoopide analüüs näitas, et osa Pueblo Bonitost leitud maisist kasvatati umbes 80 kilomeetrit lääne pool Chuska mägede jalamil ning hilisem mais tuli San Juani või Animasi jõe lammilt umbes 90 kilomeetrit põhja poolt. Chaco kanjon ise on maisikasvatuseks kliimaliselt piiripealne ja paleokliima rekonstruktsioonid näitavad, et püsiv maisisaak oli seal alati ebakindel.", "scope": "Pueblo Bonitost ja Aztec Ruinist pärinevate maisitõlvikute isotoopanalüüs, mitte kogu Edela toiduvaru", "sourceIds": [ "usgs-chaco-maize" ] }, { "label": "Töö", "value": "Palgid kanti käsitsi kümneid kilomeetreid", "detail": "Suurmajade ehitamiseks kulus aastate 900-1150 vahel üle 200 000 okaspuu, kuigi kanjon ise on täna puudeta. Peatalad olid keskmiselt viis meetrit pikad, 22 sentimeetri läbimõõduga ja umbes 275 kilo raskused; üle viiendiku olid kuused või nulud, mis kanti käsitsi 75-100 kilomeetri kauguselt mäetippudest. Vedu käis ilma veoloomade ja rataste abita.", "scope": "Chaco kanjoni suurmajade ehituspuidu isotoop- ja aastarõngauuringud, mitte igapäevane majapidamistöö", "sourceIds": [ "pnas-chaco-timber" ] }, { "label": "Küttepuu ja keskkond", "value": "Kohalik mets sai otsa umbes aastaks 1000", "detail": "Ehitus- ja küttepuu raiumine hävitas ümbruskonna piinia- ja kadakametsad umbes aastaks 1000 ning need pole tänaseni taastunud. Pärast seda toodi okaspuud järjest kaugemalt mägedest. See tähendab, et igapäevane koldepuu muutus elanike jaoks aja jooksul aina kallimaks ja kaugemalt toodavaks.", "scope": "Chaco kanjoni ümbruse taimestiku ja puidukasutuse uuringud", "sourceIds": [ "pnas-chaco-timber" ] }, { "label": "Pere ja põlvnemine", "value": "Emaliin ühes matmiskambris 330 aastat", "detail": "Ruum 33, mis kuulub hoone 9. sajandi vanimasse ehitusjärku, oli matmiskamber: 330 aasta jooksul maeti sinna neliteist inimest, mehi ja naisi. Üheksal neist oli sama mitokondriaalne DNA ehk nad olid seotud emaliini kaudu. See on esimene arheoloogiline tõend emaliini kaudu päritud seisusest esivanemate puebloelanike juures ning seob nad tänaste pueblorahvastega, kellest paljud järgivad emaliini.", "scope": "Ruumi 33 neljateistkümne matuse geeniuuring Pueblo Bonitos; kohalike tavaliste perede pärimiskorrast otseselt ei kõnele", "sourceIds": [ "wikipedia-pueblo-bonito" ] }, { "label": "Riided, ehted ja luksus", "value": "Türkiis, karbid, vaskkellad, kakao", "detail": "Hoonest leiti türkiisi- ja karbihelmeste ning ripatsite tagavarasid, vaskkellukesi ja peenelt töödeldud nooleotsi. Vanimas matuses oli mehel kaasas tuhandeid türkiisi- ja karbihelmeid, millest olid kunagi kaelakeed, jala- ja käevõrud — Edela rikkaim teadaolev matus. 2009. aastal leiti keraamikakildudelt Mesoameerika kakao jälgi, mis on toodud vähemalt 1900 kilomeetri kauguselt.", "scope": "Pueblo Bonito eliidimatused ja rituaalinõud; mitte tavalise majapidamise varustus", "sourceIds": [ "wikipedia-pueblo-bonito" ] }, { "label": "Aeg ja taevas", "value": "Majad ehitati päikese ja kuu järgi", "detail": "Suurmajad orienteeriti sageli päikese, kuu ja ilmakaarte järgi ning majade vahel olid nägemisliinid, mis lubasid märke edastada. Ümbrus oli täis astronoomilisi märke, veejuhtimisrajatisi ja mullavalle. Kaljudele on raiutud kuue varbaga jalajälgi, mis dateeruvad 10. sajandi lõppu või 11. sajandi algusse.", "scope": "Chaco kanjoni suurmajade arhitektuur ja kaljujoonised", "sourceIds": [ "nps-chaco-history", "wikipedia-pueblo-bonito" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks siia üldse ehitati", "text": "Chaco kanjon on kõrgel kõrbelaval: pikad talved, lühike kasvuperiood ja napp vihm. Ometi kasvas siit üheksanda sajandi keskpaigast alates piirkonna keskus, mis kestis üle kolmesaja aasta. Kõigepealt kerkisid suurmajad Pueblo Bonito, Una Vida ja Peñasco Blanco, siis Hungo Pavi, Chetro Ketl, Pueblo Alto ja teised. Hooned kavandati algusest peale tervikuna, mitte tuba tuppa juurde ehitades, nagu enne tavaks oli. 11. sajandi keskel oli Chaco San Juani nõo tseremoniaal-, haldus- ja majanduskeskus ning teed sidusid kanjonit rohkem kui 150 suurmajaga vähemalt 60 000 ruutkilomeetri suurusel alal.", "sourceIds": [ "nps-chaco-history", "usgs-chaco-maize" ] }, { "heading": "Igapäevane elu käis mujalt toodu peal", "text": "Kõige silmatorkavam Chaco elu juures on see, kui palju vajalikku tuli mägede tagant kohale tuua. Maisi kasvatati vähemalt osaliselt 80-90 kilomeetri kaugusel, kus lumesulamisvesi ja pikem külmavaba periood tegid saagi kindlamaks. Katusepalgid — üle kahesaja tuhande okaspuu — kanti käsitsi mäetippudest, iga peatala umbes 275 kilo raske. Aastaks 1000 oli kohalik piiniapuu-kadaka mets ära raiutud. Elu suurmajas polnud seega lihtsalt elu külas, vaid elu paigas, mis pidas end üleval laia võrgustiku abil.", "sourceIds": [ "usgs-chaco-maize", "pnas-chaco-timber" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Chaco elanikud ei kirjutanud, mistõttu ühegi siin elanud inimese nime ei ole teada — ei mehe, naise ega lapse oma. Vaieldakse ka selle üle, kas Pueblo Bonito oli üldse tavaline elukoht: kollete vähesus, väike matuste arv ja prügihunnikute nappus on pannud osa uurijaid arvama, et tegu oli pigem tseremoniaalse kogunemispaigaga, kuhu tuldi pühade, kauplemise ja vahetuse ajaks. Tänaste pueblorahvaste pärimuses on Chaco eriline kogunemispaik, kus paljud rahvad ja suguvõsad oma teadmisi jagasid.", "sourceIds": [ "wikipedia-pueblo-bonito", "nps-chaco-history" ] } ] }, { "id": "gobekli-tepe-tammepuu-kunka-koosolek", "title": "T-sambad künkal, kus veel keegi ei põllumehetsenud", "placeName": "Göbekli Tepe, Şanlıurfa lähedal Harrani tasandiku serval, tänapäeval Türgi", "minYear": -9500, "maxYear": -8000, "lat": 37.2236, "lon": 38.9217, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Göbekli Tepe künka tippu, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. 2021. aasta seisuga on kaevatud vaid umbes 10% kaheksahektarilisest paigast – enamik elamuid on veel maa all.", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe", "unesco-gobekli" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ümar-ovaalsed elamud suurte ümarehitiste kõrval; hiljem üha nelinurksemad", "detail": "Varaseimas asustusfaasis (10. aastatuhande teine pool eKr) ehitati suurte ümarehitiste kõrvale ümar-ovaalseid elamuid, mis kaevajate hinnangul viitavad (pool)paiksele elulaadile. Aja jooksul kasvas kalduvus nelinurksete põrandaplaanide poole. Osa põrandaid on terratsost (põletatud lubi), osa raiutud otse aluspõhjakaljusse.", "scope": "Kaevatud u 10% paigast; 'poolpaikne' on kaevajate tõlgendus, mitte mõõdetud fakt", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Küttimine ja teraviljatöötlemine, kuid kodustatud taimi ega loomi pole tuvastatud", "detail": "Ümbrus oli avatud steppniit metsikute teraviljadega – ühetera- ja muu nisu ning oder – ja karjadena liikuvate metsikute lammaste, kitsede, gasellide ja hobuslastega. Arheozooloogilised andmed viitavad 'gaselli suuremahulisele küttimisele kesksuvest sügiseni'. Söestunud puidust oli 90% pistaatsia või mandlipuu.", "scope": "Kaevatud kihtide taime- ja loomaluuleiud; teravilja metsikuks või kultuurvormiks liigitamine on lahtine", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] }, { "label": "Tööriistad", "value": "Üle 7000 käiakivi ja tuhandeid tulekiviriistu", "detail": "Üle 7000 käia- ja jahvatuskivi hõlmavad kogu paiga kasutusaega; kaasnenud mullaproovide fütoliitide järgi kasutati neid teravilja töötlemiseks, ent kas teravili oli metsik või kultuurvorm, pole selge. 1963. aastal koguti pinnalt üle 3000 riista, valdavalt kvaliteetsest tulekivist, obsidiaani vaid üksikud. Levinuimad tüübid: südamikud, terad, laastud, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad.", "scope": "Kogu paiga pinna- ja kaevandileiud; fütoliidipõhine tõlgendus jätab teravilja päritolu lahtiseks", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] }, { "label": "Ühistöö", "value": "Kuni 5,5 m kõrged T-sambad, murtud u 100 m kaugusel; töömahu hinnangud lahknevad kordades", "detail": "Sambad murti aluspõhjast künka tipust umbes 100 m kaugusel, lubjakivi läbi lõigati tulekiviteradega. Neli ümarehitist on välja kaevatud (läbimõõt 10–30 m), geofüüsika osutab veel 16-le ja kokku ligi 200 sambale. Schmidt arvas, et sammaste liigutamiseks kulusid sajad inimesed; hilisemad hinnangud pakuvad, et 7–14 inimest suudaks köite ja libesti abil sambaid liigutada ning et kõik paljastatud PPNB-ehitised oleks 12–24 inimesele jõukohased vähem kui nelja kuuga.", "scope": "Kaevatud neli ümarehitist ja katselised töömahuhinnangud; hinnangud on avalikult vastandlikud, mitte kokku lepitud", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe", "unesco-gobekli" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Vihmavee kogumissüsteem, tsisternid mahuga vähemalt 150 m³", "detail": "Kaljusse raiuti kanalid, mis juhtisid vihmavee mitmesse aluspõhja raiutud tsisterni. Lisaks võis põhjaveetase olla kõrgem ja lähedal olla allikaid, mis tänapäeval on kuivad. Künka tipul ilma jõe või allikata elamine tähendas, et vett tuli koguda ja hoida.", "scope": "Kaljusse raiutud kanalid ja tsisternid; mahuhinnang on tuletatud tsisternide ruumalast", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] }, { "label": "Surm ja mälu", "value": "Sisselõigetega inimkolju katked, tõlgendatud kui koljukultus", "detail": "2017. aastal leiti paigast sisselõigetega inimkolju katkeid, mida tõlgendatakse laiemalt levinud neoliitikumi koljukultuse avaldusena. Korrapärast kalmistut pole leitud. Schmidt oletas enne matuseleide, et hauad võiksid olla ümarehitiste seinte taga nišides – see oletus jäi kinnitamata.", "scope": "Üksikud koljukatked 2017. aasta kaevandist; koljukultuse tõlgendus tugineb võrdlusele teiste paikadega", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kivi enne külvi", "text": "Göbekli Tepe künkal Harrani tasandiku serval hakati ehitama umbes 9500 eKr ja paika kasutati vähemalt kuni 8000 eKr. Tähtis on järjekord: monumentaalsed T-kujulised lubjakivisambad – maailma vanimad teadaolevad megaliidid – püstitati enne, kui keegi siin taimi või loomi kodustas. Just see lõi lahku vana ettekujutuse, et suured ühisehitused nõuavad kõigepealt põllumajanduslikku ülejääki. Dateerimine ei olnud lihtne: Schmidti meeskond sai täitepinnasest algul oodatust 500–1000 aastat noorema tulemuse ja proovis siis krohvist orgaanika dateerimist, kuid hiljem selgus, et krohvidateeringuid moonutab vana puidu efekt. Uute mõõtmiste ja kihistiku ülevaatamise järel loetakse absoluutseks kronoloogiaks 9500–8000 eKr.", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe", "unesco-gobekli" ] }, { "heading": "Küla või pühamu – ja miks see vaidlus loeb", "text": "Schmidt pidas paika rituaalikeskuseks, kuhu hajusad kütirühmad kogunesid ehitama, pidutsema ja siis laiali minema. Pärast 2014. aastat on see pilt muutunud: elamute, ulatusliku teraviljatöötlemise, veevarustuse ja igapäevaste tööriistade leidmine on sundinud 'templi' narratiivi üle vaatama. Rémi Hadadi sõnul annab tõlgenduslik entusiasm maad nägemusele, mis sobib paremini muude suurte eelkeraamilise neoliitikumi paikadega, kus rituaalne ja argine funktsioon eksisteerisid kõrvuti. Igapäevaelu mõttes tähendab see: siin ilmselt elati, jahvatati teravilja, kogutati vihmavett ja töötati kivi kallal – ja tehti seda samas kohas, kus püstitati loomareljeefidega sambaid.", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Me ei tea, kas ümarehitistel oli katus. Me ei tea, kes T-sambad kujutavad – esivanemaid, üleloomulikke olendeid või asendusaustajaid. Me ei tea, miks sambaid iga mõnekümne aasta järel maeti ja asendati uue, väiksema ringiga. Me ei tea isegi kindlalt, kas töötatud teravili oli metsik või kultuurvorm. Ja me ei tea, kui palju inimesi siin korraga elas: töömahuhinnangud lahknevad sadadest inimestest kaheteistkümneni. 2021. aasta seisuga on kaevatud umbes kümnendik paigast.", "sourceIds": [ "wiki-gobekli-tepe" ] } ] }, { "id": "wadi-faynan-16-poolmaa-alused-kojad", "title": "Pisé-seinad oja kaldal, kus linnuparved kevadel möödusid", "placeName": "Wadi Faynan 16 (WF16), Wadi Faynani lähtekohas Lõuna-Jordaanias", "minYear": -9890, "maxYear": -8290, "lat": 30.6383, "lon": 35.4386, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab WF16 kruusaküngast Wadi Faynani, Dana ja Ghuwayri ühinemiskohas – ligikaudne kaevandimärk, mitte kellegi kodu. Kaevati vaid umbes 20% ladestustest.", "sourceIds": [ "wf16-antiquity-finlayson", "wf16-mithen-shamanism-2022", "wf16-mithen-birds-2022", "wf16-tandf-architecture", "wf16-oa-birds" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Poolmaa-alune ümar koda: kaevatud auk, pisé-seinad, mudakrohvpõrand", "detail": "Ehitised rajati auku kaevates, mille servad vooderdati pisé-seintega (niiskest mullast laotud sein) ja põrand kaeti mudakrohviga. Sarnase ehitusviisi juures on silmatorkav ehitiste mitmekesisus suuruses ja sisustuses. Kaevajad ise märgivad, et paljud väikesed poolmaa-alused hooned ei olnud tõenäoliselt 'majad' tänapäevases mõttes ja nende otstarve pole selge – kasutati elamiseks, hoidmiseks, töökojana ja kogunemiseks.", "scope": "600 m² kaevandis paljastatud ehitised (u 20% paigast); ehitiste funktsioon on lahtine küsimus, mida kaevajad ise rõhutavad", "sourceIds": [ "wf16-tandf-architecture", "wf16-oa-birds", "wf16-antiquity-finlayson" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Metsikud ressursid põhitoiduna: gasell, kaljukits, bezoarkits ja väga palju linde", "detail": "Asukoht püsiva oja ääres, järsu mäestiku ja Wadi Araba kuiva maa piiril, sobib klassikalisele küttide-korilaste baaslaagrile: sealt sai kätte võimalikult laia ressursivaliku. Hindamisetapi linnukogumis oli 249 määratud luud, ülekaalus röövlinnud – kotkad, raisakotkad, hiireviud –, mis erineb teistest Lõuna-Levanti PPNA paikadest, kus domineerivad veelinnud. Kaevajad tõlgendavad, et kevadel kasutati Aafrika ja Euroopa vahel rändavaid linnuparvi.", "scope": "Kaevatud looma- ja linnuluukogumid; taimejäänuste säilimine paigas on halb ja kogumid on tafonoomiliselt kallutatud, mida autorid selgelt märgivad", "sourceIds": [ "wf16-mithen-birds-2022", "wf16-oa-birds", "wf16-tandf-architecture" ] }, { "label": "Tööriistad ja ehted", "value": "Üle 100 helme ja ripatsi, malahhiidist ja merekarbist; poleeritud kiviriist põrandal", "detail": "Helmetüüpide hulgas on väikesed vahehelmed ning suuremad ühe ja kahe auguga vormid. Kaunistatud esemete hulgas on sisselõigetega kive ja kaunistatud varreõgvendajaid. Erilise leiuna leiti umbes domino-taoline kaunistatud plaadike ja väike rohekivist plaadike, mille motiiv sarnaneb PPNA Netiv Hagdudi omaga. Ehitise S33 esmaselt põrandalt leiti ebatavaline pikk poleeritud kiviriist.", "scope": "2008. aasta hooaja leiukogum; aruande kirjutamise ajal ei olnud ühelegi materjalile veel eriuuringut tehtud", "sourceIds": [ "wf16-antiquity-finlayson" ] }, { "label": "Ühistöö", "value": "Amfiteatrilaadne ehitis O75, u 22 × 19 m, ümber üle meetri sügavune pink", "detail": "Keskne mudakrohvpõrand on ümbritsetud üle 1 m sügavuse ja 0,5 m kõrguse pingiga, millest osal on teine samasuguse mõõduga aste. Ehitisel on üldine kahepoolne sümmeetria mudakrohviga vooderdatud küna telje suhtes – küna on u 0,75 m lai ja 1,2 m sügav. Lisaks kaevati asula keskele 20 m läbimõõduga jäätmeauk, mis lõikas läbi varasemaid ehitisi; kaevajate hinnangul osutab see kogukonna tasandil planeeritud tegevusele.", "scope": "Kaks kaevatud objekti (O75 ja keskne jäätmeauk); osa O75-st on erodeerunud ja osa kaetud hilisema PPNA hoonega, ent üldkuju on selge", "sourceIds": [ "wf16-tandf-architecture", "wf16-antiquity-finlayson" ] }, { "label": "Argielu ehitiste sees", "value": "Kaevamisaruanne loetleb: magamine, söömine, seltsielu, seks, sünnitamine, laste kasvatamine, siirderiitused", "detail": "Kaevamisaruanne järeldab, et inimesed elasid asulas pikki perioode 'koos kõigi sellega kaasnevate tegevustega, sealhulgas magamine, söömine, seltsielu, seks, sünnitamine, laste kasvatamine ja siirderiitused läbi puberteedi, vanadusse, surma ja surmajärgsete tavadeni'. Linnuluude ja muude andmete analüüs viis järelduseni, et WF16 oli väikese püsielanikkonna kodu aastaringselt.", "scope": "Kaevajate üldjäreldus kaevatud ladestuste kohta, mitte konkreetsete leidude loend; tegevusloetelu on tõlgendus paikse elu iseloomust", "sourceIds": [ "wf16-mithen-shamanism-2022" ] }, { "label": "Surm ja mälu", "value": "27 matust ehitiste põrandate all ja seinte sees; kolju ja luude teisene ümberpaigutamine oli tavaline", "detail": "Enamik olid üksikmatused, kuid vähemalt kaks olid mitme inimesega ja teisene ümbertöötlemine oli tavaline. Matus B32 tuvastati algul kümne suure koljukatkena, mis olid hoolikalt üksteise peale laotud; alumise kükitava täiskasvanu skeletilt olid kolju ja alalõug eemaldatud ning vasaku jala pikad luud ja parema jala sääreluu risti kolju endise koha peale nihutatud. Matuses B39 olid luud korvis või mähises kimbuna – nüüdseks kadunud orgaanika jättis krohvitaolisesse vooderdisse selged jäljendid.", "scope": "27 kaevatud matust 2008. aasta hooajal; krohvitaolist materjali ei olnud aruande ajaks veel analüüsitud", "sourceIds": [ "wf16-antiquity-finlayson" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla enne külasid, kõrbe serval", "text": "WF16 asub Lõuna-Jordaanias, umbes 50 km Surnumerest lõunas, kruusaküngal Wadi Faynani põhja kohal, püsiva oja ääres, kus järsk mäestik läheb üle Wadi Araba kuiva maaga. Paik avastati 1996, hinnati 1997–2003 ja kaevati 2008–2010; avaldatud dateeringud paigutavad tegevuse vahemikku 11,84–10,24 ka BP ehk umbes 9890–8290 kalibreeritud aastat eKr, kolme faasiga. Tänapäeval on see kuiv piirkond, kuid kaevajad küsivad otse, kas paiga arhitektuuri ja aineline kultuur – rikkalikum kui piirkonna kaasaegsetel – peegeldab kunagist ressursirohkust nüüd kõrbenud maastikus.", "sourceIds": [ "wf16-mithen-birds-2022", "wf16-antiquity-finlayson", "wf16-mithen-shamanism-2022" ] }, { "heading": "Kuidas siin elati", "text": "Elati poolmaa-alustes ümarates ehitistes: kaevati auk, laoti pisé-seinad, silutud mudakrohvpõrand peale. Ehitised olid tihedas rühmas, üksteisest väga erineva suuruse ja sisustusega. Keskel seisis amfiteatrilaadne suur ehitis pingiastmetega – midagi, mis eeldab kogunemist. Toit tuli metsikust loodusest: gasell, kaljukits, bezoarkits ja rabavalt palju linde, sealhulgas röövlinde. Surnud maeti sinnasamma, kuhu elati – põrandate alla ja seinte sisse –, ning luid võeti hiljem lahti ja pandi uuesti kokku. See ei olnud ühekordne matmine, vaid pikaajaline suhtlus surnutega.", "sourceIds": [ "wf16-tandf-architecture", "wf16-oa-birds", "wf16-antiquity-finlayson" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Kaevajad ise on ebakindluse suhtes ausad. Uuriti vaid umbes 20% ladestustest. Väikeste poolmaa-aluste hoonete otstarve jääb ebaselgeks – neid ei saa lihtsalt 'majadeks' nimetada. Taimejäänuste säilimine on halb ja kogumid on nii kultuuriliselt kui tafonoomiliselt kallutatud, nii et menüüd ei saa leidudest kokku panna. Linnuluude rohkuse seletused ulatuvad toidust ja sulgedest šamanistlike tavadeni – ükski neist pole tõestatud. Ja kui palju inimesi korraga siin elas, jääb lahtiseks.", "sourceIds": [ "wf16-mithen-shamanism-2022", "wf16-mithen-birds-2022", "wf16-oa-birds" ] } ] }, { "id": "kortiktepe-uleemise-tigrise-kula", "title": "Ümarad kojad Tigrise kaldal, enne kui keegi põldu kündis", "placeName": "Körtiktepe, Batmani jõe suudme lähedal Ülem-Tigrise orus, tänapäeval Türgi", "minYear": -10000, "maxYear": -9250, "lat": 37.8144, "lon": 40.9839, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Körtiktepe kaevandikuhja ligikaudset asukohta, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Küngas ise on Ilısu tammi vee alla jäänud ja punkt on kaardimärk, ei enamat.", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-antiquity-ozkaya", "kortik-ppnd-benz", "kortik-emra-2022", "kortik-siddiq-2021" ], "eraIds": [ "prehistory", "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ümarplaaniline kivialusega koda, katus tõenäoliselt postidel ja plasterdatud lattidest", "detail": "Alates umbes 10 400 eKr laoti õhukesed kiviseinad ümarale põhiplaanile; kaevajate tõlgenduse järgi kanti kivialusele telgitaoline kate – lattidest võrestik krohvi ja mudaga. Ehitised seisavad tihedalt rühmas, mis viitab pigem püsikülale kui hooajalisele laagrile. Ümarplaani traditsioon püsis muutumatuna kuni koha mahajätmiseni.", "scope": "Kaevatud ümarehitised (üle 450 ehitusjäänuse); katusekonstruktsioon on kaevajate tõlgendus, mitte säilinud leid", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-antiquity-ozkaya", "kortik-siddiq-2021" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Muflon ja punahirv põhitoiduna, kõrval metsveis, kala ja metsikud taimed – põlluharimist ei olnud", "detail": "Imetajaluude kogum püsib noorema drüase ja vara-holotseeni piiri ületades üllatavalt stabiilsena: muflon (Ovis orientalis) ja punahirv (Cervus elaphus) umbes samas osakaalus, metsveise (Bos primigenius) osakaal kasvab soojemas holotseenis. Elanikud olid täielikult kütid-korilased, ilma põllumajanduseta.", "scope": "Analüüsitud imetajaluude kogum kaevatud kihtidest; osakaalud kirjeldavad leiukogumit, mitte tegelikku aastamenüüd", "sourceIds": [ "kortik-emra-2022", "wiki-kortiktepe" ] }, { "label": "Tööriistad ja käsitöö", "value": "Sadu tuhandeid tulekivi- ja obsidiaanriistu, u 2000 luuriista, u 500 kivinõu", "detail": "Kivinõud on sageli kaunistatud sisselõigatud taime-, looma- ja märgikujutistega. Lisaks leiti tuhandeid kivi- ja merekarbihelmeid, sadu käiakive ja skeptreid ning sadu kaunistatud luu- ja kiviplaadikesi. Obsidiaan pärineb tõenäoliselt Ida-Anatooliast – see tähendab, et asjad liikusid pikki vahemaid juba enne põlluharimist.", "scope": "Kogu kaevamisperioodi (2000–2018) leiukogum; obsidiaani päritolu on tõlgendus lähtekohtade järgi", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-antiquity-ozkaya" ] }, { "label": "Töö ja hoidmine", "value": "Toiduhoidmiseks ehitatud üksused ja kudumise jäljed", "detail": "Kaevaja kirjeldab arhitektuurseid üksusi, mis olid selgelt rajatud toidu hoidmiseks, ning märke kudumisest. Hoidmine tähendab plaanimist: korjatud toit pidi vastu pidama järgmise hooajani.", "scope": "Üksikud kaevatud struktuurid ja kaudsed jäljed; kudumise mahtu ega tehnikat pole võimalik leidudest välja lugeda", "sourceIds": [ "kortik-antiquity-ozkaya" ] }, { "label": "Tervis ja keha", "value": "Keskmine pikkus u 1,72 m (mehed) ja u 1,63 m (naised); vägivallajälgi ei täheldatud", "detail": "Skeletikogum osutab tervele ja pikakasvulisele elanikkonnale. Hambaemaili strontsiumi- ja hapnikuisotoopide analüüs näitab, et noorema drüase aegsed elanikud olid sündinud ja kasvanud kohapeal või selle lähedal – seegi kõneleb paiksusest.", "scope": "Analüüsitud skeletid ja hambaemaili proovid; 'vägivallajälgi ei täheldatud' on uuritud kogumi kohta käiv väide, mitte tõend rahumeelsusest üldiselt", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe" ] }, { "label": "Surm ja mälu", "value": "Üle 2000 matuse majapõrandate all, luustikke sageli lihast puhastati ja värviti musta ja punasega", "detail": "Lahkunud jäid elavate hulka: hauad kaevati eluruumide põrandate alla. Hauapanuste hulk ja kvaliteet erineb märgatavalt, mida kaevajad tõlgendavad kui märki sotsiaalsetest erinevustest. Osa haudadesse pandi värvitud ja sisselõigetega luuplaadikesi – 125 plaadikesest oli 11 värvitud.", "scope": "Kaevatud matused; sotsiaalse kihistumise tõlgendus on kaevajate järeldus hauapanuste erinevustest, mitte otsene tõend", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-antiquity-ozkaya", "kortik-siddiq-2021" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis pidas vastu külmale aastatuhandele", "text": "Körtiktepe seisis Batmani jõe ja Tigrise ühinemiskoha lähedal ning oli asustatud umbes 10 700 eKr kuni umbes 9250 eKr. See tähendab, et siin elati läbi terve noorema drüase – külma ja kuiva vahemiku, mis Lähis-Idas kestis umbes 10 900–9700 eKr – ja mindi sealt üle soojemasse vara-holotseeni ilma nähtava katkestuseta. Radiosüsinikdateeringud osutavad püsiasustusele just sellel piiril. Koos Abu Hureyra ja Mureybetiga Põhja-Süürias on Körtiktepe üks vaid kolmest kindlalt dateeritud paiksest asulakohast Ülem-Mesopotaamias noorema drüase ajal. Kaevati 2000–2018 päästekaevamistena, sest Ilısu tammi vesi pidi künka üle ujutama; jäänused kaeti enne uputust tagasi täitepinnasega ja leiuainese analüüs käib edasi.", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-ppnd-benz", "kortik-emra-2022" ] }, { "heading": "Mida siinne elu igapäevaselt tähendas", "text": "Siin ei kündnud keegi põldu. Toit tuli küttimisest, kalastamisest ja korilusest: mufloni ja punahirve luud on kogumis kõige arvukamad, metsveis lisandub soojemas kliimas. Samal ajal oli töö maht tohutu – sadu tuhandeid kivist raiutud riistu, umbes 500 kivinõu, umbes 2000 luuriista, tuhanded helmed. Nii palju kraami ei tehta liikvel olles. Hambaemaili isotoobid ütlevad, et inimesed olid siinsamas sündinud ja kasvanud. Küla saavutas asustustiheduse tipu umbes 9300 eKr ja jäeti seejärel umbes 9250 eKr seletamatult maha; ühe võimalusena pakutakse holotseeni soojenemisest tingitud üleujutust, kuid see on hüpotees.", "sourceIds": [ "wiki-kortiktepe", "kortik-emra-2022", "kortik-antiquity-ozkaya" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Me ei tea, kes need inimesed olid nimepidi, mis keelt nad rääkisid ega kuidas nad ise oma paika nimetasid. Me ei tea, kui palju inimesi korraga siin elas – üle 2000 matuse kogunes sadade aastate jooksul, mitte ühe põlvkonna jooksul. Kaevajad ise rõhutavad, et osa kihte pole radiosüsinikuga dateeritud ja et hauapanuste erinevustest tuletatud sotsiaalne kihistumine on tõlgendus. Ka telgitaoline katus ümaratel kivialustel on rekonstruktsioon, mitte säilinud ehitis.", "sourceIds": [ "kortik-ppnd-benz", "kortik-antiquity-ozkaya", "wiki-kortiktepe" ] } ] }, { "id": "djenne-djeno-niger-delta-linn", "title": "Riisipõldude ja rauasulatuse linn Nigeri sisedeltas", "placeName": "Djenné-Djeno (Jenne-jeno), Nigeri sisedelta, tänapäeval Mali", "minYear": -250, "maxYear": 900, "lat": 13.8906, "lon": -4.5403, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Djenné-Djeno asulakuhja tänapäevasest Djenné linnast umbes kolm kilomeetrit eemal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Kuhi kattis kaardistamisel 33 hektarit ja selle ümber on veel 69 asulakuhja – täpne elukoht pole tuvastatav.", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno", "unesco-djenne" ], "eraIds": [ "ancient", "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ümarad ja ristkülikukujulised savihooned tulvakindlal künkal", "detail": "Kaevamistel 1977., 1981., 1996. ja 1997. aastal tuli välja islamieelne linnastruktuur ümarate ja ristkülikukujuliste ehitistega, mis olid laotud kohalikust savist (djenné ferey). Elamud ehitati ikka ja jälle vanade peale, nii et asulast kasvas kuni kuue meetri kõrgune kuhi. I aastatuhande II poolel lisandus püsiv savitellisarhitektuur ja linnamüür.", "scope": "Djenné-Djeno kaevandite ehituskihid, mitte kogu Nigeri sisedelta", "sourceIds": [ "unesco-djenne", "wiki-djenne-djeno" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Aafrika riis, säga ja niiluse ahven, veiseliha", "detail": "Kaevandite loomaluudest domineerib veis, kõrval on säga ja niiluse ahven – jõevesi oli lauale sama tähtis kui kari. Kodustatud Aafrika riisi (Oryza glaberrima) leiud algavad juba asula varaseimast asustusfaasist ning ulatuslik riisikasvatus jõudis kohale II faasis.", "scope": "Kaevandite taime- ja loomaluuleiud, mitte kogu elanikkonna aastaringne menüü", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno" ] }, { "label": "Töö ja käsitöö", "value": "Rauasulatus juba esimeses asustusfaasis", "detail": "Asula esimene faas (u 250 eKr – 50 pKr) annab Lääne-Aafrika varaseimaid tõendeid rauatootmisest, ja kaevandites on metallišlakki, käsikive ja jahvateid. See tähendab, et sepikoja suits ja terade jahvatamine käisid siin käsikäes juba ajal, mil kirjalikud allikad piirkonda veel ei mainigi.", "scope": "Kaevandite šlaki- ja tööriistaleiud, mitte kogu linna töökorraldus", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno", "unesco-djenne" ] }, { "label": "Kaugkaubandus", "value": "Klaashelmed juba 3. sajandist eKr", "detail": "Leitud klaashelmeste vanimad on dateeritud 3. sajandisse eKr ja need pärinevad Vahemere idaosast või Aasiast; vaskehted ilmuvad III faasi algusega. Sool, vask ja kuivatatud kala tulid põhjast, riis liikus vastu – kaubavahetus toimis siin ammu enne Araabia vallutusi Põhja-Aafrikas.", "scope": "Kaevandite helme- ja vaseleiud, mitte tõestus regulaarsest karavaniliinist", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno" ] }, { "label": "Matmine", "value": "Matmine suurtesse savipottidesse (matmisurnid)", "detail": "Kaevandites on dokumenteeritud matmisurnid – täiskasvanu maeti kokkusurutud asendis suurde savinõusse, mõnikord otse eluhoonete lähedale. III faasi kalmistud on tihedad, mille põhjal on järeldatud rahvaarvu kasvu; u 800 pKr paiku hinnatakse Djenné ümbruskonna elanikkonda 10 000–27 000 inimesele.", "scope": "Kaevandite matmisleiud ja avaldatud hinnangud, mitte loendus", "sourceIds": [ "unesco-djenne", "wiki-djenne-djeno" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mida ei pidanud olemas olema", "text": "Nigeri jõe sisedelta on hooajaliselt uputatud tasandik: vihmaajal kaob maa vee alla, kuival ajal jääb järele viljakas muda. Umbes 250. aastal eKr, pärast kuivemat perioodi, mil sood taandusid, asusid inimesed siia püsivalt elama. Nad ehitasid oma savimajad tulvakindlatele küngastele, kasvatasid kodustatud Aafrika riisi, pidasid veiseid ja püüdsid sägasid. Pikka aega arvati, et keerukad linnad ja kaugkaubandus jõudsid Lääne-Aafrikasse alles araabia kaupmeestega 7.–8. sajandil. Djenné-Djeno kaevamised näitasid, et see pole tõsi – linn oli suur ja tegev sajandeid varem.", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno", "unesco-djenne" ] }, { "heading": "Sepikoda, savipott ja müür", "text": "Asula esimesest faasist pärinevad Lääne-Aafrika varaseimad rauatootmise jäljed – šlakk kaevandites tähendab, et keegi siin puhus lõõtsa ja lõi haamriga. Kaevanditest tuleb ka rohkelt keraamikat, käsikive ja jahvateid, alates teisest faasist terrakotakujukesi, mis tõenäoliselt kuulusid koduste vaimude või esivanemate austamise juurde. I aastatuhande teisel poolel ehitati linna ümber savitellismüür, mis oli alusel umbes 3,7 meetrit lai ja jooksis ligi kaks kilomeetrit ümber asula. Sellise müüri ladumine tähendas tuhandeid inimtööpäevi ja seega kokkulepet, kes teeb mida.", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno", "unesco-djenne" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Rahvaarvu hinnangud – 10 000 kuni 27 000 inimest Djenné ümbruskonnas umbes 800. aasta paiku – põhinevad kalmistute tihedusel ja asulakuhjade pindalal, mitte loendusel, ja teadlased ise annavad neile laia vahemiku. Miks linn pärast 1000. aastat tasapisi tühjaks jäi, ei tea keegi kindlalt. Ühtegi siinset inimest ei nimeta ükski kirjalik allikas, sest kirja siin sel ajal ei kasutatud.", "sourceIds": [ "wiki-djenne-djeno" ] } ] }, { "id": "kilwa-kisiwani-korallilinn", "title": "Korallikivist linn mussoontuulte ristteel", "placeName": "Kilwa Kisiwani saar, tänapäeval Tansaania", "minYear": 1200, "maxYear": 1500, "lat": -8.96, "lon": 39.5128, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Kilwa Kisiwani saarel asuvat varemetelinna, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Suur osa saarest on veel läbi kaevamata ja linna täpne plaan pole teada, sest portugallased põletasid selle 1505. aastal maha.", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani", "unesco-kilwa" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Korallikivist maja jõukatel, punutud ja mudaga kaetud sein vaesematel", "detail": "Kaevamised näitavad, et kivihooned ilmuvad Kilwas alles umbes 13. sajandil – enne seda olid kõik majad punutud postiseintega ja mudaga kaetud. Ehitusmaterjaliks sai korallilubjakivi lubimördis. Arheoloogid järeldavad elaniku ühiskondlikku seisundit just maja tüübist, mitte tekstidest.", "scope": "Kilwa Kisiwani kaevandite hooned, mitte kogu Suahiili rannik", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Mereannid põhitoiduna, maismaasaadused lisaks", "detail": "Kohalikku menüüd valitsesid mereannid, mida täiendasid ümbritseva maa saadused. Saare lubjakivil lasuv pinnakiht oli vilets, nii et põllusaadused tulid kõrgemalt maalt; pinnas sobis siiski puuvillakasvatuseks.", "scope": "Kilwa asula arheoloogiline toidutõendus, mitte iga leibkonna igapäevane laud", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani" ] }, { "label": "Töö ja käsitöö", "value": "Puuvillaketrus – ketrusrattaid 12. sajandist", "detail": "Kaevanditest leitud ketruskedrikud 12. sajandist näitavad, et puuvilla töödeldi ja kedrati kohapeal. Puuvillasest riidest tehti nii rõivaid kui purjeid, ja puuvillane kangas oli ka üks Kilwa väljaveoartikkel elevandiluu, kilpkonnakilbi, kookosõli ja viiruki kõrval.", "scope": "Kaevandite ketruskedrikud ja loetletud kaubaartiklid, mitte kogu tootmismahu hinnang", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani" ] }, { "label": "Raha ja kaugkaubandus", "value": "Oma vermitud mündid u 1100–1600, hiina portselan seinaniššides", "detail": "Kilwa vermis umbes viissada aastat oma münte ja neid on leitud kogu piirkonnast, sealhulgas Suur-Zimbabwest. Imporditud glasuurnõusid – hiina celadoni, pärsia ja araabia keraamikat – ei leidu maapiirkondades, vaid linnas, kus jõukamad hoidsid neid spetsiaalselt selleks ehitatud seinaniššides staatusmärgina.", "scope": "Kilwa ja tagamaa kaevandite leiuvõrdlus, mitte tõestus, et enamik elanikke selliseid nõusid omas", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani", "unesco-kilwa" ] }, { "label": "Palvekoht", "value": "Suur mošee üheksal puutüvest sambal", "detail": "Suure mošee vanim osa – põhjapoolne palvesaal – pärineb 12. sajandist: kandvad seinad korallilubjakivi plokkidest, lame katus toetatud üheksale kuusnurksele sambale, igaüks üksikust puutüvest. 14. sajandi alguses laiendati mošeed sultan al-Hasan ibn Sulaimani ajal ja tekkis kuppel, mida Ibn Battuta 1331. aastal kirjeldas. Läänetiivas oli pesemisruum küpsetatud savist veekanalitega.", "scope": "Suure mošee ehitusjärgud, mitte kogu saare pühakojad", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani", "unesco-kilwa" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Tuul tõi kaupmehed, meri toitis linna", "text": "India ookeani mussoonid pöörduvad kaks korda aastas ja just see tuule rütm määras, millal Kilwasse laevad jõudsid ja millal lahkusid. 13.–15. sajandil oli Kilwa Kisiwani Suahiili ranniku jõukaim sadam: siit läks läbi kulda Sofalast, elevandiluud, kookosõli, puuvillaset riiet ja viirukit, sisse tulid pärsia keraamika ja hiina portselan. Linnas elas tippajal üle kümne tuhande inimese. Enamiku igapäevane söök tuli merest – kala ja mereannid, mida täiendasid kõrgemalt maalt toodud põllusaadused, sest saare õhuke pinnakiht lubjakivil oli vilets.", "sourceIds": [ "unesco-kilwa", "wiki-kilwa-kisiwani" ] }, { "heading": "Kes elas kivis, kes mudas", "text": "Kuni 13. sajandini olid Kilwa majad punutud postiseintega ja mudaga kaetud. Alles siis, kui kaubandus ja kindlustused kasvasid, hakati ehitama korallikivist maju lubimördis – ja arheoloogid tuvastavad inimese ühiskondliku seisundi just selle järgi, mis materjalist ta maja oli. Rikkamatel olid seintes nišid, kuhu pandi imporditud glasuurnõud välja nagu au sees hoitud asjad. Maapiirkondades neid nõusid ei leidu üldse. Kalmistud olid linna serval ja suured lagedad platsid teenisid ilmselt kogunemispaikadena. Puuvillased riided ja luksuskangad, mida rikkamad kandsid, ei säili arheoloogilises materjalis üldse – neist teame vaid kaudselt.", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "1505. aasta juulis rüüstasid ja põletasid portugallased Kilwa maha ning linna plaan jäi paljuski selgusetuks. Suur osa saarest on siiani läbi kaevamata. Elanike arvu hinnang – üle kümne tuhande tippajal – on avaldatud hinnang, mitte loendus. Palju Kilwa varasemat ajalugu on kirja pandud 19. sajandi Omaani ja Euroopa ametnike poolt ning võõraste sisserändajate rolli kohta on vastuolulisi tõendeid.", "sourceIds": [ "wiki-kilwa-kisiwani", "unesco-kilwa" ] } ] }, { "id": "meroe-kusi-raualinn", "title": "Rauasulatuskuhjad kuninglinna serval", "placeName": "Meroë (Bedewe), Niiluse idakallas, tänapäeval Sudaan", "minYear": -280, "maxYear": 350, "lat": 16.9333, "lon": 33.7264, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Meroë kuningliku linna varemeid Niiluse idakaldal Šendi lähedal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Linna asulakuhjad, šlakikuhjad ja kolm püramiidirühma laiuvad kilomeetrite peale.", "sourceIds": [ "wiki-meroe", "unesco-meroe", "humphris-scheibner-2017", "wiki-hamadab" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö", "value": "Rauasulatus – viis suurt šlakikuhja ainuüksi Meroë linnas", "detail": "Aastast 2012 on arheometallurgid kaevanud Meroës viit suurt šlakikuhja ja Hamadabis kolm kilomeetrit lõuna pool nelja. Kuhjades on rauašlakk, sulatusahjude tehniline keraamika, maagitükid ja söejäänused. 97 uue radiosüsinikudateeringu järgi kestis rauatootmine piirkonnas üle tuhande aasta. Meroë šlakikuhja MIS6 kaevandite kalibreeritud dateeringud jäävad umbes 2.–6. sajandisse pKr.", "scope": "Meroë ja Hamadabi kaevatud šlakikuhjad, mitte kogu Kuši kuningriik", "sourceIds": [ "humphris-scheibner-2017" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Savitellismajad müüriga ümbritsetud asulas", "detail": "Meroë pärandikirjelduses on lisaks püramiididele ja templitele nimetatud ka elumaju. Kolm kilomeetrit lõuna pool Hamadabis on alates 2001. aastast välja kaevatud müüriga ümbritsetud savitellismajad – see on lähim korralikult kaevatud pilt sellest, milline nägi välja Kuši-aegne linnaelanike kvartal. Hamadabi iidset nime ei tea keegi.", "scope": "Hamadabi kaevandite majad ja Meroë pärandikirjeldus, mitte kogu Meroë linna elamute plaan", "sourceIds": [ "wiki-hamadab", "unesco-meroe" ] }, { "label": "Vesi ja põld", "value": "Sakia-veeratas ja vihmamaade kasutamine", "detail": "Niisutuseks kasutati sakiat – loomajõul pöörlevat veeratast –, mis suurendas põllusaaki. Meroitikaaegsed asulad olid orienteeritud savannile ning püsivate ja vähem püsivate põllumajandusasulate vaheldumine tuli vihmamaade ja savanni ärakasutamisest. Pärandikirjeldus rõhutab suuri veemajandusrajatisi.", "scope": "Meroitikaaegne asustusmuster ja veerajatised, mitte konkreetse pere põllulapp", "sourceIds": [ "wiki-meroe", "unesco-meroe" ] }, { "label": "Kaup", "value": "Elevandiluu, puuvillakangas, ehted, haruldased nahad", "detail": "Meroë kauples elevandiluu, haruldaste nahkade, jaanalinnusulgede, vase ja eebenipuuga ning eksportis puuvillasest lõngast kangaid ja ehteid. Kuld oli Nuubias rohkelt. Rauakaubandus kõrval oli keraamika laialt levinud ja tähtis tööstus – peene ja rikkalikult kaunistatud nõude valmistamise traditsioon oli Niiluse keskjooksul tugev ning neid nõusid seostatakse matusekommetega.", "scope": "Meroitikaaegsed kauba- ja käsitööleiud avaldatud loeteluna, mitte kaubamahtude arv", "sourceIds": [ "wiki-meroe" ] }, { "label": "Matmine", "value": "Püramiid ehitati kambri peale, keha jäi mumifitseerimata", "detail": "Budge'i 1902. ja 1905. aasta kaevamistel leiti, et püramiidid ehitati korrapäraselt matmiskambrite peale, kus kehad olid kas põletatud või maetud ilma mumifitseerimata – erinevalt Egiptuse tavast. Kabelite seintel olid reljeefid kuningannade ja mõne kuninga nimede ja kujutistega ning peatükke Surnute Raamatust; leiti ka meroiidikeelse kirjaga steele.", "scope": "Meroë püramiidikalmistute kaevandid, mitte kogu elanikkonna matmisviis – püramiid oli eliidi haud", "sourceIds": [ "wiki-meroe" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks just siia", "text": "Meroë seisis Niiluse viienda ja kuuenda kärestiku vahel, suvise vihmavöö serval, ja seda ümbritses nii rauamaak kui kõva küttepuu. Kui kuninglik matmispaik u 280. aastal eKr Napatast siia toodi, oli Meroë juba mitu sajandit valitsuse ja palee asukoht. Linnast said alguse kaubateed Punase mere poole. Meroitikaaegne kiri – oma 23-täheline tähestik – tuli kasutusele 3.–2. sajandil eKr, kuid keelt mõistetakse siiani halvasti, sest kakskeelseid tekste on vähe.", "sourceIds": [ "wiki-meroe", "unesco-meroe" ] }, { "heading": "Suits ja šlakk", "text": "1912. aastal nimetas Archibald Sayce Meroët \"Aafrika Birminghamiks\" – sulatusahjude suits pidi tema sõnul pidevalt taeva poole tõusma. Tänapäeva teadlased vaidlevad selle mahuhinnangu üle, aga šlakikuhjad on tõelised ja suured. Alates 2012. aastast tehtud kaevamised ja 97 radiosüsinikudateeringut näitavad, et rauda sulatati piirkonnas üle tuhande aasta ning suurte kuhjade kihid räägivad organiseeritud, aja jooksul muutuva mahuga tööst. Kuhjades on ahjude tehniline keraamika, maagitükid ja süsi – see on sepikoja igapäev, mitte kuningate pidu.", "sourceIds": [ "humphris-scheibner-2017", "wiki-meroe" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Meroë linna elamukvartaleid on kaevatud vähe; parim pilt tavainimese majast tuleb naaberasulast Hamadabist, mille iidset nime keegi ei tea. Vanemad, 1960.–70. aastatel avaldatud rauadateeringud on hilisemate autorite hinnangul problemaatilised, sest söeproovid pärinesid ahjude kõrvalt, mitte ahjudest endist. Miks linn 3.–4. sajandil kokku kukkus, on lahtine: osa autoreid näeb Aksumi rünnakut u 350. aastal, teised majanduslikku ja poliitilist allakäiku juba u 300. aasta paiku.", "sourceIds": [ "humphris-scheibner-2017", "wiki-meroe" ] } ] }, { "id": "kartaago-byrsa-puunia-kvartal", "title": "Kaupmehe maja järsul Byrsa nõlval, enne lõppu", "placeName": "Kartaago Byrsa künka puunia elukvartal, tänapäeval Tuneesia", "minYear": -200, "maxYear": -146, "lat": 36.8522, "lon": 10.3239, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Byrsa künka tippu, kus hilisema Rooma foorumi vundamentide alt on välja kaevatud puunia majade kvartalid, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Kaevatud on vaid osa kvartalitest; ülejäänud linn on Rooma ehitiste all.", "sourceIds": [ "hao-punic-houses", "wiki-carthage", "unesco-carthage" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kitsas piklik maja siseõue ümber, mitu korrust", "detail": "Byrsa künkalt välja kaevatud majad on piklikud ristkülikud, mille esi- ja tagauks avanevad kahele eri tänavale ning mida läbib katkematu külgkoridor. Kõik ruumid rühmituvad keskse siseõue ümber, mis oli maja peamine valgusallikas. Sisetreppide jäljed näitavad, et majad olid rohkem kui ühekorruselised. Seinad on kohati säilinud kuni kolme meetri kõrguseni. Need majad ei kuulunud eliidile, vaid tavalistele kaupmeestele ja ametnikele.", "scope": "Rooma foorumi alt kaevatud Byrsa künka majad, mitte kogu Kartaago linn", "sourceIds": [ "hao-punic-houses" ] }, { "label": "Vesi ja jäätmed", "value": "Tsistern siseõues, imbaugud tänava all", "detail": "Igas majas oli siseõues majapidamise veetsistern – vihmavesi püüti kinni sealsamas, kus toitu valmistati. Läbiva külgkoridori põrandas on süvendid, mille kaudu juhiti majapidamisjäätmed tänavatesse ehitatud kividega vooderdatud imbaukudesse. Ühes majas oli lausa vannituba: vee- ja äravoolutorud ning terrakotamosaiikpõrand.", "scope": "Byrsa künka kaevatud majad, mitte kogu linna kanalisatsioon", "sourceIds": [ "hao-punic-houses" ] }, { "label": "Tänav", "value": "5–7 m lai tallatud mullatee kaldega 1:7, vahel trepid", "detail": "Majakvartaleid eraldasid 5–7 meetri laiused sillutamata tallatud mullateed, mis olid väga järsud – kalle umbes 1:7. Kartaagolased ehitasid tasandite vahele trepid, nii et jalgsi sai liikuda, aga rattasõidukiga oli nendel tänavatel liikumine võimatu.", "scope": "Byrsa künka kaevatud tänavad, mitte linna tasasemad osad", "sourceIds": [ "hao-punic-houses" ] }, { "label": "Põrand ja pood", "value": "Pavimenta punica: hall alus rohelistest ja kollastest potikildudest", "detail": "Puunia majade tüüpiline põrandastiil pavimenta punica koosnes hallist alusest, mille sisse olid surutud rohelised ja kollased potikillud – ainuomaselt puunia lahendus, mis on dateeritud Kartaago viimasesse viiekümnesse aastasse. Osa hooneid oli puhtalt eluruum, teised kahesuguse otstarbega: ühel tänavaküljel oli pood.", "scope": "Byrsa künka kaevatud majapõrandad, mitte kogu puunia maailm", "sourceIds": [ "hao-punic-houses" ] }, { "label": "Ostetud kaup", "value": "Puunia pronksmündid ja must glasuurkeraamika Campaniast", "detail": "Varemete vahel lebasid puunia pronksmündid ja must glasuurkeraamika, mis oli toodud Itaaliast Campaniast – see tähendab, et Hannibali-järgsel Kartaagol käis kaubavahetus Itaaliaga isegi ajal, mil Rooma oli vaenlane. Linnas endas oli sadamatest põhja ja lääne pool töönduspiirkond metallitöö ja keraamikaga, sealhulgas amforate valmistamisega.", "scope": "Byrsa kaevandite leiud ja linna töönduspiirkonnad, mitte iga leibkonna vara", "sourceIds": [ "hao-punic-houses", "wiki-carthage" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mis elas merest", "text": "Kartaago seisis neemel, kus kõik Vahemerd ületavad laevad pidid Sitsiilia ja Tuneesia ranniku vahelt läbi minema. Linnal olid kaks kunstlikku sisesadamat – puunia keeles cothon – üks laevastikule ja teine kaubalaevadele, ning müürid, mis kokku ulatusid ligi 33 kilomeetrini. Byrsa künkas oli linna vanim keskus: seal tipus seisid tähtsaimad templid, sealt jooksid tänavad nõlvast alla, järgides maapinna kuju. Puunia keeles tähendas linna nimi lihtsalt 'uus linn'.", "sourceIds": [ "wiki-carthage", "unesco-carthage" ] }, { "heading": "Miks tavamaja säilis", "text": "146. aastal eKr põletas ja lammutas Scipio Aemilianuse armee Kartaago maha. Sada aastat hiljem otsustasid roomlased linna uuesti üles ehitada – aga erinevalt kartaagolastest ei kohandunud nad künka kujuga, vaid lõikasid Byrsa tipu tasaseks ja toetasid uue foorumi kaarvundamentidele. Üleliigne pinnas lükati allamäge, otse hävitatud puunia majade peale. Nii jäid kaupmeeste ja ametnike kodud, poed ja järsud tänavad maa alla puutumata kuni 20. sajandi kaevamisteni. Siit teame, kuidas elas Kartaago keskmine linlane – mitte sõjapealik, vaid tavaline linnaelanik – oma viimastel aastakümnetel.", "sourceIds": [ "hao-punic-houses" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Kartaago enda arhiivid ja raamatukogud hävitasid roomlased ning puunia kirjandusest pole praktiliselt midagi säilinud – peaaegu kõik kirjalikud teated linnast tulevad kreeka ja rooma autoritelt, kes olid vaenlased. Appianos kirjutas, et puunia majad olid kuuekorruselised; kaevandid näitavad vaid sisetreppe ja seega enam kui üht korrust, ja täpset kõrgust ei ole võimalik kontrollida. Tavaliste elanike arvu ega leibkondade suurust need kaevandid ei anna.", "sourceIds": [ "hao-punic-houses", "wiki-carthage" ] } ] }, { "id": "tenochtitlan-calpulli-jarv", "title": "Kakskümmend calpullit järve peal: Tenochtitlani linnaosad", "placeName": "Tenochtitlan, Texcoco järv (tänane Mehhiko linna vanalinn, Mehhiko)", "minYear": 1500, "maxYear": 1521, "lat": 19.435, "lon": -99.1332, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt tähistab Templo Mayori ja tseremooniakeskuse ala Tenochtitlani saarel – see on ligikaudne asulamärgis, mitte ühegi konkreetse pere maja või chinampa asukoht.", "sourceIds": [ "wiki_tenochtitlan", "wiki_calpulli", "wiki_chinampa", "wiki_matricula", "doaks_smallpox1520" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus ja jaotus", "value": "8–13,5 km², neli tsooni × 20 calpullit", "detail": "Tenochtitlan kattis hinnanguliselt 8–13,5 km² Texcoco järve madalas läänekaldas. Linn jagunes nelja tsooni, iga tsoon kahekümneks calpulliks ehk linnaosaks, mida läbisid tänavad (tlaxilcalli) ja kanalid; kanalitel olid puusillad, mis öösiti eemaldati.", "scope": "Tenochtitlani saarelinn koos Tlatelolcoga, mitte kogu Mehhiko org", "sourceIds": [ "wiki_tenochtitlan" ] }, { "label": "Mida calpulli oma inimestelt nõudis", "value": "Tribuut umbes neli korda aastas, enamasti puuvillane kangas", "detail": "Calpulli korraldas põllumaa jaotust, toidutootmist ja tribuudi kogumist. Tribuuti nõuti lihtrahvalt (macehualtin) umbes neli korda aastas ning kõige tavalisem ese oli puuvillane kangas. Sama calpulli pidas telpochcalli-kooli, kus poisse õpetati sõdimiseks, ja mehed läksid lahingusse oma calpulli üksuses.", "scope": "Calpulli kui asteekide tribuudi- ja õppeüksus keskorus, mitte kogu impeeriumi maksusüsteem", "sourceIds": [ "wiki_calpulli" ] }, { "label": "Chinampa mõõdud linna ümber", "value": "Umbes 90 × 5 kuni 90 × 10 meetrit", "detail": "Tenochtitlani ümbritsevad chinampa-põllud olid pikad kitsad tehissaared, Tenochtitlanis umbes 90 × 5 kuni 90 × 10 m, eraldatud kanalitega, mis olid piisavalt laiad kanuu läbisõiduks. Nurki kinnitati āhuexōtl-pajude ja āhuēhuētl-küpressidega; järvemuda tõsteti kanalipõhjast peenrale väetiseks.", "scope": "Chinampa-põllud Tenochtitlani ümbruses ja Xochimilco-Chalco vööndis", "sourceIds": [ "wiki_chinampa" ] }, { "label": "Magevesi ja tamm", "value": "Kaks üle 4 km pikkust akvedukti, 12–16 km tamm", "detail": "Kaks kahekordset terrakotast akvedukti tõid Chapultepeci allikatest linna vett peamiselt pesemiseks; joogiveeks eelistati mäeallikate vett. Moctezuma I ajal, umbes 1453, valmis nn Nezahualcoyotli tamm pikkusega hinnanguliselt 12–16 km, mis hoidis magevee linna ümber ja soolase vee itta.", "scope": "Tenochtitlani veevarustus ja Texcoco järve tammiehitis", "sourceIds": [ "wiki_tenochtitlan" ] }, { "label": "Turg Tlatelolcos", "value": "Sahagúni järgi 20 000 tavapäeval, 40 000 pühade ajal", "detail": "Igal calpullil oli oma turg (tiyanquiztli), kuid peaturg asus naaberlinnas Tlatelolcos. Bernardino de Sahagún hindas seal käijate arvuks 20 000 tavalisel päeval ja 40 000 pidupäeval; Hernán Cortés pakkus märksa suuremat arvu, 60 000 kauplejat päevas.", "scope": "Tlatelolco peaturg – kaks eri allikahinnangut, mitte loendus", "sourceIds": [ "wiki_tenochtitlan" ] }, { "label": "1520. aasta rõuged", "value": "Nahuatli keeles hueyzahuatl ja totomonaliztli", "detail": "Firenze koodeksi 12. raamat kirjeldab 1520. aasta epideemiat, mille elanikud nimetasid hueyzahuatl ja totomonaliztli – rõuged. Ellujäänu jutustus räägib haavanditest näol, rinnal ja kõhul ning liikumisvõimetusest. Koodeks lisab, et paljud surid nälga, sest keegi terve ei jäänud haigeid toitma.", "scope": "Tenochtitlani 1520. aasta epideemia nahua tunnistajate kirjelduses", "sourceIds": [ "doaks_smallpox1520" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mis oli üles ehitatud calpullidest", "text": "Tenochtitlan ei olnud üks ühtne linn, vaid kaheksakümne calpulli võrgustik: neli tsooni, igas kakskümmend linnaosa. Calpulli jagas oma liikmetele haritavat maad, korraldas tööd ja kogus tribuuti, pidas oma turgu ja oma kooli. Enamik linnaelanikke olid macehualtin – lihtrahvas, kes maksis tribuuti umbes neli korda aastas, kõige sagedamini puuvillase kangana. Elukoht näitas seisust otse: tavaline pere elas mudaga kaetud roomajas õlgkatuse all, jõukam saviteliskivi ja lameda katusega majas, rikkam kivimajas. Sõjaväeteenistus käis samuti calpulli kaupa, nii et mees läks lahingusse oma naabrite kõrval.", "sourceIds": [ "wiki_tenochtitlan", "wiki_calpulli" ] }, { "heading": "Vesi, toit ja tribuudiraamat", "text": "Saarelinn elas vee peal ja veest. Chinampa-põllud – umbes 90 meetrit pikad ja 5–10 meetrit laiad mudapeenrad kanalite vahel – andsid soodsates oludes mitu saaki aastas ning neid väetati pidevalt kanalipõhja mudaga. Magevett toodi Chapultepecist üle nelja kilomeetri pikkuste akveduktidega ja soolase järvevee hoidis eemal umbes 1453 valminud, hinnanguliselt 12–16 km pikkune tamm. Väljastpoolt tuli tribuut: Matrícula de Tributos, amatl-paberile maalitud 16-leheline register, loetleb provintside kaupa, mitu koormat kangast, sulgi, kakaod või sõdalasekostüüme Tenochtitlani saadeti. Arvud kirjutati märkidena – lipp tähendas kahtkümmend, sulg nelisada, kott kaheksat tuhandet. Registri dateerimine on vaidluse all: osa uurijaid peab seda Moctezuma II viimase kümnendi tööks, teised hilisemaks koopiaks.", "sourceIds": [ "wiki_chinampa", "wiki_tenochtitlan", "wiki_matricula" ] }, { "heading": "1519–1521: mis juhtus inimestega", "text": "1519. aastal jõudsid Hernán Cortése salk ja tema arvukad Mesoameerika liitlased Tenochtitlani. 1520. aastal tabas linna rõugeepideemia, mida nahuad nimetasid hueyzahuatl. Firenze koodeksi 12. raamat, mis on kirja pandud nahua tunnistajate järgi, kirjeldab, kuidas haiged ei suutnud voodis pöörata ega süüa hankida ja kuidas paljud surid mitte haigusse, vaid nälga, sest terveid hooldajaid ei jäänud. 1521. aastal langes linn Tlaxcala vägede ja hispaanlaste kätte. Oluline on järjekord: rõuged ei olnud tagajärg ega taust, vaid tabasid piiratud linna keset sõda, ning kroonika, mis sellest räägib, on nahuade endi oma.", "sourceIds": [ "doaks_smallpox1520", "wiki_tenochtitlan" ] } ] }, { "id": "morelose-nahuatli-loendid", "title": "„Siin on kodu, mille peremehe nimi on...“ – Morelose nahuatli loendid", "placeName": "Huitzillan ja Quauhchichinollan Yautepeci lähistel, Morelos (Mehhiko)", "minYear": 1534, "maxYear": 1544, "lat": 18.883, "lon": -99.067, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt tähistab Yautepeci ümbrust Moreloses, kus loendatud külad Huitzillan ja Quauhchichinollan asusid – see on ligikaudne piirkonnamärgis, mitte ühegi loendatud leibkonna maja asukoht.", "sourceIds": [ "mccaa_calli", "mccaa_child_marriage", "cline_book_of_tributes" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Loenditud inimesed ja leibkonnad", "value": "2503 inimest, 315 leibkonda kahes külas", "detail": "Museo Nacional de Antropología e Historia käsikiri 549, mille S. L. Cline transkribeeris ja tõlkis, loetleb Huitzillani ja Quauhchichinollani küla kohta kokku umbes 2500 inimest 315 leibkonnas. Kirjed on nahuatli keeles, kohalike kirjutajate kirja pandud, ladina tähestikus amatl-paberil.", "scope": "Kaks Yautepeci-lähedast küla käsikirjas 549, mitte kogu Morelos", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage", "mccaa_calli", "cline_book_of_tributes" ] }, { "label": "Leibkonna kuju", "value": "Vaid 13,5% leibkondi olid lihtpered", "detail": "Neis kahes külas moodustasid ainult vanematest ja lastest koosnevad leibkonnad 13,5% kõigist leibkondadest. Pooled elanikud elasid leibkondades, kus oli koos kolm või enam põlvkonda, ja kahe põlvkonnaga leibkondadest kolmveerandis elasid ka külgsugulased. Väljakaevatud maapinnal asuvate majade keskmine põrandapind samas piirkonnas oli hinnanguliselt umbes 14 m².", "scope": "Huitzillani ja Quauhchichinollani leibkonnad käsikirjas 549", "sourceIds": [ "mccaa_calli" ] }, { "label": "Tribuut 80 päeva kaupa", "value": "Iga 80 päeva tagant veerand Cuernavaca mantlit", "detail": "Loend märgib iga leibkonna põllu suuruse ja tribuudi. Ühe kirje (leibkond Q123, kolmteist inimest ühes majas) järgi anti iga 80 päeva tagant veerandmõõt Cuernavaca mantlit ning lisaks veerandmõõt tribuudimantlit ja veerandmõõt kitsast mantlit, nii et aastas tuli kokku üks Cuernavaca mantel, üks tribuudimantel ja üks kitsas mantel; kalkuneid, kakaod, mune, tšillit ega maisi see leibkond ei võlgnenud.", "scope": "Üks konkreetne leibkond (Q123) Quauhchichinollani loendis", "sourceIds": [ "mccaa_calli" ] }, { "label": "Abiellumisiga", "value": "Naistel keskmiselt 12–14, meestel 17–19 aastat", "detail": "McCaa jõudis loendite vanuse-, soo- ja perekonnaseisu analüüsi ning nahuatli sõnastuse põhjal järeldusele, et enamik tütarlapsi abiellus enne viieteistkümnendat, paljud enne kaheteistkümnendat sünnipäeva; ümarates arvudes keskmiselt 12–14 aastat naistel ja 17–19 meestel. Ligi 700 paari seas oli kogu loendis üksainus kirikuabielu.", "scope": "Kahe Morelose küla loendite demograafiline analüüs, mitte kogu nahua maailm", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage" ] }, { "label": "Orvuks jäämine", "value": "5–9-aastastest 15,6% isata, 9,2% emata", "detail": "Loendist saab tuletada, kelle vanemad olid surnud. Alla 5-aastastest lastest oli isa surnud 9,8%-l ja ema 3,9%-l; 5–9-aastastest oli isata 15,6% ja emata 9,2%. Mõlemad on kõrgemad kui Coale'i-Demeny mudeltabelite kõige halvemas variandis (Model South, tase 1, oodatav eluiga sünnil 20 aastat), kus vastavad osakaalud oleksid 5,5% ja 12,5%.", "scope": "Loendis nimetatud lapsed, arvutatud vanemate puudumise järgi – mitte kalmistuluudest tuletatud suremus", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage" ] }, { "label": "Ristimine loenduse ajal", "value": "Alla 7% elanikest ristitud, 164 kristlikku nime", "detail": "Loend märgib inimeste kohta järjekindlalt „ristimata“. Alla seitsme protsendi loendatutest oli ristitud ja kristlik nimi on kirjas 164 inimesel; viis meest elasid polügüünses suhtes kokku kuueteistkümne naisega. See näitab, et misjon oli neis külades loenduse ajal alles algamas.", "scope": "Huitzillani ja Quauhchichinollani loendid, 1530.–1540. aastad", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks see loend tehti", "text": "Loendid koostati Hispaania krooni tarbeks, sest krooni ja Hernán Cortése halduse vahel oli tüli maksude kogumise üle. Carrasco dateerib dokumendid vahemikku 1534–1544, tõenäoliselt umbes 1537, kui asekuningas Mendoza käskis Cortése alamad üles kirjutada. Kirjutasid neid aga kohalikud nahua kirjutajad nahuatli keeles, kohalike inkide ja viigipuukoore paberiga, nahua tavade järgi – kuupäevi ei märgitud, kuna piltkirja-traditsioonis polnud kombeks. Cline peab neid varaseimaks suureks ladina tähestikus nahuatli tekstikoguks. Just seetõttu ei ole tegu Euroopa vormi külge surutud andmestikuga: sugulussuhted on väljendatud järjekindlalt nahuatli moodi, alati leibkonnapea vaatepunktist ja omastavas („Cuiloli onu“, mitte „Matlalihuitl, onu“).", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage", "cline_book_of_tributes", "mccaa_calli" ] }, { "heading": "Üks maja seestpoolt", "text": "Loendi kirjed on lühikesed elulood. Leibkond H38: „Siin on kodu, mille ristimata peremehe nimi on Cuilol. Tema naise nimi, ristimata, on Xilotl. Tal on kaks last...“ – ja edasi loetletakse seitsmeaastane Matapach, mullu sündinud Ilhuicacihuatl, Cuiloli lesknaisest ema Xilotl, kelle mees suri kümme aastat tagasi, tema onu Matlalihuitl ristimata ja onu naine Magdalena Ollacatl juba ristitud, ning lõpuks põllu suurus ja tribuudikohustus. Üheksa inimest, neli abielupaari-üksust, kaks neist mehe surmaga katkenud. Sama muster kordub: „nad söövad ühiselt“, „nad teevad tribuudi ühiselt“, „nad käivad tribuuditööl kordamööda“. Suur leibkond ei olnud siin ideaal, vaid igapäevane lahendus – nii varajane abiellumine kui kõrge suremus surusid inimesed kokku ühe õue peale.", "sourceIds": [ "mccaa_child_marriage", "mccaa_calli" ] }, { "heading": "Sunnitöö nimi", "text": "Tribuut ei olnud abstraktsioon. Loendis on kirjas nii kangatribuut kui tribuuditöö (tribute labor), mida leibkonnaliikmed täitsid kordamööda, nii et teised said sel ajal maad harida: „kui üks neist on tribuuditööl käinud, teenivad teised elatist“. Kolooniaalvõim ehitas selle olemasoleva nahua kohustusesüsteemi peale encomienda – hispaanlasele antud õiguse nõuda kindla kogukonna inimestelt tööd ja tribuuti. Kohustuse jaotamise jättis süsteem indiaani juhtide õlule. Morelose loendid on tehtud täpselt sellel üleminekuhetkel: nahua kirjutaja märgib veel iga pere põllu ja mantlivõla nahua moodi, aga aruanne läheb Hispaania kroonile.", "sourceIds": [ "mccaa_calli", "mccaa_child_marriage" ] } ] }, { "id": "teouma-lapita-kalmistu", "title": "Peata haud punase savinõu all", "placeName": "Teouma, Efate saar, tänapäeval Vanuatu", "minYear": -1000, "maxYear": -760, "lat": -17.7856, "lon": 168.3862, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab Teouma kalmistu- ja jäätmekaevandit lubjakivirifi terrassil, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Elumajade asukohta pole leitud – kaevatud on peamiselt matuseala ja prügikiht.", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma", "petchey-teouma-14c", "wiki-teouma" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toidulaud", "value": "Riffikala ja rannikuloomad koos sea, kana ja nahkhiirega", "detail": "49 täiskasvanu luukollageeni isotoobid näitavad segatoitu: riffi- ja rannikuorganismid, kõrgema troofilise taseme mereloomad nagu merikilpkonn ning maismaal koduloomad ja lennukoerad. Kodusigade ja kanade lämmastikuväärtused olid taimedest kõrgemad, mis viitab vabapidamisele – nad sõid putukaid ja inimjäätmeid.", "scope": "49 Teouma kalmistus maetud täiskasvanu luuanalüüs, mitte kogu Vanuatu elanikkond", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma" ] }, { "label": "Mees ja naine laua ääres", "value": "Meeste δ15N väärtused olid naiste omadest oluliselt kõrgemad", "detail": "See erinevus võib tähendada tööjaotust või seda, et rasvasemad ja 'kõrgema staatusega' toidud – siga, kana, merikilpkonn, avamerekala – jagunesid meeste ja naiste vahel ebavõrdselt. Uurijad rõhutavad, et see on tõlgendus isotoopide erinevusest, mitte otsene kirjeldus söögikordadest.", "scope": "Kalmistu täiskasvanute isotoopanalüüsi statistiline erinevus, mitte tõestatud toidukeeld", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma" ] }, { "label": "Kadunud loomad", "value": "Maakrokodill, hiidkilpkonn ja lennuvõimetu megapood", "detail": "Teouma ja samaaegsete asupaikade luuleiud sisaldavad liike, mis inimeste saabumise järel välja surid: maismaal elanud krokodill Mekosuchus kalpokasi, hiidkilpkonn Meiolania damelipi, suur lennuvõimetu megapood ja mitu nahkhiireliiki. Isotoopide järgi ei olnud kilpkonn kalmistu kasutusajal enam põhitoit.", "scope": "Teouma ja teiste Vanuatu samaaegsete leiukohtade loomaluud", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma" ] }, { "label": "Matusekomme", "value": "Kolp eemaldati ja asendati karbisõrmustega", "detail": "68 hauda sisaldasid umbes saja inimese säilmeid. Levinud võte oli võtta kolp pärast pehmete kudede kõdunemist ära ja panna asemele Conus-teokarbist sõrmuseid; luid tõsteti ümber, ühel juhul on tuvastatud põletamine. Haudade juures oli punast dentaatstantsitud Lapita keraamikat.", "scope": "Teouma kalmistuvööndi kaevatud hauad", "sourceIds": [ "wiki-teouma", "kinaston-2014-teouma" ] }, { "label": "Kaugsidemed", "value": "Obsidiaan toodi Uus-Britannia Willaumezi poolsaarelt", "detail": "Kalmistuga samaaegses jäätmekihis on obsidiaani, mille päritolu on üle 2000 km loodes. Keraamika stiilisegu (varane läänelik, keskmine ja hiline Lapita) osutab samuti, et side lähtepiirkondadega püsis mitusada aastat pärast esmast asustamist.", "scope": "Kaevandi 2/2B jäätmekihi leiuained", "sourceIds": [ "petchey-teouma-14c" ] }, { "label": "Kalmistu eluiga", "value": "Kasutusel umbes 150–240 aastat", "detail": "36 matusedateeringu, viie karbisõrmuse ja jäätmekihi Bayesi analüüs annab regulaarse kasutuse alguse u 2940–2880 cal BP ja viimased matused u 2770–2710 cal BP. See on üks Vaikse ookeani täpsemini dateeritud varaseid kalmistuid.", "scope": "Kalmistu kasutusaeg, mitte asustuse kogukestus piirkonnas", "sourceIds": [ "petchey-teouma-14c" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Esimeste meresõitjate kalmistu", "text": "Teouma leiukoht avastati 2004. aastal, kui krevetifarmi jaoks kaevati kruusa ja labidad tõid välja Lapita savinõukilde. Kolme tuhande aasta eest asus paik otse suure lahe ääres; maakoore kerkimise tõttu on rannik nüüd umbes 800 meetrit eemal. Kaevamistel 2004–2010 tuli välja 68 hauda umbes saja inimesega – suurim teadaolev Lapita-aegne matusekogum. Need inimesed kuulusid ühte esimestest kogukondadest, kes asustasid Kaug-Okeaania seni asustamata saari, tuues kaasa sead, kanad ja istutatavad taimed.", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma", "petchey-teouma-14c" ] }, { "heading": "Mida luud toidust räägivad", "text": "Isotoopanalüüs 49 täiskasvanu luukollageenist koos põhjaliku kohaliku võrdlusbaasiga näitas laia toiduvalikut: riffikala ja rannikuloomad, merikilpkonn, kodusead ja -kanad ning lennukoerad. Uurijate esialgne oletus, et esimesed asukad pidid toetuma peamiselt kohalikule loodusele, ei pidanud päris paika – koduloomad olid toidus juba selgelt olemas. Samal ajal näitavad väljasurnud maakrokodilli ja hiidkilpkonna luud, et haprad saareliigid kadusid kiiresti. Sigade ja kanade isotoobid viitavad, et loomad käisid vabalt ringi ja toitusid muu hulgas inimeste jäätmetest.", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Elumaju ei ole Teoumas leitud – teame matuseid ja prügikihti, mitte majapidamist. Kalmistu kasutusaeg on hoolika Bayesi analüüsi tulemus, kuid üks matus (nr 57) võib olla kuni sada aastat vanem, ilma et seda saaks praegu kinnitada. Meeste ja naiste isotoopide erinevus on statistiline fakt, selle sotsiaalne tõlgendus aga oletus. Inimluud on hoiul Vanuatu Kaljoral Sentas ja kaevamised toimusid Vanuatu Kultuurinõukogu lubadega.", "sourceIds": [ "kinaston-2014-teouma", "petchey-teouma-14c" ] } ] }, { "id": "latte-kula-guam", "title": "Kivisammaste peal tõstetud maja Guami rannikul", "placeName": "Latte-perioodi küla (Pågat), Guam, tänapäeval USA territoorium Mariaanidel", "minYear": 1000, "maxYear": 1521, "lat": 13.4614, "lon": 144.8825, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab Pågati latte-küla kaevandit Guami idarannikul; latte-külasid oli saarel sadu. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ja täpset elamut ei ole võimalik siduda ühegi isikuga.", "sourceIds": [ "guampedia-latte-village", "guampedia-latte-structures", "guampedia-chamorro-food", "guampedia-chamorro-agri", "peterson-2012-latte" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Puu- ja palmikatusega maja kahel real kivisammastel", "detail": "Latte koosneb nelinurksest kivisambast (haligi) ja poolkerakujulisest kübarast (tåsa), mis kandsid maja kõrgendatud põrandat. Sambaread olid 3–4 m vahega ja paare oli neljast kaheteistkümneni; Guamil on sambad enamasti 4–6 jalga kõrged. Kivi ei mädanenud ega huvitanud termiite ning kõrgendatud põrand oli kuivem, andes maja alla varjulise tööruumi.", "scope": "Guami ja Mariaanide latte-leiukohtade ehitusjäänused, mitte iga pere maja eraldi", "sourceIds": [ "guampedia-latte-structures", "peterson-2012-latte" ] }, { "label": "Küla suurus", "value": "Rannikul 50–150 maja, sisemaal 6–20", "detail": "Need arvud pärinevad hispaanlaste kirjeldustest 1670. aastatest (San Vitores) ja neis pole selge, kas loeti eluruume või kõiki hooneid. Juan Pobre de Zamora hindas 1601. aastal, et Guamil on umbes 400 küla. Kirjalikke üksikasjalikke kirjeldusi latte-küladest pole säilinud, seepärast on ülejäänu arheoloogia töö.", "scope": "17. sajandi alguse hispaania hinnangud, mis puudutavad perioodi lõppu, mitte kogu latte-aega", "sourceIds": [ "guampedia-latte-village" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Kala, riis, taro, jamss, leivapuu ja kookos", "detail": "Mariaanid on ainus Vaikse ookeani saarestik, kus enne eurooplasi kasvatati riisi – seda tarvitati piduliku ja rituaalse toiduna ning vahetusvarana. Muidu olid põhitoiduks juurikad, leivapuu (seemnetega dokdok ja seemneteta lemmai), banaan, suhkruroog ja fadang-pähklid. Koduloomi ei peetud: sead ja kanad tulid alles hispaanlastega.", "scope": "Guami arheoloogiline ja varane kirjalik materjal latte-perioodist", "sourceIds": [ "guampedia-chamorro-agri", "guampedia-chamorro-food" ] }, { "label": "Aasta rütm", "value": "13 kuud, igaühel oma töö ja püük", "detail": "Aasta (sakkan) jagunes 13 kuuks (pulan). Kümnes kuu Fanggualo' oli istutus- ja põlluharimisaeg, kolmandas kuus Umatalaf püüti punast riffiahvenat, kolmeteistkümnendas kuus Umagahaf jõevähki. Sama kalendrit kasutavad tänapäevalgi mõned Guami kalurid ja aednikud.", "scope": "CHamoru kalender, mille tundmine on edasi antud suuliselt", "sourceIds": [ "guampedia-chamorro-food" ] }, { "label": "Kalapüük kui käsitöö", "value": "Konksud, luuotsikud, võrguraskused ja luunõelad ühest majast", "detail": "Pågati latte juurest tuli välja suur kogus püügivarustust: konksud, luust õngeotsikud, arvatav Tridacna-karbist lanti alus, võrguraskused ning luunõelu ja -naaskleid. Osa neist kasutati võrkude valmistamiseks ja parandamiseks. Rota põhjarannikul leiti ala, kus enam kui sajast konksust ja õngeteradest oli 83% pooleli – see oli töökoht, mitte prügihunnik.", "scope": "Kaks konkreetset kaevandit (Pågat Guamil ja üks Rota põhjarannikul)", "sourceIds": [ "guampedia-latte-village" ] }, { "label": "Kes kus elas", "value": "Kastid chamorri ja manachang, kuid arheoloogia ei kinnita järsku vahet", "detail": "Varased kirjalikud allikad kirjeldavad ülemkasti chamorri (matua ja acha'ot) ning alamkasti manachang, kellel oli keelatud merel käia ja merekala süüa – nemad püüdsid jõest angerjaid. Ometi näitavad kaevamised, et latte all ja kõrval maetud imikud, noored, mehed ja naised ei erine jõukuse ega staatuse poolest ning suurimad latte-komplektid on hoopis mägismaal, mitte rannikul.", "scope": "Kirjalik hispaania kirjeldus kõrvutatuna Guami ja Rota kaevandite matuse- ja leiuandmetega", "sourceIds": [ "guampedia-chamorro-food", "peterson-2012-latte" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis seisis kivijalgadel", "text": "Guami ja Mariaanide latte-külad on Vaikse ookeani ainulaadne ehituspärand: kaks rida kivisambaid, igaühel poolkerakujuline kübar, mis kandsid puust ja palmikatusest maja põrandat. Sambad kaevandati lubjakivipaljandist basaltkirveste ja -adzedega: ümber tulevase samba tehti kraav, siis õõnestati kivi alt, kuni jäi ainult kitsas 'kiil', mille läbi raiumisel tuli sammast kividega toestada. Valmis osad tõsteti puithoobadega paar tolli korraga ja alla topiti rusu. Suurim püstine latte, Taga maja Tinianil, kannab kuni 2,7 m läbimõõduga kübaraid.", "sourceIds": [ "guampedia-latte-structures" ] }, { "heading": "Igapäevatöö kivimaja ümber", "text": "Küla ei koosnenud ainult elamutest. Kirjalikes allikates on nimetatud köögimaju, kanuukuure ja meestemaju (guma' uritao). Arheoloogiliselt paistavad köögimajad välja madalate kuhikutena, mis kasvasid kala- ja karbijäänustest, söest ning katkistest savinõukildudest, ja mille sees on kivivooderdusega kolded. Toit tuli riffilt ja avamerelt ning aiamaadelt, kus kasvatati tarot, jamssi, banaani ja – Vaikse ookeani ainsa saarestikuna – riisi. Nelja jalaga koduloomi ei olnud: ainsad kohalikud imetajad olid lennukoer fanihi ja väike putuktoiduline nahkhiir pajesjes.", "sourceIds": [ "guampedia-latte-village", "guampedia-chamorro-agri", "guampedia-chamorro-food" ] }, { "heading": "Mida me ei tea ja mis juhtus edasi", "text": "Ühtki üksikasjalikku kirjeldust latte-külast pole ajaloost säilinud ning arheoloogid vaidlevad tänini, kas suured latte-majad kuulusid ainult ülikutele või kõigile. Peterson toob välja, et matused latte all ei erista jõukaid vaesematest ja et suurimad komplektid asuvad mägismaal – tema tõlgenduses väljendas latte pigem ühist identiteeti kui konkurentsi. Alates 1668. aastast koondas Hispaania võim reducción'i käigus elanikud kuude külla ja latte-külad jäeti maha; 1742. aastal nägi Anson vaid varemeid. Alles jäid kivid, esivanemate hauad nende all ja mälu.", "sourceIds": [ "peterson-2012-latte", "guampedia-latte-structures" ] } ] }, { "id": "nukuleka-esimesed-tongalased", "title": "Vaiadel maja laguuni suudmes", "placeName": "Nukuleka, Tongatapu saar, tänapäeval Tonga Kuningriik", "minYear": -890, "maxYear": -640, "lat": -21.1514, "lon": -175.1261, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab Nukuleka poolsaare kaevandiala tänase küla edelaservas – ligikaudset asulamärki, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Lapita-aegne rannajoon oli mujal kui praegu, sest meretase oli tollal üle meetri kõrgem.", "sourceIds": [ "burley-2012-uth-nukuleka", "burley-matangi-first-tongans" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Maja", "value": "Postidel maja rannaliival või otse rifi kohal", "detail": "Nukuleka majad ehitati vaiadele rannaäärde, liivavallidele või madalale rifile vee kohale. Vaiadel ehitamine oli lääne poolt kaasa toodud oskus, mis Fanga 'Uta laguuni ääres varakult hüljati, kui meretase langes ja rannatasandik laienes.", "scope": "Nukuleka Lapita-aegne asulakiht, mitte kogu Tonga hilisem ehitusviis", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans" ] }, { "label": "Loomad majapidamises", "value": "Kanad jah, sigu ja koeri ei olnud", "detail": "Kaevandi loomaluud näitavad, et esimesed asukad tõid kaasa kanu, kuid mitte sigu ega koeri; polüneesia rott tuli kaasa kutsumata. Valgu põhiosa tuli otse ukse eest: karbid, kalad ja muu rannaelustik madalatelt liivaseljandikelt ja rifilt, mille jäänused moodustavad paksud köögijäätmete kihid.", "scope": "Nukuleka kaevandite luu- ja karbimaterjal", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans" ] }, { "label": "Aiapidamine", "value": "Hiid-sootaro istutusauk, vooderdatud potikildudega", "detail": "2014. aastal kaevati välja istutusauk, kus kasvatati hiid-sootarot samamoodi nagu tänapäeval Mikroneesia atollidel. Auku oli segatud tuhandeid Lapita-keraamika kilde: need hoidsid magevee-läätse niiskust ja vabastasid lagunedes toitaineid. See on seni varaseim teadaolev sedalaadi põllundussüsteemi tõend Vaikses ookeanis.", "scope": "Üks 2014. aastal kaevatud istutusauk Nukulekas", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans" ] }, { "label": "Kaasa toodud asjad", "value": "Osa savinõusid on Tongale võõrast savist", "detail": "Geokeemilised ja mikroskoopilised analüüsid näitavad, et varaseima Lapita-kaunistusega nõude savi ja liivalisand ei pärine Tongalt. Need potid toodi kaasa esivanemate kodumaalt, mida pole veel tuvastatud. Hiljem hakati nõusid tegema kohalikust materjalist.", "scope": "Nukuleka keraamikakogu varaseim osa", "sourceIds": [ "burley-2012-uth-nukuleka", "burley-matangi-first-tongans" ] }, { "label": "Kui palju inimesi", "value": "Esimesi saabujaid oli arheoloogi hinnangul sada või vähem", "detail": "Täpset arvu pole võimalik välja lugeda. Asula laienes 200–250 aasta jooksul umbes 20 hektarile poolsaarel. Kuni 750 eKr jäi Tongatapu asustus peaaegu tervenisti tänase laguuni kallastele; edasi levisid inimesed põhja poole väikeste, kolme-nelja perekonna suuruste asundustena.", "scope": "Arheoloogi hinnang Nukuleka leiuainese põhjal, mitte loendus", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans", "burley-2012-uth-nukuleka" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kuidas me teame aastaarvu", "text": "Nukuleka dateerimine ei toetu peamiselt söele. Rannaliivast kaevandi kõige alumisest kihist leiti korallviile – Acropora-korallist rasplaadikesi, millega lihviti puitu ja karpi. Kuna need on tehtud elusalt korjatud korallist ja kannavad kasutusjälgi, saab neid uraan-tooriumi meetodil dateerida väga täpselt. Tulemus paigutab esimese maabumise vahemikku 888–896 eKr, veaga vaid mõni aastakümme, samas kui ainus usaldusväärne söestunud pähkli radiosüsinikudateering annab laia 178-aastase vahemiku. Sellepärast käsitleb arheoloogia Nukulekat Polüneesia varaseima kindlalt dateeritud asulakohana.", "sourceIds": [ "burley-2012-uth-nukuleka", "burley-matangi-first-tongans" ] }, { "heading": "Elu esimeses külas", "text": "Maailm nägi teistsugune välja: meri seisis üle meetri kõrgemal ja Nukuleka oli väike liivasäär, mille tõusuvesi mandrist lahti lõikas. Kohe ukse ees olid liivaseljandikud ja rifimadalikud, kust sai karpe ja kala peaaegu vaevata. Majad seisid vaiadel vee või liiva kohal. Aias kasvatati kaasa toodud juurvilja ja puuistikuid; istutusauke täideti potikildudega, et magevesi püsiks mullas. Toidujäänused kuhjusid paksudeks köögijäätmete kihtideks, mis ongi tänapäeva arheoloogi peamine allikas. Rühm oli väike – arvatavasti alla saja inimese – ja kasvas aeglaselt, kuid mõne põlvkonna jooksul olid nende järeltulijad juba laiali Ha'apai ja Vava'u saartel.", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans", "burley-2012-uth-nukuleka" ] }, { "heading": "Sidemed üle mere", "text": "Väike asula ei olnud isoleeritud. Niuatoputapu saarelt Vaipoa küla lähedalt leidsid asukad vulkaanilise klaasi lasundi – materjali, millest sai lüüa ülimalt terava lõikeserva. Sama klaas esineb varastes leiukohtades Vava'us, Ha'apais ja Tongatapul, mis tähendab regulaarset saartevahelist purjetamist, vahetust ja sugulussidemete hoidmist. Ka Nukuleka varaseimad savinõud on toodud kuskilt läänest. Juba sajand pärast esimesi jalajälgi Fanga 'Uta laguuni rannal olid Tonga saarterühma piirid ja omavahelised seosed välja kujunenud.", "sourceIds": [ "burley-matangi-first-tongans", "burley-2012-uth-nukuleka" ] } ] }, { "id": "inegol-i-hizir-sile-tahrir", "title": "Kakskümmend viis suitsu Yorose kindluse varjus", "placeName": "İnegöl-i Hızıri küla, Şile kaza, Kocaeli sandžak (tänapäeva Türgi, Istanbuli provintsi idaosa)", "minYear": 1530, "maxYear": 1625, "lat": 41.1755, "lon": 29.6114, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne piirkonnamärgis Şile kaza alal, mitte konkreetse küla ega ühegi maksumaksja koduõue asukoht. Osmanite defterid annavad küla halduskuuluvuse, mitte koordinaate.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu", "belleten-tahrir-defters" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Küla suurus 1530. aastal", "value": "25 leibkonda ja 6 vallalist meest", "detail": "1530. aasta koondregistris TT.438 (Muhasebe-i Vilâyet-i Anadolu Defteri) on İnegöl-i Hızır kirjas kannetega hane 25, mücerred 6, sipahizade 5 ja aastane arvestuslik tulu 2399 akçet.", "scope": "İnegöl-i Hızıri küla 1530. aasta kandes, mitte kogu Şile kaza ega Kocaeli sandžak.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] }, { "label": "Sama küla kolmkümmend aastat hiljem", "value": "41 leibkonda, 47 maksumeest", "detail": "1561. aasta üksikasjalikus defteris TT.436 on külas nefer 47 ja hane 41 ning lisaks 29 meest, kes harisid küla maad väljastpoolt („haricden“); arvestuslik tulu oli tõusnud 4600 akçele.", "scope": "İnegöl-i Hızıri küla 1561. aasta kandes.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] }, { "label": "Kelle nimed kirja pandi", "value": "ainult mehed", "detail": "Maakirjutaja (muharrir, il yazıcısı) kandis üksikasjalikku defterisse kõigi perepeade ja vallaliste meeste (mücerred) nimed ning nende käes oleva maa ligikaudse suuruse. Naisi ja lapsi nimeliselt ei loetletud.", "scope": "Osmanite mufassal-tahriri kirjutamistava üldiselt; İnegöl-i Hızıri kanded järgivad seda tava.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu", "belleten-tahrir-defters" ] }, { "label": "Kelle taskusse küla maks läks", "value": "Yorose kindluse mehed", "detail": "1530. aastal oli küla tulu määratud Yorose (Yoros) kindluse valvesalgale (mustahfızan-ı kal'a-ı Yoros), 1561. aastal kindluse kethüdale ja kindluse meestele. Külamehed maksid seega otse ühe Bosporuse-äärse garnisoni ülalpidamiseks.", "scope": "İnegöl-i Hızıri küla tulude määramine 1530. ja 1561. aasta defterites.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] }, { "label": "Naaberküla Seralu 1530. aastal", "value": "19 leibkonda, 5 vallalist, 1 „mecnun“", "detail": "Sama 1530. aasta defter kirjeldab Şile kazas ka Seralu küla kannetega hane 19, mücerred 5, sipahizade 7, mecnun 1 ja 2594 akçet tulu. „Mecnun“ tähistas vaimuhaiget meest, kelle kirjutaja eraldi välja tõi.", "scope": "Seralu küla 1530. aasta kanne, sama kaza naaberküla.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] }, { "label": "Talupojad kahe timari vahel", "value": "15 aastat vales külas kirjas", "detail": "1612. aasta märkus registris TT.733 kurdab, et rühm mehi oli viisteist aastat Seralus elanud, kuid maakirjutaja oli nad kirja pannud teise külla; kahe timari-valdaja vaidlus nende meeste üle jõudis riiginõukogu ette ja lahendati eri aegadel vastupidiselt.", "scope": "İnegöl-i Hızıri ja Seralu vaheline reaya-vaidlus 1612–1625.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mille riik luges üle", "text": "Osmanite riik ei kirjutanud oma külasid üles uudishimust, vaid selleks, et jagada nende tulu ratsanikele ja kindlusemeestele. Iga paarikümne-kolmekümne aasta tagant käis maakirjutaja külast läbi ja pani üksikasjalikku defterisse kirja iga perepea ja iga täisealise vallalise mehe nime ning tema käes oleva maa. Nii sai İnegöl-i Hızıri külast Şile kazas 1530. aasta koondregistris rida numbreid: 25 leibkonda, 6 vallalist meest, 5 sipahi poega, 2399 akçet aastatulu, mis oli määratud Yorose kindluse valvesalgale. 1561. aastaks oli külas 41 leibkonda ja 47 maksumeest ning tulu oli tõusnud 4600 akçele — lisaks harisid küla maad 29 meest, kes ise seal ei elanud.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu", "belleten-tahrir-defters" ] }, { "heading": "Nimed, mis defterist välja loetakse", "text": "Defter ei jutusta lugusid, aga ta ütleb nimesid. Sama küla hilisematest registritest loeb uurija välja mehi nagu Fazlı Ali poeg ja tema vend Mahmud, Mustafa Veli poeg, Ali Recebi poeg, Salih İdrise poeg, Hüseyin Mahmudi poeg ning Seralu külast Çalabvirdi Süleymani poeg. Nende kohta on kirjas maksuseisund — kas ta on abielus maapidaja (ekinlü, çift), vallaline (mücerred) või maata abielumees (bennak) — ja mõne kohta peenike märkus, et kirjutaja tõmbas kande maha ja kirjutas uue. Naiste nimesid nendes ridades ei ole ühtegi: tahrir-defter loendas maksukohustuslasi, ja maksukohustuslane oli mees.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] }, { "heading": "Kellele küla kuulus", "text": "Küla elanike jaoks polnud riik kauge: ta oli see mees, kes tuli maksu järele. 1612. aastal kaebas timari-valdaja Murad Ali poeg, et keegi teine segab tema küla valdamist; paar aastakümmet hiljem kurdeti registris, et rühm talupoegi oli viisteist aastat Seralus elanud, aga kirjutaja oli nad kirja pannud naaberkülla, ja kaks sipahi-poolt vaidlesid nende meeste üle riiginõukogus. Talupojad ise on selles tülis vaikivad — nad on vaidluse ese, mitte pool.", "sourceIds": [ "gunes-2025-inegol-seralu" ] } ] }, { "id": "ur-ah-kvartal-vana-babuloonia", "title": "Kitsad tänavad kuujumala linnas: naabruskond, mis jättis maha oma kirjad", "placeName": "Ur (Tell el-Muqayyar), AH-elamukvartal, tänapäeval Iraak", "minYear": -2000, "maxYear": -1739, "lat": 30.9617, "lon": 46.105, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne asukohamärgis Uri künkal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; AH-kaevand asub künka kaguosas.", "sourceIds": [ "uronline-ah-site", "nea-2016-ur-houses", "jnes-2021-two-households", "wiki-ea-nasir", "wiki-ur", "cdf-ur-scribal" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Naabruskonna kuju", "value": "u 115 x 85 m alal 52 maja", "detail": "Woolley kaevas Uri künka kaguosas välja umbes 115 x 85 meetri suuruse elamuala, mille Isin-Larsa / vana-Babüloonia kihist eristas ta 27 kaevandusüksust ja publikatsioonis 52 eraldi maja. Majade piire on raske täpselt määrata, sest pered lõhkusid seinu ja müürisid uksi kinni.", "scope": "Uri AH-kaevand, mitte kogu linn Ur", "sourceIds": [ "uronline-ah-site" ] }, { "label": "Tänavapilt", "value": "Kitsad käänulised tänavad, ümardatud nurgad", "detail": "Linnaplaneeringut kaevandis ei ole näha: tänavad looklevad kitsalt majade vahel. Tänavanurgad olid sageli ümardatud ja Woolley oletas, et see hoidis koormatud eeslite kandami nurkade taha kinni jäämast.", "scope": "Uri AH-kaevandi tänavad", "sourceIds": [ "uronline-ah-site" ] }, { "label": "Ehitusmaterjal ja kodukabel", "value": "Põletatud tellis kuni 3 m kõrgusteni; kabel maja sees", "detail": "Osa maju kasutas põletatud tellist ainult müüri alaosas, teised kogu seinas kuni kolme meetri kõrguseni. Paljudes majades oli kodukabel, mille põranda alt leiti pereliikmete matuseid; naabruskonnas tuvastati vähemalt neli ühiskabelit.", "scope": "Uri AH-kaevandi majad", "sourceIds": [ "uronline-ah-site" ] }, { "label": "Mida inimesed maha jätsid", "value": "Kirjad, kinnisvaralepingud, kviitungid, arved, koolitekstid", "detail": "Kui linn 1739 eKr hüljati, jäid majadesse kiilkirjatahvlid: eraisikute kirjad, majade ja kruntide müügilepingud, kviitungid, arvepidamine, koolitekstid ja isegi kirjandusteosed. Just seetõttu on Isin-Larsa aja Ur tuntud tavaelanike, mitte üksnes riigi vaatevinklist.", "scope": "Uri eramajad, Isin-Larsa ja vana-Babüloonia aeg", "sourceIds": [ "jnes-2021-two-households", "nea-2016-ur-houses" ] }, { "label": "Koolitöö ühes majas", "value": "Sumeri keele harjutustahvlid kohmaka käekirjaga", "detail": "Majast 'nr 7 Quiet Street', kus elas puhastuspreestrite perekond, leiti koolitahvleid: leksikaalseid ja grammatilisi seeriaid sumeri keele õppimiseks, kirjade koopiaid, matemaatikatahvleid ja vanade kuninglike raidkirjade ärakirju — osa neist jämedate vigade ja kohmaka käekirjaga. Üks nimekiri annab just selles majas elanud preestrite kolleegide nimed.", "scope": "Üks maja Uris (nr 7 Quiet Street), mitte kogu naabruskond", "sourceIds": [ "cdf-ur-scribal" ] }, { "label": "Kaubandus mereteed pidi", "value": "Vaskkangid Dilmunist, kaebused rahulolematutelt klientidelt", "detail": "Ühes AH-piirkonna majas ('nr 1 Old Street') elas u 1750 eKr vasekaupmees, kes kuulus Dilmuniga kauplejate ühendusse ja tõi vaske laevadega Urini. Sealt leitud tahvlite hulgas on kaebekirju klientidelt, kes ei olnud saanud makstud vaske või pidasid seda halva kvaliteediga. Sama maja jagati hiljem osaliselt naabri majaga.", "scope": "Üks maja Uris (nr 1 Old Street) u 1750 eKr", "sourceIds": [ "wiki-ea-nasir" ] }, { "label": "Linna suurus", "value": "Asustusala u 140 ha Isin-Larsa ajal", "detail": "Uri küngas on umbes 1200 x 800 meetrit ja tõuseb u 20 meetrit tasandikust kõrgemale. Asustatud ala oli Ur III ajal u 108 ha ja Isin-Larsa ajal u 140 ha, ulatudes linnamüürist väljapoole. Kanal poolitas künka põhja- ja lõunaosaks.", "scope": "Ur tervikuna, asustusala pindala", "sourceIds": [ "wiki-ur" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Naabruskond, kus ukse taga algas kohe teine uks", "text": "Uri kaguserva elamukvartal on suurim ühtselt kaevatud eramajade ala kogu Mesopotaamias. Tänavad ei järgi ühtki plaani, vaid looklevad kitsalt majade vahel; nurgad on ümardatud, ilmselt selleks, et koormaga eesel neist mööda mahuks. Majade seinad olid mudatellisest, sageli põletatud tellisest jalamiga, kohati kuni kolm meetrit kõrgelt põletatud tellisest. Sees oli enamasti siseõu, mille ümber toad, ja paljudes majades ka väike kodukabel, mille põranda alla maeti pereliikmeid. Elu käis pidevas ümberehitamises: seinu lõhuti maha, uksi müüriti kinni, tube liideti naabriga. Sellepärast on isegi majade arv vaidlusalune — Woolley eristas 27 kaevandusüksuses 52 eraldi maja.", "sourceIds": [ "uronline-ah-site", "nea-2016-ur-houses", "jnes-2021-two-households" ] }, { "heading": "Linn, mis jättis oma paberid lauale", "text": "Ur hüljati 1739 eKr, mõni aasta pärast seda, kui Babüloonia kuningas Samsu-iluna oli 1740 eKr maha surunud linna ülestõusu ja niisutussüsteem lakkas töötamast. Lahkuvad pered ei võtnud savitahvleid kaasa. Nii jäid majadesse kirjad, majade ja kruntide müügilepingud, kviitungid, arvepidamine, koolitekstid ja kirjandust. See on haruldane olukord: enamik varasemaid Mesopotaamia arhiive tuleb templitest ja paleedest ning näitab inimesi ülalt alla, tööjõuna. Uri tahvlid tulevad elutubadest ja räägivad sellest, kes kellelt maja ostis, kes kellele võlgu jäi ja kes kelle peale pahane oli.", "sourceIds": [ "jnes-2021-two-households", "nea-2016-ur-houses" ] }, { "heading": "Vaskkangid, kaebekirjad ja koolipoisi vead", "text": "Ühest majast leiti vasekaupmehe arhiiv: ta tõi Dilmuni kaudu vaske ja müüs seda Uris edasi, ning tema klientide kaebekirjad on säilinud tänini. Teisest majast, kus elas puhastuspreestrite pere, leiti koolitahvleid — sumeri keele sõnaloendeid, grammatikaharjutusi, matemaatikat ja vanade raidkirjade ärakirju. Osa neist on kirjutatud kohmakalt ja jämedate vigadega, mis reedab õpilase käe. Üks harjutus loetleb preestrite nimesid, kes olid õpilase enda pereliikmed ja naabrid. Kirjaoskus polnud siin siiski üldine: tahvleid kirjutasid kirjutajate ja preestrite pered, kelle majad kuulusid naabruskonna jõukamate hulka.", "sourceIds": [ "wiki-ea-nasir", "cdf-ur-scribal", "jnes-2021-two-households" ] } ] }, { "id": "persepolise-kindlustahvlid-ratsioonid", "title": "Otra mõõdetuna: impeeriumi köök oma kirjatahvlite järgi", "placeName": "Persepolis ja selle ümbrus (Fārsi provints), tänapäeval Iraan", "minYear": -509, "maxYear": -493, "lat": 29.9354, "lon": 52.8916, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne asukohamärgis Persepolise terrassil, kust arhiiv leiti; tahvlitel nimetatud inimesed elasid ja töötasid laiali üle terve Fārsi piirkonna, mitte selles punktis.", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa", "wiki-persepolis-archives", "persians-tg-pf-tablets" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Mehe kuuratsioon", "value": "3 BAR otra kuus (u 30 kvarti)", "detail": "Tahvel PF 847 loetleb ühe kuu ratsioonid 92 töölisele: 16 meest said kumbki 3 BAR, naised 2–5 BAR (kõige rohkem 34 naist 4 BAR-i kaupa), poisid 1–2 ja tüdrukud 1–2 BAR-i. Üks BAR on 10 kvarti otra. Ratsioon sõltus oskusest ja seisusest, mitte üksnes soost.", "scope": "Üks tahvel (PF 847), Liduma töögrupp, Dareios I 21. valitsusaasta 5. kuu", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets" ] }, { "label": "Lisatoetus sünnituse eest", "value": "Poisi eest 1 marriš õlut, tüdruku eest pool", "detail": "Tahvel PF 1220 kannab: 13,5 marriši õlut, mille andis Paradada; kaksteist poisslapse sünnitanud naist said igaüks ühe marriši, kolm tütarlapse sünnitanud naist igaüks poole. Sünnitanud naistele anti mõneks ajaks suurendatud ratsiooni, kuid poja sünnitanu sai järjekindlalt kaks korda rohkem kui tütre sünnitanu.", "scope": "Persepolise ratsioonitahvlid; üks konkreetne väljamakse (PF 1220)", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets", "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Kes olid töölised", "value": "kurtaš — mõlemast soost sõltuvad töölised kogu impeeriumist", "detail": "Tööjõu selgroog olid kurtaš'id: brigaadidesse jaotatud, natuuras tasustatud sõltuvad töölised, keda tahvlid märgivad päritolu järgi — egiptlased, babüloonlased, kappadooklased, kaarialased, lüüdlased, joonlased, traaklased, baktrialased, sogdlased ja teised, kõik töötamas Pärsia südamaal kõrvuti. Nad ei olnud vabad palgatöölised, kuid ka mitte orjad tänapäevases mõttes; tegelikke orjakategooriaid tunneb arhiiv teiste sõnadega ja väga piiratud ulatuses.", "scope": "Persepolise ümbruse tööjõud kindlustahvlite põhjal", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Naiste töö ja palk", "value": "Vanem naistöödejuhataja sai 30 kvarti veini, meeskolleegid 20 ja 10", "detail": "Tahvlid liigitavad naisi meestega samamoodi oskuse ja staaži, mitte soo järgi, ja maksavad vastavalt. Ühel tahvlil võtab vanem naissoost ülevaataja (araššara pašabena) 30 kvarti veini, kui tema kõrval seisvad mehed saavad 20 ja 10. Kreeklaste haaremipilt Pärsia naistest ei leia arhiivist mingit tuge.", "scope": "Persepolise kindlustahvlid, üksikud ratsioonikirjed", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Kuidas asi kirja pandi", "value": "3–5 cm savikeel, nööri ümber vormitud ja pitseeritud", "detail": "Tüüpiline kindlustahvel on väike, kolme kuni viie sentimeetri laiune savikeel, vormitud sõlmitud nööri ümber, pitseeriga kinnitatud ja üht ainsat tehingut kirjeldav: nii palju otra sellele inimesele selles kohas selle kuu ja valitsusaasta jooksul. Suuremad ristkülikukujulised tahvlid on kuu- ja aastakoondised, mis Persepolises väikestest sedelitest kokku pandi.", "scope": "Persepolise kindlusarhiivi tahvlid", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Reisiluba oli söögitalong", "value": "u 86% reisitekstidest nimetab pitseeritud volitust (halmi)", "detail": "Kuninga asjus liikuvad inimesed kandsid kaasas lähtekohas pitseeritud volitust ja said selle eest süüa teeäärsetes peatuspaikades, mis paiknesid umbes ühe päevateekonna kaugusel üksteisest. Kviitungid saadeti Persepolisse arvele võtmiseks. Umbes 86 protsenti reisitekstidest nimetab halmi't — pitseeritud dokumenti, mis andis kandjale õiguse ratsioonile.", "scope": "Persepolise kindlusarhiivi reisitekstid", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Loomad said samast laost", "value": "90 BAR jahu kümnele kaamelile", "detail": "Sama büroo, mis toitis inimesi, pidas arvet ka loomasööda üle. Tahvel PF 1711: 90 BAR jahu, mille andis Karma, sai kaamelijuht Dakizzida ja jagas selle kümnele kaamelile, 12. kuu, 22. aasta. Kuninga vein, preestri ohvriviljakogus ja muula sööt kanti raamatusse täpselt sama kuiva käega.", "scope": "Üksik tahvel (PF 1711) ja arhiivi üldine iseloom", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets", "achaemenica-pfa" ] }, { "label": "Jumalaid oli palju", "value": "Samast laost ohvriannid Ahura Mazdāle, Humbanile, Napirišale, Adadile, mägedele ja jõgedele", "detail": "Samadest aitadest, kust tulid tööliste ratsioonid, maksti välja ka vilja, veini ja loomi kultuse tarbeks — ja jumalaid oli palju. Tahvel PF 338: 16 marriši veini sai preester Appirka ja kasutas seda Ahuramazda, Mithra ja Šimuti jaoks. Elami jumalad esinevad nendes arvestustes sagedaminigi kui Iraani omad ning riigivalitsus varustas neid kõiki ilma nähtava eelistuseta.", "scope": "Persepolise kindlustahvlite ohvriarvestused", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets", "achaemenica-pfa" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Arhiiv, mida keegi ei mõelnud kellelegi näidata", "text": "1933. aasta märtsis avanes Persepolise suure terrassi kirdenurgas kindlusmüüri bastionis kaks väikest kambrit, mis olid savi täis. Sees olid kümned tuhanded tahvlid ja killud — ühe valitsusasutuse töösedelid, mille kirjutajad ei kujutanud ette, et neid loeks keegi peale järgmise ametniku. Tahvlid katavad kuusteist aastat, 509–493 eKr. Nad ei jutusta lugu, vaid peavad arvet: kes andis, kes sai, kui palju, kus ja mis kuul. Just seepärast on nad usaldusväärsemad kui ükski kuninglik raidkiri või kreeka ajaloolase kirjeldus — kuningas Dareios kirjutas Behistuni kaljule seda, mida ta tahtis, et maailm usuks; siin on aga see, mida tema valitsus päriselt päevast päeva tegi.", "sourceIds": [ "achaemenica-pfa", "wiki-persepolis-archives" ] }, { "heading": "Elu ratsiooni kaupa", "text": "Ratsioon oli see, mille ümber inimese päev keerles. Üks tahvel loetleb 92 Liduma töölise ühe kuu ratsioonid nimeliselt liigitatuna: kuusteist meest kolme BAR-i kaupa, naised nelja ümber, poisid ja tüdrukud ühe kuni kahe BAR-i kaupa; üks BAR on kümme kvarti otra. Suurus sõltus oskusest ja seisusest, mitte lihtsalt soost — vanem naisülevaataja võis saada rohkem veini kui tema kõrval töötavad mehed. Sünnitanud naine sai mõneks ajaks lisa, kuid poja sünnitanule maksti kaks korda rohkem kui tütre sünnitanule. Ratsiooni said ka reisijad, preestrid, jumalad ja kaamelid, ning kõik kanti samasse raamatusse.", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets", "achaemenica-pfa" ] }, { "heading": "Kelle nimed jõudsid savisse", "text": "Tahvlitel on tuhandeid nimesid, aga nad ei jaotu ühtlaselt. Kõige selgemini paistavad välja need, kes midagi välja andsid või vastu võtsid ja kelle nime oli vaja arve pärast kirja panna: laohoidjad, viljakäitlejad, kirjutajad, kaamelijuhid, kirvekandjad, preestrid. Suure töögrupi liikmed loetakse enamasti kokku kui 'kolmkümmend neli naist' või 'üheksa tüdrukut', ilma ühegi nimeta. Nii on isegi kõige avameelsem arhiiv kaldu: see teab lihtsa töölise ratsiooni täpsusega kvartides, aga tema nime enamasti mitte.", "sourceIds": [ "persians-tg-pf-tablets", "achaemenica-pfa" ] } ] }, { "id": "kohala-kuivmaapollud", "title": "Kiviaedade võrk bataadipõldudel", "placeName": "Kohala poolsaare lääneküljel asuv põllusüsteem, Hawai'i saar, tänapäeval Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1400, "maxYear": 1800, "lat": 20.1207, "lon": -155.8235, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märk Kohala läänenõlva põllusüsteemi keskosas. Süsteem ise katab umbes 60 km² ja sisaldab sadu elamurajatisi – punkt ei tähista ühegi konkreetse perekonna kodu.", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households", "kirch-2010-dryland" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Põhitoit", "value": "Bataat, lisaks kuivmaataro, jamss ja suhkruroog", "detail": "Kohala nõlv on vihmasõltuv, ilma niisutuskanaliteta. Peakultuur oli bataat, mida täiendasid kuivmaataro, jamss ja suhkruroog. Süsteem sai üldse toimida ainult seal, kus aluspõhi oli geoloogiliselt noor (alla 400 000 aasta) ja sademeid üle 750 mm aastas, kuid mitte nii palju, et toitained mullast välja uhutaks.", "scope": "Hawaii kuivmaapõllusüsteemid üldiselt ja Kohala eraldi, mitte niisutatud tarolapid lääne poolsetel saartel", "sourceIds": [ "kirch-2010-dryland", "field-2011-kohala-households" ] }, { "label": "Kodu kuju", "value": "Kolm kuni viis eraldi hoonet ühe leibkonna kohta", "detail": "Elamud on kiviterrassid, mille tuulepoolsel ülanõlva küljel on jäme kivimüür: see murdis tuult ja hoidis kinni õlgedest pealisehituse. Rajatised esinevad tüüpiliselt kolme kuni viie kaupa rühmades – see vastab kauhale-korrale, kus söögitegemine, söömine ja magamine toimusid eri hoonetes. Kaevatud kultuurkiht on õhuke, umbes 20–40 cm, ja sisaldab koldeid ning maa-ahjude jäänuseid.", "scope": "Viies ahupua'as 2007–2009 kaevatud elamurajatised Kohalas", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households" ] }, { "label": "Maa jaotus", "value": "Vallid piki nõlva, rajad risti – ja rajad olid piirid", "detail": "Põllud on eraldatud kivist ja mullast vallidega, mis kulgevad piki nõlvakontuure. Neid ristavad kividega ääristatud ja sillutatud rajad, mis viisid rannikult ülespoole ja olid ühtlasi territooriumipiirid. Suured maaüksused ahupua'a olid pealike kontrolli all ja jagunesid väiksemateks osadeks nimega 'ili.", "scope": "Kohala läänenõlva põllusüsteemi kaardistatud rajatised", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households" ] }, { "label": "Rahvastikusurve", "value": "Enim majapidamisi tekkis viimasel 150 aastal enne eurooplaste tulekut", "detail": "43 elamurajatiselt saadi 48 radiosüsinikudateeringut. Majapidamiste arv kasvab ajas eksponentsiaalselt ja kõige tihedamalt langevad dateeringud vahemikku 1650–1800. Samal ajal jagati varasemad suured põllulapid uute vallidega väiksemateks – see on hiline intensiivistumine, mida seostatakse rahvaarvu kasvu ja pealike kasvava nõudlusega ülejäägi järele.", "scope": "Kohala kaevandite dateeringute jaotus, mitte kogu Hawai'i saare rahvaarv", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households" ] }, { "label": "Kellele saak läks", "value": "Osa toodangust liikus andamina ülespoole kuni kuningani", "detail": "Majapidamine oli tootmise ja tarbimise põhiüksus ahupua'a piires. Osa lihtinimeste majapidamiste toodangust liikus hierarhias ülespoole: maavalitsejale, territooriumi- ja piirkonnapealikele ning lõpuks kuningale. Just kuivmaapõllusüsteemid – mitte niisutatud tarolapid – olid seotud kõige laienemishimulisemate võimukeskustega.", "scope": "Hawaii hilise eelkontaktiaja ühiskonnakord, nagu see nähtub arheoloogiast ja etnoajaloolistest allikatest", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households", "kirch-2010-dryland" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kiviaedade maastik", "text": "Kohala poolsaare läänenõlv on kaetud umbes 60 ruutkilomeetri suuruse võrguga: madalad kivi- ja mullavallid jooksevad piki nõlvakontuure ning neid lõikavad risti ülespoole viivad rajad. See on üks maailma põhjalikumalt uuritud eeltööstuslikke põllumajandusmaastikke. Süsteem rajati umbes aastal 1400 ja seda tihendati üha uute vallidega kuni 1800. aastateni. Vihmavett kanalitesse juhtida polnud võimalik, seega sõltus kogu saak sellest, kuidas mulda hoiti ja kuidas tuult murti. Peakultuur oli bataat; kõrgemal ja niiskemal kasvas kuivmaataro.", "sourceIds": [ "kirch-2010-dryland", "field-2011-kohala-households" ] }, { "heading": "Perekond põldude vahel", "text": "Inimesed ei elanud külades, vaid põldude vahel laiali paiknevates majapidamistes. Üks leibkond kasutas kolme kuni viit väikest hoonet: eraldi magamiseks, eraldi söögitegemiseks, eraldi muudeks toiminguteks. Ehitised olid kiviterrassidel, ülanõlva poolel jäme müür tuule vastu, peal õlgkatus. Kaevandites on kultuurkiht õhuke, kõigest paarkümmend sentimeetrit, ja peamine, mis sealt tuleb, on koldejäänused ja maa-ahjud – tavaline argipäev, mitte uhked esemed. Dateeringud näitavad, et selliseid majapidamisi tuli aina juurde ja kõige tihedamini asustatud oli maastik 1650.–1800. aastatel.", "sourceIds": [ "field-2011-kohala-households" ] }, { "heading": "Miks põllud kadusid", "text": "Kuivmaapõllundus nõudis palju rohkem tööd kui niisutatud tarolapid: valle tuli hooldada, mulda katta, lappe pidevalt jagada ja uuendada. Nii kaua kui inimesi jätkus, kandis see süsteem üleval kõige võimsamaid Hawaii pealikkondi. 19. sajandi esimestel kümnenditel jäeti intensiivsed kuivmaasüsteemid maha – põhjuseks rahvastikukollaps, mille tõttu polnud enam käsi nii töömahuka maastiku hooldamiseks. Kiviaiad jäid maastikule alles ja need on tänaseni näha.", "sourceIds": [ "kirch-2010-dryland", "field-2011-kohala-households" ] } ] }, { "id": "mesa-verde-kaljuasulad", "title": "Maja kaljunišis, allikas ukse all", "placeName": "Mesa Verde kaljuasulad, Colorado, tänapäeval Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1180, "maxYear": 1285, "lat": 37.167, "lon": -108.473, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudselt Cliff Palace'i nišši Mesa Verde platoo kanjonites. Kaljuasulaid on pargis sadu ja punkt ei märgi ühegi konkreetse perekonna kodu. Tegemist on tänaste Pueblo rahvaste esivanemate elupaigaga ja pühade paikadega, mitte 'kadunud tsivilisatsiooniga' – järeltulijad elavad Arizonas ja New Mexicos tänini.", "sourceIds": [ "nps-meve-cliff-dwellings", "crowcanyon-pueblo3" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Miks kaljus", "value": "Nišid olid nõrgallikate juures – ainsad kindlad veeallikad", "detail": "Kaljuasulad tunduvad ebamugavatena, kuid peaaegu kõik ehitati nõrgallikate lähedale, mis olid Mesa Verdes ühed vähesed püsivad veekohad. Puidu aastarõngad näitavad pikaajalisi põudi ja lauskmaa veehoidlad muutusid ebausaldusväärseks. Vett koguti ka leidlikult: kanjoniserva sälgu alla ehitati väike müüritisest tsistern, kuhu vihm ja sulalumi kaljuseinalt valgusid – süsteem töötab ka praegu.", "scope": "Mesa Verde kaljuasulad, mitte kogu Colorado platoo", "sourceIds": [ "nps-meve-cliff-dwellings", "crowcanyon-pueblo3" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Mais, oad ja kõrvits, kalkun ja jänes", "detail": "Põhitoit oli mais, oad ja kõrvits, mida täiendasid põldudel vohavad umbrohutaimed suurtes kogustes. Levinuim jahiuluk oli jänes. Hirve, vapiti ja lammast söödi vähem kui varasematel sajanditel – suurte külade ümbruses olid nad tõenäoliselt üle kütitud. Seevastu maisiga söödetud kalkuni osakaal toidus kasvas järsult.", "scope": "Mesa Verde piirkonna Pueblo III perioodi (1150–1300) leiuained", "sourceIds": [ "crowcanyon-pueblo3" ] }, { "label": "Töö kodus", "value": "Eraldi ruumid ainult maisi jahvatamiseks", "detail": "Kõige arvukamad kiviesemed on maisi jahvatamise vahendid: kahe käega hoitav käiukivi ja lame plaatveski. Veskid paigutati kivikastidesse, mis hoidsid neid õige nurga all – nn jahvatuskastid. Osa ruume kaljuasulates näib olevat kasutatud üksnes maisi jahvatamiseks. Elutoad on äratuntavad kollete ja jahvatuskastide järgi, kitsad nišid olid kuivatatud toidu aidad.", "scope": "Mesa Verde ja teised Pueblo III leiukohad", "sourceIds": [ "crowcanyon-pueblo3", "nps-meve-cliff-dwellings" ] }, { "label": "Mis kuivas kaljus alles jäi", "value": "Jukasandaalid, puuvillane riie ja kalkunisulgedest tekid", "detail": "Kaljunišide kuiv õhk on säilitanud asju, mis mujal ammu kõduneksid: jukakiust sandaalid ja korvid, puuvillasest riidest rõivad, pilliroomatid ja -kotid ning kalkunisulgedest kootud tekid. Just need annavad harukordse pildi tavalisest riietusest ja magamisasemetest, mida tavaline kaevand ei näita.", "scope": "Kaljunišides säilinud orgaaniline materjal Pueblo III perioodist", "sourceIds": [ "crowcanyon-pueblo3" ] }, { "label": "Küla suurus", "value": "Cliff Palace'is üle 100 inimese, Balcony House'is üle 30", "detail": "Kaljuasulad olid väga erineva suurusega. Cliff Palace on Põhja-Ameerika suurim: 150 ruumi ja 23 kivat, üle saja elaniku. Long House'is oli 150 ruumi ja 21 kivat, Spruce Tree House'is umbes 130 ruumi ja kaheksa kivat ehk 60–80 inimest, Balcony House'is 38 ruumi ja kaks kivat ehk üle 30 inimese, Step House'is 27 ruumi ja kolm kivat ehk tosin kuni paarkümmend inimest. Enamikus külades on üks kiva iga kuue ruumi kohta; Cliff Palace'is iga kolme kohta, mis viitab, et sellest sai kanjoni ümbruskonna avalik keskus.", "scope": "Mesa Verde rahvuspargi dokumenteeritud kaljuasulad", "sourceIds": [ "nps-meve-cliff-dwellings" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Sajand kaljunišis", "text": "Enamik Mesa Verde kaljuasulaid ehitati 1180. ja 1300. aasta vahel – need on piirkonna viimased suured ehitised. Enne seda elas enamik peresid hajali väikestel talukohtadel: müüritisest ruumiplokk, väljak, kiva ja jäätmekuhi, kõik põhja-lõuna teljel. 1250. aastaks olid peaaegu kõik kolinud kokku suurtesse küladesse, mis paiknesid kanjonipäistes või kaljunišides. Kuigi nišimajades elati vaid umbes sajandi, ehitati need kestma: kahe kivi laiused müürid, mitmekorruselised ruumiplokid ja krohvitud seinad. Spruce Tree House'is on 90% nähtavast originaalmaterjal, sealhulgas 700 aasta vanused puitkatused.", "sourceIds": [ "nps-meve-cliff-dwellings", "crowcanyon-pueblo3" ] }, { "heading": "Argipäev niši sees", "text": "Kes sisse astus, nägi tihedalt kokku pressitud ruume: väikesed magamis- ja eluruumid koldega, kitsad aidanišid kuivatatud maisi jaoks, ümarad poolmaa-alused kivad ühiste ja tseremoniaalsete kogunemiste jaoks. Kiva katus toimis väikese väljakuna, kambrisse alla pääses redeliga. Naised ja mehed jahvatasid maisi kivikastidesse kinnitatud lamedatel veskitel, mõnikord selleks ette nähtud eraldi ruumides. Keraamika oli musta-valgega maalitud, oskuslikult poleeritud; sel perioodil ja ainult sel tehti Pueblo ajaloos kruuse ja nn kivakanne. Kirves puukäepidemega raius küttepuud ja puhastas põldu salveipõõsast.", "sourceIds": [ "crowcanyon-pueblo3", "nps-meve-cliff-dwellings" ] }, { "heading": "Lahkumine, mitte kadumine", "text": "Rahvaarv oli Mesa Verde piirkonnas tipus umbes 1200–1250, tõenäoliselt üle 20 000 inimese. Seejärel muutus elu raskeks: 1276–1299 tabas Edela-Ameerikat karm põud, toitu nappis, veeallikate kontroll muutus ilmselt pingeallikaks ning orupäiste külade ümber ehitati paksud müürid. Umbes 1285. aastaks olid Pueblo inimesed piirkonnast lahkunud ja rännanud lõunasse tänase Arizona ja New Mexico küladesse, kuhu neil olid juba sidemed olemas. Nad ei kadunud kuhugi: nende järeltulijad on tänased Pueblo rahvad ja Mesa Verde kaljuasulad on nende esivanemate kodud.", "sourceIds": [ "crowcanyon-pueblo3", "nps-meve-cliff-dwellings" ] } ] }, { "id": "lowestoft-1524-maksunimekiri", "title": "Kirjas kuninga rullis: Lowestofti maksumaksjad 1524", "placeName": "Lowestoft, Suffolk, Inglismaa (Ühendkuningriik)", "minYear": 1524, "maxYear": 1525, "lat": 52.475, "lon": 1.751, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Lowestofti vana ülalinna (High Streeti harja) kui kihelkonna keskust, kust maksunimekiri koostati – see ei ole ükskõik millise maksumaksja majapidamise täpne asukoht.", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1", "hervey_suffolk1524" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Maksumaksjaid alevis", "value": "132 inimest, kokku 35 naela 18 šillingit 7 penni", "detail": "1524. aasta rullis on Lowestofti all 122 loetavat nime ning kümme inimest, kelle nimi on rebenenud pärgamendiga kaduma läinud, kuid kelle varahinnangud on loetavad. Kogusumma alevi realt on 35 naela 18 šillingit 7 penni – Lothinglandi poolsajandi 16 kogukonna seas ülekaalukalt suurim.", "scope": "Lowestofti kihelkonna 1524. aasta maksukanne, mitte kogu Suffolk", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "label": "Kuidas maksu arvutati", "value": "Palgalt 4 penni, varalt 6 penni naelast", "detail": "Maa hinnati 12 penniga naelast; vallasvara üle 20 naela samuti 12 penniga, 2–20 naela väärtuses vara 6 penniga naelast. Aastapalka üks nael või rohkem saanud töömees või sulane maksis 4 penni, sisserännanud välismaalane sama palga eest kaks korda rohkem ehk 8 penni.", "scope": "1523. aastal parlamendi kehtestatud abiraha määrad, kehtisid kogu Inglismaal", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "label": "Vara jagunemine", "value": "Seitse rikkaimat tasusid 58% alevi maksust", "detail": "Kuus nimeliselt teada rikast (John Jettor noorem 101 naela vara pealt 6 naela, Robert Hodds vanem 100 naela pealt 5 naela, Robert Bache 50 naela pealt 2 naela 10 šillingit, Thomas Wood, William French ja John Goddard igaüks 40 naela pealt 2 naela) ning üks nimetuks jäänud 30-naelane maksja andsid kokku 58% Lowestofti 1524. aasta maksukoormast. Nad moodustasid ligi 5% kõigist kirja pandud nimedest.", "scope": "Lowestofti 1524. aasta nimekirja arvutus, mitte üldine Inglise varajaotus", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "label": "Naabrid võrdluses", "value": "Pakefieldis 97, Kirkleys 38, Barnbys 12 maksjat", "detail": "Sama loenduse Mutfordi poolsajandis loeti kokku 319 maksjat ja 39 naela 7 šillingit 10 penni, Lothinglandi poolsajandis 433 maksjat ja umbes 64 naela. Lowestofti kõrval jäid ümberkaudsed külad – Pakefield 97, Kessingland 67, Carlton 45, Oulton 38, Kirkley 38, Barnby 12, Ashby 5 maksjaga – väikeseks.", "scope": "Mutfordi ja Lothinglandi poolsajandite maksjate arvud 1524, mitte rahvaarv", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "label": "Võõrad meestööl", "value": "Prantslasi, hollandlasi, šotlasi, guernseylasi ja üks bretoon", "detail": "Palgasaajate seas on rullis eraldi märgitud „prantsuse mees“ Bernard John Goddardi sulasena, John Rabue, William Youngs ja Matthew (prantslased), William Marshall ja Thomas Youngs (šotlased), Philip Groat ja Nicholas (Guernsey mehed), James, Peter ja Cornelius (hollandlased) ning „John the Breton“. Hollandlane Martin Cornelius ja Lucas Martinson maksid aga vallasvara, mitte palga pealt.", "scope": "Lowestofti 1524–25 maksurullis nimetatud üksikisikud", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "label": "Kaotatud laev, langenud maks", "value": "John Robsonilt nõuti 2 naela pealt 1 šilling", "detail": "1525. aasta teise aasta kandes on John Robsoni juures kirjas põhjus, miks tema vara hinnati alla: „ta kaotas merel laeva, mille šotlased võtsid, 28 naela väärtuses“. Maksurull ei salvestanud pelgalt summasid, vaid vahel ka üksiku pere äparduse.", "scope": "Üks kanne Lowestofti 1525. aasta lisanimekirjas", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks üks kalurialev üldse kirja pandi", "text": "1523. aastal kiitis Inglise parlament heaks uue ilmaliku abiraha, millega taheti koguda 800 000 naela sõjaks Prantsusmaa ja Šotimaaga. Selleks tuli kirja panna kõik, kellel oli maad, vallasvara või vähemalt ühe naela suurune aastapalk. Nii sattus 1524. ja 1525. aastal Suffolki mererannaalev Lowestoft kuninga rullidesse nimehaaval – ja tänu sellele teame ühest 16. sajandi tavakogukonnast midagi enamat kui ainult mõisniku ja vikaari nime. Nimekirja kanti kaupmehi ja kalapüügiga tegelevaid rikkureid, aga ka sulaseid, palgatöölisi, käsitöölisi ja väikekaupmehi, kes tasusid vaid mõne penni.", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1", "hervey_suffolk1524" ] }, { "heading": "Meri, mitte adramaa", "text": "Rulli järgi ei olnud Lowestofti rikkaimad mehed suurpõllumehed. Viis alevi jõukaimat kaupmeest tegelesid peamiselt kalapüügi, kalasuitsutamise ja Põhjamere-üleste kaubavedudega; nende „vallasvara“ hulka kuulusid tõenäoliselt paadid, võrgud ja kaubavarud, mitte üksnes veised, lambad, nisu ja oder, mille järgi maamehi hinnati. Lowestofti majandus oli segamajandus: maad hoiti ja renditi välja, aga leib tuli merelt. Just sellepärast ei anna „vallasvara“ mõiste linnalises rannakogukonnas kunagi täit pilti sellest, millest inimesed tegelikult elasid.", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1" ] }, { "heading": "Rebenenud pärgament", "text": "Nimekiri ei ole terve. Transkribeerija Sydenham Hervey märkis 1910. aastal ilmunud väljaandes, et üks koht membraanil on ära rebenenud: kümne inimese varahinnangud ja maksed on loetavad, kuid nende nimed mitte, ja umbes 5 naela 15 šillingi väärtuses maksjad tunduvad täiesti kaduma läinud. Hervey lisas puudujäägi katteks väljavõtte teise aasta (1525) rullist. Nii näeb tavainimeste ajalugu tegelikult välja: osa inimesi on nimega kirjas, osa ainult summana, osa on kadunud – ja allika lünka ei tohi täita oletustega.", "sourceIds": [ "lowestoft_subsidy1", "hervey_suffolk1524" ] } ] }, { "id": "morebath-kirikuraamatupidaja-kula", "title": "Lammas kiriku nimel: Morebathi kogudus vikaar Trychay raamatus", "placeName": "Morebath, Devon, Inglismaa (Ühendkuningriik)", "minYear": 1520, "maxYear": 1574, "lat": 51.006, "lon": -3.474, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Morebathi küla ja St George'i kirikut, kus arveid peeti ja ette loeti – see ei ole ühegi konkreetse talu ega pere kodu asukoht.", "sourceIds": [ "binney1904_morebath", "wiki_voices_morebath", "wiki_morebath", "wiki_trychay" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Koguduse suurus", "value": "umbes 150–300 inimest, ligi 33 peret", "detail": "Duffy kirjeldab 16. sajandi Morebathi kui vaest ja eraldatud lambakasvatajate kihelkonda, mis teenis umbes 150 inimest 33 perekonnas; Morebathi külakirjelduse järgi ei elanud seal tollal ega hiljem rohkem kui 300 inimest umbes kolmekümnest perest. Sama sugukonnanimede ring – Norman, Tywell (Timewell), Hucly (Hurley), Morsse, Rumbelow, Robbyns, Webber, Borrage – kordub arvetes aastakümneid.", "scope": "Morebathi kihelkond 16. sajandil, mitte Devon tervikuna", "sourceIds": [ "wiki_voices_morebath", "wiki_morebath", "binney1904_morebath" ] }, { "label": "Kirikuvara oli elus", "value": "Pühakute „varud“ peeti lammaste, mitte raha kujul", "detail": "Iga altari ja pühaku (St George, St Sidwell, St Anthony, Jeesuse ja Neitsi Maarja varud) juurde kuulus lambakari, mille üksikuid loomi hoidsid kogudusemehed oma karjas. Arved loetlevad neid loom-loomalt: „Thomas Norman a yowe & a lame“, „John at Courte a yowe & no lame“; ühel aastal loeti kokku 25 vana lammast ja viis talle ning 36 naela villa. Kes looma kaotas, vastutas järgmisel aastal.", "scope": "Morebathi koguduse lambavarud 1520. aastatel", "sourceIds": [ "binney1904_morebath" ] }, { "label": "Naiste ja noorte oma kassa", "value": "Igal aastal valiti kaks „maydyn wardyns“ ehk neiu-eestseisjat", "detail": "Kõrvuti kiriku peaeestseisjatega valiti aastas kaks tütarlast, kes kogusid annetusi „neiuküünla“ ja hiljem hauakabeli valguse jaoks: 1528 Mary at Courte ja Margytt at Pole, 1529 Elizabeth Waterus ja Annys Rumbelow at Wode, 1530 Johanna Dore ja Alsyn Hucly, 1535 Crystyn Norman at Courte noorem ja Jone Isac. Samuti tegutsesid „yong men“ (noormeeste) eestseisjad ja viiemeheline nõukogu („the v men“), kes hoidis koguduse raha.", "scope": "Morebathi koguduse valitud ametikandjad 1527–1540. aastatel", "sourceIds": [ "binney1904_morebath" ] }, { "label": "Kirikuõlu kui rahastus", "value": "Ühelt õlleõhtult „kõik kulud maha arvatud“ mitu marka", "detail": "Koguduse peamine sissetulek oli kirikuõlu (church ale) kirikumajas, kus valmistati kodust õlut ja käisid mängumehed. Arved kirjutavad kasumi välja, näiteks „we made frely of our cherche ale all coste quytte iiij marks v s & j d“ – neli marka viis šillingit ja üks penn puhast tulu. Kulureal on aasta ringi vaha küünaldeks, kellanöörid, kellarasv ja kirikumaja üür neli penni aastas.", "scope": "Morebathi koguduse aastaarve, üksikud aastad", "sourceIds": [ "binney1904_morebath" ] }, { "label": "Reformatsioon arveraamatus", "value": "1549 müüdi kirikumaja kraam maha", "detail": "Trychay kirjutas, et 1549. aastal, kuningas Edward VI kolmandal valitsusaastal, müüdi jüripäeva eelõhtul kirikumaja vara „kogu koguduse nõusolekul“ – lauaplaat 23 šillingit 4 penni, plank, raudlatt, uhmer, praevardad, kolm puukaussi, vana kapp, viis tinapotti. Sama vikaar oli enne seda kakskümmend aastat juurutanud püha Sidwelli kultust ja hiljem varjas hiljuti ostetud kirikurüüsid, mitte ei hävitanud neid.", "scope": "Morebathi koguduse 1549. aasta kanne ja Trychay tegevus", "sourceIds": [ "binney1904_morebath", "wiki_trychay", "wiki_voices_morebath" ] }, { "label": "Küla ja kroon", "value": "Kogudus rahastas viie mehe saatmise 1549. aasta mässu", "detail": "Duffy uurimuse järgi toetas Morebathi kogudus viie oma mehe saatmist 1549. aasta palveraamatumässu Exeteri juurde. Arved näitavad ka hilisemat sõjaväevarustuse koormat: raudrüü vedu Londonist Baunton'i konstaablile seitsme šillingi eest, kiivri (salytt) voodri parandus, kolme piigi toomine Exeterist, ning 13 šillingit 4 penni Pole'i Johnile ja Edward Normanile Wode'ist „kuninganna teenimiseks“.", "scope": "Morebathi kogudus 1549 ja Elizabeth I aja arved", "sourceIds": [ "wiki_voices_morebath", "binney1904_morebath" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Üks vikaar, viiskümmend neli aastat", "text": "Christopher Trychay (hääldus umbes „Trickee“) määrati 1520. aastal Morebathi St George'i kiriku vikaariks ja jäi sinna oma surmani 1574. aastal. Nende viiekümne nelja aasta sisse mahtus neli monarhi – Henry VIII, Edward VI, Mary I ja Elizabeth I – ning Inglismaa usu täielik ümberkorraldamine. Trychay pidas kogu selle aja koguduse eestseisjate arveid ja luges neid kogudusele ette. Ta ei piirdunud summadega: raamatusse jõudsid vaidlused, pärandused, kadunud lambad, kellanöörid ja inimeste nimed. Just see teeb Morebathist ühe kõige paremini tuntud tavalise 16. sajandi Inglise küla – Eamon Duffy kirjutas nende arvete põhjal 2001. aastal raamatu „The Voices of Morebath“.", "sourceIds": [ "wiki_trychay", "wiki_voices_morebath", "binney1904_morebath" ] }, { "heading": "Kes selles raamatus nimeliselt seisab", "text": "Arveraamat ei loetle koguduse rahvast tervikuna – see loetleb neid, kes vastutasid millegi eest. Kirja lähevad peaeestseisjad ja üksikute pühakuvarude eestseisjad, kirikulammaste hoidjad, pärandust jätnud inimesed, võlglased ja iga-aastased valitud noormeeste ning neiude eestseisjad. Nii seisavad kõrvuti John Norman at Court, Willm Tywell at Come, Ric. Hucly, Geffery More, Robt at Hayne, Alsyn zaer ja lesk Margytt of Borston. Sissekanded on isikulised kuni piinlikkuseni: Richard Robynsile hüvitati vürtsi, õlu ja küünlad, mis ta ostis „oma ema ümber, kui too haigena lamas“.", "sourceIds": [ "binney1904_morebath" ] }, { "heading": "Vaene lambakasvatajate kihelkond", "text": "Morebath asub Devoni ja Somerseti piiri lähedal Exmoori serval, kõrgel ja karmil maal. Kogudus elatus lammastest ja kiriku majandus käis samamoodi: pühakute nimel peeti karja, villa müüdi, tallesid anti üksteise hoolde. Rahakassat täitsid kirikuõlled kirikumajas. Kui 1530. aastatel kadus koguduse kloostrist maaisand ja tema asemele tulid kloostrite kaotamisest kasu lõikavad spekulandid, jäi kogudus ilma varasemast heatahtlikust maaomanikust. Trychay käsikirjad on Morebathi kohta peaaegu ainsad 16. sajandi allikad, mis üldse alles on: enamik kihelkonna arhiivimaterjali hävis Teises maailmasõjas Exeteri pommitamises.", "sourceIds": [ "wiki_morebath", "wiki_voices_morebath", "wiki_trychay", "binney1904_morebath" ] } ] }, { "id": "vindolanda-kirjutustahvlite-kindlus", "title": "Kindlus, kus kirjad puukoorele ellu jäid", "placeName": "Vindolanda kindlus Stanegate'i teel, tänapäeval Bardon Mill, Northumberland, Ühendkuningriik", "minYear": 92, "maxYear": 105, "lat": 54.9911, "lon": -2.3608, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Vindolanda kindluse muistist Bardon Millis. See on ligikaudne kaardimärk, mitte kellegi kodu asukoht: sellel künkal ehitati üksteise peale üheksa kindlust ning inimesed elasid nii kindluse müüride sees kui ka väljaspool, laiali Stanegate'i tee ääres.", "sourceIds": [ "wiki-vindolanda", "wiki-vindolanda-tabulad", "rib-tabvindol154", "rib-tabvindol291", "rib-tabvindol301", "rib-tabvindol190", "rib-tabvindol343", "rib-tabvindol346" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Puust ja punutud vitstest kindlus, põrandal paks sõnajalakiht", "detail": "Teine puitkindlus rajati dendrokronoloogia järgi 92. aastal või vahetult pärast seda ja oli umbes kaks korda esimesest suurem. Väljakaevatud osa ülemuse majast (praetorium) koosneb viieteistkümnest ruumist; seinad olid vitstest ja savist, põrandad kõvaks tambitud savist ning kaetud 0,7–0,8 meetri paksuse sõnajalast „vaibaga“, mida ilmselt vahetati kord aastas. Just see sõnajalakiht hoidis alles metalli, nahka ja kirjutustahvleid. Sisehoovis oli 10,75 × 3,13 × 1,26 m suurune veepaak.", "scope": "Vindolanda teise puitkindluse väljakaevatud osa, eeskätt ülemuse maja; ei kirjelda tavasõduri kasarmut ega kohalike britannide elamuid.", "sourceIds": [ "wiki-vindolanda" ] }, { "label": "Kogukonna suurus", "value": "752 meest paberil, kohal 296, teenistuskõlblikke 265", "detail": "18. mai koosseisuaruanne (u 92–97) loeb Esimese Tungri kohordi puhtaks arvuks 752 meest, sh 6 tsenturiooni. Ära oli 456 meest: 46 kuberneri ihukaitses, 337 Coria's (Corbridge), üks tsenturioon Londinium'is, ülejäänud muudel käikudel. Kohal oli 296 meest, neist 15 haiget, 6 haavatut ja 10 silmapõletikuga — teenistuskõlblikke jäi 265. Peale sõdurite elasid siin nende pered, orjad ja teenijad, keda aruanne ei loenda.", "scope": "Ühe kohordi ühe päeva aruanne Vindolandas; mitte kindluse kogu elanikkond ega Hadrianuse müüri garnisonide keskmine.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol154" ] }, { "label": "Toit ja jook", "value": "Oder, keldi õlu, vein, kalakaste ja searasv — päevade kaupa kirja pandud", "detail": "Ülemuse majapidamise arveraamat (97–105) loetleb 19.–25. juuni oste: otra 4–6 modiust päevas, keldi õlut (cerv esa) 2–3 modiust, veini kuni 1 modius ja 14 sextariust, hapuveini 2 sextariust, kalakastet (muria) 1,5 sextariust ja searasva 10 sextariust. Ostud käisid sageli „Privatuse kaudu“. Ühes teises kirjas palub orjadest kirjasaatja Saturnaalide puhuks kaupa 4–6 assi eest ja rediseid vähemalt poole denaari eest — sama laua teine, vaesem ots.", "scope": "Prefekt Cerialise majapidamise arve ja ühe orja ostusoov; ülemuse laud ei ole tavasõduri ega kohaliku talupoja toidulaud.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol190", "rib-tabvindol301" ] }, { "label": "Riie ja jalanõud", "value": "Sokid, sandaalid ja aluspüksid saadeti pakiga", "detail": "Üks kiri teatab, et saatja on läkitanud paare villaseid sokke (udones), kaks paari sandaale (soleae) ja kaks paari aluspükse (subligaria) ning palub tervitada nimeliselt telgikaaslasi. Tahvlid on ühtlasi ainus kindel tõend selle kohta, et Rooma sõdurid kandsid aluspükse. Põhjapiiri niiskes ja külmas kliimas polnud sokid luksus.", "scope": "Üks kirjapakk ühele Vindolanda sõdurile; tahvli dateering on 104–120, seega vahemiku lõpuaastad või vahetult pärast neid.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol346", "wiki-vindolanda-tabulad" ] }, { "label": "Töö", "value": "Kingsepad, arstid, sauna hoidja, krohvijad, vankri- ja ahjuparandajad", "detail": "Tahvlid nimetavad kindluses tehtud töid: sauna hoidja, kingsepad, ehitustöölised, arstid, vankrite ja ahjude hooldajad ning krohvimistööle määratud mehed. Arveraamat mainib metsas töötavaid härjaajajaid (bubulcarii) ja sigade eest hoolitsevat Luccot. Kirjade rohkus näitab, et lugeda ja kirjutada oskas siin väga palju inimesi.", "scope": "Vindolanda tahvlitel nimetatud ametid; ametinimetuse olemasolu ei ütle, kui palju selliseid töötegijaid kindluses korraga oli.", "sourceIds": [ "wiki-vindolanda-tabulad", "rib-tabvindol190" ] }, { "label": "Raha ja kauplemine", "value": "5000 modiust teravilja, 170 nahka, käsiraha 300 denaari", "detail": "Kaupmees Octavius kirjutab Candidusele, et on ostnud umbes 5000 modiust teraviljapäid ja vajab hädasti sularaha — vähemalt 500 denaari —, muidu kaotab umbes 300 denaari suuruse käsiraha. Tal on valmis 170 nahka ja 119 modiust pekstud õlleodra linnaseid; nahad ootavad Cataractonium'is, kuid ta ei läinud neile järele, sest teed olid halvad ja ta ei tahtnud vedulooma vigastada. Kiri näitab, et kindluse ümber tegutses tsiviilkäitumisega varustajate võrgustik.", "scope": "Üks eraärikiri; dateeritud 104–120, seega vahemiku lõpuaastad või vahetult pärast neid. Summad on ühe tehingu omad, mitte piirkonna hinnastatistika.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol343" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Ühel päeval 31 meest 296-st tööst väljas, neist 10 silmapõletikuga", "detail": "Sama koosseisuaruanne loeb kohalolijate seas 15 haiget, 6 haavatut ja 10 silmapõletikku põdejat (lippientes) — kokku 31 meest 296-st ehk umbes iga kümnes. Silmapõletik oli suitsuses, tolmuses ja tihedalt asustatud kasarmus tavaline häda. Tahvlid nimetavad kindluses töötanud arste (medici).", "scope": "Ühe päeva seis ühes kohordis; ei ole aastane haigestumus ega suremusnäitaja.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol154", "wiki-vindolanda-tabulad" ] }, { "label": "Kirjutamine", "value": "Postkaardisuurused puulehed, 20 × 8 cm, tint söest ja kummiaraabikust", "detail": "Kirjutati kohalikust kasest, lepast ja tammest lõigatud 0,25–3 mm paksustele lehtedele, tüüpiline mõõt 20 × 8 cm. Leht murti keskelt kokku nagu voldik ja kirjutati sisepindadele söest, kummiaraabikust ja veest segatud tindiga. 1970.–1980. aastatel kaevati välja ligi 500 tahvlit, 2023. aasta seisuga on neid üle 1700. Tahvlid pärinevad kindluse perioodidest 2 ja 3 ning enamik kirjutati enne 105. aastat.", "scope": "Vindolanda tinditahvlite materjal ja leiuhulk; puutahvleid on leitud 20 Rooma-aegsest kohast Britannias, kuid enamasti teistsuguseid stiiluse-tahvleid.", "sourceIds": [ "wiki-vindolanda-tabulad" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kuidas ühe piirikindluse post ellu jäi", "text": "Vindolanda oli Rooma abivägede kindlus Stanegate'i teel, umbes kolmveerand sajandit enne Hadrianuse müüri rajamist. Arheoloogia järgi elati siin umbes 85. aastast 370. aastani, kuid selle setting'u kitsas vahemik 92–105 tuleb ühest väga täpsest asjaolust. 92. aastal või vahetult pärast seda ehitati teine puitkindlus, mille põrandaid kattis paks sõnajalakiht, ja 104. aastal kästi siin paiknenud Batavi kohordil minna Traianuse teisele Daakia sõjaretkele. Kindlus lammutati, väärtasjad viidi kaasa ja prügi põletati lõketel. Nende lõkete hulka visati ka kirjutustahvlid — ja juhuslik vihmasadu kustutas tule enne, kui need ära põlesid. Nii jäi märja hapnikuvaba pinnasesse alles ligi kaks tuhat õhukest puulehte, millele oli kirjutatud tindiga. Enamik neist kirjutati enne 105. aastat. Väljaspool seda vahemikku tahvlite tunnistust Vindolanda kohta enam samal moel ei ole.", "sourceIds": [ "wiki-vindolanda", "wiki-vindolanda-tabulad" ] }, { "heading": "Mida kirjad päevast päeva räägivad", "text": "Üks tahvel on ühe kevadpäeva koosseisuaruanne: Esimese Tungri kohordi paberitel on 752 meest, aga kohal ainult 296, sest 337 on Coria's, 46 kuberneri ihukaitses ja üks tsenturioon Londinium'is. Kohalolijate seas on 15 haiget, 6 haavatut ja 10 silmapõletikuga — teenistuskõlblikke jääb 265. Teine tahvel on ülemuse majapidamise arveraamat, kus juunikuu päevad on kirjas kaupa: oder, keldi õlu, vein, hapuvein, kalakaste, searasv, ostud „Privatuse kaudu“. Kolmandas kirjas saadab keegi sõbrale sokid, kaks paari sandaale ja kaks paari aluspükse ning palub nimepidi tervitada telgikaaslasi. Neljandas kirjutab kaupmees Octavius, et on ostnud viis tuhat modiust teraviljapäid, vajab hädasti viitsada denaari ja et nahad seisavad Cataractonium'is, sest teed on liiga halvad, et vedulooma sinna saata. Tahvlitelt saab kokku ka kindluse ametinimekirja: kingsepad, arstid, sauna hoidja, ahjude ja vankrite parandajad, härjaajajad metsas, sigade eest hoolitsev Lucco.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol154", "rib-tabvindol190", "rib-tabvindol346", "rib-tabvindol343", "wiki-vindolanda-tabulad" ] }, { "heading": "Kes siin kirjutas ja kes ei kirjutanud", "text": "Kõige tuntum tahvel on Claudia Severa kutse Sulpicia Lepidinale, prefekt Flavius Cerialise naisele: tule 11. septembril mu sünnipäevale, „õde, mu kalleim hing“. Kirja põhitekst on kirjutatud professionaalse käega — arvatavasti majapidamise kirjutaja —, aga lõputervitus on Severa enda käega ja on ühtlasi peaaegu kindlasti vanim teadaolev naise kirjutatud ladinakeelne tekst. See on ka hea meeldetuletus, kelle hääl siin säilis. Tahvlite suurim rühm on prefekti arhiiv: ohvitseri, tema naise ja laste asjad, sealhulgas laste koolitükid. Orjade hääl tuleb läbi harva ja lühidalt — üks kiri palub Saturnaalideks rediseid poole denaari eest ja on saadetud ühelt orjalt teisele, prefekt Genialise orjale Candidusele. Kohalikest britannidest on juttu vaid põgusalt ja siis halvustava sõnaga Brittunculi, „britikesed“. Kindluse ümber elanud kohalike enda nimed, majad ja söögilaud tahvlitesse ei jõudnud.", "sourceIds": [ "rib-tabvindol291", "rib-tabvindol301", "wiki-vindolanda-tabulad", "wiki-vindolanda" ] } ] }, { "id": "kili-bikini-pagulased", "title": "Saar ilma laguunita: Bikini rahvas Kilil", "placeName": "Kili (Kōle) saar, Ralikaheliku lõunaosa, tänapäeval Marshalli Saared", "minYear": 1948, "maxYear": 1978, "lat": 5.6461, "lon": 169.1283, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab Kili saare ligikaudset keset, mitte ühegi konkreetse pere maja. Saar on umbes 81 hektarit ja kogu kogukond elas ühes külas, kuid punkt on kaardimärk, ei enamat.", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-kili", "wiki-bikini-atoll" ], "eraIds": [ "industrial", "modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Uus küla saarel, kus enne ei elanud keegi – ehitatud 1948. aasta sügisel kahe tosina bikinilase ja kaheksa Ameerika mereväe ehitaja poolt", "detail": "1948. aasta juunis valis Bikini kogukond hääletusel Kili (Wotho ja Ujae asemel), sest Kilil ei olnud oma iroij'i ehk ülempealikku, kelle võimu alla nad oleksid pidanud minema. Septembris saadeti kaks tosinat meest kaheksa mereväe ehitajaga (Seabees) maad puhastama ja elamurajooni püsti panema. 2. novembril 1948 saabus saarele 184 inimest – see oli nende kolmas ümberasumine kahe aastaga.", "scope": "Kili küla rajamine 1948; arv 184 on Niedenthali esitatud saabunute arv, mitte hilisem rahvaarv", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-kili" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Kopra, kookospähkel, leivapuu, laim ja banaan – ning sisse toodud konserv, sest saarel kasvav toit ei jätkunud", "detail": "Kili annab kohalikku toitu tähtsuse järjekorras: kookos, laim, leivapuu, kõrvits, banaan, papaia, suhkruroo. Peamine müügitoode oli kopra. Kuna saar ei tootnud piisavalt toitu, muutus USDA konservide sissevedu Niedenthali sõnul ellujäämise hädavajalikuks tingimuseks. Jaanuaris 1955 ei suutnud usalduspiirkonna laevad tormises meres toitu maha laadida ja inimesed kannatasid taas nälga; järgmisel aastal läks olukord veelgi halvemaks ning kord tuli hädaabipakk lennukilt alla visata.", "scope": "Kili saare toit ja varustus 1948–1960 Niedenthali ja Kili ülevaate järgi; mitte kogu Marshalli Saarte toidulaud", "sourceIds": [ "wiki-kili", "niedenthal-1997-bikini" ] }, { "label": "Töö ja meri", "value": "Kalapüük ja purjetamine muutusid võimatuks: laguuni pole ja saart piiravad enamiku aastast 3–6 meetri kõrgused lained", "detail": "Bikinil oli 23 saart ümber 594 km² suuruse rahuliku laguuni ja püügiviise oli üle kahekümne viie, õngenöör keerati kookoskiust. Kili on üksik saar umbes kolmandiku ruutmiili maismaaga ja ilma laguunita: enamiku aastast on selle ümber 10–20 jala kõrgused lained, mis võtavad ära nii kalapüügi kui kanuudega sõitmise. Laevaga pole saarele nelja kuud aastas üldse võimalik jõuda. 1949. aastal kingiti kogukonnale 40-jalane laev kopra vedamiseks Kili ja Jaluiti vahel; 1951 paiskas murdlaine selle täislaadungiga Kili rifile ja laev hukkus.", "scope": "Kili meretingimused ja koprapaadi hukk; Bikini püügiviiside võrdlus pärineb Bikini kirjeldusest, mitte Kili elust", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-kili", "wiki-bikini-atoll" ] }, { "label": "Raha", "value": "1957. aasta leping: 25 000 dollarit sularaha ja 300 000 dollari fond – umbes 15 dollarit inimese kohta aastas", "detail": "1957 kirjutasid bikinilased ilma ühegi juristi abita alla lepingule, mis andis USA-le täieliku kasutusõiguse Bikini atollile ja loobus tulevastest nõuetest. Vastu said nad kasutusõiguse Kilile ja mõnele Jaluiti saarele, 25 000 dollarit sularaha ning 300 000 dollari suuruse fondi, mille poolaasta intress oli umbes 5000 dollarit – see teeb umbes 15 dollarit inimese kohta aastas.", "scope": "1957. aasta lepingu tingimused Niedenthali järgi; summa inimese kohta on selle allika arvutus", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini" ] }, { "label": "Ilm ja õnnetused", "value": "Taifuun Lola 1957 rikkus saagi ja uputas varustuslaeva, Ophelia 1958 laastas Jaluiti satelliitküla", "detail": "Kuna toitu jäi väheks, andis USA 1956 bikinilastele satelliitküla Jaluiti atollil kolmkümmend miili põhja pool ja kolm perekonda kolisid sinna; 1957 vahetusid pered, et koprat müügiks toota. 1957. aasta lõpus tabas Kilit taifuun Lola, mis kahjustas saaki laialdaselt ja uputas bikinilaste varustuslaeva. 1958 hävitas taifuun Ophelia Jaluiti ja teised lõunaatollid ning Jaluitil elanud bikinilased pidid Kilile tagasi kolima.", "scope": "1956–1960 Kili ja Jaluiti satelliitküla Niedenthali järgi", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kuidas siia jõuti", "text": "1946. aasta veebruaris tuli Marshalli Saarte sõjaväeline kuberner Bikinile ja palus pärast pühapäevast jumalateenistust, et inimesed lahkuksid ajutiselt oma atollilt, et Ameerika saaks katsetada aatomipomme 'kogu inimkonna hüvanguks'. Juda, kogukonna juht, vastas pärast pikka ja kurba arutelu, et kui see toob Jumala õnnistusel kasu kogu inimkonnale, siis ta rahvas läheb mujale. 167 inimest viidi mereväe maabumislaevaga Rongeriki atollile, mida marshallased ise pidasid elamiskõlbmatuks – liiga väike, vähe vett ja toitu, ja pärimuse järgi elas seal kuri vaim Litubora. Toiduvarud lõppesid kiiresti, laguuni kalad tekitasid mürgistust ning inimesed hakkasid nälga jääma. 1948. aasta märtsis viidi nad Kwajaleini, kus nad elasid telkides lennuraja kõrval rohuribal, ja novembris Kilile. Bikinil plahvatas 1946–1958 kokku 23 tuumaseadeldist, nende hulgas 1. märtsil 1954 viieteistkümne megatonnine Bravo.", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-bikini-atoll" ] }, { "heading": "Igapäev saarel, mida hakati kutsuma vanglaks", "text": "Kili on tasane korallisaar, kõrgeim punkt kolm meetrit. Bikinil mõõdeti rikkust maa järgi: maa kuulus klannile (bwij), ühiskond oli matrilineaarne ja maa päris ema kaudu, ning kihistus käis iroij'ist (pealik) alap'i (klannipea) ja dri-jerbal'ini (maaharija). Kilil see kord murdus – maad, mille järgi rikkust mõõdeti, oli vähe ja see ei olnud nende oma. Kilon Bauno, kes hiljem oli bikinilaste iroij ja tol ajal nõukogu liige, meenutas Kwajaleini aega: hirmu pidevalt maanduvate lennukite ees, kitsust ja seda, et kõige jaoks tuli sõjaväelt luba küsida. Kolimiste kohta ütles ta, et nad olid väsinud pidevast 'kohanemisest, kohanemisest, kohanemisest', ja mõnel päeval jäi söömata, sest töö ja mure käisid koos. Mõned vanemad inimesed uskusid, et Kili oli kunagi kuningate matmispaik ja seetõttu vaimudest raske koht; saart hakati nimetama vanglaks.", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-bikini-atoll" ] }, { "heading": "Lubadused ja tagasitulek, mis luhtus", "text": "1968. aasta juunis lubas president Lyndon B. Johnson avalikult 540 Kilil ja teistel saartel elavale bikinilasele, et nad võivad koju minna, ja käskis Bikini asustada 'kõige võimaliku kiirusega'. 1972 said kookospalmid maha pandud ja mõned pered kolisid tagasi. Pero Joel, üks nendest, kirjeldas rõõmu: ta töötas Eneul ja Bikinil, istutas ja rohis, jõi kookospiima ja sõi pandanust, sest laevad käisid harva ja kohalikust toidust tuli elada. Siis hakkasid teadlased ütlema, et saar on ikkagi 'mürgitatud' – marshallased kasutasid radioaktiivsuse kohta sõna 'mürk'. 1977 ületas strontsiumi tase Bikini kaevuvees USA piirmäärad ja saarel elanud enam kui saja inimese tseesiumikoormus oli üksteist korda tõusnud. 1978. aasta aprillis olid mõõtmised paljudel 139 inimesest lubatust selgelt kõrgemad ja septembris evakueeriti nad taas – suur osa Bikini rahvast jäi Kilile.", "sourceIds": [ "niedenthal-1997-bikini", "wiki-bikini-atoll" ] } ] }, { "id": "kamandura-kikuju-sundkula", "title": "Aken, mis pidi vaatama valvetorni poole", "placeName": "Kamandura küla Limurus, Kiambu maakond, tänapäeval Keenia", "minYear": 1953, "maxYear": 1960, "lat": -1.1053, "lon": 36.6407, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Kamandura ligikaudset asukohta Limuru piirkonnas Kiambu maakonnas. Hädaolukorra aegse küla täpne plats ei ole allikas kaardistatud – punkt on kaardimärk, mitte ühegi pere hütt.", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization", "blacker-guardian-maumau", "wiki-mau-mau" ], "eraIds": [ "modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Hütt suletud külas, kaks akent kohustuslikult valvetorni poole; ümber okastraat ja teritatud vaiadega kraav", "detail": "Punitiivsed külad piirati okastraadiga ja kraaviga, mis oli umbes kümme jalga sügav ja viisteist jalga lai ning vooderdatud jämedate teritatud vaiadega. Ideaalis rajati küla nõlvale nii, et valvepost (Home Guard post) oli harja peal ja majad ridades allpool; mõnda külla pääses ainult tõstesilla kaudu. Sophia Wambui Kiarie kirjeldas, et hüti kaks akent pidid olema posti poole: hommikul tuli aknad avada, põrand pühkida ja tuhk maha panna, ning valvurid vaatasid binokliga, kelle aken on kinni, ja saatsid siis mehed kohale.", "scope": "Punitiivsete külade projekt Briti plaanidokumentide järgi ning Sophia Wambui Kiarie mälestus Kamandurast; mitte kõigi 854 küla ühesugune plaan", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] }, { "label": "Päev ja öö", "value": "Liikumiskeeld kella 21-st 5-ni, mõnikord pikendatud kuni 23 tunnini ööpäevas või seitsmeks päevaks järjest", "detail": "Valvurid keelasid öösel hüttidest väljumise ja karistasid, kui aknast paistis tuli – Agnes Wanjiru Mwangi meenutas, et Briti ohvitser sõitis Land Roveriga mäeharjal ja otsis majade vahelt tulesid. Esther kirjeldas seitsmepäevast keeldu: ust ega akent ei tohtinud avada, muidu oleks tulistatud, ja kuna ühiskäimlad olid õues, tuli hädad ära teha samas ruumis pere silme all. Sophia sõnul ei tohtinud koguneda rohkem kui kaks inimest ja naabri juurde ei mindud; kui soola polnud, saadeti lapsed sõnumitoojaks.", "scope": "Suulised tunnistused kolmelt naiselt (Kamandura, Kamatu, Murang'a piirkond) 2019. aastal antud intervjuudest; kirjeldavad nende külasid, mitte kõiki külasid", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] }, { "label": "Karistus ja hirm", "value": "Katuste süütamine kaheksa paiku õhtul, kui pere sõi õhtust – ja kohustuslikud koosolekud (baraza), kus oodati ülestunnistusi", "detail": "Sophia kirjeldas, kuidas valvurid põletasid nende hüttide katuseid, kelle elanikke kahtlustati metsavõitlejate abistamises. See toimus järjekindlalt kella kaheksa paiku õhtul, kui pered olid kodus söömas. Kuna hütid olid tihedalt koos, võis tuul viia tule naaberkatusele – inimesed rebisid katuselt rohu maha, et tuli edasi ei läheks, ja ehitasid varahommikul uuesti. Liikumiskeelu ja toidu kinnipidamise kõrval peeti kohustuslikke propagandakoosolekuid, kus surve oli rääkida oma seotusest liikumisega; kuberner Baring kiitis 1955. aasta augustis, et naised annavad koosolekutel palju teavet.", "scope": "Sophia tunnistus oma külast ja koloniaalarhiivi kirjavahetus; mitte kõigi külade igapäevane praktika", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] }, { "label": "Liikumisluba", "value": "Kipande ehk isikutunnistus anti peamiselt neile, keda võim pidas lojaalseks – ilma selleta ei saanud tööle minna", "detail": "Passiraamatud lubasid vabalt liikuda ja neid anti eelkõige neile, kes pidid tööle jõudma, kuid passikäsk ütles selgelt, et neid saavad lojaalsed aafriklased kui osa tasustamissüsteemist. Külad ise jaotati 'heaks' ja 'halvaks' osaks: lojaalsed said paremad tingimused ja kahtlusalustele piirati liikumist – kaks rühma elasid kõrvuti, nii et vaeses osas oli teise osa hüved iga päev näha. Passiorganisatsioon suleti alles 1959. aasta detsembris, kuigi sõjategevus oli praktiliselt lõppenud 1956.", "scope": "Briti koloniaaladministratsiooni passi- ja külaplaneerimisdokumendid; kirjeldab poliitikat, mitte ühegi konkreetse pere olukorda", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] }, { "label": "Kui palju inimesi", "value": "Umbes 1,2 miljonit keenialast asustati sunniviisiliselt ümber; oktoobriks 1955 oli 854 suletud küla", "detail": "Külade rajamine algas 1953 ja laiendati laialdaselt 1954, koondades peamiselt gĩkũyũ, embu ja meru piirkondade inimesed 854 suletud külla. Mõned neist olid varem olemas, enamik rajati ja kindlustati uuena. Demograaf John Blacker hindas aastate 1949–1959 'ülesuremuse' 30 000 – 60 000 vahele, ümmargune arv 50 000, ja tema arvestuse järgi oli neist rohkem kui pool, umbes 26 000, alla kümneaastased lapsed, mille põhjus oli suuresti just külade rajamine.", "scope": "Kogu hädaolukorra piirkond Kesk- ja Rift Valley provintsis, mitte Kamandura üksi; surmade arv on demograafi hinnang, mitte loendus", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization", "blacker-guardian-maumau" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Miks küla üldse tekkis", "text": "9. oktoobril 1952 lasti keset päeva autos maha ülempealik Waruhiu, üks Briti võimu tugevamaid toetajaid, ja see andis kuberner Evelyn Baringile viimase tõuke hädaolukorra väljakuulutamiseks. Maa oli tüli juur: 1930. aastate Carteri maakomisjoni järel võttis valitsus Kesk-Keenias ja Rift Valleys umbes seitse miljonit aakrit viljakat maad 'valgeteks mägismaadeks' ainult eurooplaste asustamiseks, ja kikujud Kiambu, Nyeri ja Murang'a aladel olid selle kõige valusamalt tundnud. Kui Kenya Maa ja Vabaduse Armee (brittide nimetuses Mau Mau) hakkas metsadest lööke andma, valis koloniaalvõim vastuseks 'külastamise' – inimeste kokku ajamise suletud küladesse. Mudel ei olnud uus: see tuli Malaya 'uutest küladest' ja veel varem Birmast, ja idee oli lihtne – kui tsiviilelanik on aia taga, ei jõua toit ega teave metsameheni.", "sourceIds": [ "wiki-mau-mau", "rebisz-2024-villagization" ] }, { "heading": "Elu aia taga", "text": "Sophia Wambui Kiarie, kes viidi Kamandura külla 1953. aastal, joonistas 2019. aastal intervjuuks paberile oma küla nii, nagu ta seda mäletas: elamuosad, koht, kus valvurid varusid hoidsid, ja naabrite perekonnanimed, mida ta veel teadis. Ta juhtis eraldi tähelepanu ülal olevale valvepostile ja mitmele vaatetornile: torn oli mäel ja sealt nähti kogu küla ära. Kolimine tähendas tema sõnul, et 'kõik oli muutunud… siin sa ei mängi, sa ei tee lärmi. Ei. Sa jääd oma majja. Sosinal.' Grace Njoki Kanguniu kirjeldas Kamatu küla kahe väravaga, mille juures seisid ohvitserid, ja väravat, mida nööriga alla lasti, kui keegi pidi sisse või välja. Esther ütles otse: 'Meile öeldi, et meid kaitstakse, aga me tundsime end nagu kinnipidamislaagris, sest midagi ei saanud teha… me nägime välja nagu puuris inimesed.' Ametlikud fotod, mida infoosakond levitas, näitasid samal ajal külaplatse, poekesi ja teed joovaid naisi – need pildid olid tehtud lojaalsete külade jaoks.", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] }, { "heading": "Naised keskel", "text": "Briti võim eeldas algul, et naised jäävad liikumisest kõrvale, kuid 1953. aastaks oli selge, et nad kandsid metsavõitlejatele toitu, laskemoona, ravi ja teavet – neid nimetati liikumise 'silmadeks ja kõrvadeks' ning ka selgrooks. Taastusameti volinik Thomas Askwith kirjutas 1954. aastal, et 'naiste ümberkasvatamine on tähtsam kui meeste, kui järgmine põlvkond on mõeldud päästa'. Seetõttu koondus surve just naistele ja tüdrukutele: nende päev, öö, aken ja külaskäik naabri juurde olid reguleeritud. Ja külad andsid ikkagi edasi: Grace W. Mwathe ja Susan Wanjiru Giteru rääkisid, kuidas naised riskisid, viisid toitu külast välja ja peitsid selle lähedusse, et võitlejad selle üles leiaksid. Lapsed liikusid pimedas paremini kui täiskasvanud ja neid kasutati sõnumitoojatena – oskus, mis oli varem õpitud metsavõitlejate juures käies.", "sourceIds": [ "rebisz-2024-villagization" ] } ] }, { "id": "tipperah-kula-naljaaeg-1943", "title": "Riisi hind ja tühjad turud: Bengali küla näljaaastal", "placeName": "Tipperah (Comilla) ringkonna küla Brahmanbaria turu lähedal, tänapäeva Bangladesh", "minYear": 1943, "maxYear": 1944, "lat": 23.96, "lon": 91.11, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Brahmanbaria turulinna juures Tipperah ringkonnas, mille kohta näljahädakomisjon esitas kuised riisihinnad. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega konkreetse küla asukoht.", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Riisi hind turul", "value": "Jaanuar 1943: Rs 9/8/0 maundi (u 37 kg) eest; aprill 1943: Rs 31/0/0", "detail": "Need on näljahädakomisjoni tabelis toodud kuu viimase nädala miinimumhinnad Tipperah ringkonna Brahmanbaria turul; tegelikud hinnad olid komisjoni sõnul sageli kõrgemad ja riisi ei olnud alati isegi nende hindadega saada. Võrdluseks oli jämeda riisi hulgihind Kolkatas aprillis 1938 Rs 3/4/0 maundi eest. 11. mail 1943 teatati naaberringkonnast Noakhalist hinnast Rs 43 maundi eest.", "scope": "Brahmanbaria turu miinimumhinnad 1943. aastal, mitte kogu Bengali ega kogu India hinnatase", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945" ] }, { "label": "Maa ja töö", "value": "Pooled maast elatuvad perekonnad olid maata või alla 2 aakriga; u 2 miljonit perekonda elas põllutöölise palgast", "detail": "Komisjon hindas, et maaharimisest elatus Bengalis u 7,5 miljonit perekonda, kellest pooled kas ei omanud maad või pidasid alla kahe aakri; umbes 2 miljonit perekonda ehk u 10 miljonit inimest elas peamiselt põllutöölise palgast ja umbes miljon perekonda oli bargadar ehk saagijagamise rentnik. Bengali maamaksukomisjon (1940) leidis, et perekonna talutavaks äraelamiseks kuluks vähemalt viis aakrit, ainult aman-riisi kandval maal umbes kaheksa. Riis kattis 26 miljonit aakrit 29 miljonist haritud aakrist; tähtsaim rahakultuur oli džuut.", "scope": "Bengali provintsi maaharijate perekonnad 1939.–1941. aasta uuringute ja rahvaloenduse põhjal, mitte üks küla", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Riis andis 75–85% päevatoidust, kala oli teine tähtsaim toit", "detail": "Bengal oli komisjoni sõnadega 'riisikasvatajate ja riisisööjate maa'. Ärimees M. A. Ispahani tunnistas komisjonile, et Bengali maaharijal olid juba enne sõda 'kolm kuud pidusööki, viis kuud äraelamist ja neli kuud nälga'. 1943.–1944. aastal oli ka kala kallis ja nappis, sest paadikeeld ja kalurite endi suremus lõid kalapüügi segi. Supiköökide vedel puder andis parimal juhul 600–800 kalorit täiskasvanule ja umbes poole sellest lapsele; sellesse pandi harjumatut bajra-hirssi, mille kohta räägiti laialt, et see teeb haigeks.", "scope": "Bengali maaelanike toit ja 1943. aasta abiköögid, mitte jõukamate linnaperede laud", "sourceIds": [ "wiki-bengal-famine-1943", "fic-bengal-1945" ] }, { "label": "Maja ja mis sellest müüdi", "value": "Bambusest ja mudast onn; näljaajal müüdi maha uksed, aknad ja katuseplekk", "detail": "Komisjon kirjeldas, kuidas külatöölised ja käsitöölised müüsid enne täielikku nälgimist maha majapidamisnõud, ehted, tööriistad, riided, koduloomad ja oma eluaseme osad — uksed, aknad ja laineplekist katuse — 'kõrilõikaja hindadega' jõukamatele naabritele. Hiljem eraldati riigilt Rs 10 lakhi toetusi, et kodutud saaksid onnid uuesti üles ehitada. 1942. aasta oktoobri tsüklon ja tormilained hävitasid või kahjustasid 527 000 maja ja 1900 kooli ning 7400 küla.", "scope": "Bengali vaeste külamajapidamised 1943.–1944. aastal ja 1942. aasta tsükloni kahjud rannikuringkondades", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ] }, { "label": "Riided", "value": "Kanga hind rohkem kui neljakordistus 1943. aasta keskpaigaks; jagati 1,6 miljonit riideeset", "detail": "Sõjatööstusele müüdud kanga tõttu tekkis maal 'kangapuudus': hinnad olid 1942. aasta lõpuks enam kui kolmekordistunud ja 1943. aasta keskpaigaks enam kui neljakordistunud. Komisjon kirjutas, et osa hädalisi oli kaltsudes, mõnel ei olnud riideid üldse ja enamik hädaliste lapsi oli täiesti paljas; valitsus ja abiorganisatsioonid jagasid 1 600 000 riideeset ja umbes 600 000 tekki, sest novembris algav jahedam aeg oli tulemas.", "scope": "Bengali maapiirkondade vaesed ja 1943. aasta abijagamised, mitte linnade keskklass", "sourceIds": [ "wiki-bengal-famine-1943", "fic-bengal-1945" ] }, { "label": "Haigused ja vesi", "value": "Malaaria oli suurim tapja; kuni kolmandik külakaevudest oli katki", "detail": "Juulist 1943 juunini 1944 oli malaariasse surnute kuine arv keskmiselt 125% suurem kui eelneva viie aasta keskmine. Surmad tipnesid detsembris 1943; Tipperah ringkonnas oli detsembri surmade arv 272% üle viie aasta keskmise ja kõrge suremus kestis kogu 1944. aasta esimese poole, sest abi jõudis kohale hiljem ja napimalt kui naaberringkonnas Chittagongis. Joogivesi tuli suurtest savitiikidest, jõgedest ja puurkaevudest, kuni kolmandik olemasolevatest kaevudest oli remondita. Arstiabi ja malaariatõrjevahendid suunati sõjaväele ja 'prioriteetsetele klassidele'.", "scope": "Tipperah ja Chittagongi ringkonna suremus 1943–1944 ning Bengali maapiirkondade veevarustus, mitte kogu India", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ] }, { "label": "Kool ja lugemisoskus", "value": "Külakool oli olemas, kuid 1942. aasta tsüklon hävitas rannikul 1900 kooli", "detail": "Näljahädakomisjon ei esita külakoolide statistikat, kuid nimetab, et 1942. aasta oktoobri tsüklon ja tormilained hävitasid Midnapore'i ja 24 Parganase rannikualadel 1900 kooli, ning et koolid olid üks kanal, mille kaudu valitsus tegi 1943.–1944. aastal nisu- ja leivapropagandat riisisööjate seas. Provintsi tervishoiuosakonnas oli koolihügieeni eest vastutav abidirektor. Rohkemat nende allikate põhjal küla koolikäimise kohta öelda ei saa.", "scope": "Bengali provintsi koolid näljahädakomisjoni aruande piiratud andmete ulatuses; ühe küla koolikäimise määra need allikad ei anna", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, kus riis kasvab ja riisi ei ole", "text": "1943. aastal elas üheksa kümnendikku Bengali 60,3 miljonist inimesest umbes 84 000 külas ja ligi 70 000 neist küladest oli alla tuhande elanikuga. Tipperah oli Ida-Bengali riisiringkond, kus 1941. aasta rahvaloenduse järgi oli enamik elanikke moslemid. Peaaegu kogu haritud maa — 26 miljonit aakrit 29-st — oli riisi all ja tähtsaim rahakultuur oli džuut. Näljahädakomisjon hindas, et pooled maast elatuvatest perekondadest olid kas maata või pidasid alla kahe aakri, kuigi äraelamiseks oleks tulnud pidada vähemalt viit. Umbes kaks miljonit perekonda elas põllutöölise palgast, mis maksti sageli rahas, mitte saagiosana. Just nemad hukkusid näljahädas kõige rohkem: komisjon rõhutas, et nälga surid ainult maapiirkondade vaesemad kihid, sellal kui Suur-Kolkata sõjatööstuse töölised said normitoitu, odavpoode ja arstiabi.", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ] }, { "heading": "Kuidas hind sõi ära söögi", "text": "Näljahäda ei alanud sellest, et riis kadus, vaid sellest, et see läks kättesaamatuks. Kolkatas maksis maund jämedat riisi 1938. aasta aprillis Rs 3/4/0. Pärast Birma langemist 1942. aasta märtsis kadusid Birma riisi impordid, valitsus võttis rannikuringkondadest sõjalise 'denial'-poliitika käigus riisi ja üle kümne reisija mahutavad paadid — armee konfiskeeris umbes 45 000 maapaati — ning provintsid sulgesid teineteise ees piirid. Hinnakontroll tühistati 11. märtsil 1943. Tipperah Brahmanbaria turul oli riisi miinimumhind jaanuaris Rs 9/8/0, veebruaris Rs 12, märtsis Rs 20 ja aprillis Rs 31 maundi eest; mais teatati naaberringkonnast Noakhalist Rs 43. Sama ajaga kolme- ja neljakordistus kanga hind. Töölised ja käsitöölised müüsid järjest maha nõud, ehted, tööriistad ja oma majade uksed, aknad ning katuseplekid, vähendades ühtaegu söögikordi, kuni raha ja toit otsa said.", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ] }, { "heading": "Abi, mis jõudis liiga hilja", "text": "Bengali valitsus ei kuulutanud kunagi ametlikult välja näljahäda, mis oleks käivitanud näljaseadustiku suuremad abikohustused. Esimene supiköök avati Chittagongis mais 1943; Tipperahs jäid abioperatsioonid komisjoni sõnul naaberringkonna omadest maha peamiselt tarnete puudumise tõttu ja oktoobris 1943 teatati, et abi on juhuslik ja napp ning kõhetumise ja nälga suremise juhtumeid on palju. Supiköögi vedel puder andis parimal juhul 600–800 kalorit täiskasvanu kohta päevas. Detsembris 1943 lõigati suurepärane aman-saak ja nälgimine taandus, kuid haigused ei taandunud: Tipperah ringkonnas oli detsembri surmade arv 272% üle viie aasta keskmise ja kõrge suremus kestis 1944. aasta esimesed kuus kuud. Malaaria tappis rohkem inimesi kui ükski teine haigus. Kokku hukkus hinnanguliselt 0,8–3,8 miljonit inimest — iiri majandusajaloolase Cormac Ó Gráda sõnul on teaduslik konsensus umbes 2,1 miljonit —, komisjoni enda arvestuses puudutas näljahäda tõsiselt umbes kümnendikku ehk kuut miljonit inimest.", "sourceIds": [ "fic-bengal-1945", "wiki-bengal-famine-1943" ] }, { "heading": "Kelle otsused need olid", "text": "Nimetagem asju õigete nimedega. Bengal oli 1943. aastal Briti India provints koloniaalvalitsuse all. Sõjaväeline 'denial'-poliitika, mis viis rannikult riisi ja paadid, oli Briti armee otsus; Bengali valitsuse ametnik L. G. Pinnell tunnistas komisjonile, et paadikeeld 'hävitas täielikult kalastajaklassi majanduse'. Riisi suunamine 'prioriteetsetele klassidele' Suur-Kolkatas kiideti heaks Bengali valitsuse poolt. Toiduimpordi taotlused lükkas Churchilli sõjakabinet korduvalt tagasi või kärpis neid sümboolseks saadetiseks, viidates laevaruumi nappusele; asekuninga Wavelli sõnul oli tegemist 'ühe suurima katastroofiga, mis on tabanud mis tahes rahvast Briti võimu all'. Kui palju kaalus iga tegur — saagipuudus, tsüklon ja seenhaigus, inflatsioon, kaubandusbarjäärid, poliitilised valikud —, on ajaloolaste vaidluse teema.", "sourceIds": [ "wiki-bengal-famine-1943", "fic-bengal-1945" ] } ] }, { "id": "palamuse-kihelkond-vabariigi-aeg", "title": "Rukkileib, koorelahutaja ja kuue klassi kool: Palamuse kihelkonna talumaa", "placeName": "Palamuse kihelkond, Põhja-Tartumaa (tänapäeval Jõgeva vald, Jõgeva maakond, Eesti)", "minYear": 1922, "maxYear": 1939, "lat": 58.7019, "lon": 26.5297, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Palamuse aleviku ja kirikukoha ligikaudset asukohta kihelkonna keskosas — see on kaardimärk, mitte ühegi konkreetse pere talu või maja. Palamuse kihelkond hõlmas hajusalt asustatud maapiirkonda üheksa endise mõisa maadel; talud paiknesid üksiktaludena kilomeetreid üksteisest.", "sourceIds": [ "wiki-palamuse-kihelkond", "wiki-rahvaloendus-1934", "tasuja-leibkonnad", "karelson-talutoit", "okupatsioon-pollumajandus", "gortfelder-imikusuremus", "maaleht-rahvatervis" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Leibkond", "value": "1934. aasta rahvaloendusel oli Eesti leibkonnas keskmiselt 3,2 liiget, kuid 13% leibkondadest oli kuus või rohkem inimest ja talupere oli tavaliselt suurem kui linnapere", "detail": "1. märtsil 1934 loendati Eestis ligi 345 500 leibkonda, neist 60% maal ja 40% linnas või alevis. Keskmine suurus oli 3,2 liiget, ent see arv on väike sellepärast, et üksi elas 77 000 inimest ehk 22% leibkondadest. 1–3 liikmega leibkondi oli 61%, kuue või enama liikmega 13% ning üle üheksa liikmega ligi 2000 leibkonda. Varasemal, 1922. aasta loendusel loeti ainult sugulastest koosnevaid leibkondi ja vähemalt kaheliikmelises leibkonnas oli keskmiselt 4,1 liiget. Talu majapidamises elasid tavaliselt koos peremees ja perenaine, lapsed, sageli vanavanem ning aasta-, suve- või kuutööline; 1934. aasta loenduse leibkonna määratlus lugeski ühte leibkonda kõik ühisel toidul olevad inimesed, sugulust arvestamata.", "scope": "Kogu Eesti leibkonnad 1922. ja 1934. aasta rahvaloendustel; arvud on üleriigilised, mitte Palamuse kihelkonna omad", "sourceIds": [ "tasuja-leibkonnad", "wiki-rahvaloendus-1934" ] }, { "label": "Töö ja majapidamine", "value": "1939. aasta põllumajandusloendusel oli Eestis 139 984 talu, neist 61,6% väiketalud kuni 20 hektarit; 91,8% maaelanikest sõi talu toidust", "detail": "Talud jagati suurusjärkudesse: väiketalu kuni 20 ha, normaaltalu 20–30 ha, täistalu 30–50 ha, suurtalu üle 50 ha. Arvuliselt domineerisid väiketalud (61,6%), täis- ja suurtalusid oli 20,2%. Talutoidul oli 1939. aastal 639 860 inimest ehk 91,8% maaelanikest, sh 342 159 alalist oma pere töötajat, 85 991 last kuni 8-aastast, 21 486 aastatöölist, 22 773 suvetöölist ning 18 360 kuutöölist ja karjast. Karjapidamine oli kihelkonna talu selgroog: lehmade arv Eestis kasvas 250 000-lt (1920) 480 000-le (1939) ja keskmine piimatoodang lehma kohta 1106 kg-lt (1922) 2187 kg-le (1939). Perenaise köögis oli koorelahutaja ja võimasin, kohviprenner ja -veski, kolme jalaga leivaastja ja pika varrega puust leivalabidas.", "scope": "Eesti talumajapidamised 1938/39. põllumajandusaastal ja 1939. aasta põllumajandusloendusel; üleriigilised arvud, mitte Palamuse kihelkonna oma statistika", "sourceIds": [ "karelson-talutoit", "okupatsioon-pollumajandus" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Rukkileib, kartul, hapupiim ja kevadel saunasuitsus suitsutatud sealiha — talude raamatupidamise järgi u 90 kg liha ja kuni 500 kg piima täistarbija kohta aastas", "detail": "Talude raamatupidamisandmed 1938/39. põllumajandusaastast: täistarbija kohta aastas liha umbes 90 kg, piima kuni 500 kg ning lisaks 131 kg kooritud piima. Aastate 1926/27–1936/37 keskmisena tuli päevas 5558 brutokalorit, millest taimsed toiduained andsid 69,4%, loomsed 24,8% ja poest ostetud toit vaid 5,8%. Ühe toidupäeva toiduainete maksumus oli 50 senti, koos toiduvalmistamise kaudsete kuludega 73 senti. Perenaine küpsetas leiba, peenleiba, saia, sepikut ja karaskit, hapendas kurke ning valmistas teravilja-siguri-oasegust kohvijahu; peremees ja perenaine suitsutasid varakevadel paari ööpäeva kestel saunasuitsus suveks soolatud sealiha ja hapendasid sügisel kapsad. Laual olid vahelduvalt liha-, piima-, aedvilja-, herne- ja oasupid, pudrud, kartul kooritult, koorega või talvel ahjupõrandal küpsetatult; kooritud piimast tehti kama ja lahjat kohupiima. Pühade ja viljapeksupäevade laual olid sült, verivorstid, pirukad, või, kohv või õlu.", "scope": "Eesti talude keskmine toitluslaad talude raamatupidamise andmetel 1926/27–1938/39; keskmised, mitte ühegi konkreetse talu menüü", "sourceIds": [ "karelson-talutoit" ] }, { "label": "Lapsed ja tervis", "value": "1930. aastate lõpuks langes imikusuremus alla 90 surma 1000 elussünni kohta — endiselt kaks korda kõrgem kui Skandinaavias — ja maal oli see u veerandi jagu kõrgem kui linnas", "detail": "Eesti Vabariigi pereregistri (1926–1949) andmetel oli imikusuremuskordaja 20. sajandi algaastail umbes 125‰, tõusis 1917.–1919. aasta sõja, revolutsioonide ja Hispaania gripi ajal taas 130‰ juurde ning langes 1930. aastate lõpuks alla 90‰, parimal aastal umbes 80 surma 1000 elussünni kohta. See oli endiselt kaks korda kõrgem kui Skandinaavias. Alates 1920. aastate keskpaigast oli maapiirkondade rinnalaste suremus umbes veerandi jagu kõrgem kui linnades ja see vahe püsis. Arstiabi oli maal hõre: aastatel 1930–1934 oli ühes arstijaoskonnas keskmiselt 7000 elanikku (suurimas 14 700, väikseimas 4200), kuigi 1931. aasta üleeuroopaline maatervishoiukonverents pidas vajalikuks üht arsti 2000 inimese kohta. Samadel aastatel oli maal sündimus üle poolteise korra suurem kui linnades ja põllupidajate peredes oli rohkem lapsi kui ametnikel, õpetajatel, töölistel ja ettevõtjatel.", "scope": "Eesti üleriigiline imikusuremus ja arstiabi kättesaadavus 1926–1939, sh maa ja linna vahe; mitte Palamuse kihelkonna eraldi näitajad", "sourceIds": [ "gortfelder-imikusuremus", "maaleht-rahvatervis" ] }, { "label": "Eluase ja ehitamine", "value": "Uusi elumaju kerkis iseseisvusaja Eestis keskmiselt ligi 3000 aastas ja üle 3000 karjalauda; korteriolusid mõõtis 1934. aasta loenduse eraldi vihik", "detail": "1920.–1930. aastatel püstitati Eestis aasta keskmiselt ligi 3000 uut elamut ja üle 3000 karjalauda ning põllu- ja aiamaa suurenes 943 700 hektarilt (1919) 1 118 000 hektarile (1939), maaparanduseks kaevatud magistraalkraavide pikkus kasvas 90 kilomeetrilt (1922) 680 kilomeetrile (1939). 1934. aasta rahvaloenduse tulemused avaldati nelja vihikuna, mille teine vihik kandis pealkirja „Rahvastiku koostis ja korteriolud“ ja kolmas „Tööharud ja leibkonnad“ — eluruumide hulka arvati tol ajal ka köögid. Loenduse päeval elas Eesti 1 126 413 elanikust maal 767 535 ehk 68,9%.", "scope": "Eesti maa-asustus, ehitustegevus ja 1934. aasta loenduse ülesehitus; üleriigiline pilt, mitte Palamuse kihelkonna hoonestik", "sourceIds": [ "okupatsioon-pollumajandus", "wiki-rahvaloendus-1934" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kihelkond kaardil ja elus", "text": "Palamuse kihelkond — saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi — on kirjas juba 1234. aastal, kui paavst Gregorius IX mainis oma kirjas Palamuse vaimulikku. Kihelkonnas oli üheksa mõisat, nende hulgas Kuremaa, Luua, Kaarepere ja Kassinurme, kirikumõis ning kihelkonnakool; matusepaikadeks olid Palamuse, Kaarepere, Patjala ja Kuremaa kalmistu. Tänapäeval jääb kihelkonna ala tervikuna Jõgeva maakonda. Kahe maailmasõja vahel oli see hajaasustusega põllumaa, kus elu käis üksiktalude, kiriku, kooli, veski ja piimaühistu ümber. Eesti oli neil aastakümnetel selgelt maarahva riik: 1934. aasta 1. märtsi rahvaloendusel elas 1 126 413 elanikust maal 767 535 ehk pea 69 protsenti, linnas 349 826 ehk 31,1 protsenti.", "sourceIds": [ "wiki-palamuse-kihelkond", "wiki-rahvaloendus-1934" ] }, { "heading": "Talu aasta ja toidulaud", "text": "1939. aasta põllumajandusloendus luges Eestis 139 984 talu ja neist 61,6% olid väiketalud kuni 20 hektarit; talutoidust elas 639 860 inimest ehk 91,8% kõigist maaelanikest. Töö oli raske ja toit sellele vastavalt tugev: talude raamatupidamise järgi kulus täistarbija kohta aastas umbes 90 kilo liha ja kuni 500 kilo piima, lisaks 131 kilo kooritud piima, ning päevas tuli kokku 5558 brutokalorit, millest taimsed toiduained andsid ligi seitsekümmend protsenti ja poest ostetud toit vaid kuus. Perenaise nädalasse kuulus leivaküpsetamine, kurkide hapendamine ja koorelahutaja väntamine, peremehe omasse veskisõit jahu, tangude ja kruupide järele ning odralinnaste kasvatamine koduõlle jaoks. Varakevadel suitsutati saunasuitsus suveks soolatud sealiha, sügisel hapendati kapsad ja keldrisse pandi kartul, kaalikas ja peet, mis pidi vastu pidama kevadeni. Karjakasvatus oli kogu majapidamise selgroog: lehmade arv Eestis kahekordistus 1920. aasta 250 000-lt 1939. aastaks 480 000-le ja keskmine aastatoodang lehma kohta kasvas 1106 kilolt 2187 kilole.", "sourceIds": [ "karelson-talutoit", "okupatsioon-pollumajandus" ] }, { "heading": "Lapsed, kool ja haigused", "text": "Talupere oli lasterikas — allika sõnul „taluperes oli ikka 4-5 last“ — ja aastatel 1930–1934 oli maal sündimus üle poolteise korra suurem kui linnades, seejuures põllupidajate peredes suurem kui ametnike, õpetajate, tööliste ja ettevõtjate peredes. Kõik sündinud ei jäänud siiski elama. Eesti Vabariigi pereregistri andmetel oli imikusuremus sajandi algul umbes 125 surma 1000 elussünni kohta, tõusis Esimese maailmasõja, revolutsioonide ja Hispaania gripi aastatel 1917–1919 taas 130 juurde ning langes 1930. aastate lõpuks alla 90, parimal aastal umbes 80-le. Skandinaavias oli see näitaja samal ajal kaks korda madalam. Maal oli rinnalaste suremus 1920. aastate keskpaigast alates umbes veerandi võrra kõrgem kui linnas, sest arstiabi oli hõre: ühes arstijaoskonnas oli keskmiselt 7000 elanikku, kõige suuremas 14 700, kuigi 1931. aasta üleeuroopalisel maatervishoiukonverentsil peeti õigeks üht arsti iga 2000 inimese kohta. Kirjaoskus ja kooliharidus olid selleks ajaks maal juba tavaline asi; Palamuse kihelkonnal oli oma kihelkonnakool ja kihelkonnakooli hoone.", "sourceIds": [ "karelson-talutoit", "maaleht-rahvatervis", "gortfelder-imikusuremus", "wiki-palamuse-kihelkond" ] } ] }, { "id": "jarvamaa-kula-1940-1941", "title": "Kaks talve võõra võimu all: Järvamaa küla maareformist juuniküüditamiseni", "placeName": "Järvamaa maapiirkond Koeru ja Järva-Jaani kandis (tänapäeval Järva vald, Järva maakond, Eesti)", "minYear": 1940, "maxYear": 1941, "lat": 59.0069, "lon": 26.0344, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab Koeru aleviku ligikaudset asukohta Järvamaal ja on üksnes kaardimärk piirkonna näitamiseks. See ei ole ühegi konkreetse talu, pere ega küüditatu kodu asukoht. Kirjeldatud sündmused – maade sundvõõrandamine 1940. aasta sügisel ja 14. juuni 1941 küüditamine – toimusid kogu Eestis; siinsed arvud on üleriigilised, mitte ühe küla omad.", "sourceIds": [ "okupatsioon-sundvoorandamine", "okupatsioon-maareform", "kaasik-maripuu-juunikuuditamine", "eihr-juunikuuditamine", "karelson-talutoit", "gortfelder-imikusuremus" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Maa ja talu", "value": "2. oktoobri 1940 määrusega võõrandati sundkorras kõik üle 30 hektari maad: tervikuna võeti ära 3779 talu ja 32 891 talul lõigati ära 30 hektarit ületav osa", "detail": "Nõukogude okupatsioonivõimu Rahvakomissaride Nõukogu ja kommunistliku partei keskkomitee 2. oktoobri 1940 määrus määras sundvõõrandamisele eraomanike maad üle 30 ha, kirikute ja usuühingute maad, aadlike maad ning linnade ja omavalitsuste maad. Riiklikku maafondi arvati 758 358 ha, sellest taludelt 578 000 ha ehk 18,5% Eesti põllumajanduslikult kasutatavast maast. 3779 talumajapidamist võeti tervikuna ja endistele omanikele ei jäetud ainsatki hektarit; 32 891 talul lõigati ära 30 ha ületav osa ning 3268 talul lõigati tükid ära ka siis, kui talu oli alla 30 ha. Kokku tükeldati 35 464 talu ehk veerand kõigist Eesti talundeist. Uustalundi keskmine suurus oli 10–11 ha ja juurdelõike keskmine suurus 4,6 ha; talundite maa-ala kahanes 3,13 miljonilt hektarilt 2,77 miljonile ning maafondist moodustati 113 sovhoosi umbes 47 000 hektaril.", "scope": "Kogu Eesti talumajapidamised nõukogude „maareformi“ käigus 1940. aasta oktoobrist detsembrini; arvud on üleriigilised, mitte Järvamaa omad", "sourceIds": [ "okupatsioon-sundvoorandamine", "okupatsioon-maareform" ] }, { "label": "Kari ja toit", "value": "Talvel 1940/41 tapeti Eesti tapamajades 120 000 veist tavalise 40 000 asemel ja piimakari kahanes kevadeks u 480 000 lehmalt 400 000-le", "detail": "Kui oktoobris 1939 tapeti tapamajades 8408 veist, siis maade äravõtmise mõjul tapeti oktoobris 1940 juba 14 872 veist ja kogu 1940/41 sügis-talvekuudel 120 000 veist tavalise 40 000 asemel. Piimakari vähenes seega umbes 80 000 lehma võrra, langedes 1941. aasta kevadeks umbes 400 000 lehmale eelmise aasta 480 000 asemel. Talus, kus toit tuli endiselt peaaegu tervenisti oma põllult ja laudast — 1939. aastal oli 91,8% maaelanikest talu toidul ja päevases toidus andsid taimsed toiduained ligi 70% kaloritest — tähendas lehma kadumine otsest auku toidulaual: piim, hapupiim, kama ja kohupiim olid igapäevane leivakõrvane. Sundvõõrandamisele määratud vanatalu pidi lisaks mahutama oma hoonetesse uusmaasaaja põllumajandusliku inventari ja tema perekonna.", "scope": "Eesti loomakasvatus 1939–1941 ning talutoidu üldine koosseis 1930. aastate lõpul; ei ole ühegi konkreetse talu andmed", "sourceIds": [ "okupatsioon-maareform", "karelson-talutoit", "okupatsioon-sundvoorandamine" ] }, { "label": "Nimekirjad", "value": "1941. aasta jaanuarist maini võeti Eestis „poliitvärvingute“ kartoteegis arvele 37 794 isikut; küüditamisele ja arreteerimisele oli NKGB arvele võtnud 14 471 inimest", "detail": "Repressioone valmistati ette pool aastat. 23. oktoobril 1940 andis NKVD rahvakomissar Lavrenti Beria käskkirja arhiivimaterjalide kasutamisest „operatiiv-tšekistlikus töös“ ja 23. novembril 1940 kinnitati eriinstruktsioon „kontrrevolutsiooniliste elementide“ arvelevõtmiseks Eestis, Lätis, Leedus ja mujal. 1941. aasta jaanuarist maini võeti Eestis arvele 37 794 isikut ja vastati päringutele 27 597 „kahtlase“ isiku kohta. Vallavalitsuste ja täitevkomiteede käest päriti andmeid inimese hariduse, rahvuse, Vabadussõjast osavõtmise, Kaitseliidu ja Isamaaliidu kuuluvuse kohta, maal ka talu suuruse, loomade ja masinate arvu ning võõra tööjõu kasutamise kohta. Osal juhtudel oli eelnevalt üles kirjutatud isegi küüditatava maja uste ja akende asukoht ning naabrite nimed. Kevadeks oli arvele võetud 14 471 arreteerimisele või asumisele saatmisele kuuluvat inimest. Ajaloolaste Peeter Kaasiku ja Meelis Maripuu järgi oli kahel kolmandikul küüditamisele määratutest ainus „süü“ olla „vale“ perekonna liige.", "scope": "Eesti NSV julgeolekuorganite arvestus ja ettevalmistus 1940. aasta oktoobrist 1941. aasta juunini; üleriigilised arvud", "sourceIds": [ "kaasik-maripuu-juunikuuditamine" ] }, { "label": "14. juuni 1941", "value": "Küüditamine algas 14. juuni öösel kella ühe ja kahe vahel; asjade pakkimiseks anti kümnekonnast minutist paari tunnini ja kaasa lubati 100 kg", "detail": "Otsus vormistati mai keskel ÜK(b)P KK ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ühismäärusena nr 1299-526ss. Operatsiooni viisid läbi neljaliikmelised operatiivgrupid, kuhu kuulus enamasti NKGB operatiivtöötaja, üks kohalik kommunist, miilitsamees ja NKVD siseväelane. Unest äratatud inimesed koguti ühte ruumi, kontrolliti, kas keegi pereliikmetest on puudu, loeti ette määrus ja otsiti kodu läbi. Sõit algas püssimeeste valve all veoauto GAZ-AAA kastis ja jätkus loomavagunis. Jaamas eraldati perekonnapead ja pandi vagunitesse tähistusega „A“ (arreteeritud), väites, et eraldamine on ajutine. Juhendi järgi ei tohtinud vagunisse paigutada üle 25–30 inimese, tegelikkuses tõusis arv kohati 50-ni. Ainult üks ešelon üheksast saadeti teele 14. juunil, ülejäänud alles 17. juuniks — inimesi täis vagunid seisid mitu päeva haruteedel. Kokku viidi Eestist välja 490 vagunit üheksas ešelonis (nr 286–294), kolm üle Narva ja seitse üle Irboska, teele saadetuna väikekiiruse kaubarongidena, mille saatelehel seisis kauba nimetusena „Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi transport Nr. … inimesed“ ja mille eest oli välja arvestatud ka veokulu.", "scope": "1941. aasta juuniküüditamise läbiviimine Eestis 13.–17. juunil; kirjeldus käib operatsiooni kohta tervikuna", "sourceIds": [ "kaasik-maripuu-juunikuuditamine", "eihr-juunikuuditamine" ] }, { "label": "Ohvrid", "value": "Eestist küüditati 1941. aasta juunis üle 10 000 inimese; enamik asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja mehed vangistati", "detail": "NSV Liidu riikliku julgeoleku rahvakomissar Vsevolod Merkulov kandis 17. juunil 1941 ette, et Eestist küüditati 9156 inimest, neist arreteerituid 3178 ja asumisele saadetuid 5978 — see oli esialgne arv, sest samal päeval sõitsid viimased ešelonid alles välja. Vene ajaloolase Aleksandr Gurjanovi arvutuste kohaselt küüditati Eestist 10 016 inimest; okupatsiooniaegne registreerimiskeskus ZEV oli 1943. aasta novembriks liigitanud küüditatuteks 10 205 inimest; Vello Salo 1993. aasta nimekirjas oli 10 702 nime ja Leo Õispuu, Ülo Ojatalu jt 2001. aasta täiendatud nimekirjas 10 861 nime. Ajaloolased rõhutavad, et hinnangud erinevad kuni 20 protsenti ja täpset arvu ei saa kunagi teada. Asumisele saadeti valdavalt naised ja lapsed Novosibirski ja Kirovi oblasti kolhoosidesse, sovhoosidesse ja metsavarumispunktidesse; ettenähtud tasuta toitlustamist teel tegelikult ei saanud keegi ja läbi tuli ajada kaasa võetud moonaga. Suremus oli eriti suur esimesel talvel ja surijate enamuse moodustasid vanurid ja lapsed.", "scope": "1941. aasta juuniküüditamise ohvrid Eestist; arvud on erinevate uurimiste hinnangud, mitte üksteisega kokkulangevad täpsed loendid", "sourceIds": [ "kaasik-maripuu-juunikuuditamine", "eihr-juunikuuditamine" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Sügis 1940: maa lõigatakse tükkideks", "text": "Juunis 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja sama aasta 2. oktoobril anti määrus, mis võttis sundkorras ära kõik üle kolmekümne hektari suurused maavaldused, samuti kirikute, aadlike ja omavalitsuste maad. Riiklikku maafondi arvati 758 358 hektarit, sellest taludelt võetud 578 000 hektarit ehk 18,5 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast. Kolmandik talumajapidamistest kaotas maad: 3779 talu võeti tervikuna ja omanikule ei jäetud hektaritki, 32 891 talul lõigati ära kolmekümne hektari ülejääk ning 3268 talul lõigati tükke ka siis, kui talu oli väiksem kui lubatud alammäär. Kokku tükeldati 35 464 talu. Uusi väikemajapidamisi tekkis umbes 54 000, keskmise suurusega kümme kuni üksteist hektarit, ilma hobuse, riistade ja hoonete katteta; sundvõõrandamisele määratud vanatalu pidi oma hoonetesse mahutama ka uusmaasaaja inventari ja pere. Kui vabariigi ajal oli talu vara midagi, mille peale ehitati aastakümneid, siis nüüd võis selle iga hetk konfiskeerida. Hirmu ja lootusetuse mõõdupuuks on tapetud veiste arv: oktoobris 1939 tapeti Eesti tapamajades 8408 veist, oktoobris 1940 juba 14 872, ja kogu 1940/41 sügis-talve jooksul 120 000 tavalise 40 000 asemel, nii et piimakari kahanes kevadeks 480 000 lehmalt umbes 400 000-le.", "sourceIds": [ "okupatsioon-sundvoorandamine", "okupatsioon-maareform" ] }, { "heading": "Kartoteek enne koputust", "text": "Samal ajal, kui maad tükeldati, koguti nimesid. 23. oktoobril 1940 andis NKVD rahvakomissar Lavrenti Beria käskkirja arhiivimaterjalide kasutamisest julgeolekutöös ja novembris kinnitati instruktsioon „kontrrevolutsiooniliste elementide“ arvelevõtmiseks. 1941. aasta jaanuarist maini võeti Eestis „poliitvärvingute“ kartoteegis arvele 37 794 inimest ja vastati päringutele 27 597 „kahtlase“ inimese kohta. Vallavalitsused pidid edastama andmeid inimese hariduse, rahvuse, keeleoskuse, Vabadussõjast osavõtmise, Kaitseliidu, Isamaaliidu ja poliitilise meelsuse kohta; maal küsiti eraldi, kui suur on talu, mitu looma ja masinat seal on ja kas kasutati võõrast tööjõudu. Mõne pere puhul kirjutati eelnevalt üles isegi maja uste ja akende asukohad ning naabrite nimed. Kevadel 1941 oli arvele võetud 14 471 arreteerimisele või asumisele saatmisele kuuluvat inimest. Eesti Mälu Instituudi ajaloolased Peeter Kaasik ja Meelis Maripuu rõhutavad, et kahel kolmandikul küüditamisele määratutest oli ainus „süü“ olla „vale“ perekonna liige — talu suurus, isa endine amet, kuulumine seltsi. Süsteemi nimi tuleb öelda täpselt: see oli okupatsioonivõimu läbi viidud massiküüditamine, mille eesmärk oli Eesti Inimõiguste Instituudi sõnastuses „kodumaalt välja viia omariikluse kandjad“ — riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad, haritlased ja seltskonnategelased.", "sourceIds": [ "kaasik-maripuu-juunikuuditamine", "eihr-juunikuuditamine" ] }, { "heading": "14. juuni öö ja pärast seda", "text": "Küüditamine algas 14. juuni öösel kella ühe ja kahe vahel. Neljaliikmeline operatiivgrupp — enamasti NKGB töötaja, kohalik kommunist, miilitsamees ja NKVD siseväelane — ajas pere unest üles, kogus ühte tuppa, luges ette määruse ja otsis maja läbi. Asjade kokkupanekuks anti kümnekonnast minutist paari tunnini; juhendis lubati kaasa võtta sada kilo, kuid seda ei järgitud täpselt ja mõni pere lahkus puupaljalt. Sõit algas püssimeeste valve all veoauto GAZ-AAA kastis, need veokid tulid 1939. ja 1940. aastal Eestisse rajatud Nõukogude sõjaväebaasidest, ja jätkus loomavagunis. Jaamas eraldati mehed peredest ja pandi vagunitesse tähistusega „A“, öeldes, et eraldamine on ajutine ja sihtkohas saadakse jälle kokku; enamik neid enam kokku ei saanud. Ainult üks ešelon üheksast väljus 14. juunil, ülejäänud alles 17. juuniks, nii et inimesi täis vagunid seisid päevi haruteedel. Kokku viidi välja 490 vagunit väikekiiruse kaubarongidena, mille saatelehele oli kauba nimetuseks kirjutatud „Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi transport Nr. … inimesed“. Ette nähtud tasuta toitu ei saanud teel keegi. Naised ja lapsed suunati Novosibirski ja Kirovi oblasti kolhoosidesse ja metsavarumispunktidesse, kus kohalikki elanikkond nälgis; suremus oli kõige suurem esimesel talvel ja surijate enamuse moodustasid vanurid ja lapsed. Merkulovi 17. juuni ettekanne rääkis 9156 küüditatust, hilisemad uurimised 10 016-st (Gurjanov) kuni 10 861 nimeni (Õispuu jt 2001). Nädal pärast küüditamist algas sõda; hirm uute repressioonide ees ajas inimesi metsa varjuma ja sellest kasvasid välja relvastatud salgad.", "sourceIds": [ "kaasik-maripuu-juunikuuditamine", "eihr-juunikuuditamine" ] }, { "heading": "Elu vahepeal siiski jätkus", "text": "Kahe okupatsiooniaasta vahele mahub ka argipäev, mis ei kadunud. Talu köögis küpsetati endiselt kord nädalas rukkileiba, hapendati kapsad ja kurgid, keldris hoiti kartulit ja kaalikat kevadeni ning suveks soolatud sealiha suitsutati varakevadel saunasuitsus. Talu toidus andsid taimsed toiduained ligi seitsekümmend protsenti kaloritest ja poest ostetud toit vaid kuus protsenti, nii et see, mis põllult ja laudast tuli, oligi kogu toit — ja seepärast lõikas iga äravõetud hektar ja iga kadunud lehm otse toidulauda. Lapsi jäi vähemaks ka teisiti: Eesti Vabariigi pereregistri andmetel oli imikusuremus 1930. aastate lõpuks langenud alla 90 surma 1000 elussünni kohta, parimal aastal umbes 80-le, kuid okupatsioonid ja Teine maailmasõda pöörasid selle languse tagasi ning lõhe Skandinaaviaga kasvas taas. Maapiirkonnas oli arstiabi niigi hõre ja rinnalaste suremus umbes veerandi võrra kõrgem kui linnas.", "sourceIds": [ "karelson-talutoit", "gortfelder-imikusuremus" ] } ] }, { "id": "pie-town-maa-alused-kodud", "title": "Oad mandriveelahkmel: maa-alused kodud Pie Townis", "placeName": "Pie Town, Catroni maakond, New Mexico, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1933, "maxYear": 1941, "lat": 34.34, "lon": -108.1708, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt tähistab Pie Towni väikest keskust USA maantee 60 ääres – see on ligikaudne asulamärgis, mitte ühegi konkreetse asunikupere maa-aluse elamu ega oapõllu asukoht. Asundused laiusid kuni 15 miili raadiuses ümber selle punkti.", "sourceIds": [ "wiki_pietown", "loc_lot639", "loc_whinery_dugout", "loc_caudill_cooker", "loc_whinery_garden", "nmhr_thompson_2009" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kodu", "value": "Maa sisse kaevatud elamu, 3–6 jalga (1–1,8 m) sügav", "detail": "Elamu (dugout) oli maa sisse kaevatud auk, vooderdatud piinia- või ponderosamänni laudadega; akendeks pandi vanade autode tuuleklaase, ustena kasutati autouksi, tarad ja kuurid ehitati saeveskitest tasuta saadud laudpuidust. Russell Lee kirjutas, et need elamud olid valgusküllased, suvel jahedad ja talvel soojad. Üks asunik ehitas oma pere elamu kümne päevaga ja kulutas selleks 30 senti naelte ostmiseks.", "scope": "Pie Towni ja selle satelliitasunduste 1930. aastate asunikuelamud, mitte kogu New Mexico elamufond", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_whinery_dugout" ] }, { "label": "Töö põllul", "value": "Kuivmaaviljelus: pinto-oad ja mais, krundid 30–640 aakrit", "detail": "Vihmavett tuli oodata, sest niisutust polnud. Kasvuperiood oli 2300 meetri kõrgusel mandriveelahkme lähedal alla 90 päeva ja talved pikad ning väga külmad. Peale ubade ja maisi peeti väikeseid veisekarju. Raha teeniti ka saeveskites, WPA teeehitusel Pie Townist lõuna suunas Greens Gapi ning metsateenistuse hooajalisel tuletõrjetööl. Navahod õpetasid asunikud piiniaseemneid korjama ja neid saadeti tuhandete naelte kaupa 59 miili idas asuvasse Magdalena raudteejaama.", "scope": "Pie Towni ümbruse asunikutalud aastail 1933–1941", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_lot639" ] }, { "label": "Toidulaud", "value": "Aiasaadused, piim ja survekeetjaga hoidistamine", "detail": "Iga elamu kõrval oli köögiviljaaed; naised kastsid, kitkusid, lüpsid lehma, kurnasid koort ja hoidistasid. Survekeetja oli nii tähtis, et asunikud ütlesid Russell Leele, et see peaks olema riigilipul, sest 'see päästab talurahva Ameerika jaoks'. Septembris pärast lõikust sõitsid terved pered karavanidena osariigi loodeossa Farmingtoni ja Azteci puuvilja ostma, mida siis talveks purki panid; Lee kirjutas, et reis muutus pidupäevaks.", "scope": "Pie Towni asunikuperede majapidamised 1940. aasta paiku", "sourceIds": [ "loc_caudill_cooker", "loc_whinery_garden", "nmhr_thompson_2009" ] }, { "label": "Tervis ja mugavused", "value": "Lähim arst 22 miili kaugusel, siseruumides käimlaid ei olnud", "detail": "Põhja-Catroni maakonnas ei olnud 1940. aastal asfaltteid, panku ega telefone; töötas vaid mõni patareitoitel raadio. Lähim arst asus 22 miili lääne pool Quemados. Kraanivett hotellitoas polnud, oli vaid voodi, pesukauss, laud, tool ja ööpott. Vesi toodi kaevust või tsisternist – üks pere kolis kogu oma maa-aluse elamu kaevule lähemale.", "scope": "Põhja-Catroni maakonna olud 1940. aasta paiku", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_caudill_cooker" ] }, { "label": "Kool ja kogukond", "value": "Algkool alevis, koolid ka satelliitasundustes", "detail": "Pie Townis oli algkool, Farm Bureau hoone, oakuivati (bean house), baptisti kirik, kauplus, kohvik ja postkontor; väiksematel asundustel ümberkaudu oli sageli oma kool ja postipunkt. Farm Bureau kogunes kord kuus, mõnikord 150 talunikuga, arutama nii põlluasju kui poliitikat. Talvel peeti öö läbi kestvaid ruututantse, suvel pesapalli ja softballi, korraldati pirukaõhtuid, majaehitus- ja tekiõmblustalguid, laulukonkursse kirikus ja Forty-Two doominoturniire. Kahepäevasel Põhja-Catroni maakonna näitusel olid väljas 4-H klubi ja põllumajanduskolledži näitused, tikandid, tekid, hoidised ja pirukad.", "scope": "Pie Towni ja ümberkaudsete asunduste kogukonnaelu 1933–1941", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_lot639", "wiki_pietown" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kes siia tuli ja miks", "text": "Pie Town sai nime kuivatatud õunapirukatest, mida Esimese maailmasõja veteran Clyde L. Norman 1920. aastate alguses mööduvatele karjustele müüs; oma 40-aakrise nõude esitas ta 1922. aasta oktoobris ja postkontor avati 1927. Tegelik rahvavool tuli aga 1930. aastatel. Kui mustad tolmutormid Texase ja Oklahoma lagendikud üle käisid, sõitsid pered läände kõigega, mis veel veeres: pesuvannid katusel, lehm Fordi taga. Paljud olid teel California viljapuuaedadesse, kuid jäid siia, 2300 meetri kõrgusele mandriveelahkmele. Russell Lee 1940. aasta juuni fotoseeria kirjeldus loeb kogukonna suuruseks umbes 200 migrandiperet Oklahomast ja Texasest; kohalik kaupmees rääkis Leele 250 tolmutormipõgenikust 15 miili raadiuses. Aastad 1935 ja 1936 olid rasked, 1937 ja 1938 paremad – siis saadi rekordsaak pinto-ube.", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_lot639" ] }, { "heading": "Miks me sellest kohast nii palju teame", "text": "1940. aasta juunis ja septembris pildistas Farm Security Administrationi fotograaf Russell Lee koos abikaasa Jeaniga Pie Towni ja selle ümbruse asunikke ligi tuhande ülesvõttega, sealhulgas haruldaste värvitransparentidega. Ülemus Washingtonis oli palunud pilte, mis näitaksid, kuidas inimesed oma elu uuesti üles ehitavad. Nii on säilinud fotod maa-aluste elamute sisemusest, aiast elamu kõrval, köögivarustusest kolimise ajal, kooli- ja kirikuruumidest ning kogukonna laulukonkursist. Need pildid on avalikus omandis Kongressi Raamatukogu FSA/OWI kogus ja neid kasutatakse siin peamise argielu allikana. Fotodel on tuvastatavad päris inimesed – nende nimesid siin väljamõeldud tegelaskujudele ei anta.", "sourceIds": [ "loc_lot639", "loc_whinery_dugout", "loc_whinery_garden", "nmhr_thompson_2009" ] }, { "heading": "Päev asunikutalus", "text": "Tööd tehti koidust hämaruseni. Mees künds hobusega oapõldu – üks asunik ütles Leele, et kündmine oli talle alati kõige kergem töö, sest 'see annab aega mõelda'. Naine lüpsis, kastis aeda, triikis, õmbles ja pani hoidiseid, mis pidid vastu pidama pika ja karmi talve. Vett toodi kaevust või tsisternist, valgust andsid petrooleumilambid – ühel edukamal talul oli isegi tuulegeneraator elektri jaoks. Pühapäevane õhtusöök söödi petrooleumilambi valgel. Kogukonna elu käis peredena, mitte üksikisikutena: talgud, laulukonkursid, ruututantsud ja Farm Bureau koosolekud olid kohad, kus kokku saadi.", "sourceIds": [ "nmhr_thompson_2009", "loc_lot639", "loc_caudill_cooker" ] } ] }, { "id": "arvin-weedpatch-rantoolise-laager", "title": "Kakskümmend viis senti nädalas: rändtöölise laager Weedpatchis", "placeName": "Arvini föderaalne rändtööliste laager (Weedpatch), Kerni maakond, California, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1936, "maxYear": 1940, "lat": 35.2231, "lon": -118.9053, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt tähistab Arvini/Weedpatchi laagri ala Bakersfieldist lõuna pool (praegu Sunset Blvd 8701) – see on ligikaudne laagrimärgis, mitte ühegi konkreetse telgi, metallvarjualuse ega muldtellismaja asukoht.", "sourceIds": [ "wiki_arvin_camp", "loc_todd_sonkin_1940", "loc_fsa_visalia_camp" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kodu", "value": "Metallvarjualune, telk vineerplatvormil või muldtellismaja", "detail": "1940. aasta juulis oli laagris 106 metallvarjualust (terasest, alumiiniumvärviga, mis pidi päikesekiiri tuntavalt vähendama), 98 telki ja 20 muldtellismaja. Algselt olid kõik elamud lõuendtelgid vineerplatvormidel; ühiskasutuses olid pesu- ja duširuumid ning sanitaarüksused. Telkides ja varjualustes ei tohtinud järjest elada üle aasta, kuid mujal elatud aja järel võis tagasi tulla.", "scope": "Arvini/Weedpatchi laager, mitte kogu Californias elanud rändtöölised – enamik migrante elas laagriväliselt teeääres või kraavipervel", "sourceIds": [ "loc_todd_sonkin_1940", "wiki_arvin_camp" ] }, { "label": "Üür", "value": "25 senti nädalas telgi või varjualuse eest; muldtellismaja 8,25 dollarit kuus", "detail": "Laagri esimene juhataja kehtestas 1930. aastate keskel telgikohale 10-sendise päevase üüri. 1940. aastal maksis telgiplatvorm või metallvarjualune 25 senti nädalas. Kaks tosinat muldtellismaja jagati valikuliselt: taotleja pidi tõendama eelmisel aastal kuus kuud põllumajandustööd, ja majaga käis kaasas aakrijagu maad, kuhu tehti lilleaed; üür oli 8,25 dollarit kuus. Kes muldtellismaja sai, otsustas laagrielanike endi komitee.", "scope": "Arvini laagri üürid 1930. aastate keskpaigast 1940. aastani", "sourceIds": [ "loc_todd_sonkin_1940", "wiki_arvin_camp" ] }, { "label": "Töö", "value": "Puuvillakorje, viinamarjaistandus, hooajaline ja ebaühtlane", "detail": "Laager asus San Joaquini oru puuvillakasvatuspiirkonnas. Puuvillakorje tipphetkel kasvas laagri elanikkond 145 perelt (650 inimest) 250 pereni (1200 inimest) – hooaja lõppedes kahanes see uuesti. Augusti alguses olid mehed viinamarjaistanduses. Keskmine pere oli 4,2 inimest. Puuvillakorje kohta ütles üks laagrielanik uurijatele oma lemmikväljendi: 'It kicked the dog outa me'. Osa laagrielanikke oli ka päeva- või öövalves.", "scope": "Arvini laager ja selle ümbruse põllutöö 1940. aasta suvel", "sourceIds": [ "loc_todd_sonkin_1940" ] }, { "label": "Tervis", "value": "1937. aasta maakonna aruanne: 25% laagri migrantidest reageeris orupalavikule positiivselt", "detail": "Kerni maakonna tervishoiuosakonna 1937. aasta aastaaruandes teatati, et veerand Arvini laagri migrantidest andis positiivse tulemuse põllumajandustolmuga levivale haigusele, mida kutsuti 'orupalavikuks' (valley fever, kokstsidioidomükoos). Laagrites olid tavalised rõugete, tuberkuloosi, malaaria ja kopsupõletiku puhangud, nappis nii toitu kui taskukohast arstiabi. 1934. aasta California immigratsiooni- ja eluasemeameti ülevaade tõdes eralaagrite kohta, et 'sanitaartingimuste, veevarustuse ega üldise puhtuse eest ei hoolitseta' – just seepärast ehitatigi föderaalsed näidislaagrid.", "scope": "Arvini laagri migrandid 1937. aasta maakonnaaruande järgi; ülevaade 1934 puudutas eralaagreid", "sourceIds": [ "wiki_arvin_camp" ] }, { "label": "Ühiselu", "value": "Tantsusaal, raamatukogu, õmblustuba ja oma ajaleht", "detail": "Laagris oli kogukonnasaal (valmis 1939), postkontor, juuksur, mänguväljak ja raamatukogu, mis oli Bakersfieldi raamatukogu haru; WPA palgalisel raamatukoguhoidjal olid lahtiolekuajad kaks kuni kaheksa õhtul, pühapäev vaba, ja ta ütles, et 'lääneromaanid on kõige tähtsam, siis on lugejad rahul'. Kontorihoone küljes oli õmblustuba lauadega ja suure kangastelgedega, kus WPA õpetajad andsid pärastlõunati õmblus- ja tekiõmblustunde. Suur tantsusaal jahutati ventilaatoritega, mis puhusid läbi märja kotiriide. Nädalavahetuste tantsupidudele tuli üle 500 inimese, korraga tantsis kuus kuni kaheksa ruutu. Laagril oli oma ajaleht 'The Tow-Sack Tattler', kuhu elanikud kirjutasid luuletusi ja laule. 1939 panid 60 laagrielanikku igaüks dollari kokku, et laagri juurde bensiinijaam ehitada.", "scope": "Arvini laagri kogukonnaelu umbes 1937–1940", "sourceIds": [ "loc_todd_sonkin_1940", "wiki_arvin_camp" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kust need pered tulid", "text": "1930. aastate keskel murdusid Suure Lauskmaa talud põua ja tolmutormide all. Wikipedia järgi rändas 1930. aastatel Californiasse umbes 400 000 tööta inimest, keda kohalikud halvustavalt 'okie'ks' kutsusid, ehkki tulijaid oli ka Texasest ja Arkansasest. Kalifornias ootas neid vaenulikkus: 1936. aasta veebruaris saatis politseiülem 150 politseinikuga 'ekspeditsioonikorpuse' osariigi piirile 'kerjuseblokaadi' jõustama. Arvini laagri elanike päritolu käib 1940. aasta välitööpäevikust selgelt välja – inimesi oli Bryani maakonnast Oklahomas, Clintonist ja Marshallist Arkansases, Kagu-Missourist, Texasest ja Kentuckyst. Üks naine ütles uurijatele, et jõudis Californiasse seitsme sendiga: 'Pidime jääma. Arkansases ei saa maastikust kõhtu täis.'", "sourceIds": [ "wiki_arvin_camp", "loc_todd_sonkin_1940" ] }, { "heading": "Miks laager ehitati ja mis seal teisiti oli", "text": "Enamik rändtöölisi ei saanud eluaset üldse ja elas teeääres, kraavipervel või pakikastidest kokku klopsitud hurtsikutes, mida kutsuti 'rändedžungliteks'. Pärast 1934. aastal valminud California immigratsiooni- ja eluasemeameti ülevaadet ning Dorothea Lange'i jt fotograafide dokumenteeritud olusid otsustas valitsus ehitada kaks 'näidislaagrit'. Üks neist rajati Kerni maakonda 1930. aastate keskel ja sellest sai kogu föderaalse rändtööliste programmi eeskuju – programm hõlmas lõpuks kümneid laagreid. Laagris oli puhas vesi, sanitaarüksused, dušid ja pesuruumid ning – mis kohalikele suurfarmeritele kõige vähem meeldis – elanike endi valitud komitee. Just see laager oli John Steinbecki 'Vihakobarate' valitsuselaagri mudeliks.", "sourceIds": [ "wiki_arvin_camp", "loc_fsa_visalia_camp" ] }, { "heading": "Üks laupäev laagris", "text": "1940. aasta juuli lõpus tulid kaks uurijat laagrisse helisalvestusmasinaga ja panid selle tantsusaali üles. Laupäevaks oli kuulutatud tants, aga orkestrit ei saanud: laagri parim viiuldaja oli valvekorras ega tahtnud oma posti ega ka viiulit loovutada, ja tantsupidu jäi ära. Masina ümber kogunes umbes viiskümmend inimest, enamik lapsed, kõik häbelikud, ja kahtlustasid, et tegemist on 'valitsuse meestega'. Järgmise päeva hommikul kell üheksa oli laager vaikne: mehed olid põllul, inimesed lebasid lahtiste uste taga voodil, lugesid ajalehte ja mängisid kaarte, kuulda oli mõnda raadiot ja häälestatavat kitarri. Pärastlõunaks oli õmblustoas juba ligi sada inimest, ventilaator tuli iga salvestuse ajaks välja lülitada ja tuppa jäi lämmatavalt palav. Lauldi vanu ballaade, mis olid tulnud Kentuckyst ja Arkansasest, ja laagri enda tehtud laule, mille sõnad olid varem ilmunud laagriajalehes.", "sourceIds": [ "loc_todd_sonkin_1940" ] } ] }, { "id": "mapungubwe-k2-limpopo-talurahvas", "title": "Hirsipõldude ja veisekarjade rahvas Šaakalikünka jalamil", "placeName": "K2 (Bambandyanalo) ja Mapungubwe küngas Limpopo ja Shashe jõe ühinemiskohas, tänapäeval Lõuna-Aafrika Vabariik", "minYear": 1000, "maxYear": 1300, "lat": -22.1925, "lon": 29.2389, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Mapungubwe künka asukohta; K2 asula oli lähedal Bambandyanalo künka all. See on piirkonna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Algne kohanimi pole teada – 'Mapungubwe' ('šaakalite paik') on arheoloogide pandud nimi.", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom", "unesco-mapungubwe", "steyn-1994-k2-paleodemography", "steyn-henneberg-1996-k2-growth" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toit", "value": "Sorgo, pärl- ja sõrmhirss, oad ja lehmaherned", "detail": "K2 talupidajad kasvatasid sorgot, pärlhirssi, sõrmhirssi, maapähkli-ube ja lehmaherneid. Aastatel 1000–1200 sadas rohkem kui praegu ja Limpopo üleujutused viisid viljakat muda orgu, nii et põlde sai harida peaaegu aasta läbi.", "scope": "K2 ja Mapungubwe oru põllumajandus arheoloogiliste leidude järgi, mitte iga pere tegelik menüü", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Kari", "value": "Veised karjaaedades majade lähedal, karjamaad naabrite maadel", "detail": "Veised olid suurim rikkus ja neid peeti majade lähedal karjaaedades. Viljakasvu ajal aeti karjad pealinnast eemale teiste kogukondade karjamaadele – see säästis põlde ja sidus naaberkülasid sõprus- ja sõltuvussuhetega.", "scope": "Mapungubwe riigi karjakasvatuse üldmuster, mitte üksiku pere karja suurus", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Peremajad 'keskse karjaaia mustri' järgi", "detail": "Asulad ehitati Lõuna-Aafrikas levinud mustri järgi: keskel karjaaed ja meeste koosolekuplats, kus lahendati tülisid; selle ümber välisring naiste majapidamiste ja kodudega. Iga elamuala oli pereisa võimu all. Pärast 1220. aastat elas lihtrahvas künka jalamil ringina ümber künka, eliit aga üleval tasasel tipul.", "scope": "K2 ja Mapungubwe asulaplaan, mitte iga maja ehitus", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Naised töötlesid vaske, mehed rauda; vaestel kivi- ja luuriistad", "detail": "K2-s töötlesid naised vaske ja mehed rauda. Raudtööriistad olid enamikul olemas, kuid vaesemad talupidajad kasutasid ka kivist ja luust tööriistu. Kulda ja vaske tohtisid sulatada ainult kõrge seisusega mehed ning kulda omas ainult eliit. Valmistati ka riiet, savinõusid, elevandiluust käevõrusid ja klaasist rull-helmeid.", "scope": "K2 ja Mapungubwe käsitöö leiud ja nende tõlgendus, mitte iga inimese elukutse", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Noorte elu", "value": "Noored tegid suure osa tööst, kuid veiseid ja maad said alles abielus", "detail": "Võrdlus teiste koloniaaleelsete Lõuna-Aafrika ühiskondadega viitab, et noorte õlule jäi suurem osa tööst, kuid veiseid ega maad ei saanud nad omada enne abiellumist – see tekitas põlvkondade vahel pingeid. See on uurijate järeldus analoogia põhjal, mitte otsene kirjalik tõend.", "scope": "Uurijate tõlgendus analoogia põhjal, mitte Mapungubwe kohta kirja pandud reegel", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Lapsed kasvasid hästi, kuid aneemiat esines", "detail": "K2 laste luude mõõtmised näitavad, et nad kasvasid sama hästi kui teiste võrreldavate eelindustriaalsete rühmade lapsed. Luustikes ei ole palju kroonilisi põletikke, kuid lastel leidub aneemia märke. Luustikukogus on 109 inimest (97 K2-st, 12 Mapungubwest), seega ei kirjelda see kogu rahvast ega sobi imikusuremuse arvutamiseks.", "scope": "K2 ja Mapungubwe luustikuvalim (109 inimest), mitte kogu rahvastik", "sourceIds": [ "steyn-henneberg-1996-k2-growth", "steyn-1994-k2-paleodemography", "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "label": "Raha ja kaubandus", "value": "Klaashelmed Indiast ja Kagu-Aasiast", "detail": "Kulda ja elevandiluud viidi Limpopo jõe kaudu rannikule Sofala sadamasse. Vastu tulid klaashelmed Indiast ja Kagu-Aasiast, mida kasutati rahana; mitmest helmest sulatati suuri 'aiarulli' helmeid, et need oleksid haruldasemad ja väärtuslikumad.", "scope": "Mapungubwe kaugkaubandus leidude järgi; kui palju sellest lihtrahvani jõudis, on vaieldav", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Vihmaaastad ja põuaaastad", "text": "Umbes aastal 1000 asusid Leopard's Kopje kultuuri inimesed – tõenäoliselt varajase šona keele (kalanga) kõnelejad – Limpopo lõunakaldale K2 asulasse. Nende saabumine langes kokku niiske perioodiga: vihma oli rohkem, üleujutused väetasid orgu ja saagid kasvasid. Umbes 1200. aastaks elas K2-s juba 1500 inimest. Siis niiske aeg lõppes ja algas karm põud. Vihmategemine oli siinsetele inimestele elu ja surma küsimus: pealik palkas mõnikord võõraid, näiteks sanisid, keda peeti maa vanade vaimudega lähedasemaks.", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom" ] }, { "heading": "Küngas ja jalam", "text": "Umbes 1220 kolis valitsev eliit vanale vihmategemise künkale Mapungubwele, lihtrahvas aga asus elama künka jalamile, ringina selle ümber. 1250. aastaks oli pealinnas umbes 5000 elanikku. Kiviseinad eraldasid ülikuid tavainimestest, peamist rada künkale valvasid sõdurid. Talupere elu keerles aga ikka pere, põllu ja karja ümber; makse maksti viljas ja loomades. Kõrgel künkal maetute haudadest on leitud kuldseid esemeid, nagu kuldne ninasarvik, kuid enamik inimesi maeti vähese panusega või ilma – mehed karjaaeda, naised sellest väljapoole.", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom", "unesco-mapungubwe" ] }, { "heading": "Lahkumine", "text": "Umbes 1300 jäeti Limpopo-Shashe org maha. Täpset põhjust ei tea keegi. Uurijad pakuvad, et kullakaubandus nihkus põhja poole Zimbabwe platoole, mistõttu kadusid imporditud kaubad, millega naabrite karjamaid ja truudust osteti; mõned arvavad, et karjad kurnasid põudades maad. Inimesed hajusid loodesse ja lõunasse ega kogunenud enam uuesti. Põhjas tõusis järglaseks Suur-Zimbabwe.", "sourceIds": [ "wiki-mapungubwe-kingdom", "unesco-mapungubwe" ] } ] }, { "id": "kumasi-asante-pealinn-1817-1874", "title": "Savimajade, kuldtolmu ja jamsipõldude Kumasi", "placeName": "Kumasi (Coomassie), Asante riigi pealinn, tänapäeval Ghana", "minYear": 1817, "maxYear": 1874, "lat": 6.6885, "lon": -1.6244, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab tänapäeva Kumasi kesklinna ligikaudu, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Vahemik algab 1817. aastaga, mil Bowdich linna üksikasjalikult kirjeldas, ja lõpeb 1874. aastaga, mil Briti vägi linna põletas.", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee", "wiki-anglo-ashanti-wars" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Savist seinad vitsvormis, palmilehtkatus, punaseks värvitud savipõrand", "detail": "Maja seinte jaoks püstitati kaks rida vaiu ja vitspunutist, vahe täideti kruusase saviga ning pind krohviti üle. Majadel olid viilkatused bambusraamil, millele seoti palmilehtedest punutud katus. Põrand ja trepid olid savist ja kivist ning neid pesti ja värviti iga päev punase mullaga. Lahtist esikülge tohtisid oma majale teha ainult pealikud.", "scope": "Kumasi majad 1817. aasta kirjelduse järgi; ülikute kaunistatud majad on kirjeldatud põhjalikumalt kui vaeste omad", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Toit", "value": "Jamss, jahubanaan, fufu; vaestel supp kuivatatud ulukilihast ja nahkadest", "detail": "Jõukamad sõid kuivatatud kala, kana-, veise- või lambalihasuppi ja hautatud maapähkleid. Vaesemad keetsid suppi kuivatatud hirve- ja ahvilihast ning sageli loomanahkadest. Jamss, jahubanaan ja fufu olid tavaline toit; noor mais küpsetati tõlvikul. Juua oli palmiveini ja maisist tehtud pitto-õlut. Piima asandid ei joonud.", "scope": "Bowdichi tähelepanekud Kumasis 1817, mitte kogu Asante riigi kõigi kihtide menüü", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Turg", "value": "Igapäevane turg kella kaheksast päikeseloojanguni", "detail": "Suuremal turul oli umbes 60 puuvillase riidega kaetud putkat ja nende ümber hulk tänavakaupmehi maas istumas. Müüdi veise- ja lambaliha väikeste tükkidena, ulukiliha, kanu, jamssi, jahubanaane, maisi, riisi, suhkruroogu, rannikult toodud soola ja kuivatatud kala, suitsutatud tigusid, palmiveini, rummi, piipe, helmeid, sandaale ja riiet. Kulda oli palju, seepärast olid toiduhinnad kõrged: kaks jamsi maksid Kumasis sama palju kui kümme Dagomba pealinnas.", "scope": "Kumasi kaks turuplatsi 1817; hinnad on Bowdichi Briti rahas arvestus", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Põllutöö", "value": "Ainult kõpla, kaks maisisaaki aastas", "detail": "Linna ümbritsesid korrapärased istandused, kus töötati ainult kõplaga. Maisi saadi kaks saaki aastas; jamss istutati jõulude paiku ja kaevati välja septembri alguses. Istanduste väravas oli onn, kus elas põldu valvav ori koos perega. Paljud pered ja ülikute teenijad elasid tegelikult kahe-kolme miili kaugusel väikestes põllukülades, sest linnas poleks neid toita jõutud.", "scope": "Kumasi ümbruse istandused 1817", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Vesi ja puhtus", "value": "Vesi soo allikatest; igas majas käimla", "detail": "Linna varustasid veega sooallikad, kuid soo udu kattis linna hommikul ja õhtul ning Bowdichi arvates tõi see düsenteeriat, mis tabas kohe ka rannikult tulnud kaaslasi. Igas majas oli sügav käimlaauk, millesse valati iga päev keeva vett; lihtrahva ühiskäimlad olid linnast väljas. Prügi ja jäätmed põletati iga hommik tänava taga. Inimesed pesid end iga päev sooja vee ja seebiga.", "scope": "Kumasi linn 1817; düsenteeria põhjuse seletus on Bowdichi aja arusaam, mitte tänapäeva meditsiin", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Pere ja seisus", "value": "Lihtvabal mehel tavaliselt üks naine, orjal sageli mitte ühtegi", "detail": "Mitmenaisepidamine oli levinud kõrgemates kihtides, kuid Bowdichi tähelepanekul oli enamikul lihtvabadel meestel üks naine ja väga vähestel orjadel – kes moodustasid suurema osa sõjaväest – üldse naist. Kui keskmise jõukusega perel sündis palju lapsi, saadeti osa neist linnast välja põlluküladesse orjade juurde toitmisele.", "scope": "Bowdichi isiklik tähelepanek viie kuu jooksul, mitte loendus", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "Püsielanikke umbes 12 000–15 000", "detail": "Asandid ise väitsid, et kokku kogunedes oli pealinnas üle 100 000 inimese, ja pühade ajal olid ümbruskonna istandused peaaegu tühjad. Bowdich hindas püsiva elanikkonna siiski vaid 12 000–15 000 inimeseni. Linna ümbermõõt oli peaaegu neli miili, seal oli 27 nimega tänavat, neist neli pool miili pikad ja 50–100 jardi laiad.", "scope": "Kumasi pealinn 1817, silmaga hinnatud, mitte loendatud", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn tänavate ja turgudega", "text": "1817. aastal oli Kumasi Asante riigi pealinn raudkivise künka nõlval, mida ümbritsesid soo ja mets. Igal tänaval oli nimi ja oma ülemus; ühte uut tänavat ehitati nööri järgi sirgeks. Hommikul kella kaheksast hakkas suurel turul kauplemine ning sinna kogunesid müüjad jamsi, liha, soola, kuivatatud kala ja riidega. Põhjast tulid moslemitest kaupmehed, rannikult sool ja Euroopa kaubad. Kulda kaaluti messingist loomakujuliste raskustega ja turuplatsi pinnasest pesti aeg-ajalt maha pudenenud kuldtolmu välja. Bowdich oli Briti kaubanduskompanii saadik: tema arvud on silmaga hinnatud ja tema hinnangud kohalikele inimestele on kohati eelarvamuslikud.", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "heading": "Linn ja põllukülad", "text": "Paljud Kumasiga seotud inimesed ei elanud aasta läbi linnas. Ülikud ei suutnud linnas ülal pidada oma suurt saatjaskonda ja vaesemad oma suuri peresid, seepärast töötasid nad kahe-kolme miili kaugusel istandustes, kus olid väikesed külad. Pühade ajal – nagu iga kolme nädala tagant korduv Adae pidu või jamsipüha – tuli rahvas linna kokku ja tänavad täitusid. Laps võis seega kasvada pooleldi linnas, pooleldi põlluküla onnis.", "sourceIds": [ "bowdich-1819-ashantee" ] }, { "heading": "Sõjad rannikuga", "text": "Asante võitles 19. sajandil korduvalt Briti ja nende rannikuliitlastega. 1824. aastal purustas asantide vägi Nsamankow' juures Briti kuberneri väe, kuid 1826. aastal Accra lähedal taganes. 1831. aastal tunnistati piiriks Pra jõgi ja järgnes üle kolmekümne rahuaasta. 1863–1864 sõjas tapsid haigused rohkem inimesi kui lahingud. 1874. aasta veebruaris sisenesid britid mahajäetud Kumasisse ja jätsid linna suitsevateks varemeteks; rahulepinguga nõuti 50 000 untsi kulda kahjutasuks.", "sourceIds": [ "wiki-anglo-ashanti-wars" ] } ] }, { "id": "kimberley-teemandivaljad-1871-1900", "title": "Teemandiauk, passid ja tarastatud laagrid Kimberleys", "placeName": "Kimberley teemandiväljad (New Rush), Griqualand West / Kapimaa koloonia, tänapäeval Lõuna-Aafrika Vabariik", "minYear": 1871, "maxYear": 1900, "lat": -28.7383, "lon": 24.7639, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab Kimberley kaevanduse (Suure Augu) ja vana kesklinna lähedust, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Töölised elasid laagrites, telkides ja linnaosades mitme kaevanduse (Kimberley, De Beers, Dutoitspan, Bultfontein) ümber.", "sourceIds": [ "wiki-kimberley-za", "wiki-big-hole", "turrell-1982-closed-compounds", "loc-country-study-za-european-control", "mesthrie-2019-fanakalo-tyamzashe", "wiki-siege-kimberley" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kaevamine kirka ja labidaga, hiljem maa all tükitöö eest", "detail": "1871. aasta keskpaigast kaevasid kuni 50 000 kaevurit Kimberley kaevandust kirka ja labidaga. Mustanahalised ei tohtinud kaevandusosa omada ja said töötada vaid palgalistena. Kui kaevandused läksid maa alla, mindi üle tükitöötasule, mis nõudis rohkem vastupidavust ja oskust; samal ajal surusid suletud laagrid palku alla.", "scope": "Kimberley kaevandused 1871–1890ndad, mitte kogu Lõuna-Aafrika", "sourceIds": [ "wiki-big-hole", "turrell-1982-closed-compounds", "mesthrie-2019-fanakalo-tyamzashe" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Telgid ja hütid, 1885. aastast tarastatud suletud laagrid", "detail": "Varem elasid töölised laiali pillutud ja planeerimata asulates. Alates 1885. aastast suleti mustanahalised kaevurid lepingu ajaks tarastatud ja valvatud laagritesse (compound) – kokku 17 laagrisse nelja kaevanduse juures. Laagritest lahkuda ei tohtinud; kaevanduste omanikud nimetasid neid 'eeskujulikeks', kuid uurija sõnul olid majutus, toit ja arstiabi kehvad. Linnas elas umbes sama palju töötuid ja koondatud aafriklasi, kelle elamualad muutusid üha rahvarohkemaks.", "scope": "Kimberley mustanahaliste kaevurite eluase 1870–1890ndad", "sourceIds": [ "turrell-1982-closed-compounds", "mesthrie-2019-fanakalo-tyamzashe", "wiki-big-hole" ] }, { "label": "Vesi ja puhtus", "value": "Vett vähe, jäätmekäitlus puudus", "detail": "Kaevurite laagris olid ebasanitaarsed olud, vett ja värsket köögivilja oli vähe ning suvekuumus oli kurnav. Mustanahalistele kaevuritele ehitatud elamualadel polnud looduslikku veeallikat ega korralikku jäätmekäitlust. Samal ajal sai linnakeskus 1882. aastal elektrilise tänavavalgustuse.", "scope": "Kimberley laagrid ja mustanahaliste elamualad, mitte valgete elanike linnaosad", "sourceIds": [ "wiki-big-hole", "wiki-kimberley-za" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Tuberkuloos, kopsupõletik, skorbuut, õnnetused", "detail": "Aastatel 1897–1899 võeti Kimberley haiglasse 5368 mustanahalist patsienti, kellest 1144 suri. Peamised haigus- ja surmapõhjused olid tuberkuloos, kopsupõletik, skorbuut, kõhulahtisus, süüfilis ja kaevanduõnnetused. Kaevanduõnnetustes hukkunute määr langes 1890–1899 6,23-ni tuhande kohta. Epideemia ajal oktoobrist 1883 jaanuarini 1885 suri ametlikel andmetel 700 inimest 2311 haigestunust.", "scope": "Kimberley haigla patsiendid ja kaevandustööliste andmed; need ei ole kogu linna suremus, sest rahvaarv oli ebakindel", "sourceIds": [ "wiki-big-hole", "turrell-1982-closed-compounds" ] }, { "label": "Pass ja kontroll", "value": "1872. aasta passiseadus", "detail": "1872. aastal kehtestati valgete kaevandusosaomanike survel passiseadus: iga 'teenija' pidi kandma passi, kus oli kirjas, kas ta tohib linnas töötada, kas leping on täidetud ja kas ta võib lahkuda. Seadus oli kirjutatud nahavärvi mainimata, kuid seda rakendati ainult mustanahaliste vastu, et nad ei saaks töökohta vahetades paremat palka nõuda. Laagris kontrolliti passe igal laupäeval; lepingu pikendamine maksis 3 šillingit.", "scope": "Kimberley mustanahalised töölised 1872–1890ndad", "sourceIds": [ "loc-country-study-za-european-control", "turrell-1982-closed-compounds" ] }, { "label": "Keeled ja inimesed", "value": "Kümned rahvad, kes üksteist sageli ei mõistnud", "detail": "Lõuna-Aafrika pastor Gwayi Tyamzashe kirjutas 1874. aastal, et teemandiväljadel elasid koos sanid, korannad, griquad, tlhapingid, rolongid, pedid, basotod, suulud, svaasid, tsongad, mpondod, xhosad ja paljud teised. Paljud ei mõistnud üksteist ja pidid rääkima hollandi, sesotho või xhosa keele kaudu; kaevanduses levis segakeel fanakalo.", "scope": "Kimberley teemandiväljad 1874 ühe tunnistaja silmis", "sourceIds": [ "mesthrie-2019-fanakalo-tyamzashe" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küngas, millest sai auk", "text": "1871. aastal leiti teemante Colesbergi küngal ning algas tormijooks: kuu ajaga lõigati künkale 900 kaevandusosa ja neid kaevas kaks-kolm tuhat meest. 1872. aastaks oli laagris umbes 50 000 inimest ja 1873. aastal sai asula nimeks Kimberley. Küngas kadus ja asemele tekkis Suur Auk. Pastor Gwayi Tyamzashe kirjeldas 1874. aastal rataste, trosside ja ämbrite lakkamatut kolinat, vankreid ja sorteerimislaudu ning inimesi kümnetest rahvastest, kes olid tulnud kaugelt tööle.", "sourceIds": [ "wiki-kimberley-za", "wiki-big-hole", "mesthrie-2019-fanakalo-tyamzashe" ] }, { "heading": "Miks mehed tulid ja miks nad ei saanud lahkuda", "text": "Paljud tulid, sest maa oli neilt sõdades ja konfiskeerimisega võetud ning rahamaksude tasumiseks oli vaja palka. Kimberley muutus võõrtöö keskuseks: mehed tulid lühilepinguga, jätsid pere maale ja saatsid raha koju. 1872. aasta passiseadus ja 1885. aastast ehitatud suletud laagrid piirasid nende liikumist ja surusid palku alla. Kimberleys oli kogu Kapimaa koloonia kõrgeim vangistuse määr ja linnas elavate mustanahaliste madalaim elatustase. Hiljem kopeeriti sama laagrisüsteem kullakaevandustesse.", "sourceIds": [ "loc-country-study-za-european-control", "turrell-1982-closed-compounds", "wiki-kimberley-za" ] }, { "heading": "Surm ja mälestus", "text": "Kaevanduõnnetused, kopsuhaigused ja skorbuut tapsid palju töölisi. Ainuüksi 24. juunist 1887 kuni 28. novembrini 1892 maeti Glastone'i kalmistule umbes 5000 mustanahalist, sageli ilma kirstuta, tekki mähituna. Sesotho keelsetes ajalehtedes avaldasid kaevurid kirju õnnetustest ja hukkunute koduküladest. Paljud basotod olid pahased, et nende surnuid koheldi kui jäätmeid ja leinakombeid ei austatud.", "sourceIds": [ "wiki-big-hole" ] } ] }, { "id": "teotihuacan-tlajinga-33-pottsepad", "title": "Pottsepaperede kivimüüride vahel suurlinna lõunaserval", "placeName": "Tlajinga 33 korterelamu (33:S3W1), Teotihuacani lõunaosa, México osariik, Mehhiko", "minYear": 200, "maxYear": 650, "lat": 19.6735, "lon": -98.8505, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Tlajinga piirkonda Teotihuacani lõunaosas Surnute tänava lõunapikenduse ääres, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Aastavahemik 200–650 on Tlajinga 33 kompleksi arheoloogiliselt määratud asustusaeg ning selle otsad on ligikaudsed.", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "patt-household-archaeology", "asu-tlajinga-project", "storey-2019-tlajinga-burials", "tdar-teotihuacan-daily-life-2016", "wiki-teotihuacan" ], "eraIds": [ "ancient", "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Mitme pere ühine müüriga ümbritsetud korterelamu, igal leibkonnal oma toad", "detail": "Tlajinga 33 oli välismüüriga piiratud ja sisemiselt leibkondadeks jagatud kompleks; igal leibkonnal olid oma alad toidu valmistamiseks, magamiseks, hoiustamiseks, matmiseks ja palvetamiseks. Naaberkompleksides 17 ja 18 olid seinad kivist, killustikust või kohati adobest, põrandad kruusbetoonist; lubikrohvi kasutati harva, sest see oli kõrgema staatusega hoonete pärisosa.", "scope": "Tlajinga 33, 17 ja 18 kompleksid Teotihuacani lõunaservas, mitte kogu linn ega selle kesklinna paleed", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "patt-household-archaeology" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Algul kivilõige (rohekivi, kiltkivi, oonüks, karbid), hiljem San Martíni oranži tarbekeraamika tootmine", "detail": "Tlajinga 33 elanikud lihvisid esimestel sajanditel kivist ja karbist ehteid, viimased kaks sajandit aga valmistasid peamiselt San Martíni oranži tarbekeraamikat. Põletamiseks vajalikku kõrget kuumust hoiti üleval kogu kompleksi ühistööna; hauapanused (obsidiaanterad, luunõelad, rohekivihelmed, karbid) leiti nii meeste kui naiste juurest. Naaberkompleksis 17 tehti obsidiaanterasid, kompleksis 18 elasid müürsepad ja kivilõikurid.", "scope": "Tlajinga piirkonna kolm uuritud kompleksi; tööjaotuse soolise jaotuse kohta on valim väike", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "patt-household-archaeology", "asu-tlajinga-project" ] }, { "label": "Toit", "value": "Maisipõhine toit; mõnes naaberkompleksis mitmekesisem taimne lisa", "detail": "Luude süsiniku- ja lämmastikuisotoobid näitavad, et kolme Tlajinga kompleksi elanike toit oli üldjoontes sarnane, kuid kompleksid 17 ja 18 said lisaks rohkem eri taimi. Kõrgema ja madalama staatusega inimeste toidus selget vahet ei leitud. Piirkonna mullaprofiilidest on leitud maisi makro- ja mikrojäänuseid.", "scope": "Tlajinga kompleksides maetud inimeste luuanalüüs ja piirkonna taimejäänused; toidukordade koostist ei ole teada", "sourceIds": [ "storey-2019-tlajinga-burials", "tdar-teotihuacan-daily-life-2016" ] }, { "label": "Vesi ja puhtus", "value": "Drenaažikanalid suubusid Surnute tänavale", "detail": "Kompleksidel 17 ja 18 olid drenaažid, mis juhtisid vee Surnute tänavale, ning keskhoovid kodusteks rituaalideks ja kogunemisteks. Tlajinga 33 hoovides tootmistööd ei tehtud – need olid kompleksi rituaalide paik.", "scope": "Tlajinga kompleksid 17, 18 ja 33; joogivee allika kohta neis allikates andmed puuduvad", "sourceIds": [ "patt-household-archaeology", "delucia-2008-gender-teotihuacan" ] }, { "label": "Tervis", "value": "68% Tlajinga 33 inimjäänustest kannab lapsepõlve alatoitumuse ja haiguse jälgi", "detail": "Rebecca Storey uuris Tlajinga 33 matuseid: 68% luustikest esines porootiline hüperostoos, mida seostatakse kroonilise alatoitumuse ja lapseea haigustega. Tema hinnangul oli imikusuremus kõrge ja sarnane keiserliku Rooma omaga – linnaelu tõi kaasa suurema haiguskoormuse. Imikusuremuse arvu ei tuletata siin luustikest, sest kalmistuvalimid alaesindavad imikuid.", "scope": "Tlajinga 33 matused (N = 206, neist 48% alaealised); mitte kogu Teotihuacani elanikkond", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "patt-household-archaeology" ] }, { "label": "Päritolu", "value": "Umbes 29% Tlajinga 33 maetutest olid sisserändajad", "detail": "Luukollageeni süsiniku- ja hambaemaili hapnikuisotoobid näitavad, et ligikaudu 29% Tlajinga 33 elanikest (nii mehed kui naised) olid sündinud mujal. Toidu ja hauapanuste poolest ei erinenud nad kohapeal sündinutest. Teotihuacani sisserändajad tulid eriti Oaxacast ja Mehhiko lahe rannikult.", "scope": "Tlajinga 33 isotoopvalim; linna üldine sisserände päritolu Wikipedia kokkuvõtte põhjal", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "wiki-teotihuacan" ] }, { "label": "Linna suurus", "value": "Tipus hinnanguliselt 100 000–200 000 elanikku (u 400–500 pKr)", "detail": "Hinnang põhineb umbes 2000 korterelamul, millest igaühes elas arvatavasti 60–100 inimest. Tlajinga piirkond ise oli umbes 1 km² suurune lihtrahva naabruskondade kogum linna lõunaservas.", "scope": "Kogu Teotihuacani linna arheoloogiline hinnang, mitte loendus; Tlajinga pindala PATT projekti järgi", "sourceIds": [ "wiki-teotihuacan", "tdar-teotihuacan-daily-life-2016" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linna serval, kuid linna sees", "text": "Tlajinga oli Teotihuacani lõunaosa lihtrahva piirkond, kus elati suurtes müüriga ümbritsetud korterelamutes. Kuigi need pered olid madalama või keskmise staatusega ja elasid kesklinnast kaugel, olid nende majad suunatud linna korrapärase tänavavõrgu järgi ning nende kodudest leitakse kaugelt toodud asju: rohekivi, mererannikute karpe, vilku ja natuke maalitud keraamikat. Arheoloogide arvates oli just ligipääs Mesoameerika suurimale kaubandusvõrgule üks põhjus, miks sisserändajad tulid ja jäid tihedalt asustatud linnaservale elama. Lõunapoolses naabruskonnakeskuses olid seinamaalingutega kaunistatud ühishooned, mis näitavad, et ka äärelinnas oli oma kogukonnaelu.", "sourceIds": [ "patt-household-archaeology", "asu-tlajinga-project", "carballo-2021-tlajinga-neighborhood" ] }, { "heading": "Ühine põletus, ühine matmispaik", "text": "Tlajinga 33 viimastel sajanditel valmistasid selle elanikud tarbekeraamikat, mida hiljem kasutati linna rikkamates majades ja võib-olla riiklikes laoruumides. Põletusahju kuumuse hoidmine vajas kogu kompleksi tööjõudu, nii et arheoloogide tõlgenduse järgi tegid tööd mehed, naised ja lapsed koos. Surnuid maeti oma kodu põranda alla, hoovidesse või kompleksi müüri äärde; vastsündinuid ja imikuid maeti ka hoovialtari juurde. Hauapanused – kauss, obsidiaanist tera, mõnikord helmes – olid üsna ühesugused ja neid sai nii mees kui naine.", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan" ] }, { "heading": "Linnaelu hind", "text": "Luustike uuring näitab, et Tlajinga 33 elanike lapsepõlv oli raske: enamikul oli alatoitumuse ja haiguse jälgi ning imikuid suri palju. Teadlased peavad suuremat haiguskoormust üheks iidse linnastumise varjuküljeks. Umbes 550. aasta paiku rüüstati ja põletati linna suured monumendid ning Tlajinga 33 asustus lõppes umbes 650. aastaks.", "sourceIds": [ "delucia-2008-gender-teotihuacan", "patt-household-archaeology", "wiki-teotihuacan" ] } ] }, { "id": "sligoville-vaba-kula-jamaika", "title": "Oma veerandaaker mägedes pärast orjuse lõppu", "placeName": "Sligoville (varem Highgate), Saint Catherine'i kihelkond, Jamaica", "minYear": 1838, "maxYear": 1865, "lat": 18.1, "lon": -76.95, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Sligoville'i küla Spanish Townist umbes 10 miili põhja pool, mitte ühegi konkreetse pere krunti. Ajavahemik algab täieliku emantsipatsiooniga 1. augustil 1838 ja lõpeb Morant Bay ülestõusuga 1865, mis muutis Jamaica valitsemiskorda.", "sourceIds": [ "wiki-free-villages", "wiki-sligoville", "jis-sligoville", "gleaner-sligoville-2014", "encyclopedia-free-villages", "mintz-free-village-system", "armstrong-seville-house", "nlj-seacole-cholera", "wiki-morant-bay" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Maa ja kodu", "value": "Veerandaakri (u 0,1 ha) krunt 3 naela eest", "detail": "Baptistipastor ostis 1835. aastal Highgate'i mägedes 25 aakrit maad 100 naela eest ja jagas selle veerandaakri kruntideks, mida endised orjastatud inimesed said osta 3 naela eest. Istanduseomanikud olid lubanud vabanenutele maad mitte müüa, sest tahtsid nad istanduste palgatöölistena kinni hoida; seetõttu osteti maa vahendajate kaudu.", "scope": "Sligoville'i krundid; teistes vabades külades olid krundid ja hinnad erinevad", "sourceIds": [ "wiki-sligoville", "jis-sligoville", "wiki-free-villages" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Ühine veepaak", "detail": "Sligoville'is on säilinud veepaak, kust vabanenud asunikud vett võtsid, ning kohviveski jäänused.", "scope": "Sligoville; paagi ehitusaasta allikas ei ole täpsustatud", "sourceIds": [ "jis-sligoville" ] }, { "label": "Kool ja kirik", "value": "Küla rajati kiriku ja kooli ümber", "detail": "Vabad külad ehitati tavaliselt kabeli ja kooli ümber; Sligoville'isse ehitati baptistikirik ja kool. Misjonäride kava järgi pidid lapsed käima koolis, mehed istandustel kokkulepitud tingimustel palgatööl ja naised kasvatama peamiselt toidutaimi – see oli misjonäride ootus, mitte kõigi perede tegelik elu.", "scope": "Jamaica vabad külad üldiselt ja Sligoville; kirjaoskuse määra külas allikad ei anna", "sourceIds": [ "encyclopedia-free-villages", "wiki-sligoville", "jis-sligoville" ] }, { "label": "Toit ja turg", "value": "Oma krundi saak ja ülejäägi müük saare turgudel", "detail": "Juba orjuse ajal lubati orjastatud inimestel oma ülejääki saare turgudel müüa ja see säästetud raha aitas pärast vabanemist maad osta. Pärast emantsipatsiooni turud jätkusid ja nende arv kasvas. Arheoloogilistes leidudes on yabba-savinõud, mida valmistasid Spanish Towni ümbruses Aafrika päritolu jamaika naised ja mis levisid turuvõrgu kaudu üle saare.", "scope": "Jamaica sisemine turuvõrk; yabba-nõude päritolu arheoloogilise koostisanalüüsi järgi", "sourceIds": [ "mintz-free-village-system", "armstrong-seville-house" ] }, { "label": "Ümberasumine", "value": "Kuni 10-aakriseid vabavaldusi: 883 (1840) → 20 724 (1845)", "detail": "Aastatel 1838–1844 lahkus istandustelt ja asus vabadesse küladesse umbes 19 000 vabanenut koos peredega. Umbes kolmandik endistest orjastatutest kolis uutesse asulatesse.", "scope": "Kogu Jamaica; arvud on ajaloolaste koondatud koloniaalandmed", "sourceIds": [ "encyclopedia-free-villages", "mintz-free-village-system" ] }, { "label": "Tervis", "value": "1850. aasta koolerapuhang nõudis Jamaical üle 31 000 elu", "detail": "Lisaks koolerale tabasid saart 1860. aastatel rõugepuhangud, üleujutused ja pikk põud, mis kahjustasid vabanenute põlde ja elujärge.", "scope": "Kogu Jamaica; Sligoville'i enda surmade arvu allikad ei anna", "sourceIds": [ "nlj-seacole-cholera", "wiki-morant-bay" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Maa, mida ei antud, vaid osteti", "text": "Kui orjus Jamaical 1838. aasta 1. augustil lõplikult lõppes, ei tähendanud vabadus veel kodu. Istanduseomanikud tahtsid hoida vabanenuid oma maal üürnikena ja palgatöölistena ning keeldusid neile maad müümast. Baptistikogudused ostsid seepärast maad vahendajate kaudu ja jagasid selle väikesteks kruntideks. Sligoville'i esimese krundi ostis Hampsteadi istanduse endine orjastatud töödejuhataja. Kuue aasta jooksul asus vabadesse küladesse umbes 19 000 inimest koos peredega.", "sourceIds": [ "wiki-free-villages", "gleaner-sligoville-2014", "mintz-free-village-system" ] }, { "heading": "Kabel, kool ja turupäev", "text": "Sligoville asus Spanish Towni kohal jahedates mägedes, kust ühelt poolt paistis meri. Küla keskmeks olid kirik ja kool, kus esimest korda kasvas üles põlvkond, kes oli sündinud vabana. Pered kasvatasid oma krundil toitu ja müüsid ülejääki turgudel – oskus, mida orjastatud inimesed olid omandanud juba orjuse ajal. Paljud käisid siiski ka istandustel palgatööl, sest väikesest krundist üksi ei pruukinud ära elada.", "sourceIds": [ "gleaner-sligoville-2014", "encyclopedia-free-villages", "mintz-free-village-system" ] }, { "heading": "Vabadus ilma hääleõiguseta", "text": "Vabadus jäi kitsaks. Kõrged maksud jätsid enamiku vabanenuid valimistest kõrvale ning 1850. aasta koolera, hilisemad rõuged, üleujutused ja põud tegid elu raskeks. 1865. aastal puhkes Morant Bays Jamaica idaosas vaeste vabanenute ülestõus, mille võim sõjaseisukorra ajal verega maha surus. Sligoville'i elanike järeltulijad elavad külas tänini ja hoiavad selle ajalugu alles.", "sourceIds": [ "wiki-morant-bay", "nlj-seacole-cholera", "jis-sligoville" ] } ] }, { "id": "chan-chan-chimu-kasitooliste-barrio", "title": "Vasepleki kopsimine savimüüride varjus", "placeName": "Chan Chani käsitööliste elamupiirkonnad (SIAR-barriod), Moche oru suue, La Libertad, Peruu", "minYear": 1300, "maxYear": 1470, "lat": -8.1058, "lon": -79.0744, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Chan Chani arheoloogilist ala Trujillo lähedal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; käsitööliste barriod paiknesid linna lääne- ja lõunaservas. Elamupiirkondade asustus on dateeritud umbes 1050/1100–1450 ja viimased põrandatasemed kuni umbes 1470; see seade on piiratud hilise Chimú aja ja inkade vallutusega, mida Topic ja Moseley kirjeldavad linna lõppfaasina.", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "topic-ehraf-lower-class", "archaeology-mag-2023-chan-chan", "ufjur-2025-siar-pottery", "wiki-chan-chan", "unesco-chan-chan", "wiki-chimor" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Väikesed ebakorrapärased kokkuehitatud toad (SIAR), keskmiselt u 88 m² elamu kohta", "detail": "Linna alamklass elas tihedalt kokkuehitatud tubades, mis olid ühtlasi töökojad. Barriodes olid ühepereelamud koondunud kvartaliteks; nende vahel olid töökojad, kaevud ja kalmistud. Ühes majapidamises oli köök, tööruum, koduloomade koht ja hoiuruum. Arheoloogid on leidnud, et elamuid ehitati mitmes etapis ümber.", "scope": "Chan Chani SIAR-barriod hilisfaasis; mitte kuninglikud tsitadellid ega maaküla elamud", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "wiki-chimor", "archaeology-mag-2023-chan-chan" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Peamiselt metallitöö; ka kudumine ja puutöö", "detail": "Barrio elanikud kopsisid vasest valuplokke lehtmetalliks ja tegid sellest tuhandeid tarbeesemeid, näiteks nõelu ja pintsette. Metallijäägid volditi ja seoti kimpudeks ning vähemalt ühes barrios sulatati need uuesti valuplokkideks. Puhastamata puuvilla leidub ainult barriodes; samas majapidamises on nii metalli- kui kudumistöö jälgi, mis viitab, et käsitööd tegid nii mehed kui naised. Metallitöölised paistavad olnud kõrgemal kohal kui kudujad.", "scope": "Chan Chani barriode leiud Chan Chan–Moche Valley Projecti kaevamistelt 1968–1974", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "wiki-chimor" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Kaevud barriode vahel; linn kõrbe keskel", "detail": "Chan Chan asus Peruu põhjaranniku kuivas kõrbes, kus vihma peaaegu ei saja. Linn kasutas algul umbes 15 meetri sügavusi kaeve; barriode vahel paiknesid kaevud. Ümbritsevaid põlde niisutati Moche ja Chicama jõest toodud kanalitega, millest üks oli umbes 80 km pikk.", "scope": "Chan Chan ja selle lähiümbrus", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "wiki-chan-chan", "unesco-chan-chan" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais, oad, kõrvits, bataat, maapähkel, tšilli, puuviljad; laamad, merisead ja mereannid", "detail": "Chimúd kasvatasid niisutuspõldudel maisi, limaube, kõrvitsat, tšillit, bataati, maapähklit, avokaadot ja guanabanat ning sõid laamasid, merisigu ja merest püütut. Hiljutistel kaevamistel leiti ühest naabruskonnast ka mägismaa toite nagu kinoa ja kartul, mis viitab mujalt tulnud elanikele.", "scope": "Chimú kuningriigi toit üldiselt; mägismaa toidud ühest 2022. aastal kaevatud naabruskonnast, mitte kõigist barriodest", "sourceIds": [ "archaeology-mag-2023-chan-chan" ] }, { "label": "Linna suurus", "value": "Alamklassi linlasi u 30 000 (vahemik 20 000–40 000); kogu linn 15. saj keskel üle 40 000", "detail": "Topic hindas linna alamklassi suuruseks umbes 30 000 inimest, arvestades töökodade, kaevude, kalmistute ja alleede pinda. Teised hinnangud kogu linnale ulatuvad 40 000–60 000-ni. Linn laius üle 20 km² ja savist südalinn umbes 6 km².", "scope": "Arheoloogilised hinnangud, mitte loendus; eri autorite arvud ei ole omavahel täpselt võrreldavad", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "archaeology-mag-2023-chan-chan", "wiki-chan-chan", "unesco-chan-chan" ] }, { "label": "Kohustused", "value": "Tööd tehti ka valitsejate jaoks: tööandam (mit'a) ja jaotusmajandus", "detail": "Chimú võim põhines tööandamil ja ümberjagaval majandusel: kanalid, monumentaalsed müürid ja süvaaiad ehitati kohustusliku tööga. Barrio elanikud olid masstootjatest käsitöölised; maapiirkonna talupojad tootsid toitu ja moodustasid tööandami põhilise tööjõu. Mõned SIAR-i elanikud olid ise kauplejad või mit'a-töölised.", "scope": "Chan Chani ühiskonnakorraldus arheoloogilise tõlgenduse järgi", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "topic-ehraf-lower-class" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mida ei näe esimesena", "text": "Chan Chani kõrged savimüürid kuulusid kuningatele, kuid suurem osa linlastest elas nende ümber tihedalt kokkuehitatud väikestes tubades, mis on palju halvemini säilinud. Just neist tubadest on leitud kõige rohkem igapäevaelu jälgi: tööriistu, lõngakerasid, metallijääke ja savinõusid. Linna lääne- ja lõunaserva barriodes elasid pered kvartalitena koos, nende vahel olid töökojad, kaevud ja kalmistud.", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "wiki-chimor" ] }, { "heading": "Nõelad, lõng ja kaugelt tulnud naabrid", "text": "Barrio inimeste põhitöö oli metallitöö: vasest valuplokkidest kopsiti lehtmetalli ja sellest nõelu, pintsette ja muid tarbeesemeid. Samades majades kedrati puuvilla ja kooti, nii et tööd tegid tõenäoliselt nii mehed kui naised. Uuemad kaevamised näitavad, et linnas elas inimesi eri piirkondadest – mõnes kodus söödi mägismaa kartulit ja kinoad ning kasutati teiste orgude savinõusid.", "sourceIds": [ "topic-moseley-1983-chan-chan", "wiki-chimor", "archaeology-mag-2023-chan-chan", "ufjur-2025-siar-pottery" ] }, { "heading": "Inkade tulek", "text": "15. sajandil oli Chimú kuningriik oma võimsuse tipul ja ulatus mööda rannikut ligi 1000 km. Umbes aastatel 1450–1470 vallutasid selle inkad. Vallutajad asustasid osa chimú inimesi sunniviisiliselt ümber teistele vallutatud aladele ning linn hakkas hääbuma. Mõnes majas elati siiski veel pärast 1450. aastat. Chimúde keel quingnam kadus peaaegu täielikult juba enne hispaanlaste tulekut.", "sourceIds": [ "unesco-chan-chan", "archaeology-mag-2023-chan-chan", "wiki-chan-chan" ] } ] }, { "id": "kaifeng-dongjing-songi-tanavad", "title": "Vikerkaaresilla all Põhja-Songi pealinnas", "placeName": "Dongjing ehk Bianjing (tänapäeva Kaifeng, Henani provints, Hiina)", "minYear": 1100, "maxYear": 1127, "lat": 34.795, "lon": 114.345, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis tänapäeva Kaifengi kesklinnas, mitte ühegi Songi-aegse kodu ega tänava täpne asukoht.", "sourceIds": [ "wp-kaifeng-ajalugu", "wp-qingming-rull", "wp-dongjing-meng-hua-lu", "wp-jingkang" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "üle 400 000 inimese; teise hinnangu järgi 600 000–700 000", "detail": "Dongjing oli Songi ajal Hiina suurim ja jõukaim linn, kus üle 400 000 inimese elas nii müüride sees kui ka väljas. 11. sajandil, kui linna ümbritses kolm müürivööd ja see oli nelja suure kanali ristumiskoht, hinnatakse elanike arvuks 600 000–700 000. Mõlemad on ajaloolaste hinnangud, mitte rahvaloenduse tulemus.", "scope": "Kaifengi linn koos müüridetaguste aladega 11. sajandil ja 12. sajandi alguses, mitte kogu Kaifengi prefektuur ega Hiina.", "sourceIds": [ "wp-kaifeng-ajalugu" ] }, { "label": "Kes tänaval liikusid", "value": "814 inimest, neist ainult umbes 20 naist", "detail": "Qingmingi rullile on maalitud 814 inimest, 28 paati, 60 looma, 30 hoonet, 20 sõidukit, 8 kandetooli ja 170 puud. Naisi on umbes kakskümmend ja ilma meeste saateta on õues näha ainult madalast seisusest naisi.", "scope": "Üks kunstiteos, mis kujutab Kaifengi ja selle äärelinna; see on maalikunstniku valik, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wp-qingming-rull" ] }, { "label": "Ametid", "value": "kaupmehed, kandjad, mölder, sepp, puusepp, müürsepp", "detail": "Rullil on kujutatud kõiki seisuseid: tänavakaupmehi, žonglööre, näitlejaid, kerjuseid, almust paluvaid munki, ennustajaid, arste, võõrastemajapidajaid, õpetajaid, möldreid, metallitöölisi, puuseppi, müürseppi ja eri astme ametnikke. Kai ääres laaditakse paate ja mehed veavad kaldalt suuremaid laevu.", "scope": "Qingmingi rullil kujutatud Kaifengi linna ja äärelinna inimesed.", "sourceIds": [ "wp-qingming-rull" ] }, { "label": "Mida müüdi", "value": "vein, vili, kasutatud asjad, laternad, nõelad, ravimid", "detail": "Linnaväravast väljas olid poed, kus müüdi veini, vilja, kasutatud kaupa, kööginõusid, vibusid ja nooli, laternaid, muusikariistu, kulda ja hõbedat, ehteid, värvitud kangaid, maale, ravimeid ja nõelu, lisaks palju söögikohti. Kaubitsejad seisid ka Vikerkaaresillal.", "scope": "Qingmingi rullil kujutatud linnavärava-tagune kaubatänav ja sild.", "sourceIds": [ "wp-qingming-rull" ] }, { "label": "Toit tänaval", "value": "üle saja tuntud roa, nuudlikohad", "detail": "Meng Yuanlao mälestused loetlevad üle saja tuntud roa ja suupiste, tänavatoite, kõrtse ja nuudlisööklaid. Donghua värava taga müüdi tema sõnul igasugust toitu, hooajalisi puuvilju ja lilli, kala, krevette, kilpkonna, krabisid, vutte ja jäneseid. Ettekandja kandis korraga kolme kaussi ühes käes ja umbes kahtkümmet taldrikut teise käsivarrel.", "scope": "Ühe ametniku nostalgiline mälestus Kaifengist 12. sajandi alguses; kirjeldab jõukamate linlaste rõõme, mitte vaeseima pere toidulauda.", "sourceIds": [ "wp-dongjing-meng-hua-lu", "wp-kaifeng-ajalugu" ] }, { "label": "Liikumine ja vedu", "value": "eeslid, muulad, vankrid, kandetoolid, paadid", "detail": "Inimesi ja kaupa veeti ratasvankrite ja veoloomadega, eriti eeslite ja muuladega, ning kandetoolides. Jõgi oli täis kalapaate ja reisiparvesid ning mehed vedasid suuremaid laevu kaldalt köitega.", "scope": "Qingmingi rullil kujutatud Kaifengi jõeäärne ala.", "sourceIds": [ "wp-qingming-rull" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn jõe ja kanalite ääres", "text": "Põhja-Songi pealinn Dongjing ehk Bianjing oli 11. sajandil ja 12. sajandi alguses Hiina suurim linn, kus elas hinnanguliselt mitusada tuhat inimest. Linn asus nelja suure kanali ristumiskohas ning seda ümbritses kolm müürivööd. Qingmingi rull näitab, kuidas maalt tulev tee muutub linna lähedal laiaks tänavaks: põldudel on talupojad, kitse- ja seakarjused, linna pool aga poed, kõrtsid, võõrastemajad ja maksukontor. Kõige rohkem tunglemist on Vikerkaaresillal, kus kaubitsejad müüvad oma kraami ja rahvas karjub jõel ohtlikult silla poole triiviva laeva meeskonnale.", "sourceIds": [ "wp-kaifeng-ajalugu", "wp-qingming-rull" ] }, { "heading": "Pühad ja tänavaelu", "text": "Meng Yuanlao, kes elas linnas noorukina ja pidi 1126. aastal põgenema, kirjutas hiljem igatsusega linna toidukohtadest, tänavaesinejatest ja pühadest. Qingmingi päeval käidi värskeid haudu koristamas ja mindi linnast välja. Õhtul toodi koju lamedaid pannkooke, savikujukesi, mängunuge, puuvilju, pardimune või tibusid ning neid kutsuti „kingitusteks väravate tagant“. Raamat kirjeldab peamiselt jõukamate linlaste mõnusid, kuid seal on nimetatud ka tavalisi tänavaesinejaid ja kaubitsejaid, keda teised kirjamehed tavaliselt ei maininud.", "sourceIds": [ "wp-dongjing-meng-hua-lu" ] }, { "heading": "Kui sõda jõudis linna alla", "text": "1126. aastal piirasid džurtšenide Jini väed linna kaks korda. Esimesel korral ostis õukond rahu lunaraha ja maaga. Teise piiramise järel langes linn 9. jaanuaril 1127. Lihtsate linlaste elud jäeti üldiselt alles, kuid nad pidid vallutajatele andma veini, liha, siidi, kulda ja hõbedat ning vägivalda esines sageli. Jini väed nõudsid välja ka arste, jutuvestjaid, maalikunstnikke, kirjutajaid, aednikke, müürseppi ja muusikuid. Üle 14 000 inimese aeti põhja poole ja paljud surid teel. Songi õukond kolis lõunasse ega tulnud enam tagasi.", "sourceIds": [ "wp-jingkang", "wp-kaifeng-ajalugu" ] } ] }, { "id": "kusado-sengen-sadamalinn", "title": "Tuhande maja linn Ashida jõe suudmes", "placeName": "Kusado Sengen, Ashida jõe suue (tänapäeva Fukuyama, Hiroshima prefektuur, Jaapan)", "minYear": 1275, "maxYear": 1520, "lat": 34.475, "lon": 133.35, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt märgib kaevandi ligikaudset asukohta Ashida jõe sängis, mitte ühegi maja täpset kohta. Suurem osa linnast kaevati välja ja eemaldati jõetööde käigus. Ajapiirid 1275–1520 on arheoloogiline ümardus väljendist „13. sajandi lõpp kuni 16. sajandi algus“ ega ole täpsed aastaarvud.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado", "wp-ja-kusado-sengen", "wp-ja-myooin" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Vesi", "value": "umbes 200 kaevu", "detail": "Kaevamistel leiti umbes kakssada kaevu. Enamasti olid kaevu seinad tehtud puust, mõnikord puutünnidest või keraamilistest anumatest, ja põhjas oli sageli painutatud puust kast. Kivist seintega kaevud ilmusid alles 15. sajandil. Muuseumi rekonstruktsioonis on ühiskaev, kus ka pesu pesti.", "scope": "Kusado Sengeni kaevandi kaevud kogu asustusaja jooksul; ühiskaevu stseen on muuseumi rekonstruktsioon.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado" ] }, { "label": "Majad", "value": "maasse kaevatud postidega, laudkatus kividega", "detail": "Hoonetest on säilinud peamiselt postiaugud. Enamasti olid postid otse maasse kaevatud, harvem toetusid need kivialustele. Muuseumi rekonstrueeritud sepikojal on laudkatus, mille harja peal on raskuseks kivid, ja savist seinad. Sees on muldpõrandaga töökoda ja laudpõrandaga eluruum.", "scope": "Kaevandi ehitusjäljed ja muuseumi 14. sajandi rekonstruktsioon; rekonstruktsiooni detailid on põhjendatud oletus.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado" ] }, { "label": "Toit", "value": "riis, oder, kõrvits, ploom, virsik, kastan, kala, karbid – ja ka koeraliha", "detail": "Prügiaukudest, kaevudest ja kraavidest leiti riisi, otra, melonite ja kõrvitsate, ploomide, virsikute ja kastanite seemneid, veise, hobuse ja metssea luid, merikogre ja meriahvena luid ning karpe. Puutahvlitele on kirjutatud valge riis, oder ja oad. Paljudel koeraluudel on tükeldamise ja küpsetamise jäljed: kuigi budismi lihakeeld oli kirjalike allikate järgi jõus, söödi linnas liha üsna palju.", "scope": "Kusado Sengeni kaevandi toidujäänused ja puutahvlid; ei näita, kui palju üks pere päevas sõi.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado" ] }, { "label": "Töö", "value": "kaubandus ja käsitöö", "detail": "Paljud linnaelanikud olid kaupmehed ja käsitöölised. Linnas tehti lakkkausse ja -taldrikuid, millel on lindude ja taimede kujutised. Kaevandist on leitud palju lakkimistööriistu ning puuseppade saage, peitleid, puure, kõblaid, puuhaamreid ja luisku. Muuseumi järgi elasid seal sepad, getategijad (puukingade valmistajad) ja lakkijad.", "scope": "Kusado Sengeni kaevandi leiud ja muuseumi tõlgendus.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado" ] }, { "label": "Raha", "value": "Hiina pronksmündid, 97 mündi kaupa nööril", "detail": "Keskaegne Jaapan oma raha ei verminud. Maksti Hiinast toodud pronksmüntidega, mis seoti kimpudeks. Kaevandist leiti maasse maetud anum täis mündikimpe ja selgus, et ühes kimbus oli algselt 97 münti.", "scope": "Kusado Sengeni leiud; 97 mündi ühik on kaevajate järeldus.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen" ] }, { "label": "Laat", "value": "kalad, sool, merevetikad, riis, oad, mattid", "detail": "Muuseumi rekonstrueeritud laadal sadamasilla ääres müüakse leidude põhjal savipotte, elusaid ja kuivatatud kalu, karpe, merevetikaid, soola, metslinde, riisi, ube, köögivilju ja mattisid. Õli ja savinõusid tuuakse õlakangiga kandes. Kaugelt toodud nõud tõendavad sidet Siseriigi merega: savinõusid tuli Aichist ja Okayamast ning imporditud portselani Hiinast, Koreast ja Vietnamist.", "scope": "Muuseumi rekonstruktsioon kaevandi leidude põhjal ning kaevandi imporditud keraamika.", "sourceIds": [ "hiroshima-rekishih-kusado", "suzuki-kusado-sengen" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Unustatud kohalik sadam", "text": "Kusado Sengen tähendab „Kusado tuhat maja“. Edo-ajal oli see ainult legend linnast, mille üleujutus olevat hävitanud. 1928.–1930. aasta jõetööde ajal tuli maapõuest välja nõusid, münte ja hauakive ning alates 1961. aastast kaevati linn ligi kolmekümne aasta jooksul välja. Selgus, et see oli väike kohalik sadama- ja turulinn, mis oli Siseriigi merest veidi eemal. Puutahvlitel nimetatud kohad asuvad peamiselt lähiümbruses, nii et linn teenis kohalikku kaubandust. Kuna leiud olid märjas pinnases hästi säilinud, näitavad need täpsemalt kui ükski kroonika, milliseid asju keskaegsed lihtinimesed kasutasid.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen", "wp-ja-kusado-sengen", "hiroshima-rekishih-kusado" ] }, { "heading": "Kuidas linn kasvas ja kadus", "text": "Varases järgus (13. sajandi lõpp kuni 14. sajandi algus) asus linn kõvemal pinnasel ning oli kraavide ja kitsaste tänavatega jaotatud kvartaliteks, kus olid kaevud ja majad. 14. sajandil ja 15. sajandi alguses kasvas elurajoon: lõunapoolne liivane maa täideti, jagati kraavide ja hiljem aedadega piiratud ribadeks ning kaeve tuli juurde. 15. sajandi keskpaigast piirati linna põhjaosa tugevate aedadega ning lõunasse tekkis kaks laiade ja sügavate vallikraavidega ümbritsetud suurt elamut, mis kuulusid tõenäoliselt mõjukatele inimestele. 16. sajandi keskpaigaks oli suurem osa ehitistest kadunud.", "sourceIds": [ "suzuki-kusado-sengen" ] }, { "heading": "Usk ja hirm haiguste ees", "text": "Muuseumi rekonstruktsioonis ripuvad uste juures haigusi peletavad rohurõngad ja loitsusildid, sest suvel levisid nakkushaigused. Kaevandist leitud rituaal- ja mänguasjad näitavad, mida tavalised inimesed uskusid, kuigi kirjalikes allikates sellest juttu ei ole. Prügiaukudesse visati korraga palju vähe kasutatud savinõusid, mis olid ilmselt mõeldud ühekordseks rituaaliks. Linna kõrval Ashida jõe kaldal asus suur tempel, mille peahoone ehitati 1321. aastal ja viiekordne pagood 1348. aastal.", "sourceIds": [ "hiroshima-rekishih-kusado", "suzuki-kusado-sengen", "wp-ja-myooin" ] } ] }, { "id": "vijayanagara-turud-ja-tanavad", "title": "Härjad, korvpaadid ja odavad kanad Võidulinnas", "placeName": "Vijayanagara ehk Hampi, Tungabhadra jõe ääres (tänapäeva Karnataka osariik, India)", "minYear": 1420, "maxYear": 1565, "lat": 15.3344, "lon": 76.4622, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt märgib Hampi varemetevälja, mitte ühegi kodu asukohta. Linn oli väga suur ja ulatus ka eeslinnadesse, praeguse Hosapete ümbrusse. Ajapiirid 1420–1565 vastavad säilinud pealtnägijate kirjeldustele (Conti u 1420, Abdur Razzaq 1443, Paes u 1520, Nuniz u 1535) ja linna hävitamisele 1565. aastal; linna asutamisest kuni 1420. aastani igapäevaelu kirjeldusi nendes allikates ei ole.", "sourceIds": [ "wp-vijayanagara-linn", "sewell-forgotten-empire" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "Paesi hinnangul 100 000 maja; ajaloolaste hinnangul 500 000–600 000 inimest", "detail": "Domingos Paes hindas umbes 1520. aastal linnas olevat 100 000 maja. Ajaloolane Sanjay Subrahmanyam arvab kaasaegsete kirjelduste ja varemete ulatuse põhjal, et linnas ja eeslinnades elas 500 000–600 000 inimest. Teiste arvates on see hinnang liiga suur või liiga väike.", "scope": "Vijayanagara linn koos eeslinnadega 16. sajandi alguses; hinnangud, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wp-vijayanagara-linn" ] }, { "label": "Toit turul", "value": "riis, hirss ja muud teraviljad, oad, mungoad, hobuuba", "detail": "Paes kirjutas, et linnas oli rohkesti odavat riisi, teravilja, veidi otra ja ube, mungube, muid kaunvilju ja hobuube ehk rahva toitu. Nisu oli vähem, sest seda sõid tema sõnul ainult moslemid. Iga päev müüdi palju võid, õli ja piima ning linnas peeti lehmi ja pühvleid.", "scope": "Ühe Portugali külalise kirjeldus pealinna turgudest umbes 1520. aastal.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] }, { "label": "Hinnad", "value": "3 kana ühe väikese mündi eest", "detail": "Paesi järgi sai linnas ühe vintémi väärtuse mündi eest kolm kana ja väljaspool linna neli. Sama raha eest sai kuus kuni kaheksa põldpüüd. Siga maksis neli kuni viis fanami ning ühe fanami eest sai kolm viinamarjakobarat või kümme granaatõuna.", "scope": "Paesi märkmed pealinna turuhindade kohta umbes 1520. aastal; palkade kohta andmed puuduvad, seega ei saa öelda, kui kalliks see vaesele perele läks.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] }, { "label": "Tänavad", "value": "täis koormatud härgi", "detail": "Paesi sõnul olid tänavad ja turud nii täis koormatud härgi, et sageli tuli oodata, kuni nad mööda läksid, või teist teed minna. Inimesi oli tema hinnangul nii palju, et ükski sõjaväeosa ei oleks tänavatest läbi pääsenud.", "scope": "Pealinna tänavad Paesi kirjelduses umbes 1520. aastal.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] }, { "label": "Üle jõe", "value": "ümmargused korvpaadid", "detail": "Tungabhadra jõe ületamiseks kasutati ümmargusi korvikujulisi paate, mis olid seest pilliroost ja väljast nahaga kaetud. Neisse mahtus 15–20 inimest, vajadusel ka hobused ja härjad, kuid tavaliselt ujusid loomad üle. Paati aerutati labidakujulise aeruga ja see pöörles pidevalt.", "scope": "Paesi kirjeldus jõeületusest pealinna juures; tema sõnul olid need ainsad paadid kogu riigis.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] }, { "label": "Kodu", "value": "enamik maju väikesed ja lihtsad", "detail": "Linnamüüride sees oli suur osa maast põllud ja aiad, mida niisutati jõest juhitud kanalitega. Valdav enamus majadest oli väikesed ja lihtsad, nende vahel olid paleed, templid, puudega varjutatud poetänavad ja turud. Robert Sewell järeldas 1900. aastal, et enamik elanikke elas savionnides, mis on tänaseks kadunud.", "scope": "Vijayanagara linn 15.–16. sajandil; savionnide väide on Sewelli 1900. aasta tõlgendus, mitte kaevamiste tulemus.", "sourceIds": [ "wp-vijayanagara-linn", "sewell-forgotten-empire" ] }, { "label": "Rõivad ja maksud", "value": "tihti ainult niudevöö; maaharijatel raske maksukoormus", "detail": "Itaalia rändur Varthema kirjutas 16. sajandi alguses, et lihtrahvas käis peaaegu alasti, kandes ainult riideriba ümber puusade. Nuniz kirjutas umbes 1535. aastal, et maad valitsenud pealikud maksid kuningale poole maa tulust ja et nende maadel elav lihtrahvas kannatas suurt viletsust, sest maavaldajad olid türannid.", "scope": "Kahe välismaalase üldistused Vijayanagara riigi lihtrahva kohta; mitte mõõdetud andmed.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, kuhu kõik kaubad jõudsid", "text": "Vijayanagara („Võidulinn“) rajati 14. sajandil Tungabhadra jõe äärde Hampi palverännukoha juurde ning sellest kujunes 14.–16. sajandil Dekkani võimsaim linnakeskus. Pärsia saadik Abdur Razzaq nägi 1443. aastal seitset müürivööd. Väliste müüride vahel olid põllud, majad ja aiad, sisemiste vahel tohutu rahvahulk, palju poode ja pikad laiad basaarid. Iga elukutse esindajate poed olid kõrvuti ning roose müüdi tema sõnul kõikjal, sest inimesed pidasid neid sama vajalikuks kui toitu. Umbes 1520. aastal nimetas Portugali kaupmees Domingos Paes seda „maailma kõige paremini varustatud linnaks“.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire", "wp-vijayanagara-linn" ] }, { "heading": "Igapäevane töö ja kohustused", "text": "Paesi kirjeldatud turul müüdi elusaid kanu, põldpüüsid, vutte ja jäneseid, igal tänaval pakuti lambaliha, lisaks laimi, apelsine, baklažaane ja muid aiavilju. Linna ümbritsevatel põldudel karjatati lambaid, lehmi, pühvleid ja kitsi. Suured ehitustööd nõudsid tohutult töökäsi: Paes nägi umbes 1520. aastal suure paisjärve ehitusel 15 000–20 000 meest, kes olid nagu sipelgad. Kuningas jagas töö pealike vahel ja iga pealik pidi hoolitsema selle eest, et tema alluvad oma osa ära teeksid. Nuniz kirjeldab, et maaharijad kannatasid nende maade valdajate maksunõudmiste all.", "sourceIds": [ "sewell-forgotten-empire" ] }, { "heading": "Linna lõpp", "text": "1565. aastal sai Vijayanagara vägi Talikota lahingus Dekkani sultanaatide liidult lüüa. Võitjate armee jõudis pealinna ning rüüstas ja põletas seda mitme kuu jooksul. Arheoloogid on leidnud palju sütt, kuumusest lõhenenud vundamente ja põlenud ehitusdetaile. Linn jäeti maha ja jäi varemetesse, kuigi osa ümbruskonna külasid jäi asustatuks.", "sourceIds": [ "wp-vijayanagara-linn" ] } ] }, { "id": "kaixiangong-siidikyla-1923-1937", "title": "Riisipõllud, mooruspuud ja siidiussiriiulid Tai järve ääres", "placeName": "Kaixiangongi küla (Fei Xiaotongi raamatus „Jiangi küla“) Wujiangi maakonnas Jiangsus, tänapäeva Hiina", "minYear": 1923, "maxYear": 1937, "lat": 30.95, "lon": 120.43, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne küla asukoht Tai järve lõunakaldal Qidu lähedal, mitte ühegi konkreetse inimese kodu.", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui", "ehraf-fei-peasant-life", "baike-kaixiangong" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Rahvaarv", "value": "1935. aasta loenduses 771 meest ja 684 naist", "detail": "Külas oli umbes 360 leibkonda; keskmine leibkond (jia) oli neljaliikmeline ja 58% leibkondadest koosnes abielupaarist ning mõnest isapoolsest sugulasest.", "scope": "Ainult Kaixiangongi küla 1935–1936, mitte kogu Hiina", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Põld ja toit", "value": "Üle 90% maast oli riisipõld", "detail": "Riisi kasvatamine võttis aastas kuus kuud ja andis üle poole sissetulekust; vaid veidi üle poole saagist jäi külarahvale endale. Lisaks kasvatati nisu, rapsi ja köögivilju ning veest saadi kala, krevette, krabisid ja veetaimi.", "scope": "Kaixiangongi küla 1930. aastate keskel", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Maa nappus", "value": "Keskmiselt umbes 9,5 mu (ligikaudu 0,6 ha) maad leibkonna kohta", "detail": "Kogu küla haritav maa oli 3065 mu. Tavalisel aastal andis üks mu umbes kuus buššelit riisi; mehe, naise ja lapse toitmiseks kulus umbes 27 buššelit aastas.", "scope": "Fei arvutus Kaixiangongi kohta, kui maa oleks jagatud võrdselt 360 leibkonna vahel", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Liikumine", "value": "Peaaegu igal leibkonnal oli vähemalt üks paat", "detail": "Küla koosnes üheteistkümnest veega ümbritsetud maatükist (yu), mida ühendasid sillad; raske ja kaugem vedu käis paatidega mööda kanaleid. Suveõhtuti koguneti sildade juurde.", "scope": "Kaixiangongi küla 1936", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Laste töö", "value": "Laps hakkas perele tööd tegema sageli enne kümnendat eluaastat", "detail": "Lapsed korjasid lammastele rohtu; tüdrukud aitasid majapidamises ja siiditöös. Poisid õppisid umbes 14-aastaselt isa kõrval põllutööd ja said täistöölisteks enne 20. eluaastat; tüdrukud õppisid emalt siidi-, õmblus- ja majapidamistööd.", "scope": "Kaixiangongi küla 1936", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Kool", "value": "Kuueaastane avalik algkool, kus nimekirjas oli üle saja lapse, kuid kohal käis harva üle kahekümne", "detail": "Õppetöö oli puhtalt kirjatarkus ning koolivaheajad langesid küla vaiksematele kuudele (jaanuar–aprill, juuli–september), nii et kiiretel töökuudel oleks laps pidanud koolis olema.", "scope": "Kaixiangongi küla kool 1936, õpilaste ja külavanema jutu järgi", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "label": "Siidivabrik", "value": "Tükitöötasu: haspeldajad 4–6 jiao päevas, kookonite pesijad ja koorijad 2–3 jiao", "detail": "Külaühistu siidivabrikus oli kaheksa tööosakonda alates kookonite koorimisest ja keetmisest kuni haspeldamise, viimistluse ja kontrollini; kookoneid tõid ühistu liikmed.", "scope": "Kaixiangongi ühistu siidivabrik 1929–1937", "sourceIds": [ "baike-kaixiangong" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla vee keskel", "text": "Kaixiangong asus Tai järve lõunakaldal madalal maal, kus kanalid jagasid küla üheteistkümneks saarekeseks. Inimesed tulid ja läksid paatidega, peaaegu igal perel oli oma paat. Põllud olid peamiselt riisi all, kuid mooruspuude lehtedega toideti siidiusse, ja just siid oli toonud perele raha. 1930. aastatel siidi hind langes ning paljud pered pidid laenama kõrge intressiga raha.", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui", "ehraf-fei-peasant-life", "baike-kaixiangong" ] }, { "heading": "Väike pere ja vähe lapsi", "text": "Tavaline leibkond oli umbes neljaliikmeline. Abielus poeg jäi tavaliselt vanemate juurde ja toetas neid vanaduses, tütar kolis abikaasa perre. Maad oli nii vähe, et teine poeg tähendanuks pärandi jagamist ja vaesust, ning Fei kirjutas, et külas oli alla 16-aastaseid lapsi vaid 470. Imikusurm oli sage. Kuu vanuselt sai laps ema vennalt nime, sageli meelega halvustava nagu „koer“ või „munk“, et kurjad vaimud ei peaks last kalliks.", "sourceIds": [ "fei-1939-excerpt-cheng-tsui" ] }, { "heading": "Ühistuvabrik ja sõda", "text": "1923. aastast tegi Jiangsu provintsi naiste serikultuurikool külas tööd paremate siidiussitõugude ja hoolikama kasvatamise nimel. 1929. aasta veebruaris loodi talupoegade ühistu siidivabrik, kus kookonitest haspeldati masinatega siidi. Novembris 1937 langes Zhenze piirkond Jaapani vägede kätte; vabrikut kasutati sissetungijate tugipunktina ja külarahvas lammutas hooned ise.", "sourceIds": [ "baike-kaixiangong" ] } ] }, { "id": "suwa-hirano-siidivabrikud-1875-1912", "title": "Aurav vesi ja kookonid Suwa järve ääres", "placeName": "Hirano (praegune Okaya) Suwa piirkonnas Nagano prefektuuris, tänapäeva Jaapan", "minYear": 1875, "maxYear": 1912, "lat": 36.06, "lon": 138.05, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne Okaya linna keskus Suwa järve loodekaldal, mitte ühegi kindla vabriku ega inimese elukoht.", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa", "hane-1982-suwa-filatures", "baresova-2017-meiji-female-names", "meiji-yasuda-1912-via-jni" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Tööpäev", "value": "1900. aasta valitsusuuringu järgi kestis tööpäev Okaya vabrikus 13–14 tundi", "detail": "Kiirel hooajal äratati töölised kell 4.05, töö algas 4.30; hommiku- ja lõunasöögiks anti 15 minutit ja pärastlõunal 10-minutiline paus. Töö kestis kella 19.30-ni, eriti kiirel ajal kuni kella 22-ni.", "scope": "Üks Okaya siidivabrik 1900. aasta uuringus, mitte kõik Jaapani vabrikud", "sourceIds": [ "hane-1982-suwa-filatures" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Ühiselamutoas elas 20–50 tüdrukut, igaühele umbes üks tatami (u 90 × 180 cm)", "detail": "Tavaliselt jagasid kaks töölist üht voodipesu ja uustulnukad said teiste kasutatud aseme. Pesemisvõimalusi oli vähe, tubades oli lutikaid ja täisid. Meiji ja Taishō ajal elas umbes 70% siidi- ja puuvillatööstuse naistöölistest vabriku ühiselamus.", "scope": "Jaapani siidi- ja puuvillavabrikute naistöölised, Hane kokkuvõte valitsusaruannetest", "sourceIds": [ "hane-1982-suwa-filatures" ] }, { "label": "Vabrikuhoone", "value": "Puust vabrik, mille keskhoones olid kontor, ühiselamu ja söögisaal", "detail": "Haspeldusruumid olid alla 7 meetri laiad pikad hooned, kus masinad seisid akende ees kahes reas. Masinad olid nii madalad, et tüdrukud istusid keha 30 kraadi viltu, sest jalgadele polnud ruumi.", "scope": "Suuremad Suwa siidivabrikud alates 1880. aastate keskpaigast", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa" ] }, { "label": "Leping", "value": "Tööleping kirjutati alla pereisa nimel ja ühe hooaja kaupa", "detail": "Värbajad käisid talvel kaugetes külades ja maksid perele ette raha. 1895. aasta näidislepingus oli ettemaks 3 jeeni ja leping kehtis detsembrini; tööline ei tohtinud mujale tööle minna ja lepingu rikkumisel võis trahv olla kuni 20-kordne ettemaks.", "scope": "Hirano (Okaya) siidivabrikute lepingud 1890. aastatel", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Haspeldaja otsis aurutatud kookonilt niidiotsa ja keris mitme kookoni niidid ühtlaseks lõngaks", "detail": "Vabrik oli kuum, niiske ja lärmakas. Iga päeva lõpus hinnati lõnga läiget, peenust ja ühtlust ning palk sõltus hindest; liiga kaua aurutatud kookon kaotas läike ja niit katkes.", "scope": "Suwa siidivabrikud Meiji lõpus", "sourceIds": [ "hane-1982-suwa-filatures" ] }, { "label": "Vanus ja tervis", "value": "38% Nagano siiditöölistest olid 17–20-aastased", "detail": "Enamik töölisi olid 15–20-aastased. 1913. aasta aruande hinnangul suri 1000 ühiselamus elanud naistöölisest 13 vabrikus ja 10 pärast koju naasmist; samavanuste naiste seas oli suremus 7 tuhande kohta. Tuberkuloos tõi haiged koju külla.", "scope": "Nagano siiditöölised ja Jaapani tekstiilivabrikute naistöölised Meiji lõpus ja Taishō alguses", "sourceIds": [ "hane-1982-suwa-filatures" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Masinad järve ääres", "text": "1875. aastal asutasid üheksa väikest siidimeistrit Hiranos Nakayamasha vabriku, kus Prantsuse ja Itaalia masinad lihtsustati odavaks puust „Suwa meetodiks“. Masinaid ringi ajasid vesirattad. 1894. aastal toodeti Jaapanis juba rohkem masinsiidi kui vanaviisilist käsitsi kedratud siidi ning Okaya siidi müüdi üle maailma.", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa" ] }, { "heading": "Talvel külla, kevadel vabrikusse", "text": "Suwa vabrikutes töötasid peamiselt noored tüdrukud kaugetest mägiküladest, näiteks Hidast. Talvel, kui vabrikud seisid, käisid värbajad külades ja pereisa sai ettemaksu. Tüdrukud elasid aiaga piiratud ühiselamus, kirju võidi lugeda ja paljud said koju alles uusaastaks. Mõni pages, mõni haigestus tuberkuloosi ja saadeti koju tagasi.", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa", "hane-1982-suwa-filatures" ] }, { "heading": "Seadus jõudis hilja", "text": "1903. aastal ilmunud valitsuse aruanne „Shokko jijo“ kirjeldas tehasetööliste olusid. 1911. aasta vabrikuseadus seadis naistele ja alla 15-aastastele 12-tunnise tööpäeva ja alammääraks 12 eluaastat, kuid lubas kiirel hooajal pikendusi ning jõustus alles 1916. aastal.", "sourceIds": [ "nakamura-molteni-1994-suwa", "hane-1982-suwa-filatures" ] } ] }, { "id": "bombay-girangaon-tshaulid-1891-1919", "title": "Vabrikuvile ja ühetoaline kholi Bombay veskikülas", "placeName": "Girangaon (Pareli ja Byculla vabrikurajoon) Bombays, tänapäeva Mumbai, India", "minYear": 1891, "maxYear": 1919, "lat": 19.0, "lon": 72.835, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne Pareli–Lalbaugi vabrikurajooni keskkoht, mitte ühegi kindla tšauli ega inimese kodu.", "sourceIds": [ "gazetteer-greater-bombay-labour", "wiki-bombay-plague", "sahapedia-chawls", "gfm-khanavals", "ht-burnett-hurst-1916" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Tšaulis oli korrusel rida 10 × 12 jala (umbes 3 × 3,7 m) suuruseid ühetoalisi ruume", "detail": "Hooned olid 2–4-korruselised, ruumide ees kulges lai rõdu-galerii ja igal korrusel oli üks ühine käimla. Ühes toas võis elada kuni 16 meest; perede jaoks oli privaatsust väga vähe.", "scope": "Bombay vabrikutööliste tšaulid Girangaonis 19. sajandi lõpust", "sourceIds": [ "sahapedia-chawls" ] }, { "label": "Vesi ja kanalisatsioon", "value": "1916. aastal oli külastatud tšaulitoa akna taga korv-käimla ja jäätmed voolasid lahtistesse kraavidesse", "detail": "Selles linnaosas kanalisatsiooni ei olnud; kraavid olid 0,5–1,5 m laiad. Toani viis nii kitsas pime koridor, et kaks inimest mahtusid vaevu kõrvuti, ja toas elasid vabriku- ning dokitöölised.", "scope": "Üks Burnett-Hursti külastatud tšaul väljaspool Forti 1916, mitte kõik tšaulid", "sourceIds": [ "ht-burnett-hurst-1916" ] }, { "label": "Toit", "value": "Vallalised töölised sõid khanavalis – tšaulitoas peetud ühisköögis", "detail": "Kitsas toas ei saanud süüa teha. Khanavale pidasid peamiselt naised; laual olid bhakri (hirsi-, riisi- või sorgoleib), riis, köögiviljad ja karri. Kolhapurist tulnud eelistasid sorgobhakrit, Konkanist tulnud riisi- ja raagibhakrit; eri kastid istusid sageli eraldi ridades.", "scope": "Girangaoni khanavalid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest", "sourceIds": [ "gfm-khanavals", "sahapedia-chawls" ] }, { "label": "Tööpäev", "value": "1905–1908 tõi elektrivalgus vabrikutesse kuni 15-tunnise tööpäeva", "detail": "Töölised streikisid pikema tööpäeva vastu; 1906. aasta jaanuaris sundis streik ühe vabriku omanikke tööpäeva 12 tunnile lühendama. Seaduslik 12-tunnine piir tekstiilivabrikutes tuli 1911. aastal.", "scope": "Bombay tekstiilivabrikud 1905–1911", "sourceIds": [ "gazetteer-greater-bombay-labour" ] }, { "label": "Kust tuldi", "value": "Töölised tulid peamiselt Konkani rannikult ja Lääne-Dekkani ringkondadest", "detail": "Tööle võttis sageli jobber – töödejuhataja, kes oli vahendaja vabriku ja tööliste vahel. Tšaulides oli tihti ühe küla ühingu (gaonkari mandal) tuba, kus äsja linna tulnud said vahetuste kaupa elada.", "scope": "Bombay vabrikutööjõud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses", "sourceIds": [ "gazetteer-greater-bombay-labour", "sahapedia-chawls" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "Bombay elanikke loendati 1891. aastal 820 000, 1901. aastal 780 000", "detail": "Langus tulenes katkuepideemiast ja põgenemisest maale. Mõnes linnaosas elas 1890. aastatel kuni 700 inimest aakri kohta.", "scope": "Kogu Bombay linn, mitte ainult vabrikurajoon", "sourceIds": [ "wiki-bombay-plague" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Veskiküla", "text": "Pareli, Byculla ja Lalbaugi kandis seisid tihedalt tekstiilivabrikud ja nende kõrval tšaulid – odavad mitmekorruselised hooned ühetoaliste kambritega. Mehed tulid tööle Konkani rannikult ja Dekkani küladest, sageli üksi, ning naised ja lapsed tulid järele alles siis, kui mehel oli töö ja tuba. Naised sõelusid hoovides vürtse, pesid pesu, pidasid khanavale ja müüsid hoidiseid; varasel ajal töötas palju naisi ka vabrikutes.", "sourceIds": [ "sahapedia-chawls", "gfm-khanavals" ] }, { "heading": "Katk ja põgenemine", "text": "1896. aasta septembris leiti Mandvi linnaosas buboonkatk. 1897. aasta märtsiks hinnati surnute arvuks umbes 20 000 ning jaanuariks oli pool elanikkonnast põgenenud maale. Katkuajal hakati töölistele palka maksma iga päev; kui sellest 1897. aastal loobuti, puhkes streik. 1898. aastal loodi Bombay Improvement Trust, mis pidi ehitama vaestele tervislikumaid eluruume.", "sourceIds": [ "wiki-bombay-plague", "gazetteer-greater-bombay-labour" ] }, { "heading": "Streigid ilma ametiühinguta", "text": "Ametiühinguid veel polnud, kuid vabrikutöölised streikisid sageli palgakärbete vastu: 1901. aastal umbes 20 000 töölist. Juulis 1908 olid peaaegu kõik linna vabrikud kuus päeva suletud. 1917–18 aasta gripiepideemia ajas tuhanded töölised maale ning jaanuaris 1919 levis esimene üldstreik päevadega 75 vabrikusse 85-st.", "sourceIds": [ "gazetteer-greater-bombay-labour" ] } ] }, { "id": "luanshya-roan-antelope-kompaund-1928-1950", "title": "Vaskmaagi linn soo peal: Roan Antelope'i kaevurite kompaund Luanshyas", "placeName": "Roan Antelope'i kaevanduse Aafrika kompaund Luanshya juures, Põhja-Rodeesia vasevöönd (tänapäeva Sambia)", "minYear": 1928, "maxYear": 1950, "lat": -13.14, "lon": 28.4, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Roan Antelope'i kaevanduse ja Luanshya linna juures. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega täpne kompaundi piir.", "sourceIds": [ "wiki-roan-antelope-mine", "wiki-luanshya", "parpart-1983-copperbelt-women", "straube-of-men-and-women", "wiki-1935-copperbelt-strike", "gnad-copperbelt-1935", "hansard-1935-nr-disturbances" ], "eraIds": [ "industrial", "modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Algul savitellistest rohukatusega ümarmajad (rondavelid); pärast 1929 vallalistele põletatud tellistest plekk-katuse ja betoonpõrandaga majad", "detail": "Kaevanduskompanii majutas vallalised Aafrika mehed algul savitellistest ja rohukatusega rondavelidesse. Pärast 1929. aastat koliti nad põletatud tellistest, lainelise plekk-katuse ja betoonpõrandaga majadesse, mis pidid olema sääsekindlad; vanad rondavelid anti abielupaaridele. Kompaundi juhatajal ja Aafrika kaevanduspolitseil oli kompaundis rohkem võimu kui valitsusel.", "scope": "Roan Antelope'i kaevanduse Aafrika tööliste kompaund 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate algul, mitte kogu Luanshya ega Euroopa töötajate linnaosa", "sourceIds": [ "wiki-roan-antelope-mine" ] }, { "label": "Toit", "value": "Toit jagati kaevanduse ratsioonina, naised seisid toidujärjekordades ja kasvatasid juurde aedvilja", "detail": "Kaevandus andis töölistele eluaseme ja toiduratsiooni kuni 1950. aastate keskpaigani. Naised veetsid pikki tunde toidujärjekordades, tõid küttepuid ja valmistasid süüa; enamikul olid maja ümber väikesed aiad, sageli ka kaugemal põllulapid. 1934. aastal müüsid Roani naised kompaniile üle 600 000 naela (u 270 tonni) köögivilja kokku 1000 naela sterlingi eest. Pärast 1935. aastat nõudis valitsus maalappide vähendamist, sest need toitsid ka töötuid.", "scope": "Roan Antelope'i ja teiste vasevööndi kaevanduskompaundide abielus tööliste pered 1930.–1950. aastatel; 600 000 naela on üks 1934. aasta Roani arv", "sourceIds": [ "parpart-1983-copperbelt-women", "straube-of-men-and-women" ] }, { "label": "Haigused", "value": "Vihmaperioodil 1929–30 suri 61,1 inimest 1000 kohta kuus, 1931–32 17,5", "detail": "Ehitustööde lombid ja jõe sood olid malaariasääskede pesitsuskohad; töölisi tabasid ka mustveepalavik, tüüfus, düsenteeria ja kopsupõletik ning kaevandus ei suutnud töölisi hoida. 1929. aastal saadeti Rossi troopikahaiguste instituudi ekspeditsioon; kuivendati soid, õgvendati Luanshya jõge, ehitati käimlaid ja viidi prügi ära. Kohalikud lambad seletasid surmasid jões elava maoga ning 1928 peeti madu-vaimu väljaajamise talitus.", "scope": "Roan Antelope'i kaevanduse töötajad ehituse ajal 1927–1932; kuine suremusmäär on kompanii arvestus, mitte kogu piirkonna rahvastiku näitaja", "sourceIds": [ "wiki-roan-antelope-mine", "wiki-luanshya" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Abielus mees töötas keskmiselt 30 'piletit' (kuu jagu vahetusi), vallaline 12", "detail": "Tööd arvestati 'piletitena' – kaardil märgiti tehtud vahetused, 30 piletit oli kuutöö. Abielus kaevurid jäid kauemaks: 1931 elas umbes 30% kaevanduse töötajatest koos naisega ja 1938 oli Roani 6884 töölisest 34,7% olnud kaevandustel üle kahe aasta. Esimestel aastatel lahkus aafriklasest tööline keskmiselt kolme kuu pärast. Mustadel kaevuritel oli keelatud teha oskustööd, mis oli jäetud valgetele.", "scope": "Roan Antelope'i ja teiste vasevööndi kaevanduste Aafrika töölised 1927–1938; arvud on kompaniide andmed", "sourceIds": [ "parpart-1983-copperbelt-women", "wiki-roan-antelope-mine", "gnad-copperbelt-1935" ] }, { "label": "Abielu ja kord", "value": "Pärast 1939 eemaldati tunnistuseta naised bussiteede kontrollpunktides; 1944 nõuti abielueluaseme jaoks maapiirkonna abielutunnistust", "detail": "Valitsus ja pealikud tahtsid naisi linnast eemal hoida. 1938 loodi linnade Aafrika kohtud, kus umbes 70% ajast kulus abieluasjadele. Roanis alguse saanud süsteemis valiti igast rahvusrühmast hõimuesindaja (üks iga 25 inimese kohta), kes lahendas peretülisid. Õlle pruulimine keelati 1930. aastate algul kolme miili raadiuses kompaundidest, kuid naised pruulisid salaja edasi, sest üks õllekeetmine võis tuua sama palju kui mehe kuupalk.", "scope": "Põhja-Rodeesia vasevööndi kaevanduskompaundid, sh Roan Antelope, 1930–1950", "sourceIds": [ "parpart-1983-copperbelt-women" ] }, { "label": "Päritolu", "value": "Enamik kaevureid olid Põhjaprovintsi bemba keelt kõnelevad rahvad", "detail": "Roan Antelope'i kompanii avas 1928. aastal värbamisbüroo Fort Jamesonis (praegune Chipata). Paljudel tulijatel oli kogemus Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Rodeesia kaevandustest. Kompaund rajati lamba rahva pealik Mushili maale.", "scope": "Vasevööndi kaevurite päritolu 1920. aastate lõpust; mitte iga Luanshya elaniku päritolu", "sourceIds": [ "straube-of-men-and-women", "wiki-roan-antelope-mine", "wiki-luanshya" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Soo, sääsed ja jõemadu", "text": "Luanshya jõe looklev soo muudeti 1927.–1931. aastal vasekaevanduseks. 1929. aastaks töötas seal umbes 4000 aafriklast ja 300 eurooplast. Ehitusplatsi lompides sigisid malaariasääsed ja surmade arv oli nii suur, et koht sai hüüdnime „Surma org”. Kohalikud lambad rääkisid jões elavast maost, kes tekitab üleujutusi ja varinguid. Pärast seda, kui 1928. aastal uppus jõkke üks töötaja, peeti madu-vaimu väljaajamise talitus. Rossi instituudi kuivendustöödega 1929–1932 langes kuine surmamäär vihmaperioodi 61,1-lt 1000 elaniku kohta 17,5-ni. Oht siiski ei kadunud, haiguste hulka kuulusid ka tüüfus, düsenteeria ja kopsupõletik.", "sourceIds": [ "wiki-roan-antelope-mine", "wiki-luanshya" ] }, { "heading": "Maks, streik ja tuli", "text": "Tootmine algas 1931. aastal just vasehinna kokkuvarisemise ajal: 1930. aastal oli Põhja-Rodeesia kaevandustes 31 941 töötajat, 1932. aasta lõpus aga 6677. 1935. aasta mais tõstis koloniaalvalitsus linnade pearahamaksu ja kehtestas selle tagasiulatuvalt jaanuarist. Roanis pandi teated üles 20. mail. 29. mail kogunes rahvahulk kompaundi kontorite juurde ning politsei tulistas: hukkus kuus meest ja üle kahekümne sai haavata. Briti parlamendis nimetas koloniaalminister kaevanduste olusid „imetlusväärseteks”. Streigil polnud ametiühingut, sõnumeid levitas bemba Mbeni-tantsuselts. Aafrika kaevurite ametiühing loodi alles 1949. aastal.", "sourceIds": [ "wiki-1935-copperbelt-strike", "gnad-copperbelt-1935", "hansard-1935-nr-disturbances", "wiki-roan-antelope-mine" ] }, { "heading": "Naiste kompaund", "text": "Roan vajas kogenud töölisi ja seetõttu võeti algusest peale vastu ka mehi koos naiste ja lastega. Kompaundi juhataja sõnul oli „algusaegadel peaaegu võimatu tööjõudu saada”. Naiste elu koosnes toidujärjekordadest, küttepuude toomisest, aiatööst ja laste eest hoolitsemisest. Neil polnud õigust mehe palgale. Lisaraha teeniti köögivilja, küttepuude, söögi ja salaja pruulitud õlle müügiga. Alates 1936. aastast õpetasid misjonärid naistele hügieeni, beebihooldust, õmblemist ja toiduvalmistamist. Pärast 1939. aastat võis loata linna tulnud naise bussiteel kinni pidada ja külla tagasi saata.", "sourceIds": [ "parpart-1983-copperbelt-women", "straube-of-men-and-women" ] } ] }, { "id": "sophiatown-johannesburg-1921-1950", "title": "Üks kraan kahesaja inimese kohta: Sophiatowni hoovid", "placeName": "Sophiatown, Johannesburgi läänepoolsed alad, Transvaal (tänapäeva Lõuna-Aafrika Vabariik)", "minYear": 1921, "maxYear": 1950, "lat": -26.1767, "lon": 27.9816, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne Sophiatowni linnaosa marker Melville Koppiesi seljandiku juures. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu.", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population", "saho-life-in-sophiatown", "saho-culture-of-survival", "saho-socio-economics-sophiatown", "saho-sophiatown-timeline", "wiki-sophiatown" ], "eraIds": [ "industrial", "modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kuni 16 tuba 50×100-jalasel krundil, vahel 80 või enam inimest ühel krundil", "detail": "Sophiatown oli vaba omandiga linnaosa (freehold), kus mustanahalised tohtisid maad omada, kuid ka omanikud olid vaesed. Hüpoteegi maksmiseks ehitasid nad hoovi üüritube ja -hütte, valged omanikud aga lausa „barakke”. Majad olid nelja- ja enamatoalistest tellismajadest kuni lainelisest plekist ja vanametallist kokku pandud üheruumiliste hüttideni. 1955. aasta hinnangu järgi oli 2% elanikest omanikud, 14% üürnikud ja 82% allüürnikud.", "scope": "Johannesburgi läänealade vaba omandiga linnaosad (Sophiatown, Martindale, Newclare) 1930.–1950. aastatel; omanike, üürnike ja allüürnike jaotus on 1955. aasta hinnang", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population", "saho-life-in-sophiatown" ] }, { "label": "Vesi ja käimla", "value": "Vesi isekaevatud lahtistest kaevudest; ämberkäimlad tühjendati vaid kolm korda nädalas", "detail": "1930. aastatel olid Sophiatowni teed sillutamata ja tänavavalgustust ei olnud. Elanike endi kaevatud kaevud olid lahtised ja sageli räpased, mistõttu levisid haigused. Hiljem meenutas Sophiatownis üles kasvanud kirjanik Don Mattera, et ühte käimlat ja ühte kraani jagas paljudes hoovides 150–200 inimest.", "scope": "Sophiatown 1930. aastatel (kaevud ja ämbrid) ning hilisemad mälestused hoovidest; 150–200 on mälestus, mitte loendus", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population", "saho-life-in-sophiatown" ] }, { "label": "Palk ja hinnad", "value": "Mustanahalise töölise keskmine kuupalk 1937: R8,50; vaesuspiir: R13,50", "detail": "SAHO tabeli järgi jäi mustanahaliste keskmine kuupalk vaesuspiirile kogu perioodi alla: 1927 R8,00 vs R13,00, 1944 R15,50 vs R25,85. Summad on tagantjärele randidesse ümber arvutatud, sest tollal kasutati naelu ja šillingeid. Don Mattera mäletas, et viiepennine leib lõigati 12–15 viiluks ja müüdi penni eest viilu kaupa. Maisijahu, suhkur, tee ja küünlad müüdi kolme- ja viiepenniste pakkidena, puidust ja plekist hütti üür oli 2–3 naela kuus.", "scope": "Johannesburgi mustanahaliste töötajate keskmised SAHO tabelis (mitte ainult Sophiatown); leivahinnad on ühe elaniku mälestus", "sourceIds": [ "saho-culture-of-survival", "saho-life-in-sophiatown" ] }, { "label": "Naiste töö", "value": "1930. aastatel teenis õllepruulija nädalas 3 naela 17 šillingit 6 penni kuni 4 naela 16 šillingit", "detail": "Kuni 1930. aastate keskpaigani oli mustanahalistel naistel ametlikku tööd raske leida. Seetõttu pruulisid nad õlut, pidasid shebeen'e ehk salakõrtse, pesid valgete pesu ja kauplesid. Aafriklaste jaoks oli õlle tegemine linnas seadusevastane: politsei korraldas haaranguid, õlu hävitati, pruulija sai trahvi või vangistuse. Naised ühinesid stokvel'idesse ehk vastastikuse abi ühingutesse, mis kogusid raha vahistatu vabastamiseks.", "scope": "Johannesburgi linnaosade naised 1920.–1940. aastatel; teenistuse vahemik on 1930. aastate kohta", "sourceIds": [ "saho-culture-of-survival" ] }, { "label": "Lapsed ja kool", "value": "Riik kooli ei pakkunud; misjoni- ja kirikukoolid olid vähesed ja tasulised", "detail": "Paljud vanemad ei suutnud koolitasu maksta ja perel oli vaja laste teenistust. Lapsed hoidsid nooremaid, olid izimbamgothi ehk valvurid, kes õlle pruulimise ajal politseid passisid, ning töötasid käskjalgade, teekeetjate, piimaviijate, golfiväljakute kepikandjate ja ajalehemüüjatena.", "scope": "Sophiatowni Aafrika lapsed 1930.–1950. aastatel", "sourceIds": [ "saho-socio-economics-sophiatown" ] }, { "label": "Imikusurm", "value": "1929. aasta hinnang: 750 alla aastase lapse surma 1000 sünni kohta", "detail": "SAHO esitab selle hinnangu omavalitsuse teenuste puudumise taustal: tervishoidu ja haridust omavalitsus ei pakkunud, kliinikuid ja koole pidasid kirikud. Arv on äärmiselt kõrge ja allikas ei nimeta, kuidas see saadi. Seda tuleb käsitleda tollase hinnanguna, mitte täpse mõõtmisena.", "scope": "Sophiatown/läänealad 1929, allikas ei täpsusta metoodikat; ei kehti kogu Lõuna-Aafrika kohta", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linnaosa reoveejaama kõrval", "text": "Herman Tobiansky ostis 1899. aastal 237 aakrit maad Johannesburgist läänes ja pani linnaosale nimeks oma naise Sophia järgi. Valged elanikud lahkusid, kui linn rajas lähedale reoveejaama, ning tühjad krundid müüdi aafriklastele, värvilistele ja indialastele. Sophiatown oli üks väheseid paiku linnas, kus mustanahaline võis maad omada ja elada ilma elamisloata. 1921. aastal elas seal veidi alla 3000 inimese, kellest umbes pooled olid aafriklased. Läänealade elanike arv kasvas 1928. aasta 12 000-lt 26 000-ni 1934. aastal, sest linn tühjendas kesklinna slummiõuesid ja paljud ei tahtnud minna kaugesse Orlandosse.", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population", "wiki-sophiatown", "saho-sophiatown-timeline" ] }, { "heading": "Hoovielu", "text": "Toidu valmistamine, pesupesemine, laulmine, tülid ja peod toimusid ühistes hoovides ja tänavatel. Endised elanikud mäletavad Sophiatowni tiheda kogukonnana, kuid see oli ka vaesuse, kuritegevuse ja vägivalla paik. Mehed teenisid vähem, kui ellujäämiseks vaja, ning pere sissetulek sõltus naiste õllepruulimisest, pesupesemisest ja laste ajutistest töödest. Teise maailmasõja ajal kasvas rahvaarv taas, sest maapiirkondade vaesus ajas inimesi linna. Osa elanikke läks ka sõjaväkke.", "sourceIds": [ "saho-life-in-sophiatown", "saho-culture-of-survival", "saho-growing-urban-african-population", "saho-sophiatown-timeline" ] }, { "heading": "Väljatõstmise vari", "text": "1950. aastaks elas läänealadel umbes 60 000 inimest: umbes 54 000 aafriklast, 3000 värvilist, 1500 indialast ja alla 700 hiinlase. Enamik neist elas Sophiatownis. Johannesburgi linnavolikogu hakkas mittevalgete väljaviimist kavandama juba 1944. aastal. Pärast rahvuspartei võitu 1948. aasta valimistel ja Group Areas Act'i vastuvõtmist 1950. aastal sai sellest riiklik poliitika. Elanike sundväljatõstmine algas 1955. aastal, viis aastat pärast selle seadistuse ajaperioodi lõppu.", "sourceIds": [ "saho-growing-urban-african-population", "wiki-sophiatown" ] } ] }, { "id": "ulem-egiptuse-fellahi-kula-1920-1926", "title": "Mudaahi ja vesikann: fellahite küla Niiluse orus", "placeName": "Fellahite (talupoegade) külad Fayumi, Minia ja Asyuti provintsis, Kesk- ja Ülem-Egiptus (tänapäeva Egiptus)", "minYear": 1920, "maxYear": 1926, "lat": 27.18, "lon": 31.18, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne marker Asyuti provintsis. Allikas kirjeldab mitut Fayumi, Minia ja Asyuti provintsi küla, kuid autor jättis küla nimed teadlikult avaldamata. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega konkreetne küla.", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin", "wiki-egypt-independence-1922", "wiki-egypt-constitution-1923", "wiki-egypt-election-1923-24" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Toorestest tellistest majad, sageli pelgalt hurtsikud; lamedal katusel kütteks maisivarred ja sõnnikukoogid", "detail": "Talupoegade majad olid tehtud põletamata savitellistest, vahel mudaga krohvitud. Paremates majades viis trepp ülemisele korrusele, kus oli vaipade ja patjadega külalistuba (mandareh) ja toiduvarude ruum. Lamedal katusel hoiti viljasalve, kuivi maisivarsi ning lehma- ja pühvlisõnnikust kooke, mida kasutati kütteks. Kanad, koerad ja kassid liikusid katusel vabalt. Blackmani sõnul olid majad peamiselt magamiseks ja toidu tegemiseks, sest elati õues, „muidu oleks suremus palju suurem”. Külatänavad olid kitsad ja sageli prügi ning mudaga täis.", "scope": "Blackmani kirjeldatud Kesk- ja Ülem-Egiptuse külad 1920–1926; mitte linnad ega jõukate maaomanike majad", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "label": "Toit", "value": "Leib: jõukamatel nisujahust khubz, teistel õhuke battaw; külaleivas oli palju durrat (maisi)", "detail": "Naised sõtkusid taigna, panid selle päikese kätte kerkima ja küpsetasid mudaahjus, mille all põlesid kuivad maisivarred. Battaw-leib visati palmiroodudest lehvikul õhukeseks ja keerati raudkangiga ümber. Surnute mälestuseks jagati kalmistul vaestele leivarõngaid. Toiduportsjonite suurusi allikas ei mõõda.", "scope": "Kesk- ja Ülem-Egiptuse talupoegade leib Blackmani vaatluste järgi 1920–1926", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "label": "Töö ja tasu", "value": "Lõikajatele maksti vilja vihkudes; naised ja lapsed kandsid palga peas koju", "detail": "Lõikustööliste palk maksti kaubas. Ka külabarbrile maksti ubade ja viljaga ning ämmaemanda tasu oli suur korv maisi, leiba, datleid ja pähkleid, vaid mõnikord veidi raha. Lõikusajal kostis külatänavailt kepivihinat, kui mehed ja naised peksid palgaks saadud viljavihkudest terad välja. Külades töötasid ka kangrud, vasesepad, pottsepad ja korvipunujad.", "scope": "Kesk- ja Ülem-Egiptuse külad 1920–1926; rahapalga suurusi allikas ei esita", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Naised tõid vett kanalist käsitsi tehtud savist vesikannudes (ballas)", "detail": "Ballas-kannud vormiti külade potivalmistuskohtades ilma pöördkettata, kuivatati päikese käes ja põletati maisivarte tulel. Yusufi kanali (Bahr Yusuf) vett peeti tervendavaks silmahaiguste ja palaviku korral. Rahvajutu järgi oli kanali kaevanud ime läbi patriarh Joosep. Kanalid olid ka uppumiste ja hirmujuttude paik.", "scope": "Kanaliäärsed külad Fayumi, Minia ja Asyuti provintsis 1920–1926", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "label": "Sünd ja lapsepõlv", "value": "Sünd kanti valitsuse registrisse ainult ema nimega; poisse hinnati rohkem kui tüdrukuid", "detail": "Lapse nime valimiseks süüdati mitu küünalt, igaühele kirjutati erinev nimi ja laps sai selle küünla nime, mis põles kõige kauem. Ema, kelle kõik lapsed olid surnud enne seitsmendat eluaastat, kandis raseduse ajal kaitseamulette. Koptide lapsed ristiti: poisid 40-päevaselt, tüdrukud 80-päevaselt. Väikestele lastele jäeti pähe juuksetutid, mis pühendati šeihile või kopti pühakule.", "scope": "Kesk- ja Ülem-Egiptuse moslemi ja kopti talupoegade kombed Blackmani järgi 1920–1926; lapsesuremust allikas ei mõõda", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "label": "Abielu", "value": "Tüdruk pandi tavaliselt mehele oma nõbule, eriti isapoolsele", "detail": "Kui abielu oli kokku lepitud, maksis peigmehe isa pruudi vanematele pruudihinna ja külakohtunik (kadi) kirjutas lepingu. Kihlust peeti peaaegu sama siduvaks kui abielu. Moslemite pulmas usutalitust polnud: abielu algas, kui pruut viidi, sageli kaameli seljas, mehe majja. Viljatus oli naisele suur hirm. 1926. aastal tuli Blackmani juurde lastetu noor naine, kes kartis, et mees lahutab temast.", "scope": "Kesk- ja Ülem-Egiptuse külad 1920–1926; abiellumisiga allikas ei mõõda", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla vaadatuna katuselt", "text": "Inglise antropoloog Winifred Blackman elas 1920.–1926. aastal Fayumi, Minia ja Asyuti provintsi külades ning ühes majas viis kuud. Tema ülemisest toast paistsid naabrite katused, kus kuivasid maisivarred ja sõnnikukoogid ning mille servadel olid tuvimajad. Tuvisid peeti sõnniku pärast. Kitsastel tänavatel hõikasid rändkaupmehed oma kaupa ja sibulamüüja kiitis sibulat „magusaks nagu mesi”. Majade ees savist pinkidel istusid lapsed, kanad, kitsed ja lambad ning mõni vana mees ketras villa. Autor jättis inimeste ja külade nimed teadlikult avaldamata.", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "heading": "Usk, amuletid ja hirm laste pärast", "text": "Külades elasid koos moslemid ja koptid. Mõlemad käisid pühakute ja šeihide haudadel õnnistust ja lapsi palumas. Raseda naise ja vastsündinu kaitseks kasutati arvukalt amulette ning silmi värviti kohliga. Blackman ravis inimeste haigeid silmi ning naised tulid teda puudutama või üle tema amulettide astuma, sest uskusid, et tal on õnnistus (barakeh). Allikas ei esita sündide ega surmade arve. Seepärast ei tohi siit tuletada imikusuremuse ega eluea numbreid.", "sourceIds": [ "blackman-1927-fellahin" ] }, { "heading": "Iseseisvus kauge pealinna uudisena", "text": "Nendel aastatel muutus Egiptuse riiklik staatus. 28. veebruaril 1922 tunnistas Ühendkuningriik Egiptuse iseseisvaks, kuid jättis endale kontrolli välissuhete, sõjaväe ja Sudaani üle. 1923. aastal võeti vastu põhiseadus. Kahes astmes toimunud valimistel 1923.–1924. aastal võitis Saad Zaghluli Wafdi partei 211 kohast 179. Wafdi toetajate hulgas olid ka talupojad. Blackmani raamat ei kirjelda, kuidas need sündmused külaelu mõjutasid. Ta märgib vaid, et hariduse levikuga hakkasid vanad kombed kaduma.", "sourceIds": [ "wiki-egypt-independence-1922", "wiki-egypt-constitution-1923", "wiki-egypt-election-1923-24", "blackman-1927-fellahin" ] } ] }, { "id": "gobero-kiffi-jarvekalurid", "title": "Kalurid rohelise Sahara järve ääres", "placeName": "Gobero muistne järv Ténéré kõrbe lääneservas, tänapäeval Niger", "minYear": -7700, "maxYear": -6200, "lat": 17.083, "lon": 9.517, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Gobero leiukohtade rühma (G1–G3 muistsed düünid) asukohta Nigeri Agadezi piirkonnas. See on piirkonna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. 'Gobero' on tänapäevane tuareegi piirkonnanimi; selle aja inimeste endi kohanimi pole teada.", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero", "wiki-gobero" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toit", "value": "Niiluse ahven, säga, jõehobu, antiloobid, kilpkonnad, krokodillid", "detail": "Selle ajajärgu prügikuhjas on kõige rohkem niiluse ahvena (Lates niloticus) ja suurte sägade luid; lisaks jõehobu, mitme veise- ja antiloobiliigi, väikeste kiskjate, pehmekilpkonnade ja krokodillide luid. Uurijate järeldus: elati kalapüügist ja savanniloomade küttimisest. Koduloomi selle faasi kohta ei mainita.", "scope": "Gobero varajase holotseeni (kiffi) jäätmekuhja loomaluud, mitte iga pere igapäevane menüü", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero" ] }, { "label": "Tööriistad ja nõud", "value": "Luust harpuunid ja õngekonksud, kivist mikroliidid, mustriga savinõud", "detail": "Matuste täitepinnasest, prügialalt ja järvesetetest leiti väikseid kivitera-tööriistu (mikroliite), luust harpuuniotsi – üks neist tehtud krokodilli lõualuust –, luust õngekonks ning savinõude kilde, millel on täpilised lainelised jooned ja siksakmustrid. Savinõude kildudes oli savi sisse segatud taimset materjali.", "scope": "Gobero kiffi kihi leiud, mitte kogu Sahara", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero" ] }, { "label": "Ümbrus", "value": "Madal mageveejärv savannis", "detail": "Gobero järv oli mage, kuni umbes 3 meetrit sügav ja kuni 3 km laiune; muistsed liivaküngad moodustasid järves saari või kitsa poolsaare. Matustest leitud õietolm näitab avatud, liigivaest savanni rohu ja tarnadega, viigipuid ja tamariske ning püsivat vett ja soiseid kaldaid. Täna on see paik hüperariidne kõrb.", "scope": "Gobero järve ümbruse keskkond varajases holotseenis õietolmu ja setete järgi", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero", "wiki-gobero" ] }, { "label": "Paiksus", "value": "Peamiselt paikne elu ühe järve ääres", "detail": "Tihedalt paiknevad matused, tööriistad, savinõud ja prügikuhjad viitavad uurijate hinnangul peamiselt paiksele rahvale. Hammaste strontsiumi-isotoopide analüüs näitab, et inimesed elasid suurema osa elust samas piirkonnas; suurema liikuvuse märke ilmneb alles asustuse lõpu poole.", "scope": "Gobero G3 matuste analüüs, mitte kõik Sahara kiffi rühmad", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero", "wiki-gobero" ] }, { "label": "Keha", "value": "Pikad ja tugevad inimesed – mehed ja naised ligi 2 m", "detail": "Selle faasi inimesed olid pikka kasvu – nii mehed kui naised lähenesid kahele meetrile. Nende kolju oli pikk ja madal ning need tunnused on näha juba umbes neljaaastastel lastel.", "scope": "Gobero varajase holotseeni luustikud (väike valim), mitte keskmine kõigi kohta", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero" ] }, { "label": "Matmine", "value": "Surnud seoti tihedalt kokku ja maeti elupaiga lähedale", "detail": "Surnud maeti selili, jalad ja käed tugevalt keha vastu kokku surutud, käed mõnikord suu ees. Luude asend viitab, et keha seoti loomanaha, kõõluste või punutisega kokku, kuigi need materjalid pole säilinud. G3 kohas on alla 50 m² alal 17 matust, kõige vanem dateeritud neist on lapse või nooruki oma (7730–7580 eKr).", "scope": "Gobero G3 varajase holotseeni kalmistu; matuste arvust ei saa järeldada laste suremust", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Järv kõrbe asemel", "text": "Umbes 7700 eKr oli praeguse Ténéré kõrbe lääneserv roheline: Aïri mägedest voolav vesi kogunes madalasse järve, mille kaldal kasvasid rohi, tarnad, viigipuud ja tamariskid. Liivaküngastele järve ääres asus rahvas, kes püüdis kuni kahemeetriseid niiluse ahvenaid ja suuri sägasid, küttis savannis antiloope ning leidis järvest jõehobusid, krokodille ja kilpkonni. Nad valmistasid luust harpuune ja õngekonkse ning kaunistasid savinõusid laineliste joonte ja siksakkidega – arheoloogid nimetavad seda kiffi kultuuriks.", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero", "wiki-gobero" ] }, { "heading": "Elu ja surm ühes paigas", "text": "Gobero inimesed ei rännanud kaugele: nende hammaste keemiline koostis näitab, et enamik elas ühe piirkonna piires. Surnuid maeti sinnasamma, kus elati – G3 küngal on Sahara vanim teadaolev kalmistu, mille matused jäävad umbes 7500 eKr ümber vaid paarisaja aasta sisse. Surnud seoti kokku nii tihedalt, et pikk täiskasvanu mahtus väikesesse auku. Kalmistul on ka lapsi, kuid matuste põhjal ei saa arvutada, kui paljud lapsed surid – väikesed lapsed jäävad kalmistutel alati alaesindatuks.", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero", "wiki-gobero" ] }, { "heading": "Kui vett sai liiga palju ja siis liiga vähe", "text": "Umbes 6500–6300 eKr tõusis järv nii kõrgele, et ujutas elu- ja matmisküngad üle ning inimesed pidid kolima kõrgemale. Varsti pärast seda pöördus kliima vastupidiseks: noorim selle rahva matus on dateeritud vahemikku 6380–6210 eKr ning umbes 6200 eKr järv kuivas ja paik jäeti umbes tuhandeks aastaks maha. Kui vesi 5200 eKr paiku tagasi tuli, asus siia juba teistsuguse kehaehitusega rahvas.", "sourceIds": [ "sereno-2008-gobero" ] } ] }, { "id": "nabta-playa-sorgokorjajad", "title": "Kaevude ja säilitusaukude küla kõrbejärve kaldal", "placeName": "Nabta Playa muistne järvenõgu Lääne-(Nuubia) kõrbes, u 100 km Abu Simbelist läänes, tänapäeval Egiptus", "minYear": -6950, "maxYear": -6150, "lat": 22.508, "lon": 30.726, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Nabta Playa järvenõo keskosa; El Nabta küla (leiukoht E-75-6) asus nõo idakaldal ja Al Jerari asulad selle kirdeosas. See on piirkonna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. 'Nabta' on tänapäevane nimi; tolleaegsete inimeste kohanimi pole teada.", "sourceIds": [ "litynska-zajac-2024-nabta-flora", "brass-2018-nabta-cattle", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "wiki-nabta-playa" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toit", "value": "Metsik sorgo, metsikud hirsid, ziziphuse viljad, gasellid ja jänesed", "detail": "E-75-6 onnidest ja aukudest on leitud üle 20 000 söestunud taimejäänuse enam kui 130 taksonist. Peamised korjatud teraviljad olid metsikud hirsiliigid (Echinochloa colona, Panicum turgidum) ja metsik sorgo; lisaks söödi ziziphuse vilju, kappareid ja tarnade mugulaid – kokku vähemalt umbes 20 söödavat liiki. Sorgo osakaal onniti erines: mõnes umbes 1%, teistes umbes 20%, ühes onnis 74%. Liha saadi peamiselt gasellidelt ja jänestelt. Põllundust ei ole tõendatud.", "scope": "Nabta Playa E-75-6 (El Nabta faas) taimejäänused ja loomaluud, mitte iga pere menüü", "sourceIds": [ "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "litynska-zajac-2024-nabta-flora", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Ümarad onnid ridades järve kaldal, onnis 1–5 koldet", "detail": "E-75-6 onnid paiknesid kolme-nelja reana järve muutuva kaldajoone järgi, umbes 70 m pikkuse ja 20 m laiuse vööna. Onnis oli üks kuni viis koldet ning väikesed madalad 'potiaugud', kuhu toidunõu pandi kuuma tuha sisse küpsema. Hilisemad Al Jerari faasi onnid olid ümarad või ovaalsed, 2,5–5 m läbimõõduga; järv ujutas need igal aastal üle ja need ehitati uuesti.", "scope": "Nabta Playa El Nabta ja Al Jerari asulad, mitte kõik Lääne-kõrbe laagrid", "sourceIds": [ "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Käsitsi kaevatud kaevud, osa neist sisseastutavad", "detail": "Kuival ajal oli maa all palju vett, milleni sai kaevude abil hõlpsasti ulatuda. E-75-6 keskmise kihi juures on kaevud, millesse sai sisse astuda; uurijate arvates võimaldasid need ühel ajal elada kohapeal kauem, võib-olla isegi aasta läbi.", "scope": "Nabta Playa E-75-6 kaevud; kui kaua aastas inimesed kohal olid, on uurijate vahel vaieldav", "sourceIds": [ "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "litynska-zajac-2024-nabta-flora" ] }, { "label": "Toiduvaru", "value": "Kellukakujulised säilitusaugud", "detail": "Küla maasse kaevati arvukalt kellukakujulisi auke. Uurijate tõlgenduses hoiti neis korjatud metsikut vilja ja teisi taimi; augud said olla kasutusel vaid kuival ajal ja nende sisu söödi ära kevadel, enne kui koht hooajaliselt maha jäeti.", "scope": "Nabta Playa El Nabta ja Al Jerari asulad; aukude sisu on järeldus, otseselt säilinud varu pole leitud", "sourceIds": [ "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "litynska-zajac-2024-nabta-flora" ] }, { "label": "Nõud", "value": "Jaanalinnumunad veeks, korvid ja nahk; haruldased mustriga savikausid", "detail": "Savinõusid oli väga vähe – peamiselt sügavad kausid, mille kogu pind oli kaetud kammi- või nöörijäljenditega, nagu korvipunutise jäljendus. Neil pole põlemisjälgi, seega neid keetmiseks ei kasutatud. Jaanalinnumunakoored olid veenõudena palju levinumad; toitu hoiti tõenäoliselt korvides ja kuumutati ehk nahast anumates.", "scope": "Lääne-kõrbe varaneoliitikumi (sh Nabta) nõud; korvid ja nahk on tõlgendus, neid pole säilinud", "sourceIds": [ "cambridge-neolithic-predynastic-egypt" ] }, { "label": "Küte", "value": "Tamarisk ja akaatsiad, mitte sõnnik", "detail": "Koldeid köeti peamiselt tamariski ja akaatsiapuuga; leitud on ka Salvadora, kappari ja teiste põõsaste sütt. Puusütt on nii palju, et uurijate hinnangul ei olnud vaja põletada loomade sõnnikut.", "scope": "Nabta Playa E-75-6 ja teiste El Nabta/Al Jerari leiukohtade söeproovid", "sourceIds": [ "litynska-zajac-2024-nabta-flora", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants" ] }, { "label": "Veised", "value": "Vaieldav: tõenäoliselt metsikud tuurid, mitte koduveised", "detail": "Väljakaevajad pidasid Nabta varaseid veiseluid kodustatud veisteks, kuid hilisemad mõõtmisanalüüsid paigutavad El Nabta/Al Jerari faasi luud metsiku tuuri suurusvahemikku. Kindlalt kodustatud veised ilmuvad piirkonda alles 6. aastatuhandel eKr, s.t pärast seda ajajärku. Veiseluid on leiukohas igal juhul väga vähe.", "scope": "Nabta Playa – Bir Kiseiba piirkonna veiseluude vaidlus, mitte lõplik otsus", "sourceIds": [ "brass-2018-nabta-cattle", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "wiki-nabta-playa" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kõige niiskem aeg kõrbes", "text": "Umbes 6950–6150 eKr oli praegune Egiptuse ja Sudaani piiriäärne kõrb oma ajaloo kõige niiskemas järgus. Sügavatesse nõgudesse tekkisid väikesed püsivad järved, mille ümber kasvasid tamariskid, akaatsiad, kapparipõõsad ja rohumaad, mida tänapäeval leiab alles kaugel lõunas Saheli savannis. Uurijate arvates olid kõrbe asustajad algselt tulnud Niiluse orust ning hooajaline side jõeoruga säilis. Nabta inimesed jahtisid gaselle ja jäneseid ning korjasid suurtes kogustes metsikute rohttaimede seemneid.", "sourceIds": [ "litynska-zajac-2024-nabta-flora", "brass-2018-nabta-cattle", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants" ] }, { "heading": "Elu onnides ja aukude ümber", "text": "Nabta järve idakaldal ehitati onnid ridadesse, igaühes mõni kolle. Toidunõud pandi kuuma tuha sisse küpsema ning seemned jahvatati enne keetmist. Onnide vahele kaevati kellukakujulisi säilitusauke ja kaevud, millest kuival ajal põhjavett ammutada. Söestunud terad näitavad, et igal aastal ei söödud sama: mõnes onnis oli metsikut sorgot vaid natuke, teises oli see peamine vili. Vett hoiti jaanalinnumunades, harvad savikausid olid kaetud korvipunutist meenutava mustriga.", "sourceIds": [ "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "litynska-zajac-2024-nabta-flora" ] }, { "heading": "Kui järv tõusis ja kui see kadus", "text": "Järve kalda ääres elamine tähendas pidevat ümberkolimist: suvevihmad ujutasid madalama kalda üle ja hiljem ehitati onnid igal aastal uuesti. Umbes 6200–6150 eKr algas kuiv vaheaeg ja järvede ümbrus tühjenes. Kindlalt kodustatud veised, lambad ja kitsed jõudsid piirkonda alles hiljem – see on juba järgmine ajajärk.", "sourceIds": [ "cambridge-neolithic-predynastic-egypt", "wasylikowa-antiquity-nabta-plants", "brass-2018-nabta-cattle" ] } ] }, { "id": "kadero-niiluse-karjakasvatajad", "title": "Veisekarjad ja helmekeed Niiluse kaldaterrassil", "placeName": "Kadero neoliitiline asula ja kalmistu Niiluse idakaldal, u 18 km Hartumist põhjas, tänapäeval Sudaan", "minYear": -4600, "maxYear": -4300, "lat": 15.75, "lon": 32.55, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Kadero leiukohta (kaks prügikünkka ja kalmistu u 3 ha alal). See on piirkonna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Ajavahemik on kõigi kasutatud allikate ühisosa: varasem kalibreering annab 4850–4250 eKr, uus artikkel ühes kohas 5000–4300 ja teises 4600–3800 eKr; asula võis olla kasutusel ka sellest kauem.", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "irish-kabacinski-2024-nile-neolithic", "barakat-kadero-charcoal", "wiki-kadero" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kari", "value": "Veised, lambad, kitsed ja koerad; veiseid 4 korda rohkem kui lambaid-kitsi", "detail": "Prügikuhjadest leitud umbes 2000 määratavast toiduprügi-luutükist 82% on koduloomadelt. Veiseluid on umbes neli korda rohkem kui lammaste ja kitsede luid kokku. Leitud on ka koerte luid, mida uurijad seostavad karjapidamisega.", "scope": "Kadero prügikuhjade loomaluud, mitte ühe pere karja suurus", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "wiki-kadero" ] }, { "label": "Toit", "value": "Liha, teod ja karbid, metsik sorgo, vahtrapuu- ja palmiviljad", "detail": "Lisaks kariloomadele küttisid inimesed 23 liiki metsloomi, peamiselt väikseid ja keskmisi antiloope ning Niiluse varaane, ja korjasid sootigusid ning jõekarpe. Kala püüti vähe, sest Niilus voolas toona umbes 6,5 km kaugusel. Savinõude sisse jäänud taimejäljendid näitavad morfoloogiliselt metsikut sorgot, Setaria-hirssi, arbuusiseemneid ja vesiroosi; prügist on leitud sadu Aafrika vahtrapuu (Celtis) luuvilju. Kas sorgot juba külvati, on vaieldav.", "scope": "Kadero prügikuhjade ja savinõude jäljendite põhjal, mitte iga pere menüü", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "barakat-kadero-charcoal", "wiki-kadero" ] }, { "label": "Aastaring", "value": "Kuival ajal Niiluse ääres, vihmaajal karjadega kaugemale", "detail": "Kadero oli tõenäoliselt baaslaager, kust liiguti hooajaliselt mujale. Kuival ajal korjati tigusid ja püüti kala üleujutusaladel; vihmaperioodil viidi karjad Niilusest kaugemale karjamaadele ja püüti kala seal.", "scope": "Uurijate tõlgendus Kadero ja naaberleiukohtade põhjal", "sourceIds": [ "wiki-kadero", "irish-kabacinski-2024-nile-neolithic" ] }, { "label": "Asula", "value": "Pühitud õued ja kaks prügikünkka", "detail": "Elamuala pinnalt pühiti praht kokku kahte kuhja – põhjapoolne oli umbes 600 m², lõunapoolne umbes 250 m² suurune. Neis on kivitööriistu, käiakivikilde, savinõukilde, ehteid ja toiduprügi. Maju endid pole säilinud. Kuhjade vahelist tühja ala on oletatud loomade tarandikuks.", "scope": "Kadero leiukoht; tarandik on oletus", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "barakat-kadero-charcoal", "wiki-kadero" ] }, { "label": "Tööriistad ja nõud", "value": "Kvartsist peitlid ja kirved, käiakivid, mustriga savinõud", "detail": "Kivitööriistad tehti peamiselt kvartsist: peitlid, kirved, haamrid, käiakivid ja kõplaterad. Savinõud – kausid, kannud ja potid – voolati Niiluse mudast ning kaunistati laineliste joonte ja muude geomeetriliste mustritega; leitud on üle 200 000 killu ja umbes 100 tervet nõu. Osa käiakive kasutati ilmselt hoopis ookri purustamiseks.", "scope": "Kadero leiud", "sourceIds": [ "wiki-kadero", "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity" ] }, { "label": "Küte ja ümbrus", "value": "Akaatsiapuu kolletes, ümberringi okkasavann", "detail": "Kolletes ja ahjudes põletati peamiselt akaatsiaid ja teisi savannipuid. Toona oli tänapäevase poolkõrbe asemel okkasavann, mida inimesed võisid juba ise kujundada põletamise, karjatamise ja puude raiega.", "scope": "Kadero söeproovid, mitte kogu Sudaan", "sourceIds": [ "barakat-kadero-charcoal" ] }, { "label": "Matmine ja ebavõrdsus", "value": "Surnud maeti asula kõrvale, hauapanused olid väga erinevad", "detail": "Kaderost on leitud 218 neoliitilist hauda. Surnud maeti küljele, tugevalt kokkukõverdatuna, varsti pärast surma. Ühes rühmas olid rikkaimad täiskasvanud meeste hauad (nuianupud, maalitud nõud, karneoolhelmed); naiste haudades oli karneool- ja merekarphelmeid, laste haudades helmeid ja ninanuppe. Üks 13–15-aastase noore haud oli täiesti tühi. Haudade arvust ei saa järeldada laste suremust.", "scope": "Kadero kalmistu; kalmistu ei esinda kõiki elanikke ega sobi suremuse arvutamiseks", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "irish-kabacinski-2024-nile-neolithic", "wiki-kadero" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Karjad Niiluse lähedal", "text": "5. aastatuhandel eKr elas Niiluse idakaldal, praegusest Hartumist veidi põhja pool, rahvas, kelle elu keerles veiste ümber. Nende prügikuhjades on koduloomade luid palju rohkem kui metsloomade omi ning veiseid oli neli korda rohkem kui lambaid ja kitsi. Kuival ajal püsiti jõe lähedal, korjati tigusid ja jõekarpe ning küttiti antiloope; vihmaperioodil aeti karjad kaugemale rohumaadele. Ümberringi laius okkasavann, kust toodi akaatsiapuid kütteks.", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "wiki-kadero", "barakat-kadero-charcoal" ] }, { "heading": "Igapäevatöö", "text": "Inimesed jahvatasid kividel taimi ja ookrit, tahusid kvartsist peitleid ja kirveid ning voolasid Niiluse mudast mustriga kausse ja potte. Toiduks korjati ka metsikut sorgot ja muid kõrrelisi – nende jäljed on jäänud savinõude seintesse – ning Aafrika vahtrapuu ja doompalmi vilju. Õued pühiti puhtaks ja praht visati kahte suurde kuhja, mis on säilinud tänapäevani.", "sourceIds": [ "wiki-kadero", "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity" ] }, { "heading": "Rikkad ja vaesed hauad", "text": "Surnud maeti asula kõrvale. Mõnes hauas on nuianupp, ookriga maalitud nõud ja karneoolhelmestest kaelakeed, mõnes peaaegu mitte midagi. Punase mere või India ookeani merekarbid ja roheline amasoniit näitavad, et kaubeldi kaugele mööda Niilust. Uurijate arvates võis karjade ja kaubanduse kontroll anda osale peredest suurema jõukuse.", "sourceIds": [ "krzyzaniak-1991-kadero-antiquity", "irish-kabacinski-2024-nile-neolithic", "wiki-kadero" ] } ] }, { "id": "lowell-vabrikutudrukute-uhiselamud", "title": "Vabrikukell ja ühiselamu: farmeritütred Lowelli puuvillavabrikutes", "placeName": "Lowell, Merrimacki jõe Pawtucketi kärestike ääres, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1823, "maxYear": 1860, "lat": 42.6466, "lon": -71.3092, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Lowelli vabrikute ja kanalite piirkonda Merrimacki jõe ääres, mitte ühegi inimese kodu. Aastavahemik algab esimese vabriku avamisega 1823 ja lõpeb 1860, kui allikad ('Farm to Factory' kirjad 1830–1860) ja jänkinaistest tööjõu periood lõpevad; pärast seda muutus tööjõu koosseis ja kodusõda sulges vabrikud.", "sourceIds": [ "nps-lowell-mill-girls", "wiki-lowell-mill-girls", "wiki-lowell-ma", "nps-lowell-boardinghouse-keeper", "dublin-farm-to-factory", "dublin-letters-mary-paul" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Firma tellistest ühiselamu: toas tavaliselt neli naist, kaks ühes voodis", "detail": "Enamik vabrikutüdrukuid elas korporatsioonile kuuluvates ühiselamutes, mida pidas naine või abielupaar. Tüüpilises hoones oli kaheksa üksust, igas 20–40 naist; toas oli tavaliselt neli elanikku, kaks ühes voodis, ja kamin. Üks töötaja kirjeldas oma tuba kui „väike, ebamugav, poolenisti tuulutatud ruum“ umbes poole tosina elanikuga.", "scope": "Lowelli tekstiilifirmade ühiselamutes elanud vallalised naistöölised, mitte linna iiri ehitustööliste ega vabrikujuhtide kodud", "sourceIds": [ "nps-lowell-mill-girls", "wiki-lowell-mill-girls" ] }, { "label": "Tööpäev", "value": "12–14 tundi päevas, keskmiselt umbes 73 tundi nädalas; laupäeval pool päeva, pühapäev vaba", "detail": "Vabrikukell kutsus tööle ja töölt ära. Tööd tehti umbes kella 5-st 19-ni, söögipausid olid 30 minutit hommikusöögiks ja 45 minutit lõunaks. Ühes saalis töötas tavaliselt umbes 80 naist kahe meesülevaataja all; masinate müra kirjeldati „hirmsa ja põrguliku“ kõlana ning õhk oli täis niidi- ja riidetolmu. Tööd tehti tavaliselt 9–10 kuud aastas, paljud käisid suviti kodus.", "scope": "Lowelli puuvillavabrikud 1830.–1840. aastatel; 1847 lühendati tööpäeva 30 minuti võrra ja 1853 11 tunnile", "sourceIds": [ "nps-lowell-mill-girls", "wiki-lowell-mill-girls", "dublin-farm-to-factory" ] }, { "label": "Palk ja raha", "value": "1830. aastate keskel umbes 3,25 dollarit nädalas, millest täispansion võttis 1,25", "detail": "Naised said umbes poole meeste palgast. 1834 peeti ühiselamu pidaja tasu 1,25 dollarit nädalas otse töölise palgast kinni. Algajad said kindlat päevapalka, kogenud kudujad tükitööpalka. Hamiltoni vabrikus kasvas kangastelgede arv kuduja kohta 1840–1854 1,3-lt 2,9-le, kuid naiste keskmine palk samal ajal veidi langes.", "scope": "Lowelli tekstiilifirmade naistöölised; summad on nominaaldollarites ja muutusid aastati", "sourceIds": [ "dublin-farm-to-factory", "nps-lowell-boardinghouse-keeper", "wiki-lowell-mill-girls" ] }, { "label": "Toit", "value": "Kolm söögikorda päevas ühiste laudade ääres, pidaja keedetud", "detail": "Ühiselamu pidaja ostis toidu kohalikelt toidupoodidelt ja serveeris kolm söögikorda päevas perekondlikult ühiselt. Kuna tema tulu oli see, mis firma makstud boarderi-tasust üle jäi, pakuti sageli odavamat supiliha praeliha asemel.", "scope": "Lowelli firmade ühiselamud; täpset menüüd allikas ei anna", "sourceIds": [ "nps-lowell-boardinghouse-keeper", "nps-lowell-mill-girls" ] }, { "label": "Tervis ja kord", "value": "Kohustuslik vaktsineerimine, kirikuskäik ja kell 22 suletud uksed", "detail": "Middlesexi firma ühiselamureeglite järgi pidi iga töötaja ja tema majutav pere olema vaktsineeritud firma kulul; uksed suleti kell kümme õhtul ning pidaja pidi teatama nende nimed, kes ei käinud regulaarselt jumalateenistusel. 1848. aasta Lowelli käsiraamatu järgi ei võetud tööle neid, kes pühapäeviti kirikust puudusid.", "scope": "Middlesexi firma (u 1846) ja Lowelli firmade üldised reeglid, mitte iga vabriku eraldi määrustik", "sourceIds": [ "dublin-farm-to-factory", "wiki-lowell-mill-girls" ] }, { "label": "Haridus", "value": "Linna raamatukogu, laenuraamatukogud ja Lyceumi loengud (25 loengut hooajas 25 sendi eest)", "detail": "Enamik tüdrukuid oli juba käinud mõnda aega koolis. Õhtuti käidi loengutel, loeti romaane ja kirjutati; 1840. aastast ilmus töölisnaiste ajakiri The Lowell Offering. Töötajad ise kirjutasid, et pärast 13-tunnist tööpäeva oli loengul raske ärkvel püsida.", "scope": "Lowelli vabrikutüdrukud 1830.–1840. aastatel; kirjaoskuse protsenti allikas ei anna", "sourceIds": [ "wiki-lowell-mill-girls" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Talust vabrikulinna", "text": "Lowell rajati 1820. aastatel East Chelmsfordi talukogukonna maale Merrimacki jõe Pawtucketi kärestike juurde, kus vesi andis jõu ketrus- ja kudumasinatele. Esimene vabrik avati 1823. Tööjõudu otsiti Uus-Inglismaa taludest ja küladest: farmerite tütardel oli kodus vähe võimalusi ning paljusid meelitas igakuine rahapalk ja tasuline täispansion. 1840. aastal töötas Lowelli tekstiilifirmades üle 8000 inimese – 38% kogu linna elanikest ja üle 47% naiselanikest. 1845. aastal elas linnas umbes 1200 naist ainuüksi Vermontist. Tavaliselt jäädi vabrikusse paar-neli aastat; üks uurimus leidis, et tööle asumisest abieluni kulus keskmiselt ligi kaheksa aastat.", "sourceIds": [ "wiki-lowell-ma", "nps-lowell-mill-girls", "dublin-farm-to-factory", "dublin-letters-mary-paul", "wiki-lowell-mill-girls" ] }, { "heading": "Vabrikutüdrukute protest", "text": "Firmad maksid teiste tekstiililinnadega võrreldes kõrgemat palka, kuid kontrollisid töötajate elu: vabrikus ülevaatajad, ühiselamus pidajad, kes jälgisid kombeid ja kirikuskäiku. Kui 1834. aastal teatati 12,5% palgakärpest, korraldasid naised „turn-out’i“ ehk streigi ja võtsid oma säästud pankadest välja; streik ebaõnnestus. 1836. aastal protestis üürikõrgenduse vastu üle 1500 töötaja ja kõrgendus võeti tagasi. 1845. aastal asutasid kaksteist töölisnaist Lowelli Naistööliste Reformiühingu – esimese naistöötajate ühingu USA-s –, mis kogus tuhandeid allkirju kümnetunnise tööpäeva nimel. Seadust ei tulnud, kuid tööpäev lühenes 1847 poole tunni võrra ja 1853 üheteistkümnele tunnile.", "sourceIds": [ "wiki-lowell-mill-girls", "nps-lowell-mill-girls" ] }, { "heading": "Puuvill teiselt poolt riiki", "text": "Lowelli kangad kooti puuvillast, mida kasvatati USA lõunaosariikides orjastatud inimeste tööga; osa jämedast riidest jõudis tagasi lõunasse orjade rõivasteks. 1860. aastal oli Lowellis rohkem puuvillaspindleid kui kõigis üheteistkümnes hiljem konföderatsiooni moodustanud osariigis kokku. Kanaleid ja vabrikuid ehitasid sageli Iirimaa vaesuse ja näljahäda eest põgenenud mehed ning 1840.–1850. aastatel asusid iirlased üha rohkem ka ise vabrikutesse tööle.", "sourceIds": [ "wiki-lowell-ma", "wiki-lowell-mill-girls", "nps-lowell-mill-girls" ] } ] }, { "id": "buenos-aires-konventillod-1880-1907", "title": "Üks tuba hoovi ääres: immigrantide konventillod Buenos Aireses", "placeName": "Buenos Airese kesklinna lõunaosa (San Telmo, Monserrat) ja La Boca konventillod, Argentina", "minYear": 1880, "maxYear": 1907, "lat": -34.6212, "lon": -58.3731, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt San Telmo piirkonda Buenos Airese vanalinna lõunaosas, mitte ühegi inimese kodu; La Boca jääb sellest u 2 km lõunasse. Aastavahemik 1880–1907 on allikate loendustabeli algus (1880) ja 1907. aasta üüristreik; enne ja pärast seda konventillod küll olid olemas, kuid siinsed arvud neid aastaid ei kirjelda.", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "salinas-2024-buenos-aires-1880", "eswiki-huelga-inquilinos-1907", "eswiki-conventillo" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Üks umbes 4 × 4 m tuba perele, uks ühisele hoovile", "detail": "Uut tüüpi konventillos ehitati tükk-krundile rida umbes 4 × 4 × 4 m tube, igas üks pere, ümber ühise hoovi, kus pesukohad ja käimlad olid reas. Vanad koloniaalmajad jagati samuti tubadeks. Mõnes toas elas kaks peret kardinaga eraldatult. Mööbliks oli laud, mõned pingid või punutud toolid, riidekirst või konksud, petroolilamp, raudvoodid või narid, pesukauss ja vahel õmblusmasin.", "scope": "Buenos Airese konventillod 1880.–1900. aastatel; ehitus ja tingimused erinesid majati", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "eswiki-conventillo" ] }, { "label": "Rahvarohkus", "value": "1880: 51 915 inimest 24 023 toas (2,2 toa kohta); 1905: 3,4 inimest toa kohta", "detail": "1880. aastal elas 1770 konventillos 19 820 meest, 14 560 naist ja 17 535 last – umbes viiendik linna rahvastikust. 1887. aasta munitsipaalloenduse järgi elas kesklinna 2853 konventillos 116 197 inimest ehk 28,7% elanikest, keskmiselt umbes 41 inimest maja kohta; La Bocas elas konventillodes 40% elanikest. Üksikmehed magasid sageli 6–7 kaupa ühes toas kahe-kolme voodiga.", "scope": "Buenos Airese linn (1887 kesklinna linnaosad); 'tuba' tähendab üüritud pieza't, mitte korterit", "sourceIds": [ "eswiki-conventillo", "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "salinas-2024-buenos-aires-1880" ] }, { "label": "Vesi ja puhtus", "value": "Ühine latriin 20–70 inimese kohta; kehvemates majades üks dušš ja üks latriin 60 inimesele", "detail": "Linnas puudus 1880. aastatel korralik kanalisatsioon ja joogivett oli piiratult. Määrustele vaatamata ei paigaldanud omanikud nõutud hulka duše ja käimlaid; hoovide põrandad ja äravool olid halvad. 1900. aasta paiku olid paremates konventillodes tsementhoov, käimlad ja mõni dušš.", "scope": "Buenos Airese konventillod; ühe latriini kohta käivad arvud on üksikute majade näited, mitte keskmine", "sourceIds": [ "eswiki-huelga-inquilinos-1907", "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "salinas-2024-buenos-aires-1880" ] }, { "label": "Toit", "value": "Söepann või Primus ukse ees; lõunaks vesine puchero, õhtuks hautis", "detail": "Ühist kööki sageli polnud: iga pere keetis söepannil või petroolipriimusel oma toa ukse ees hoovis, talvel vahel ka toas, mis tõi tule- ja vingugaasiohu. Ajaloolase James Scobie kirjelduse järgi sõid mehed kell 11.30 kiiruga vesist puchero't või maisiroogi ning õhtul tavaliselt guiso't ehk hautist.", "scope": "Buenos Airese konventillode töölispered sajandivahetuse paiku (Scobie üldistus, mitte ühe pere päevik)", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Mehed ehitusel, sadamas ja käsitöös; naised tükitööna õmblemas, sigareid keeramas, triikimas, pesemas", "detail": "Mehed lahkusid tööle suvel kell 4.30, talvel kell 6 ja naasid kella 6–6.30 paiku õhtul. Sagedased ametid olid kingsepp, rätsep, puusepp, sepp, maaler, pagar ja lihunik; paljud olid päevilised sadamas või linnaehitusel. Naised olid õmblejad, moeõmblejad, pesunaised ja triikijad, töötades sageli toas tükitööna.", "scope": "Buenos Airese immigrantidest ja kohalikest töölised 1880–1910", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "salinas-2024-buenos-aires-1880" ] }, { "label": "Laste päev ja kool", "value": "7–8-aastased käisid 1.–2. klassis; vanemad lapsed otsisid tänavalt tööd", "detail": "Scobie kirjelduse järgi läksid lapsed kella 9 paiku tänavale tööd otsima, 7–8-aastased käisid algkooli esimeses või teises klassis. Pärastlõunal mängiti ja tülitseti hoovis. Kella 22.30 paiku olid peaaegu kõik voodis.", "scope": "Buenos Airese konventillode lapsed sajandivahetuse paiku; kirjaoskuse protsenti allikas ei anna", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur" ] }, { "label": "Üür", "value": "Pieza üür kahekordistus: 4 kuldpesot (1870) → 8 kuldpesot (1890)", "detail": "Allikate hinnangul maksis tuba kaheksa korda rohkem kui sarnane tuba Londonis või Pariisis. 1907. aastaks oli toa hind kolmekordne võrreldes 1870. aastaga; kesklinnas maksis pieza vähemalt umbes 20 pesot kuus ja tänavapoolse aknaga 5–7 pesot rohkem.", "scope": "Buenos Airese konventillode üürid; kuldpeso ja paberpeso summad pole omavahel otse võrreldavad", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "eswiki-huelga-inquilinos-1907" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, kuhu Euroopa kolis", "text": "1869. aastal elas Buenos Aireses 187 346 inimest, 1887. aasta munitsipaalloenduse ajal juba 433 375. Välismaalasi oli 228 641 ehk 52,8%: kõige rohkem itaallasi (31,1% kogu elanikkonnast), siis hispaanlasi ja prantslasi. 1880. aastatel saabus Argentinasse 649 000 sisserändajat ja järgmisel kümnendil 1 142 000. Kuna kesklinnas oli tööd ehitusel ja sadamas ning trammipilet kallis, asusid uustulnukad elama kesklinna konventillodesse. 1887. aastal olid 72% konventillode elanikest Euroopa maapiirkondadest pärit.", "sourceIds": [ "salinas-2024-buenos-aires-1880", "ramos-1999-conventillo-rumbosur" ] }, { "heading": "Kollapalavikust tubade linnaks", "text": "1867. aasta koolera ning sellele järgnenud tüüfuse-, rõugete- ja difteeriaepideemiad tabasid San Telmo ja Monserrati linnaosi; 1871. aasta kollapalavik tappis kümneid tuhandeid inimesi. Jõukad pered põgenesid kõrgematele aladele põhja poole ning nende vanad koloniaalmajad jagati üürituppadeks. Spekulandid ehitasid juurde uusi konventillosid – 1871 kirjutas ajaleht La Prensa, et odavast materjalist tubade ehitamine teenib investeeringu tagasi kahe ja poole aastaga. La Bocas elasid peamiselt Genova piirkonnast pärit meremehed ja sadamatöölised puust ja lainetsinkplekist majades, mis olid üleujutuste vastu vaiadel ja värvitud laevadelt üle jäänud värviga.", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "eswiki-conventillo" ] }, { "heading": "Hoov kui küla", "text": "Konventillo oli korraga kitsas ja ebatervislik ning väga seltskondlik: hoovis elasid koos itaallased, hispaanlased, poolakad ja provintsidest tulnud argentiinlased, kes jagasid pidusid, toitu ja võitlusi. Pühade ajal mängiti akordioni, viiulit ja kitarri. Sellest keskkonnast kasvasid välja sainete-näidendid, tango ja linnaslängi lunfardo. Üüride tõusu vastu protestiti juba 1890 ja 1893, kuid suurim liikumine algas augustis 1907, kui üürnikud keeldusid sadades konventillodes üüri maksmast ning La Boca lapsed marssisid koos emadega luudadega tänavatel.", "sourceIds": [ "ramos-1999-conventillo-rumbosur", "eswiki-huelga-inquilinos-1907" ] } ] }, { "id": "vila-rica-kullakaevanduslinn-1711-1770", "title": "Must kuld ja ühine hoov: elu Vila Rica kullaväljadel", "placeName": "Vila Rica (tänapäeval Ouro Preto), Minas Gerais, Brasiilia", "minYear": 1711, "maxYear": 1770, "lat": -20.3856, "lon": -43.5036, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Ouro Preto ajaloolist keskust, mitte ühegi inimese kodu; tolleaegne Vila Rica termo hõlmas ka ümberkaudseid arraial'e ja kaevanduskohti. Aastavahemik algab valla asutamisaktiga 8. juulil 1711 ja lõpeb 1770, kuhu ulatuvad kasutatud demograafilised uurimused (1712–1770); hilisemat kullalanguse aega ja 1789. aasta vandenõud siin ei kirjeldata.", "sourceIds": [ "corona-perez-vila-rica-1712-1770", "scielo-vila-rica-1710-1730", "ptwiki-revolta-vila-rica-1720", "wiki-brazilian-gold-rush", "wiki-ouro-preto" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Adobest või puidust majad õlgkatusega; linnavalitsus jagas krunte majade, rantšode ja aedade jaoks", "detail": "Esimesed asulad tekkisid jõeorgudesse kulda kandvate ojade äärde ning majad olid päikesekuivatatud tellistest või puidust, õlgkatusega – ajutised, sest asula võidi rikkama leiukoha kuulduse, näljahäda või toidupuuduse tõttu maha jätta. Aastatel 1712–1722 andis Vila Rica volikogu tasu eest krunte majade, rantšode ja aedade jaoks; mõnda rantšot pidasid ka vabastatud või orjastatud naised.", "scope": "Vila Rica arraial'id 1710.–1720. aastatel; hilisemad kivist barokkmajad ja kirikud kuulusid peamiselt jõukamale osale", "sourceIds": [ "scielo-vila-rica-1710-1730", "corona-perez-vila-rica-1712-1770" ] }, { "label": "Orjus", "value": "Keskmiselt üle poole Vila Rica ümbruse elanikest olid orjastatud", "detail": "Vila Rica termos elas 1716. aastal 6700 orjastatud inimest ja 1767. aastal üle 24 500. Ajavahemikul 1715–1727 viidi Rio de Janeirost Minasse igal aastal umbes 2300 Aafrikast toodud inimest – ligi 70% kõigist Rio sadamas maale toodutest. 1720–1750 surmajärgsetes varanimekirjades olid 68% orjastatutest Aafrikas sündinud (kõige sagedamini märgitud 'Mina', 'Benguela', 'Angola', 'Congo'); enamik pandi tööle kullakaevandustesse.", "scope": "Vila Rica termo (linn koos ümbritsevate asulatega); maksunimekirjad alahindavad tõenäoliselt arvu maksudest kõrvalehoidmise tõttu", "sourceIds": [ "corona-perez-vila-rica-1712-1770" ] }, { "label": "Rahvastik", "value": "Meesterohke: kogurahvastikus umbes kolm meest ühe naise kohta", "detail": "Pilari ja Conceição koguduses ristitud 2315 täiskasvanud orjastatust olid 73,1% mehed; Aafrikas sündinute seas oli suhe umbes kaheksa meest kahe naise kohta, Brasiilias sündinute seas tasakaalukam. Portugali päritolu naisi oli asulas vähe.", "scope": "Vila Rica kaks kogudust, ristimis-, laulatus- ja matusemeetrikad u 1710–1770", "sourceIds": [ "scielo-vila-rica-1710-1730", "corona-perez-vila-rica-1712-1770" ] }, { "label": "Pere ja sünd", "value": "Ainult 22% dokumenteeritud peredest oli kirikulikult laulatatud", "detail": "Orjastatud emad sünnitasid üle 80% koguduste lastest. Vabalt sündinud lastest oli umbes 60% abielust sündinud, vabastatud ja orjastatud emade lastest mitte üle 5%. Laps sai ema õigusliku seisundi: orjastatud ema laps oli sünnist orjastatud. 15% orjastatuna sündinud imikutest vabastati ristimisel – enamasti need, keda omanik tunnistas oma lapseks.", "scope": "Vila Rica Pilari ja Conceição koguduse meetrikad (peamiselt 1710–1730); 715 orjastatud naise lapsest tunnistas omanik isaduse u 8% puhul", "sourceIds": [ "scielo-vila-rica-1710-1730" ] }, { "label": "Töö ja kaubandus", "value": "Kaevandamine jõesängides; toidulett 'venda' oli vabastatud naiste levinuim elatusala", "detail": "1730. aasta Real Donativo maksunimekirjades moodustasid vabastatud naised üle 15% maksjatest ning nende kõige sagedasem tegevus oli venda – toiduainete ja igapäevaasjade müügilett. Ka mõned orjastatud naised pidasid omaniku loal vaest vendat või rantšot ja kogusid nii raha enda või laste vabaksostmiseks. Meeste seas esinesid rätsepad, habemeajajad ja jahimehed.", "scope": "Vila Rica 1730. aasta maksunimekirjad (üle 270 kande) ja 1712–1722 krundiregistrid", "sourceIds": [ "scielo-vila-rica-1710-1730" ] }, { "label": "Maksud ja kuld", "value": "Kuningale kuulus viiendik (quinto) kõigest kullast", "detail": "1719. aasta korraldusega pidi kogu kuld sulatatama kuninglikes sulatuskodades, kus võeti quinto ja kangile löödi kroonu märk; kullatolmu vaba käive keelati. Varem nõuti ka 'bateia'-maksu – 12 oitavat (umbes 43 g) kulda iga kaevandaja kohta.", "scope": "Minas Geraisi kapteniaad 1710.–1720. aastatel", "sourceIds": [ "ptwiki-revolta-vila-rica-1720" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kullapalavik mägedes", "text": "1690. aastatel leitud kuld Espinhaço mägedes tõi Minas Geraisi tohutu hulga inimesi Portugalist, Brasiilia rannikult ja – sunniviisiliselt – Aafrikast. 8. juulil 1711 ühendati Itacolomi mäe nõlvadel tekkinud asulad Vila Rica vallaks ning 1720. aastast sai sellest uue kapteniaadi pealinn. Linna ümbruses elas 1730. aasta paiku umbes 40 000 inimest. Nimi Ouro Preto ehk 'must kuld' tuleneb raudoksiidikihiga kaetud kullast. Ametlikult saadeti 18. sajandil Portugali 800 tonni kulda, osa kullast liikus salaja ja osa jäi kirikute kaunistamiseks.", "sourceIds": [ "corona-perez-vila-rica-1712-1770", "wiki-brazilian-gold-rush", "wiki-ouro-preto" ] }, { "heading": "Linn, mis toetus orjusele", "text": "Vila Rica oli orjanduslik ühiskond: keskmiselt üle poole elanikest olid orjastatud inimesed, enamik neist Aafrikast toodud noored mehed, keda pandi kulda pesema ja kaevandama. Aafrikast toodi inimesi Rio de Janeiro kaudu mööda Caminho Novo teed. Orjastatute arv kasvas Vila Rica ümbruses 1716. ja 1767. aasta vahel ligi neljakordseks ning orjakaubanduse kõver järgis kullatoodangut: tõus 1730. aastate lõpuni, seejärel järk-järguline ja pärast 1760. aastat kiirem langus. Samas kirjeldavad koguduse- ja maksuraamatud ka teisi teid: osa orjastatud naisi ja nende lapsi pääses vabadusse, eriti toiduainete kauplemisest kogutud raha või omaniku tunnistuse kaudu. See oli vähemus, mitte reegel.", "sourceIds": [ "corona-perez-vila-rica-1712-1770", "scielo-vila-rica-1710-1730" ] }, { "heading": "Mäss ja põlenud küngas", "text": "Kui kroon käskis 1719. aastal sulatada kogu kulla kuninglikes sulatuskodades ja keelas kullatolmu käibe, puhkes Vila Ricas 28. juunil 1720 ülestõus. Kuberner krahv Assumar lubas esialgu nõudmised täita, kuid kogus seejärel vägesid, lasi ühe juhi hukata ja süüdata Ouro Podre asula majad – tänapäeval kannab see koht nime Morro da Queimada ehk 'põlenud küngas'. Pärast mässu eraldati Minas Gerais São Paulo kapteniaadist.", "sourceIds": [ "ptwiki-revolta-vila-rica-1720" ] } ] }, { "id": "san-lorenzo-olmeegi-kula", "title": "Lammijõgede vahel olmeekide esimese pealinna varjus", "placeName": "San Lorenzo Tenochtitlán ja selle tagamaa külad (nt El Bajío), Coatzacoalcose jõgikond, Veracruzi osariik, Mehhiko", "minYear": -1400, "maxYear": -1000, "lat": 17.7536, "lon": -94.76, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt San Lorenzo platood, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; tavalised pered elasid platoo nõlvadel ja tagamaa küladel kuni mõne kilomeetri kaugusel. Aastavahemik −1400…−1000 on San Lorenzo Tenochtitláni projekti kalibreeritud kronoloogia San Lorenzo A ja B faas, mil keskus oli oma võimu tipul; otsad on ligikaudsed.", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "powis-2011-cacao-san-lorenzo", "arnold-2009-olmec-subsistence", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Õlgkatusega vitsplekk-seintega majad platoo nõlvadel; külades ka potikildudest laotud seinad", "detail": "San Lorenzo lihtrahvas elas platoo nõlvadel kuni 40 m tipust allpool, vitsplekk-seinte ja õlgkatusega majades; ülikud elasid platoo tipul madalatel savipõhjadel. Tagamaa külas El Bajíos leiti kodune hoone, mille kaks paralleelset seina olid tihedalt laotud purunenud potikildudest, ja paari meetri kaugusel õues ovaalne tuleauk koos tagurpidi pööratud nõudega.", "scope": "San Lorenzo platoo nõlvad ja üks väike tagamaa küla (El Bajío); kogu olmeekide ala kohta ei üldistata", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] }, { "label": "Toit", "value": "Kala ja kilpkonn lammijärvedest, lisaks vähene mais, oad, palmiviljad", "detail": "Toidujäänustes on koer, snook, tarpon, mojarra, säga ja kilpkonnad. Ühe ümberarvutuse järgi andis snook poole leitud loomade söödavast valgust ja veeloomad kokku üle 60% lihast. Maisi fütoliite leiti San Lorenzos vaid 9 proovis 59-st (15%), mistõttu osa uurijaid peab maisi selle aja kõrvaltoiduks. El Bajío elamu põrandalt leiti maisitõlvikute ja oa fütoliite – seal neid kindlasti söödi.", "scope": "San Lorenzo loomaluude ja taimejäänuste valimid ning El Bajío elamu proovid; toidukordade koostist ja kogust ei tea", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "arnold-2009-olmec-subsistence", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Allikavesi platool, kivist renniveevärk; madalikul jõed ja üleujutused", "detail": "Platool oli värsket allikavett, madalikul vähem. U-kujulistest kivirennidest maetud torustik juhtis vett platoo servadesse; uurijate arvates oli see seotud valitsejate võimu ja veejumalusega. Tagamaa küla kõrval tõusis vihmaperioodil Río Chiquito üle kallaste – tänapäeval katab El Remolino asulat umbes kahe meetri paksune jõesete.", "scope": "San Lorenzo platoo veevärk ja El Remolino (El Bajío) jõekallas; lihtrahva igapäevase veevõtu kohta otseandmed puuduvad", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kalapüük, maaharimine jõevallidel, savinõud, bituumeni töötlemine; korvikandmisega mullatööd", "detail": "San Lorenzo platoo 55 hektarit tasandati ja täideti hinnanguliselt 0,5–2 miljoni kuupmeetri mullaga, mis kanti kohale korvide kaupa; ühe terrassi tugimüür oli 7 m kõrge. Hiigelpeade basalt toodi Tuxtla mägedest, mis nõudis väga paljude inimeste tööd. El Bajíos oli suur osa tecomate-nõude kildudest seestpoolt kaetud bituumeniga (chapopote), mis viitab selle töötlemisele kodus.", "scope": "San Lorenzo platoo ehitustööd ja üks tagamaa küla; kes täpselt mullatöid tegi ja kas sunniviisiliselt, pole teada", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "Tseremoniaalkeskuses kuni ~5500, koos tagamaaga kuni ~13 000 inimest", "detail": "Hinnangu järgi võis tseremoniaalkeskus koos lisahoonetega mahutada umbes 5500 inimest ja kogu piirkond koos tagamaaga kuni 13 000. Coe ja Diehli arvutuse järgi võinuks uuritud 77 km² ala anda umbes 500 tonni maisi aastas, millest piisanuks ligikaudu 5556 inimesele.", "scope": "Arheoloogide hinnangud San Lorenzo keskusele ja selle tagamaale, mitte loendus", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Pealinn platool, pered nõlvadel", "text": "San Lorenzo oli Mesoameerika suurim keskus umbes 1200–900 eKr. Platoo tipul seisid kuni 28-tonnised basaltist hiigelpead ja troonid ning ülikute hooned, näiteks hematiidiga punaseks värvitud liivkrohviga \"Punane palee\", mille katust kandsid 4 m kõrgused basaltsambad. Lihtsad pered elasid allpool nõlvadel ja ümberkaudsetes külades õlgkatusega majades. Linnamüüre ei olnud: keskus asus laia põllu- ja kalastusala keskel, kus elas palju inimesi.", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan" ] }, { "heading": "Lammijõgede rütm", "text": "Elu oli seotud jõgedega. Vihmaperioodil ujutasid jõed madalikud üle, kuivaperioodil said pered harida jõevalle ning püüda kala ja kilpkonni vanajõgedes, mis toimisid nagu looduslikud elusa toidu hoidlad. Mõned uurijad arvavad, et just see vee rikkus, mitte mais, toitis olmeekide esimest suurt keskust. Kodudest leitud kakaojäänused näitavad, et kakaod tarvitati San Lorenzos järjepidevalt; eliidi pidudel joodi seda koos hiiglasliku hulga nõudega.", "sourceIds": [ "arnold-2009-olmec-subsistence", "powis-2011-cacao-san-lorenzo", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Olmeekide keel ja nende endi nimi oma kodupaigale on kadunud. Seepärast ei tea me ühegi selle aja lapse nime ega seda, kuidas pered abiellusid või mitu last neil oli. Koduse elu kohta räägivad peamiselt potikillud, tuleasemed, taimejäänuste mikroskoopilised fütoliidid ja loomaluud.", "sourceIds": [ "wiki-san-lorenzo-tenochtitlan", "wendt-2002-famsi-el-bajio" ] } ] }, { "id": "browns-bottom-hopewell-talud", "title": "Suur palkmaja Scioto lammil, muldvallide naabruses", "placeName": "Brown's Bottom #1 ja Lady's Run, Scioto jõe lamm Chillicothe lähedal, Rossi maakond, Ohio, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 100, "maxYear": 390, "lat": 39.2594, "lon": -82.8965, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt on Brown's Bottom #1 kaevandi ligikaudne asukoht, mitte ühegi kindla inimese kodu. Aastavahemik 100–390 pKr tuleneb kahe naabertalu kalibreeritud radiosüsiniku dateeringutest: võimalik algus u 100–150, viimane maja (Lady's Run hoone 1) suurima tõenäosusega 310–390 pKr; otsad on ligikaudsed.", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom", "wymer-2020-hopewell-food-producers", "nps-mound-city-group", "wiki-hopewell-tradition" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Suur postidest ruudukujuline maja: 13,7 × 13,7 m (189 m²), neli koldet, soojendatud magamispingid", "detail": "Brown's Bottom #1 maja seinad ja katus toetusid kividega kinnitatud postidele. Sees oli neli sümmeetriliselt paigutatud koldet ning kolm paari pinkide alla kaevatud süvendeid, kuhu pandi kuumi kive, et pingid soojad püsiksid. Naabertalu Lady's Run väiksem maja oli 10,1 × 9,6 m (97 m²). Maja kõrval olid hoiukaevud, väljas võib-olla kuivatusrestid.", "scope": "Kolm täielikult kaevatud maja Brown's Bottomi lammil; kogu Hopewelli maailma kohta ei üldistata", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom" ] }, { "label": "Toit", "value": "Aedades kasvatatud seemnetaimed, pähklid ja marjad; liha peamiselt valgesaba-hirvest", "detail": "Söestunud seemnete hulgas on Ida-Põhja-Ameerika kodustatud taimed – hanemalts (goosefoot), maygrass, püstine kirburohi, sumpweed, päevalill, väike oder – ning pähklid (sarapuu, hikkori, must pähkel, tõrupähkel), viinamari, vaarikas ja kõrvits. Liigini määratud loomaluudest 90,8% olid valgesaba-hirve omad; lisaks kalkun, kährik, metsümiseja, kobras, orav, kilpkonnad, kalad ja jõekarbid. Toit küpsetati suurtes maahaudades maja allatuult.", "scope": "Brown's Bottom #1 ja Lady's Run kaevandite taime- ja loomajäänused; toidu osakaale ei saa nendest täpselt arvutada", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom", "wymer-2020-hopewell-food-producers" ] }, { "label": "Aastaring", "value": "Pere elas samas talus aasta läbi", "detail": "Kevadest annavad tunnistust sibulad, maygrass ja karbid, suvest kõrvits, hanemalts ja tubakas, sügisest pähklid ja marjad, talvest hoiukaevud ja soojendatud pingid. Hirvede vanused ja maha heidetud sarved näitavad jahti eri aastaaegadel. Uurijad järeldasid, et need olid aastaringsed kodutalud, kuhu toitu toodi ka kaugemalt.", "scope": "Brown's Bottom #1 ja Lady's Run koondatud aastaaja-tõendid; uurijate tõlgendus, mida mõni teine teadlane vaidlustab", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Aiapidamine, hirvejaht, savipotid, tulekivist mikroterad, vilgu- ja vasetöö", "detail": "Tööriistade hulgas on peened tulekivist mikroterad (bladelets) ja odaotsad, mis tehti eelistatult kaugemalt toodud Vanporti tulekivist, aga ka väike vasknaaskel, lõigatud vilk, ehitud karu kihv ja pooleli jäänud Ohio piibukivist platvormpiip. Potid olid enamasti kruusaga segatud savist ja nööriga vajutatud pinnaga tarbenõud; peent kaunistatud keraamikat, mida leidub kääbastest, leiti taludest harva.", "scope": "Brown's Bottom #1 ja Lady's Run esemeleiud", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Kaks talu juurde maetud täiskasvanut: kulunud hambad, naisel liigesekahjustused", "detail": "Talu lähedalt leiti mees vanuses 30–40 aastat (hinnanguliselt 168 cm, 69 kg) ja umbes 45-aastane naine (152 cm, 50 kg). Mõlema hambad olid tugevasti kulunud; naisel olid selgroolülidel luukasvud ja käeluul raske liigesekulumine. Kahest luustikust ei saa järeldada eluiga ega suremust.", "scope": "Ainult kaks Brown's Bottom #1 juures maetud inimest; mitte esinduslik valim", "sourceIds": [ "pacheco-2020-browns-bottom" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Hajutalud, mitte külad", "text": "Ohio Hopewelli inimesed ei elanud suurtes külades: ühest kohast pole leitud üle kolme kodu. Laiendatud pered elasid hajali jõgede ääres ja kogunesid tseremooniateks hiiglaslike geomeetriliste muldvallide juurde, mida Chillicothe ümbruses ehitati mitme sajandi jooksul. Brown's Bottomi talud asusid Scioto lammil vaid 1,7 km kaugusel Liberty muldvallidest. Kahe naabertalu majad ei olnud kõik korraga kasutusel – pered ehitasid uue maja veidi eemale, kui vana oli ära elatud.", "sourceIds": [ "nps-mound-city-group", "pacheco-2020-browns-bottom", "wiki-hopewell-tradition" ] }, { "heading": "Aiad metsa sees", "text": "Hopewelli pered olid toidutootjad: nad kasvatasid kohalikke kodustatud seemnetaimi juba enne, kui mais siia jõudis, ning korjasid metsast pähkleid ja marju. Paleoetnobotaanik DeeAnne Wymer peab aedu nende toidu suureks, võib-olla suurimaks osaks. Aed ei saanud jääda hooletusse kevadest sügiseni, sest metsloomad oleksid saagi ära söönud – seepärast pidi keegi perest alati kohal olema.", "sourceIds": [ "wymer-2020-hopewell-food-producers" ] }, { "heading": "Kaugete asjade maailm", "text": "Hopewelli traditsioon oli eelkõige kaubateede võrgustik, mis tõi kaugelt vaske, vilku, merekarpe ja hai hambaid. Suurem osa neist läks matusetseremooniatele kääbaste juurde, kus surnud põletati ja tuhk maeti tseremoniaalhoone põrandale. Ka tavalises talus leidus väike vasknaaskel ja vilgutükke. Juhid ei käskinud sõjaväge, vaid mõjutasid teisi oma veenmisoskusega.", "sourceIds": [ "wiki-hopewell-tradition", "nps-mound-city-group", "pacheco-2020-browns-bottom" ] } ] }, { "id": "marcaya-varajane-nasca-kula", "title": "Ümmargused kivimajad kuiva jõeoru serval, palverännuteed Cahuachisse", "placeName": "Marcaya küla (ja Upanca), Tierras Blancase ja Tambo Quemado orud Nasca linnast ülesvoolu, Ica ja Ayacucho piirkond, Peruu", "minYear": 1, "maxYear": 450, "lat": -14.86, "lon": -74.8, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Marcaya küla asukohta umbes 16 km Nasca linnast ülesvoolu Tierras Blancase oru ääres, mitte ühegi kindla inimese kodu; täpseid koordinaate allikad ei avalda. Aastavahemik 1–450 pKr on Varajase Nasca perioodi (faasid Nasca 2–4) ligikaudne dateering, mida toetab Upanca küla kalibreeritud radiosüsiniku dateering 120–435 pKr.", "sourceIds": [ "vaughn-linares-2006-upanca", "laq-review-marcaya", "antiquity-review-marcaya", "wiki-nazca-culture", "wiki-cahuachi" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ümmargused kivivundamendiga majad, mis koondusid müüriga piiratud hoovide ümber", "detail": "Marcaya oli väike küla ümmargustest kivihoonetest, mis paiknesid umbes kahe tosina rühmana hoovide ümber oru serval, kus jalamid hakkavad Andidesse tõusma. Leibkonnad elasid 'hoovirühmades': igaühes oli toidu hoidmiseks, töötlemiseks, keetmiseks ja söömiseks kõik vajalik, ühist hoidlat ega ühist kööki külas polnud. Perede staatuse erinevused paistavad hoovirühmade suuruses ja leitud esemetes.", "scope": "Marcaya küla Lõuna-Nasca piirkonna äärealal; arvustajate hinnangul ei pruugi see esindada suuremaid külasid põhjapoolsetes orgudes", "sourceIds": [ "antiquity-review-marcaya", "laq-review-marcaya" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais, kõrvits, bataat, maniokk, ahiira; merisead, laamad/alpakad, merekarbid kaugelt rannikult", "detail": "Nasca toidulauale kuulusid mais, kõrvits, bataat, maniokk ja ahiira ning veidi kala. Marcayas peeti segamajandust – põlluharimist ja karjakasvatust; majadest leiti jahvatuskive ja toiduhoidlaid (collomad). Upanca külas on määratud loomaluude hulgas kaamelid, merisead, hirv ja linnud ning Vaikse ookeani karbid, mis toodi kaugelt rannikult.", "scope": "Nasca kultuur üldiselt (taimed) ning Marcaya ja Upanca kaevandid; Upanca loomaluude tabel hõlmab kõiki kaevandeid, mitte ainult Varajast Nascat; osakaale ei teata", "sourceIds": [ "wiki-nazca-culture", "vaughn-linares-2006-upanca" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Jõgi voolas vaid mõni nädal aastas", "detail": "Lõuna-Nasca piirkonnas ei saja peaaegu kunagi vihma. Jõed voolavad tavaliselt vaid mõne nädala detsembris või jaanuaris, kui mägedes sajab; eriti kuivadel aastatel ei voola need üldse. Kõrgemal, Upanca juures, on jões vett aasta ringi, kuigi see võib kahaneda nõrgaks nireks. Kuulsad maa-alused puquio-veegaleriid on dateeritud alles Kesk-Nasca ajajärku ning nende vanus on vaidlusalune.", "scope": "Lõuna-Nasca piirkonna jõed; puquiode dateering on ebakindel ja tõenäoliselt hilisem kui see periood", "sourceIds": [ "vaughn-linares-2006-upanca", "wiki-nazca-culture" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kedramine ja kudumine igas peres, kivitööriistad; maalitud nõud tulid Cahuachist", "detail": "Värtnakedrad leiti enamikust leibkondadest – iga pere kedras ja kudus ise. Tööriistadeks olid obsidiaanist odaotsad, kaltsedonist puurid ja basaldist noad; ühes hoovirühmas tehti kivitööriistu rohkem. Külas endas savinõusid ei tehtud: kirevad polükroomsed nõud valmistati arvatavasti Cahuachi lähedal, kust pärines nende savi, ja need jõudsid kõikidesse kodudesse.", "scope": "Marcaya kaevandid ja Lõuna-Nasca piirkonna keraamika koostise analüüsid; väide, et kõik peennõud tehti Cahuachis, on uurijate seas vaidlusalune", "sourceIds": [ "laq-review-marcaya", "vaughn-linares-2006-upanca" ] }, { "label": "Nõud laual", "value": "Üle poole nõudest olid kirjud peennõud ka kõige lihtsamas kodus", "detail": "Marcayas olid 56% leitud nõudest (servakildude järgi) maalitud polükroomsed peennõud ja 44% lihtsad tarbenõud; kõrgemal mägedes asuvas Upancas oli suhe 60 ja 40, tseremoniaalkeskuses Cahuachis 71 ja 29. Kausse ja vaase kasutasid igapäevaselt kõik pered, kuid nn peanõud ja tassikausid leidusid ainult jõukamates majapidamistes.", "scope": "Marcaya, Upanca ja Cahuachi kaevandite nõude minimaalarv servakildude järgi", "sourceIds": [ "vaughn-linares-2006-upanca" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis elas iseenda varal", "text": "Varajase Nasca ajal elas suurem osa inimestest väikestes külades jõeorgude ääres, mitte kuulsate kõrbejoonte juures. Marcayas oli iga pere majapidamine – hoov, ümmargused majad, toiduhoidlad ja koldeasemed – sai hakkama omaette. Ühise toiduhoidla, toidutöötlemise ega muu ühistegevuse jälgi külast ei leitud. Arvustajad on hoiatanud, et Marcaya on vaid üks väike küla ning suuremates orgudes võis elu olla keerukam.", "sourceIds": [ "laq-review-marcaya", "antiquity-review-marcaya" ] }, { "heading": "Palverännak Cahuachisse", "text": "Külade pered olid omavahel seotud ühise usu kaudu, mille keskus oli Cahuachi – Nasca oru alamjooksul asuv üle neljakümne künkaga adobe-ehitiste kompleks. Püsielanikke oli seal vähe, kuid suurte tseremooniate ajal kogunes sinna palju inimesi ümberkaudsetest küladest, et pidutseda ja palvetada viljakuse ja vee pärast. Pidustustel said lihtsad inimesed kauneid maalitud nõusid, millel kujutati vett, vilja ja üleloomulikke olendeid.", "sourceIds": [ "wiki-cahuachi", "wiki-nazca-culture", "vaughn-linares-2006-upanca" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Enamik muuseumides olevaid Nasca esemeid pärineb rüüstatud haudadest, mitte teaduslikest kaevamistest, mistõttu on igapäevaelust teada palju vähem kui surmakommetest. Nasca inimesed ei kasutanud kirja, nende keel ja nimed on teadmata.", "sourceIds": [ "antiquity-review-marcaya", "wiki-nazca-culture" ] } ] }, { "id": "windover-tiigikalmistu-florida", "title": "Palmikangas ja turbatiik Atlandi ranniku lähedal", "placeName": "Windoveri tiik (8BR246) Titusville'i lähedal, Brevardi maakond, Florida, Ameerika Ühendriigid", "minYear": -7050, "maxYear": -5979, "lat": 28.5403, "lon": -80.8431, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab Windoveri matmistiiki, mitte kellegi kodu: elupaigad ise ei ole säilinud ja inimesed elasid hooajalaagrites tiigi ümbruses Indian Riveri laguuni ja St. Johnsi jõe vahel. Aastavahemik 7050–5979 eKr tuleneb avaldatud kalibreeritud radiosüsinikudateeringutest (9000–7929 aastat tagasi); tiiki kasutati selle sees vaid 5–6 lühikese perioodi jooksul ning servad on ebatäpsed.", "sourceIds": [ "wiki-windover", "nova-windover", "peerj-2018-windover", "thoughtco-windover" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toit", "value": "Jõe- ja märgalatoit ning metsamarjad; süvamere toitu peaaegu ei söödud", "detail": "Luude lämmastiku- ja süsinikuisotoobid näitavad, et Windoveri inimesed sõid peamiselt jõe ja märgala saaki – parte, kilpkonni, sägasid –, kuid mitte süvamere toitu ning hirv ja jänes ei olnud toidu põhiosa. Rohkem kui 70-aastase naise luustiku juurest leiti 3324 seemet, peamiselt leedrimarjadest, aga ka metsviinamarjast ja viigikaktuse viljast. Leitud loomaluud pärinevad valgesabahirvest, ilvesest, manaadist, haist, opossumist ja kilpkonnast.", "scope": "Windoveri tiigi maetute luud ja maosisu; hooajalaagrite enda toidujäätmeid ei ole säilinud", "sourceIds": [ "wiki-windover", "nova-windover" ] }, { "label": "Riided ja käsitöö", "value": "Palmilehtedest kootud kangad, kotid, matid ja kapuutsid", "detail": "37 hauast leiti 86 kangatükki seitsmes eri kudumisviisis; neid kasutati riieteks, kottideks, mattideks ja ilmselt tekkideks või pontšodeks. Peaaegu kõik kiudesemed olid tehtud palmilehtedest, tõenäoliselt kapsapalmist; mõne kanga lõimelõngad võisid olla jukast. Kangastelgedel valmisid kapuutsid, matmisriided, mõni liibuv rõivas ja palju ristkülikukujulisi riideesemeid.", "scope": "Windoveri hauapanused; rõivastus elu ajal on tuletatud matmisriietest", "sourceIds": [ "wiki-windover", "thoughtco-windover" ] }, { "label": "Tööjaotus", "value": "Mehe hauas odaviskaja, naise ja lapse hauas karbikee ja kilpkonnakilbist anum", "detail": "Ainult täiskasvanud meeste haudadest leiti sarvest torkeriistu, odaviskaja (atlatl) osi, kiviotsi, haihambast puure ja võrgu parandamiseks sobivaid õõnsaid naaskleid. Naiste ja laste haudadest leiti kidadega sarvotsi väikeloomade ja kalade püügiks, linnuluust torusid, karbikeesid ja kilpkonnakilbist anumaid, mida on tõlgendatud ka ravimite andmiseks. Lapsed ja noorukid said rohkem hauapanuseid kui täiskasvanud.", "scope": "Windoveri hauapanuste sooline jaotus; tõlgendused esemete otstarbe kohta on arheoloogide hüpoteesid", "sourceIds": [ "wiki-windover" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Liivast kulunud hambad, liigesekulumus ja suhteliselt vähe vigastusi", "detail": "Hambad kulusid juba noorelt, arvatavasti toidus oleva liiva tõttu. Liigesekulumust esines palju: naistel rohkem õlas ja küünarnukis (toidu ja palmikiu töötlemine), meestel nimmelülides (raskete koormate kandmine). Vigastusi oli vähem kui ameerika luustike võrdlusandmestikus keskmiselt; kõige sagedasem oli küünarluu murd. Naistel esines sagedamini aneemiale ja puudulikule toitumisele viitavaid koljumuutusi.", "scope": "Wentz jt hinnang 75 Windoveri täiskasvanu luustikule; mitte kogu Florida arhailise aja rahvastik", "sourceIds": [ "wiki-windover", "peerj-2018-windover" ] }, { "label": "Liikumine", "value": "Hooajaline elu kitsal alal laguuni ja jõe vahel", "detail": "Tiik asus Indian Riveri rannalaguuni ja St. Johnsi jõe vahel, kus oli mere-, mage- ja maismaa saaki, nii et inimesed ei pidanud aastaaegade vahel kaugele rändama. Maosisu ja matmisvaiade puidu aastarõngad näitavad, et surnuid toodi tiiki hilissuvel ja varasügisel. Elupaiku endid ei ole Florida niiskes kliimas säilinud.", "scope": "Windoveri matjate liikumine hauapanuste ja maosisu põhjal; laagrite asukohad on teadmata", "sourceIds": [ "peerj-2018-windover", "nova-windover" ] }, { "label": "Vanus surmal", "value": "Pooled maetutest olid nooremad kui 20; mõni elas üle 70", "detail": "Maetute seas oli vastsündinuid ja üle 70-aastaseid; 65 last kuni 15. eluaastani ning 104 vanemat, neist 47 naist ja 48 meest. Uurijate hinnangul oli laste ja noorte suremus siiski madalam kui hilisemates keerukamates ühiskondades. Imikusuremust ei arvutata siin luustikest, sest kalmistuvalim ei näita seda usaldusväärselt.", "scope": "Windoveri tiiki maetud 168–169 inimest umbes tuhande aasta jooksul", "sourceIds": [ "wiki-windover", "nova-windover" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Surnud vee alla, vaiaga kinni", "text": "Windover on väike, umbes veerandaakrine tiik Florida idarannikul, kuhu kütid-korilased mattisid oma surnuid umbes tuhande aasta jooksul. Surnu pandi vasakule küljele kägaraasendisse, pea lääne poole, ja mähiti sageli kootud kangasse. Seejärel suruti keha tiigipõhja pehmesse turbasse ja löödi kanga läbi teravaid puuvaiu, et see püsiks vee all. Enamik maeti 24–48 tunni jooksul pärast surma – seetõttu säilis 91 koljus isegi ajukude. Kümnest tuhandest inimluust kandis loomade närimisjälgi vaid kuus.", "sourceIds": [ "wiki-windover", "nova-windover" ] }, { "heading": "Rikas mets ja märgala", "text": "Tiigi ümber kasvas tammemets, kus oli 30 puuliiki ja üle 30 söödava või ravitaime. Inimesed püüdsid jõest ja soost parte, kilpkonni ja kala, korjasid leedrimarju, metsviinamarju ja viigikaktuse vilju ning kasutasid pudelikõrvitsaid anumatena – see on Põhja-Ameerika varaseim teadaolev taimne hoiunõu. Puust valmistati uhmreid, nuisid ja püüniseid. Ühe naise maosisust leitud leedri, maavitsa ja astelpõõsa segu on arvatud olevat ravijook, mida ta jõi enne surma.", "sourceIds": [ "nova-windover", "wiki-windover" ] }, { "heading": "Kogukond, kes hoolis", "text": "Windoveri luustikest on leitud märke sellest, et kogukond hoidis ka neid, kes ise toime ei tulnud. Üks 14–16-aastane poiss oli sündinud raske lülisamba avatusega (spina bifida), oli tõenäoliselt alakehast halvatud ja põdes jalaluu põletikku, ent elas siiski umbes 15-aastaseks. Lastele pandi hauda rohkem esemeid kui täiskasvanutele, mida on tõlgendatud kui laste suurt väärtust. Maetute geenitüübid püsisid kogu matmisaja vältel samad, seega kasutas tiiki sama rahvas sajandeid.", "sourceIds": [ "wiki-windover" ] } ] }, { "id": "nanchoc-las-pircas-aiamaad-peruu", "title": "Maapähklid ja vaod Andide nõlval", "placeName": "Ñanchoci org (Las Pircase kuru), Zaña jõe ülemjooks, Peruu", "minYear": -7292, "maxYear": -6050, "lat": -6.96, "lon": -79.24, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt märgib ligikaudu Ñanchoci orgu Zaña jõe ülemjooksul, kus kaevati kümneid väikesi Las Pircase faasi elupaiku; see ei ole ühegi pere maja asukoht. Aastavahemik 7292–6050 eKr tugineb avaldatud kalibreeritud dateeringutele: vagudega aiamaadega elupaigad CA-09-27 ja CA-09-52 (9242–8361 aastat tagasi) ning majapõrandatest leitud kokalehed (hiljemalt 8000 aastat tagasi). Las Pircase faas kestis ka pärast seda, kuid siin jäetakse see välja.", "sourceIds": [ "piperno-dillehay-2008-nanchoc-starch", "dillehay-2005-nanchoc-canals", "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary", "dillehay-2010-coca-antiquity" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Väike kivivundamendiga ümar või elliptiline maja hajusas asulas", "detail": "Las Pircase faasi inimesed elasid väikestes püsivates ümarates või elliptilistes majades, millel oli kivivundament; taimi kasvatati maja lähedal. Elupaigad olid vaid 30–100 m pikad, õhukeste tuhaste prügikihtidega ning paiknesid lehviku-kujulistel setteväljadel üksteisest mõne kilomeetri kaugusel. Majade põrandatel olid koldeid ja väikesed kivist hoiuehitised.", "scope": "Ñanchoci oru kaevatud Las Pircase faasi elupaigad; majade täpne arv ühes asulas ei ole teada", "sourceIds": [ "piperno-dillehay-2008-nanchoc-starch", "dillehay-2005-nanchoc-canals", "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary" ] }, { "label": "Toit", "value": "Oad, maapähklid, muskaatkõrvits ja pacay-puu seemned; lisaks jaht ja korilus", "detail": "Hambakivist leitud tärklis näitab, et inimesed sõid pidevalt ube, maapähkleid, muskaatkõrvitsa viljaliha ja pacay-puu (Inga feuillei) seemneid; toit püsis tuhande aasta jooksul ühesugune. Majadest on leitud ka manioki, kinoa-laadse hanemaltsa, maavitsaliste ja kaktuste vilju. Kuigi kultuurtaimed andsid olulise osa toidust, jätkasid inimesed jahti, kalapüüki ja metsikute taimede korjamist.", "scope": "39 hammast neljast Las Pircase paigast ja majade taimejäänused; mitte kogu Peruu rannik", "sourceIds": [ "piperno-dillehay-2008-nanchoc-starch", "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary" ] }, { "label": "Põld", "value": "Vagudega aiamaad otse elupaikade kõrval", "detail": "Elupaikades CA-09-27 ja CA-09-52 leiti 50–70 cm sügavusele mattunud 20–50 cm laiused vaod, mis kulgesid risti nõlvaga – arheoloogide tõlgenduses kastetud aiamaad. Neis ei olnud majapõrandaid, hoiuauke ega matuseid, kuid leiti taimemahla läikega kivitööriistu. Lähedal leitud kõplataolised tööriistad pärinevad umbes 8000–7500 aasta tagusest ajast.", "scope": "Kaks Las Pircase elupaika Ñanchoci orus; vagude kastmise viis on tõlgendus", "sourceIds": [ "dillehay-2005-nanchoc-canals" ] }, { "label": "Tervis ja hambad", "value": "Väga kulunud, kuid aukudeta hambad", "detail": "Kõigi leitud hammaste kulumine oli äärmuslik – mitte liivast, vaid sitke taimse materjali närimisest. Hambaauke ei leitud ja paljudel olid surma ajal hambad alles; kulumine põhjustas siiski igemehaigusi ja hammaste kaotust. Uurija Sonia Guillén ei leidnud haigustunnuseid ega vitamiini- või mineraalipuuduse märke.", "scope": "Väike ja kallutatud valim: vähemalt 6 täiskasvanud meest Las Pircase paikadest; naiste ja laste tervis on teadmata", "sourceIds": [ "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary" ] }, { "label": "Kaugkaubad", "value": "Kvartskristallid, raikala ogad, fossiilid ja helmed", "detail": "Las Pircase elupaikadest leiti ranniku- ja mägipiirkondadest pärit esemeid: kvartskristalle, raikala ogasid, fossiile, helmeid ja punasest jaspisest odaotsa katke. Uurijate hinnangul olid väikesed paikse eluviisiga rühmad seotud kaugemate piirkondadega.", "scope": "Las Pircase faasi kaevatud elupaigad", "sourceIds": [ "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary" ] }, { "label": "Koka", "value": "Kokalehed ja kaltsiit majapõrandatel", "detail": "Majapõrandatelt leiti hiljemalt 8000 aasta tagused kokalehed koos kaltsiiditükkidega, mida närijad kasutavad lehtede toimeainete vabastamiseks. Naaberpaikade järgi hakkasid mõned inimesed lubja tootmise ja jagamisega tegelema kogukonna ühistööna.", "scope": "Ñanchoci oru elupaigad; koka kasutamise sagedus pere sees ei ole teada", "sourceIds": [ "dillehay-2010-coca-antiquity" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Varased aednikud kuival metsanõlval", "text": "Ñanchoci org on Zaña jõe lisaorg Andide läänenõlval, umbes 500 meetri kõrgusel. Siin, kuival troopilisel metsavööndil, elasid väikesed pered püsivalt oma majade juures ja kasvatasid maapähkleid, ube, kõrvitsat ja maniokki ajal, mil suurem osa Kesk-Andidest oli veel liikuvate küttide-korilaste päralt. Maapähkel ja oad ei kasvanud siin looduslikult, nii et need pidid olema kultuurtaimed, mis toodi mujalt. Toit oli mitmekesine ja püsiv ning inimesed jätkasid ka jahti ja korilust, mis aitas halbade aastate riski vähendada.", "sourceIds": [ "piperno-dillehay-2008-nanchoc-starch" ] }, { "heading": "Töö käte ja kividega", "text": "Las Pircase kivitööriistad olid ühepoolselt tahutud ja mõeldud peamiselt taimede ning puidu töötlemiseks – mitme tööriista serval on taimemahlast läige. Leitud on palju jahvatuskive. Maja kõrvale tehti vagudega aiamaad, kuhu juhiti ilmselt vett. Kuna hambad kulusid sitke taimetoidu närimisest kiiresti, kaotasid vanemad inimesed sageli hambaid igemehaiguste tõttu.", "sourceIds": [ "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary", "dillehay-2005-nanchoc-canals" ] }, { "heading": "Surnute kohtlemine", "text": "Las Pircase elupaikades käsitleti täiskasvanud meeste surnukehi erilisel viisil: luud murti ja osalt lõigati ning pandi kobaratena elupaiga keskele või väikesesse auku; ühel juhul maeti mees tervena kägarasendis ja kaeti kividega. Uurijad arutavad ka võimalikku rituaalset kannibalismi, kuid see on tõlgendus, mitte kindel tõend. Vastsündinu luud leiti teisest kohast, mis viitab, et lapsi koheldi teisiti. Naiste matuseid neist paikadest teadaolevalt ei leitud.", "sourceIds": [ "rossen-dillehay-2001-nanchoc-mortuary" ] } ] }, { "id": "piacaguera-karbikuhi-brasiilia", "title": "Karbikuhjal mangroovilahe kaldal", "placeName": "Piaçaguera karbiküngas (sambaqui), Cubatão, São Paulo osariik, Brasiilia", "minYear": -5201, "maxYear": -3718, "lat": -23.8667, "lon": -46.3667, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudu Piaçaguera karbikünka asukohta Cubatãos Santose lähedal; kuhi ise on 20. sajandi tööstusala tasandamisel hävinud ja punkt ei märgi kellegi kodu. Aastavahemik 5201–3718 eKr tuleneb Di Giusto jt (2025) kalibreeritud dateeringutest (7151–5668 aastat tagasi, mere reservuaariefekti parandusega); vanemad kalibreerimata dateeringud jäetakse kõrvale.", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes", "ptwiki-sambaqui-piacaguera" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Toit", "value": "Peamiselt lahe ja jõesuudme väikesed kalad, lisaks metsaloomad", "detail": "Luude isotoopide põhjal andis merekala umbes 30–50% valgutoidust, maismaaloomad ja mageveekala kokku 10–30% ning taimed umbes 10%. Kõige rohkem püüti madala vee ja jõesuudme kalu: merisägasid, trummkalu, snooke ja kroonikuid. Metsast küttiti ninakarusid, krabipesukarusid, merisigu ja ulgurahve; kaimanid, haid ja avamere kalad olid juhuslikum saak. Taimset toitu on raske mõõta, aga hambaaugud olid harvad.", "scope": "Piaçaguera maetute luud ja kuhja loomaluud; mitte kõik Brasiilia karbikünkad", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes" ] }, { "label": "Elukeskkond", "value": "Iidse lahe põhi mangroovide, liivaseljandike ja Atlandi metsa vahel", "detail": "Kuhi asus tollase lahe põhjas mangroovi kõrval kanali ääres, Mogi ja Quilombo jõe lähedal. Ümbruses olid mangroovid, liivaseljandikud, Atlandi mets ja ookean – väga liigirikas keskkond. Tollane kõrgem meretase võis tuua avamere loomi asulale lähemale.", "scope": "Piaçaguera kuhja ümbrus kesk-holotseenis", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes", "ptwiki-sambaqui-piacaguera" ] }, { "label": "Kuhi", "value": "Kuni 12,3 m kõrgune teokarpidest, kalaluudest ja liivast küngas", "detail": "Küngas koosnes peamiselt karpidest ja tigudest, segatud kalaluude, vähilaadsete jäänuste ja vähese hulga linnu- ja imetajaluudega. Ta oli umbes 10 meetrit kõrge ja kõrgeimas kohas 12,3 meetrit. Asustus näib olevat olnud katkematu, ilma pikkade mahajätmisperioodideta.", "scope": "Piaçaguera karbikuhi; teiste karbikünkade suurus on erinev", "sourceIds": [ "ptwiki-sambaqui-piacaguera" ] }, { "label": "Tööriistad", "value": "Kivikirved, kvartsikillud, luust kalaotsad ja vaalaluust spaatlid", "detail": "Leiti kirveid, lööjakive ja kulunud värvitükke ning palju kvartsikilde. Imetajahammastest tehti kaabitsaid ja puure, luust kalapüügiotsi ning vaalaluust spaatleid toidu valmistamiseks. Hai- ja imetajahammastest ning puuritud karpidest tehti ehteid.", "scope": "Piaçaguera päästekaevamiste leiud", "sourceIds": [ "ptwiki-sambaqui-piacaguera" ] }, { "label": "Lapsepõlv", "value": "Rinnapiim kuni 2–4 eluaastani, siis täiskasvanute toit", "detail": "Laste hammaste ja luude isotoobid näitavad, et rinnaga toitmine lõppes tõenäoliselt 2. ja 4. eluaasta vahel. Alates umbes kuuendast eluaastast sõid lapsed sama segatoitu kalast ja maismaaloomadest nagu täiskasvanud.", "scope": "Piaçaguera laste luud ja hambad; imikusuremust nendest andmetest ei tuletata", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes" ] }, { "label": "Matused", "value": "Kõverdatud jalgadega küliliasendis, punase värviga üle puistatud", "detail": "Surnud pandi kuhja sisse küliliasendisse kõverdatud jalgadega, ilma kaevatud hauaauguta, ja kaeti rohke punase limoniitvärviga; kaasa pandi ehteid ja tööriistu. Mõnikord maeti koos kaks või kolm inimest, peamiselt naised ja lapsed. Kaevamistel leiti 87 inimese jäänused: 54 täiskasvanut, 2 noort ja 31 last.", "scope": "Piaçaguera matused; arv kajastab päästekaevamist, mitte kogu kunagist kogukonda", "sourceIds": [ "ptwiki-sambaqui-piacaguera", "digiusto-2025-piacaguera-moraes" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kuhi, mis kasvas põlvkondade kaupa", "text": "Brasiilia rannikul ehitasid kütid, korilased ja kalurid tuhandeid aastaid karbikünkasid ehk sambaquisid – teadlikult kuhjatud künkaid karpidest, kalaluudest ja liivast. Piaçaguera kuhi kasvas Santose lähedal iidse lahe põhjas üle kümne meetri kõrguseks. Kuhi ei olnud lihtsalt prügimägi: selle sisse maeti surnuid ja see kandis kogukonna jaoks sümboolset tähendust. Uurijate hinnangul elas siin sajandeid sama rühm ilma pikkade katkestusteta.", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes", "ptwiki-sambaqui-piacaguera" ] }, { "heading": "Kala, mets ja mangroov", "text": "Pere toit tuli peamiselt lahe madalast veest ja jõesuudmetest: väikesed kalad nagu merisägad ja trummkalad andsid suurema osa valgust. Mangroovist korjati karpe ja tigusid, Atlandi metsast küttiti ninakarusid, merisigu ja ahve. Kaks matmisrühma kuhja eri osades olid samaaegsed, kuid üks neist sõi rohkem metsaloomi – võib-olla olid need eri suguvõsad või naabruskonnad, kellel oli eri ligipääs saagile.", "sourceIds": [ "digiusto-2025-piacaguera-moraes" ] }, { "heading": "Kes nad olid", "text": "Piaçaguera kuhja kaevati 1960. aastatel päästekaevamisena, sest maa kuulus terasetehasele ja kuhi oli hävimas. Leitud jäänused on São Paulo ülikooli arheoloogia- ja etnoloogiamuuseumis. Seni ei ole ükski Brasiilia põlisrahvas karbikünkade ehitajaid oma otsesteks esivanemateks tunnistanud, seega ei ole teada, millist keelt nad rääkisid.", "sourceIds": [ "ptwiki-sambaqui-piacaguera", "digiusto-2025-piacaguera-moraes" ] } ] }, { "id": "sanyangzhuang-han-kula", "title": "Talu, mille Kollane jõgi mudasse mattis", "placeName": "Sanyangzhuangi Hani-aegne küla Neihuangi maakonnas, Henani provints, Hiina", "minYear": -140, "maxYear": 23, "lat": 35.95, "lon": 114.9, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudselt Neihuangi maakonda, kus tänapäevase Sanyangzhuangi küla all 5 meetri sügavusel on 14 Hani-aegset talukompleksi umbes ühe ruutkilomeetri alal. See on kaardimärk, mitte ühegi pere kodu täpne asukoht.", "sourceIds": [ "qin2019-sanyangzhuang", "archmag-yellow-river", "washu-source-2011", "washu-silt-2011" ], "eraIds": [ "classical" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Müüriga piiratud õuemaja savikivikatusega, kaev ja käimla õue taga", "detail": "Iga talukompleks koosnes kaetud ruumidest ning eesmisest ja tagumisest õuest, mida ümbritses tambitud mullast müür. Kompleksi 2 majas olid suur sissepääsuõu ja köök, eluruumid ning väike tagaõu. Käimlad ja sügavad tellisvoodriga kaevud asusid väljaspool müüri. Kaevajad leidsid varuks laotud katusekive, mis olid parandamiseks valmis pandud.", "scope": "Neli välja kaevatud talukompleksi Sanyangzhuangis; kaevajad ise peavad neid jõukamaks kui tavaline Hani talupere, seega ei kirjelda see kogu Hiina maarahvast.", "sourceIds": [ "washu-silt-2011", "archmag-yellow-river", "qin2019-sanyangzhuang" ] }, { "label": "Toit", "value": "Hirss ja nisu põhiviljana, kõrval hiobipisar, kaunviljad, taro, lootosejuur, tõrud ja jamss", "detail": "Toidu töötlemise kivitööriistadelt (veskikivid, uhmrid, nuiad) leiti 733 määratavat tärkliseterakest. Kõige rohkem oli hirsi ja nisu omi; lisaks hiobipisar (Coix) ning taimed, mis tõenäoliselt pärinevad tarost, kaunviljadest, lootosejuurest, tõrudest ja jamssist. Nisu muutus Kesktasandiku toidus oluliseks just Lääne-Hani ajal.", "scope": "Ühe küla kivitööriistade tärklisejäägid; tärkliseterade hulk ei näita täpselt iga vilja osakaalu toidus.", "sourceIds": [ "qin2019-sanyangzhuang" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kaks saaki aastas, sügavkünd, sõnnik ja raudtööriistad", "detail": "Hirss külvati kevadel ja lõigati sügisel, nisu külvati sügisel ja lõigati varasuvel. Põlde küntud vagudes on säilinud inimeste jalajäljed ja veiste sõrajäljed – üks varasemaid otseseid tõendeid veiste kasutamisest künnil Kesktasandikul. Mullast leitud süsi ja kõrgenenud fosforisisaldus näitavad, et põlde väetati. Ainuüksi kompleksist 2 leiti 16 raudtööriista: adrateri, kirveid, kõblaid, sirpe ja nuge.", "scope": "Sanyangzhuangi põllud ja üks talukompleks; ei tähenda, et iga Hani talu omas sama palju raudriistu.", "sourceIds": [ "qin2019-sanyangzhuang" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Tellisvoodriga kaevud põllu ääres ja madal veehoidla", "detail": "Kaks leitud kaevu asusid õue taga põldude lähedal, mistõttu neist ilmselt joodi ja kasteti ka väikeseid põllulappe. Kompleksi 2 läänemüüri kõrval oli 23,6 × 17,5 meetri suurune ja 0,7 meetri sügavune lohk, mida peetakse veehoidlaks.", "scope": "Sanyangzhuangi kaks kaevu ja üks veehoidla; kaevajate tõlgendus, mitte kirjalik teade.", "sourceIds": [ "qin2019-sanyangzhuang" ] }, { "label": "Kodune käsitöö", "value": "Kangaspuud, kudumisraskused ja mooruspuud siidi jaoks", "detail": "Kangaspuude aluselt leiti kudumisraskusi ning ühe talu juurest mooruspuu kände ja lehtede jäljendeid, mis viitavad siidiussikasvatusele. Kaevaja T. R. Kidderi hinnangul näitavad leiud soolist tööjaotust, kus naised õmblesid ja kudusid.", "scope": "Mõne talukompleksi leiud ja kaevaja tõlgendus; ei ütle, kui suur osa perest kangast tegi.", "sourceIds": [ "archmag-yellow-river", "washu-source-2011" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Talud keset põlde", "text": "Umbes 140. aastast eKr kuni Wang Mangi valitsusajani elasid Kollase jõe tasandikul Sanyangzhuangis pered, kes ehitasid oma õuemajad otse põldude keskele, mitte linnamüüride taha. Neliteist sarnase suuruse ja plaaniga talu paiknesid ühe ruutkilomeetri alal hajali, ümber iga maja tema enda põllud. Uurijate arvates tähendab see, et maa kuulus taludele endile, mitte ei jagatud seda ülevalt. Teed ja vankrirööpad ühendasid talud ümbruskonnaga: raudriistad, kivinõud ja veoloomad toodi mujalt ning makse maksti riigile vilja ja sunnitööna.", "sourceIds": [ "qin2019-sanyangzhuang", "archmag-yellow-river" ] }, { "heading": "Kui vesi tuli", "text": "Kirjalikud allikad mainivad umbes 11. aastal pKr Kollase jõe tammimurret, mis tõi nälga ja sundis inimesi rändama. Sanyangzhuangi mattis massiivne üleujutus umbes aastatel 14–17 pKr: esmalt tõusis vesi aeglaselt ja õõnestas müüride aluseid, seejärel tuli tugevam laine ja katused varisesid mutta. Jalajäljed ja vankrirööpad külast välja näitavad, et inimesed pääsesid eluga, kuid jätsid maha mündid, tööriistad ja kangaspuud. Kaevajate hinnangul jäi ala veealuseks ehk ligi pooleks sajandiks.", "sourceIds": [ "archmag-yellow-river", "qin2019-sanyangzhuang", "washu-silt-2011" ] }, { "heading": "Mida see paik meile ei ütle", "text": "Sanyangzhuangi talud olid kaevajate sõnul jõukad: ühes oli tellispõrandaga käimla ja mõnel katusel õnnesoovi kirjaga otsakivid, mida tavaliselt kasutasid kõrgemast seisusest pered. Seetõttu ei saa siinset elujärge laiendada kogu Hani maarahvale. Kirjutatud dokumente ega elanike nimesid paigast seni avaldatud pole; kõik, mis siin perekonnast öeldakse, tuleneb majadest, põldudest ja tööriistadest.", "sourceIds": [ "archmag-yellow-river", "qin2019-sanyangzhuang" ] } ] }, { "id": "dura-europos-majad-rooma", "title": "Linn Eufrati kaljul, kus lepingud jäid liiva alla", "placeName": "Dura-Europos Eufrati läänekaldal, Salhiyeh küla lähedal, tänapäeval Süüria", "minYear": 101, "maxYear": 256, "lat": 34.747, "lon": 40.73, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab kogu varemelinna ligikaudset keskpunkti (umbes 45 hektari suurune tasane osa müüride sees). See on kaardimärk, mitte ühegi pere maja asukoht.", "sourceIds": [ "wiki-dura-europos", "baird2012-dura-houses", "dura-divorce-pdura32", "parthians-slaves-pdura20", "gedsh-old-syriac-pdura28", "uchicago-pdura28" ], "eraIds": [ "classical" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Savitellistest õuemaja, keskel lahtine õu tsisterni või kaevuga", "detail": "Durast on välja kaevatud üle 100 maja, kolmetoalistest kuni terve kvartali täitvate paleedeni. Peaaegu igas oli tänavalt L-kujuline eeskoda, nii et möödujad õue ei näinud, keskel katuseta õu tsisterni või kaevuga ning trepp katusele või teisele korrusele. Seinad olid krohvitud savitellistest kivist alusmüüril, aknad kõrgel ja kitsad, toauksi sai seestpoolt riiviga sulgeda.", "scope": "Rooma-aja (2.–3. saj) Dura väljakaevatud majad; säilinud on maja seis linna langemise ajal 256. aastal.", "sourceIds": [ "baird2012-dura-houses" ] }, { "label": "Kodune töö", "value": "Basaldist käsikivi, suured hoiunõud, villa värvimine ja kudumine", "detail": "Ühest keskmise suurusega majast (G1-B) leiti basaldist käsikivi ja suured hoiunõud ning villa värvimiseks ja kudumiseks sobivaid vahendeid. Uurija J. A. Baird rõhutab, et vanad sildid nagu „naiste kamber” või „teenijate tuba” on kaevajate oletused ega põhine leidudel.", "scope": "Üks maja agoraa piirkonnas; ei näita, kes perest seda tööd tegi.", "sourceIds": [ "baird2012-dura-houses" ] }, { "label": "Pere ja pärand", "value": "Maja jagati vendade vahel tubade kaupa", "detail": "1. sajandi lõpu pärgament (P.Dura 19) kirjeldab, kuidas ühe isa maja jagati tema nelja poja vahel: igaüks sai kindlad toad, uksi müüriti kinni või raiuti juurde, kuid õu ja trepp jäid ühiseks. Majade seintel on näha, kuidas uksi aja jooksul kinni pandi ja naabermajadega ühendusi tehti.", "scope": "Üks pärimisdokument ja majade ümberehitused Duras; ei näita, kui sageli nii tehti.", "sourceIds": [ "baird2012-dura-houses", "wiki-dura-europos" ] }, { "label": "Abielu ja lahutus", "value": "Abielu võis olla kirjaliku lepinguta; lahutus kirjutati üles", "detail": "204. aasta lahutusleping (P.Dura 31) räägib mittekodanikest paarist, kes olid elanud kirjaliku lepinguta abielus; naisel oli eelmisest abielust täiskasvanud poeg, kes allkirjastas tema eest. 254. aasta lahutuses (P.Dura 32) oli mees sõdur ja naine Dura kodanik; mõlemad lubasid uut abielu takistamata jätta, rikkumise eest ähvardas 1000 hõbedenaari trahv.", "scope": "Kaks säilinud lahutuslepingut; ei ole statistika abielude või lahutuste sageduse kohta.", "sourceIds": [ "dura-divorce-pdura32" ] }, { "label": "Kirjaoskus", "value": "Paljud ei osanud kirjutada; teised kirjutasid nende eest", "detail": "254. aasta lahutuslepingul kirjutas naise eest alla teine linnakodanik, sest naine oli kirjaoskamatu. Linnas kasutati kreeka, ladina, mitut aramea murret (sh palmüüra ja süüria), heebrea, kesk-pärsia, partia ja safai kirja; ärikeel oli peamiselt kreeka.", "scope": "Üks dokument kirjaoskamatusest ja linna kirjakeelte loetelu; ei anna kirjaoskuse protsenti.", "sourceIds": [ "dura-divorce-pdura32", "wiki-dura-europos" ] }, { "label": "Võlg ja orjus", "value": "Laenu eest võis talupoeg anda iseenda töö", "detail": "121. aasta laenulepingus (P.Dura 20) laenas Paliga küla talupoeg 400 hõbedrahmi mõjukalt ametnikult, tagatiseks maa ja kogu vara, ning lubas kuni tagasimaksmiseni laenuandja juures tööd teha; lahkuda ta ei tohtinud ja iga haiguspäeva eest pidi maksma ühe drahmi. 180. aasta pärgament mainib talu müüki koos 12-aastase lapsega ja 243. aasta vanasüüriakeelne leping 28-aastase orjanaise müüki 700 denaari eest.", "scope": "Üksikud säilinud lepingud Durast; näitavad võimalikke olukordi, mitte nende levikut.", "sourceIds": [ "parthians-slaves-pdura20", "uchicago-pdura28", "gedsh-old-syriac-pdura28" ] }, { "label": "Rahvaarv", "value": "Kõige rohkem 10 000–15 000, ettevaatlikumalt 5000–6000 inimest", "detail": "Linnaelanike arvu hinnatakse kõige rohkem 10 000–15 000-le; ettevaatlikumad hinnangud leiavad, et ümbruse põllumaa suutis toita vaid 5000–6000 inimest. 3. sajandiks oli kogu müüridesisene ala hoonestatud.", "scope": "Teadlaste hinnangud kogu linna kohta, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wiki-dura-europos", "baird2012-dura-houses" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Piirilinn, kus räägiti paljudes keeltes", "text": "Dura-Europos oli rajatud umbes 300 eKr makedoonia kindluseks, kuid 2. sajandiks pKr elasid seal kreeka, semiidi ja iraani nimedega inimesed kõrvuti. Linn vahetas valitsejat: 121. aastal võtsid selle tagasi partlased, 164/165 roomlased, kes tegid sellest oma idapoolseima tugipunkti. 3. sajandil olid sõdurid majutatud ka tavalistesse elumajadesse ja nende märkmeid on kraabitud majade krohvi. Ühe tänava ääres seisid sünagoog, kristlaste majakirik ja eri jumalate pühamud.", "sourceIds": [ "wiki-dura-europos", "baird2012-dura-houses" ] }, { "heading": "Elu paberil", "text": "Kuiv kõrbekliima säilitas üle saja pärgamendi- ja papüürusekatke. Need on enamasti armee aruanded ja äridokumendid, kuid nende seas on ka lihtsate inimeste elu pöördepunkte: talupoeg, kes laenu eest oma töö pantis; paar, kes lahutas pärast kirjaliku lepinguta abielu; naine, kes ei osanud kirjutada ja kelle eest allkirja andis teine linlane. Need on üksikud juhtumid, mitte statistika, kuid näitavad, et võlg, lahutus ja orjus olid siinse elu osa.", "sourceIds": [ "wiki-dura-europos", "parthians-slaves-pdura20", "dura-divorce-pdura32" ] }, { "heading": "Lõpp", "text": "253. aastal ründasid linna esimest korda Sassaniidid. Seejärel kuhjasid roomlased linnamüüri sisse hiigelvalli, lammutades ja mullaga täites terve tänavatäie maju. 256. aastal vallutas Shapur I linna tunnelite ja kaldtee abil ning elanikud küüditati. Paljud majad tühjendati põgenedes; mõnes neist pesitsesid hiljem öökullid.", "sourceIds": [ "wiki-dura-europos", "baird2012-dura-houses" ] } ] }, { "id": "niya-cadota-kroraina", "title": "Oaasiküla, kus kaebused kirjutati puutahvlitele", "placeName": "Niya ehk Caḍota oaas Kroraina (Shanshani) kuningriigis, Taklamakani kõrbe lõunaserv, tänapäeval Xinjiang, Hiina", "minYear": 235, "maxYear": 325, "lat": 38.0214, "lon": 82.7376, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab Niya varemeteala, mis asub umbes 115 km tänapäevasest Niya linnast põhja pool. Elamud paiknesid laiali piki kuivanud jõesängi; punkt ei ole ühegi pere kodu asukoht.", "sourceIds": [ "burrow-niya-kharosthi", "hansen2021-silk-road-law", "wiki-niya-ruins", "wiki-shanshan" ], "eraIds": [ "classical" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase ja küla", "value": "Umbes 100 elamut, ilmselt mitte üle mõnesaja inimese", "detail": "Kaevamistel on leitud umbes sada elamut koos loomalautade, viljapuuaedade, aedade ja põldudega. Elamutest leiti raudkirveid ja -sirpe, puunuie, savinõusid ja kanne, milles oli säilinud vili, ning isegi hiirelõks. Ajaloolase Valerie Hanseni hinnangul elas Niyas kõige rohkem mõnisada inimest.", "scope": "Niya asulakoht tervikuna; elanike arv on hinnang elamute arvu põhjal, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wiki-niya-ruins", "hansen2021-silk-road-law" ] }, { "label": "Maksud ja toit", "value": "Makse maksti vilja, veini, granaatõunte, võiga ja loomadega", "detail": "Kuninga käskkirjad nõuavad Niya ringkonnalt vilja (näiteks 350 milima ühe viljasordi eest), veini, kannu granaatõunu, lehmade ja lammaste võid ning loomi. Vilja ja veini veeti kaamelitega, kellest igaüks kandis kolm milima’t. Vilja osteti ka veini eest.", "scope": "Kuninglikud maksukorraldused Niya ringkonnale; näitavad, mida kasvatati ja maksti, mitte mida üks pere päevas sõi.", "sourceIds": [ "burrow-niya-kharosthi" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Põllud elasid kastmisest; vee puudumine oli kuninga asi", "detail": "Ühes lepingus lubab talutööd teinud mees künnetud põllud korralikult kasta. Teises käskkirjas teatatakse, et haritud maal pole enam vett ja vesi tuleb sinna juhtida. Kõrbeoaasis sõltus põllupidamine täielikult jõeveest ja kraavidest.", "scope": "Üksikud dokumendid; ei näita, kui sageli põud tabas.", "sourceIds": [ "burrow-niya-kharosthi" ] }, { "label": "Riietus", "value": "Siid, kanepiriie, villane riie ja vildist rõivad", "detail": "Varguseasjade loeteludes on valgest siidist jakk, kanepiriidest jakk, villase riide tükid, siniseks värvitud riie ja kolm vildist rõivast. Ühes kirjas palub naine õelt mantlit vastu kingitud riideeseme eest.", "scope": "Kohtuasjade ja kirjade loetelud; varastatud asjad kuulusid sageli jõukamatele peredele.", "sourceIds": [ "burrow-niya-kharosthi" ] }, { "label": "Lapsed ja lapsendamine", "value": "Lapse võis anda teisele perele „piimatasu” eest", "detail": "Sõdade ja rahvaliikumise ajal pidid paljud vanemad lapsi lapsendada andma. Kui lapse vastu võtnud pere maksis piimatasu, tuli last kohelda pereliikmena; ilma selleta pidi laps tegema mis tahes tööd nagu ori. Ühes dokumendis tahtsid vanemad vastsündinud tüdruku maha jätta; teine mees võttis ta maast üles ja maksis piimatasuks hobuse. Tüdrukut ei tohtinud müüa ega pantida ning teda tuli kohelda nagu oma tütart.", "scope": "Mitu Niya lapsendamisdokumenti ja Hanseni kokkuvõte; ei anna lapsendamise sagedust.", "sourceIds": [ "hansen2021-silk-road-law", "burrow-niya-kharosthi" ] }, { "label": "Orjus", "value": "Tüdruku hind: üks kaamel ja neli lammast", "detail": "Ostulepingud andsid omanikule õiguse ostetud inimest müüa, pantida, kinkida ja vahetada. Kirjutaja Ramshotsa ostis tüdruku nimega Smitsae ühe kaameli ja nelja lamba eest. Kohtuasjades esineb orje, kes varastasid, ja orje, keda teised aastaid enda heaks töötada lasid.", "scope": "Üksikud lepingud ja kohtuasjad; Hansen hoiatab, et julmad lepinguvormelid võisid olla šabloonid.", "sourceIds": [ "hansen2021-silk-road-law", "burrow-niya-kharosthi" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Väike küla suures kirjapildis", "text": "Niya ehk Caḍota oli Taklamakani kõrbe lõunaserval oaasiküla, mis kuulus 3. sajandil Kroraina kuningriigile. Umbes 200. aasta paiku olid Loode-Indiast tulnud sisserändajad toonud kaasa gāndhārī kirjakeele, ja nii pandi kirja kaebused, lepingud ja kuninga käsud, peamiselt puutahvlitele, mis seoti nööriga kinni ja pitseeriti. Kõrbekliimas säilis umbes tuhat sellist dokumenti. Külas elasid kõrvuti kohalikud, gāndhārī kirjutajad, Khotanist tulnud inimesed ja mõni hiinlane.", "sourceIds": [ "hansen2021-silk-road-law", "burrow-niya-kharosthi" ] }, { "heading": "Lehmad, kaamelid ja kaebused", "text": "Dokumentides räägivad tavalised inimesed oma muredest: mees kaebab, et sõdurid viisid ära tema kaks lehma, ühe saatsid tagasi ja teise sõid ära; teine, et laenatud kaamel suri teel. Abielud sõlmiti ringkondade vahel ja hiljem vaieldi, kummale ringkonnale lapsed kuulusid. Aeg oli rahutu: Khotani ratsanikud tegid rüüsteretki ja viisid inimesi kaasa, ning kuningas käskis anda põgenikele põldu, maja ja seemnevilja, et nad saaksid harida maad.", "sourceIds": [ "burrow-niya-kharosthi", "hansen2021-silk-road-law" ] }, { "heading": "Mida me ei tea", "text": "Kroraina põlisrahva oma keel ei olnud kirjakeel ja on kadunud; nimed on meieni jõudnud gāndhārī kirjaviisis. Dokumendid on dateeritud kuningate valitsusaastate järgi, mistõttu nende täpsed aastad on vaid ligikaudsed (Brough' järgi u 235–325, Hanseni järgi 250–350). Laste suremuse või eluea kohta need allikad arve ei anna.", "sourceIds": [ "hansen2021-silk-road-law", "burrow-niya-kharosthi" ] } ] }, { "id": "juyan-hani-piirivalvetornid", "title": "Signaaltornid Juyani soode ääres", "placeName": "Juyani piirikindlused Ejini (Musta) jõe deltas, tänapäeva Ejina hoshuu, Sise-Mongoolia, Hiina (osa ka Jinta maakonnas, Gansu)", "minYear": -102, "maxYear": 31, "lat": 42.283, "lon": 100.617, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on Wikipedia järgi Juyani järve koordinaat, ligikaudne märgis kogu Ejini jõe deltas paiknenud vahitornide ja kindluste ahelale (nt Pochengzi ehk Jiaqu Houguan, Jianshui Jinguan, Diwan), mitte ühegi sõduri ega pere kodu täpne asukoht.", "sourceIds": [ "wp-juyan-jarv", "ck-juyan-hanjian", "cd-slipping-history", "cd-voices-frontier", "baidu-juyan-slips" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kes siia teenima tuli", "value": "kohustusega ajateenijad ja karistatud kurjategijad", "detail": "Hani dünastia ajal pidi iga täiskasvanud mees teenima piiril ühe aasta ja osa neist saadeti Juyani. Teine osa valvureid olid kurjategijad, kes saadeti sinna karistuseks tööle. Iga sõduri teened ja eksimused pandi kirja: ajateenija võis edutatud saada, kurjategija karistust vähendada.", "scope": "Juyani piirigarnisonid Lääne-Hani ajal muuseumiteadlaste kokkuvõttes, mitte kogu Hani riigi sõjavägi.", "sourceIds": [ "cd-slipping-history" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "vahiteenistus, signaaltuled, kindlustuste ehitus, põllutöö", "detail": "Sõdurid seisid vahis, ehitasid kindlustusi, tegid põllutööd ja palju muid igapäevatoimetusi. Tahvlid eristavad tornivalvureid, kindlusevalvureid, põllusõdureid, kanalisõdureid, aidavalvureid ja vahipostide valvureid. Ühes tornis oli tavaliselt 3–5, mõnikord kuni umbes 30 meest: üks oli alati vahis, teised korjasid küttepuid ja keetsid süüa. Päeval anti märku suitsuga, öösel tulega; 17 tahvlit kirjeldavad, mitu tuld süüdata sõltuvalt vaenlaste arvust.", "scope": "Juyani ja Jianshui piirkonna vahitornid ja kindlused tahvlite järgi.", "sourceIds": [ "cd-slipping-history", "baidu-juyan-slips", "cd-voices-frontier" ] }, { "label": "Pere ja toit", "value": "pered võisid kaasa tulla ja said viljaratsiooni", "detail": "Sõdurid said riigilt toitu, riideid ja vajadusel arstiabi. Nad võisid pereliikmed kaasa võtta; ka pered said toitu, võisid riigi jagatud maal vilja kasvatada või kohapeal muud tööd leida. Mõned pered jäid sinna elama ja nende järeltulijad said hiljem ise piirivalvuriteks. Üks tahvel näitab, kui palju vilja anti meestele, naistele ja lastele; registrites on kirjas sõdurite nimed, viljapalk, pereliikmed ja neile antud toetused.", "scope": "Juyani garnisonide sõdurid ja nende kaasa tulnud pered; täpseid ratsioonikoguseid allikad siin ei esita.", "sourceIds": [ "cd-slipping-history", "cd-voices-frontier", "ck-juyan-hanjian" ] }, { "label": "Raha ja võlad", "value": "170 kimpu lagritsajuurt ühe mündi eest kimp, võlgu", "detail": "Ühel kuuetahulisel tahvlil on kirjas, et sõdur Wang Xuan ostis 170 kimpu lagritsajuurt hinnaga üks münt kimp ja lubas võla tasuda kolmandal kuul, kui saab palga. Võlalepingud kirjutati tahvlile kaks korda, tunnistaja juuresolekul, summa märk lõigati puusse ja tahvel tükeldati pooleks: kumbki pool hoidis oma poolt, et vaidluse korral need kokku sobitada.", "scope": "Üksikud Juyani piirkonna tahvlid; Wang Xuani tahvli täpset aastat allikas ei anna.", "sourceIds": [ "cd-voices-frontier", "cd-slipping-history" ] }, { "label": "Riided ja haigused", "value": "laenatud vana kuub, haigus kohe pärast saabumist", "detail": "Madala auastmega kindluse kirjutaja Yuan Chang palus sõbralt Zi Huilt laenuks vana lühikest kuube, sest ei suutnud oma rebenenud riideid ise parandada. Muuseumiteadlase sõnul oli Loode-Hiina loodus karm ja paljud jäid peagi pärast saabumist haigeks. Tahvlite hulgas on eraldi registrid ametnike haigestumise ja tööle naasmise kohta ning ravimiretseptid.", "scope": "Üks isiklik kiri ja garnisoni haiguste registrid; haigestumise sagedust protsendina allikad ei anna.", "sourceIds": [ "cd-voices-frontier", "cd-slipping-history", "ck-juyan-hanjian" ] }, { "label": "Kirjaoskus", "value": "korrutustabelid, algõpikud, kirjutusharjutused", "detail": "Igas postis näib olevat olnud kirjutaja, kes dokumente pidas. Tahvlite hulgast on leitud korrutustabeleid (nt „viis korda üheksa on nelikümmend viis“), algõpikuid Cangjiepian ja Jijiupian, kirjutusharjutusi ja tsitaate Konfutsiuse vestlustest. See näitab, et vähemalt osa mehi õppis garnisonis lugema ja arvutama; mitu protsenti, pole teada.", "scope": "Juyani vahipostidest leitud õppetekstid, mitte kirjaoskuse määr.", "sourceIds": [ "ck-juyan-hanjian", "baidu-juyan-slips" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kõrbe serval, järve ääres", "text": "Hani keiser Wu rajas 102. aastal eKr Zhangye ringkonda Juyani sõjaväeülema ameti, et tõkestada põhjast tulevate rändkarjakasvatajate xiongnude rüüsteretki Hexi koridori. Ejini jõe soode äärde ehitati Zhelu kindlus ja pikk kaitsevall, mille äärde rajati umbes iga viie kilomeetri tagant vahitorn. Siia saadeti ajateenijaid kaugetest küladest ja karistuseks kurjategijaid; nendega koos tulid sageli naised ja lapsed, kes said viljaratsiooni ja harisid riigi antud põlde. Toona oli Juyani järves vesi, tänapäeval sajab seal kõrbes alla 40 millimeetri aastas.", "sourceIds": [ "cd-slipping-history", "baidu-juyan-slips", "wp-juyan-jarv", "cd-voices-frontier" ] }, { "heading": "Tahvlid, mis jäid maha", "text": "Paberit ei kasutatud siis veel laialt, nii et kõik kirjutati papli-, kuuse-, paju- ja tamariskipuust tahvlitele. Kuiv kliima säilitas neid umbes 40 000: palgaraamatud, leinapuhkuse palved, ostunimekirjad, võlakirjad ja pereliikmete kirjad. Üks sõdur kirjutas kodukandist tulnutelt kuuldes, et tema noorem vend on haige, ja andis kirja külamehele kaasa; leiukoha järgi ei jõudnud kiri kunagi vennani, vaid jäi garnisoni. Teised kirjad paluvad sõpradelt riideid ja abi, mis näitab, kui kaugel kodust need mehed elasid.", "sourceIds": [ "ck-juyan-hanjian", "cd-slipping-history", "cd-voices-frontier" ] }, { "heading": "Kord ja karistus", "text": "Garnisoni elu oli tihedalt kirja pandud: kes millal vahis oli, kui palju tööd tehti, kui hästi sügisesel vibuvõistlusel lasti ja millised relvad olid katki. Kohalik ametnik, kes ei kontrollinud oma torne õigel ajal, sai 50 kepihoopi. Kõige sagedasem relv oli vibu-amb. Samas sisaldavad tahvlid ka tavainimeste ostu-müügi- ja laenulepinguid ning tervikliku kohtuasja, kus pKr 28. aastal kaebas ohvitser Kou Eni nimelise mehe peale.", "sourceIds": [ "ck-juyan-hanjian", "cd-slipping-history", "baidu-juyan-slips" ] } ] }, { "id": "lakis-iii-kiht-juuda-linn", "title": "Lakiš enne Assüüria piiramisvalli", "placeName": "Lakiš (Tel Lachish ehk Tell ed-Duweir), Šefela madalik, Juuda kuningriik – tänapäeva Iisrael", "minYear": -750, "maxYear": -701, "lat": 31.565, "lon": 34.849, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne Tel Lachishi künka märgis, mitte ühegi pere maja asukoht. Ajavahemik on Lakiši III kiht: selle rajamist dateeritakse 8. sajandi esimesse poolde (täpne aasta pole teada), seepärast algab vahemik konservatiivselt 750 eKr; lõpp on 701 eKr, mil Sanheribi vägi linna vallutas ja põletas.", "sourceIds": [ "wp-tel-lachish", "wp-lachish-reljeefid", "wp-sanheribi-retk", "wp-neljatoaline-maja", "wp-lmlk-pitser", "sergi-lmlk-2010" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "kivist ja savitellistest neljaosaline sammasmaja", "detail": "Raua-aja Juuda linnades ja külades oli tüüpiline nn neljaruumiline maja: kolm pikka ruumi, mida eraldasid puusammaste read, ja tagaosas põikruum; üks osa oli sageli katuseta õu. Kui majal oli teine korrus, elati üleval, alumisel korrusel hoiti loomi ja varusid. Seinad olid umbes meetri paksused põllukividest, põrandad tambitud mullast või kiviplaatidest. Väiksemad, naabriga ühist seina jagavad linnamajad olid tõenäoliselt tuumperede kodud, suuremad eraldi majad jõukamate suurperede omad.", "scope": "Raua-aja Iisraeli ja Juuda majatüüp üldiselt; Lakiš on leiukohtade loendis, kuid allikas ei kirjelda Lakiši III kihi maju eraldi.", "sourceIds": [ "wp-neljatoaline-maja" ] }, { "label": "Linna suurus", "value": "umbes 8 hektarit, Juuda tähtsuselt teine linn", "detail": "Lakiš oli Juuda kuningriigi tähtsuselt teine linn pärast Jeruusalemma ja kaitses orge, mis viisid rannikult Jeruusalemma poole. Linn oli ümbritsetud massiivsete müüride ja vallidega ning keskel seisis platvormil palee-kindlus. Assüüria-aegse linna pindala oli umbes 8 hektarit. Elanike arvu allikad ei anna.", "scope": "Lakiši küngas Raua-aja II perioodil; elanike arvu ei ole siin hinnatud.", "sourceIds": [ "wp-tel-lachish" ] }, { "label": "Toit, maks ja varud", "value": "vein, õli ja vili „kuningale“-pitseriga kannudes", "detail": "Juuda kuningriik kogus 8. sajandi lõpul makse ja andamit natuuras – peamiselt veini, õli ja vilja. Suurte varukannude sangadele vajutati pitser LMLK, „kuningale“. Lakišist on leitud 415 sellise pitseriga sanga, ühe arvestuse järgi rohkem kui kusagilt mujalt Juudas peale Khirbet Qeiyafa; terved kannud lebasid Sanheribi hävingukihi all. Ainult 10–20% kannudest kandis pitserit ja nende maht erines kuni 12 liitri võrra.", "scope": "Kuninglik varundussüsteem Juudas ja Lakišis 8. saj lõpul; ei näita, kui palju üks pere ise sõi.", "sourceIds": [ "wp-lmlk-pitser", "wp-tel-lachish", "sergi-lmlk-2010" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "savinõude masstootmine, standardsed raskusvihid", "detail": "8. sajandi lõpul muutus Juuda savinõude valmistamine väikestest kohalikest töökodadest standardiseeritud masstootmiseks: vähem vorme, laiem levik, suuremad varukannud. Samal ajal ilmusid märgistatud raskusvihid. Ühe tõlgenduse järgi valmistati LMLK-kannud ühes Šefela keskuses, võib-olla Lakišis, ja saadeti sealt täitmiseks põllumajanditesse.", "scope": "Juuda majandus 8. sajandi lõpus; Lakiši kui tootmiskoha roll on oletus.", "sourceIds": [ "sergi-lmlk-2010", "wp-lmlk-pitser" ] }, { "label": "Sõda ja surm", "value": "piiramisvall, üle tuhande nooleotsa, umbes 1500 kolju", "detail": "701. aastal eKr ehitas Assüüria vägi linnamüüri vastu kivist ja mullast piiramisvalli, mis on maailma vanim teadaolev. Valli otsast ja linnamüürilt leiti sadu nooleotsi ning ühest lähedasest koopast umbes 1500 kolju, mis näitab lahingu ägedust. Kui palju surnuid olid lihtelanikud, allikad ei ütle.", "scope": "Lakiši vallutamine 701 eKr; koobas on üks leiukoht, mitte surmade loendus.", "sourceIds": [ "wp-tel-lachish", "wp-sanheribi-retk" ] }, { "label": "Küüditamine", "value": "pered koos varaga teel võõrsile", "detail": "Sanheribi palee reljeefid näitavad, kuidas Lakiši tavaelanikud – pered koos oma varandusega – lahkuvad pikas rongkäigus linnaväravast, samal ajal kui mõned vastupanu juhid hukatakse. Sanheribi kroonika väidab, et ta vallutas 46 Juuda linna ja viis ära 200 150 vangi; tänapäeva teadlaste arvates on see arv liialdus.", "scope": "Assüüria võitjate propaganda-reljeefid ja kroonikad 701 eKr sündmuste kohta.", "sourceIds": [ "wp-lachish-reljeefid" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mis valvas teed Jeruusalemma", "text": "Lakiš asus Šefela madalikul, viljakas mäenõlvade vööndis Juuda mägismaa ja Vahemere ranniku vahel. 8. sajandil eKr oli see Juuda kuningriigi suuruselt teine linn: paksude müüride taga oli palee-kindlus, laoruumid ja tihedalt koos elumajad. Linnast sai kuningliku varundussüsteemi peamine keskus – just siit on leitud kõige rohkem „kuningale“-pitseriga kannusangu. Tavaline pere elas tõenäoliselt kivist neljaosalises majas, kus loomad ja varud olid all ja magamisase üleval.", "sourceIds": [ "wp-tel-lachish", "sergi-lmlk-2010", "wp-lmlk-pitser", "wp-neljatoaline-maja" ] }, { "heading": "Aasta 701", "text": "Kui Assüüria kuningas Sargon II 705. aastal eKr suri, hakkasid mitmed Levandi väikeriigid, sealhulgas Juuda, Assüüriale vastu. Uus kuningas Sanherib tuli 701. aastal eKr suure väega tagasi. Lakiši kaitsjad loopisid müüridelt kive ja lasksid nooli, kuid assüürlased kuhjasid linna vastu piiramisvalli ja murdsid müüri jäärapeadega. Linn põletati. Ellujäänud pered viidi koos varaga võõrsile, mõned juhid hukati linnavärava ees, et kõik lahkujad seda näeksid. Sanheribi lasi oma Niinive paleesse terve toa täis sellest võidust kõnelevaid reljeefe.", "sourceIds": [ "wp-sanheribi-retk", "wp-tel-lachish", "wp-lachish-reljeefid" ] } ] }, { "id": "pataliputra-maurjade-pealinn", "title": "Puumüüri taga Gangese kaldal", "placeName": "Pataliputra (tänapäeva Patna lähedal, Bihari osariik, India)", "minYear": -320, "maxYear": -185, "lat": 25.6125, "lon": 85.1283, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on Wikipedia järgi Pataliputra asukoha koordinaat Patna linnas, ligikaudne märgis umbes 15 km pikkuse muistse linna kohta, mitte ühegi kodu asukoht. Ajavahemik on Maurja impeeriumi aeg, mil Pataliputra oli pealinn (u 320–185 eKr; algusaasta on ligikaudne).", "sourceIds": [ "wp-pataliputra", "wp-indica-megasthenes", "strabo-15-1-thayer", "wp-maurya-impeerium" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linn", "value": "umbes 15 km pikk ja 2,5 km lai, puust müür, 64 väravat", "detail": "Kreeka saadik Megasthenes, kes elas Pataliputras, kirjeldas linna rööpkülikuna Gangese ja teise jõe ühinemiskohas: 80 staadioni pikk ja 15 lai, ümbritsetud puust müüriga, milles olid laskeavad, 570 torni ja 64 väravat. Müüri ees oli kraav, mis oli ühtaegu kaitse ja linna reoveekanal. Arheoloogid on Patnast leidnud kilomeetrite kaupa puittara jäänuseid. Tänapäeva ajaloolaste hinnangul elas Ašoka ajal linnas 150 000–400 000 inimest.", "scope": "Pataliputra linn Maurjade ajal; elanike arv on laia vahemikuga hinnang, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wp-pataliputra" ] }, { "label": "Põllumehed", "value": "kõige arvukam rühm; rent ja veerand saagist kuningale", "detail": "Megasthenese järgi olid talupojad kõige arvukam ja austatum rühm: nad olid vabad sõjaväeteenistusest, ei käinud linnas ning harisid maad isegi siis, kui lähedal peeti lahingut. Kogu maa kuulus kuningale ja talupojad maksid selle eest renti ning lisaks veerandi saagist.", "scope": "Kreeka võõra kirjeldus Maurja riigi talupoegadest Straboni ümberjutustuses; ei pruugi kehtida igale külale.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer", "wp-indica-megasthenes" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "käsitöölised, kaupmehed, päevilised, laevaehitajad", "detail": "Neljanda rühma moodustasid käsitöölised, kaupmehed ja päevilised; osa neist maksis riigile andamit, kuid relvasepad ja laevaehitajad said kuningalt avaldatud määra järgi palka ja toiduratsiooni, sest töötasid ainult tema heaks. Laevad renditi meremeestele ja kaupmeestele. Kui keegi tekitas käsitöölisele käe või silma kaotuse, karistati teda surmaga.", "scope": "Megasthenese seitsme rühma süsteem, mida tänapäeva ajaloolased peavad pigem majanduslikuks jaotuseks kui India enda neljaks varnaks.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer", "wp-indica-megasthenes" ] }, { "label": "Linnavalitsus", "value": "kuus viieliikmelist ametnike rühma", "detail": "Linnaametnikud jagunesid kuueks viieliikmeliseks rühmaks: üks jälgis käsitööd, teine majutas ja hooldas võõraid ning saatis surnud võõra vara sugulastele, kolmas pani maksude pärast kirja sünnid ja surmad, neljas valvas turul mõõtude ja hooajasaaduste müüki pitseri järgi, viies käsitöösaaduste müüki ning kuues kogus kümnendikku müügihinnast. Varguse eest oli karistuseks surm.", "scope": "Megasthenese kirjeldus Pataliputra (ja teiste linnade) halduse kohta Straboni ümberjutustuses; arvulisi sündide-surmade registreid pole säilinud.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer" ] }, { "label": "Toit", "value": "riisipuder, riisijook, kaks saaki aastas", "detail": "Megasthenese järgi sõid indialased peamiselt riisiputru ja jõid riisist tehtud jooki; veini joodi ainult ohverdamisel. Suvel külvati riisi, seesamit ja hirssi, talvel nisu, ning tavaliselt õnnestus vähemalt üks kahest saagist. Kreeklane imestas, et inimesed sõid üksi ja igaüks omal ajal, mitte kindlal ühisel söögiajal.", "scope": "Kreeka võõra üldistus Indiast; Megasthenese väidet, et näljahädasid ei olnud, ei saa võtta tõendatud faktina.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer", "wp-indica-megasthenes" ] }, { "label": "Abielu ja naised", "value": "naine osteti vanematelt, näiteks härjapaari eest", "detail": "Megasthenese järgi võtsid mehed mitu naist, kelle nad ostsid vanematelt, makstes näiteks härjapaari. Tänapäeva ajaloolaste kokkuvõttes oli Maurjade aeg Gangese tasandikul ühtlasi kasti kinnistumise ja naiste õiguste vähenemise aeg.", "scope": "Kreeka võõra tähelepanek ja tänapäeva üldhinnang Põhja-Indiale; ei näita, kui levinud oli mitmenaisepidamine lihtrahva seas.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer", "wp-maurya-impeerium" ] }, { "label": "Kirjaoskus", "value": "Megasthenes väitis, et kirja ei tuntud – Ašoka raidkirjad näitavad muud", "detail": "Megasthenes kirjutas, et indialased ei tunne kirjatähti ja korraldavad kõike mälu järgi. Mõnikümmend aastat hiljem lasi aga keiser Ašoka raiuda oma käskkirju kivisse üle kogu Lõuna-Aasia; tänapäeva ajaloolased peavad kirja kasutamist Maurjade majanduse üheks toeks. Kui suur osa inimestest oskas lugeda, pole teada.", "scope": "Vastuolu kreeka ülestähenduse ja Maurja-aegsete raidkirjade vahel; kirjaoskuse määra ei ole teada.", "sourceIds": [ "strabo-15-1-thayer", "wp-maurya-impeerium" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Suur puulinn kahe jõe vahel", "text": "Pataliputra kasvas Gangese, Soni ja Gandaki jõe ühinemiskohas väikesest kindlustatud külast Maurja impeeriumi pealinnaks ja üheks maailma suurimaks linnaks. Jõed olid selle kaitse ja kaubatee. Kreeka saadik Megasthenes, kelle teos on säilinud ainult hilisemate autorite tsitaatides, nägi puust müüri, laia vallikraavi ja palee, mida hilisemad kreeka kirjanikud võrdlesid Pärsia kuningalinnadega. Linnas tegutsesid ametnikud, kes jälgisid turge, mõõte, võõraid ning panid kirja sünnid ja surmad.", "sourceIds": [ "wp-pataliputra", "wp-indica-megasthenes", "strabo-15-1-thayer" ] }, { "heading": "Võõra silmaga", "text": "Megasthenes jagas inimesed seitsmeks päritavaks rühmaks: filosoofid, põllumehed, karjased ja jahimehed, käsitöölised ja kaupmehed, sõdalased, inspektorid ning nõunikud. Juba antiikajal kahtlesid teised kreeka kirjanikud tema usaldusväärsuses, sest ta kirjeldas ka kuldkaevavaid sipelgaid ja suuta inimesi. Tema väide, et Indias polnud orje, on vastuolus India allikatega. Ometi on just tema kirjeldus talupoegadest, käsitöölistest ja linnaametnikest üks väheseid pilte lihtinimeste elust Maurjade pealinnas.", "sourceIds": [ "wp-indica-megasthenes", "strabo-15-1-thayer" ] }, { "heading": "Ašoka sõnad kivis", "text": "Keiser Ašoka (u 268–232 eKr) laskis pärast verist Kalinga sõda raiuda oma moraaliõpetuse käskkirjad kividesse ja sammastesse. Viies raidkiri nimetab moraaliametnikke, kes tegutsesid nii Pataliputras kui ka äärealadel. Raidkirjad keelasid metsloomade tapmise ja metsade hävitamise, kuid hirvede salaküttimise eest määratud 100 pana suurune trahv näitab, et paljud tavainimesed jätkasid jahti, kalapüüki ja metsatööd nagu varemgi.", "sourceIds": [ "wp-maurya-impeerium", "wp-pataliputra" ] } ] }, { "id": "fustat-geniza-kogukond", "title": "Kirjad sünagoogi pööningult: tavaline elu Fustatis", "placeName": "Fustat (Vana-Kairo), juudi kogukond Ben Ezra sünagoogi ümber, tänapäeval Egiptus", "minYear": 1000, "maxYear": 1250, "lat": 30.0058, "lon": 31.2308, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Ben Ezra sünagoogi juures Vana-Kairos, mitte ühegi Geniza dokumentides nimetatud inimese kodu täpne asukoht.", "sourceIds": [ "wp-cairo-geniza", "wp-fustat", "wp-wuhsha", "wp-ben-ezra", "sca-geniza-women", "pgp-ts-20-1", "krakowski-ch7" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "u 120 000 (9. saj) → u 200 000 (12. saj)", "detail": "Fustatis elas 9. sajandil hinnanguliselt umbes 120 000 inimest ja tipphetkel 12. sajandil umbes 200 000. Need on ajaloolaste hinnangud, mitte rahvaloenduse tulemused.", "scope": "Kogu Fustati linn (moslemid, koptid ja juudid koos), mitte ainult juudi kogukond.", "sourceIds": [ "wp-fustat" ] }, { "label": "Eluase", "value": "siseõuega majad; mitmekorruselised üürimajad", "detail": "Väljakaevamistel leitud põhiline maja koosnes ruumidest ümber keskse siseõue, kuhu pääses ühel küljel oleva kaaregalerii kaudu. Rändurid kirjeldasid ka kuni seitsmekorruselisi, Nasir Khusraw' järgi koguni 14-korruselisi elamuid, kus elas sadu inimesi ja mille katusel olid härjaga veetavate veeratastega aiad.", "scope": "Fustati linnamajad arheoloogia ja 10.–11. sajandi rändurite kirjelduste järgi; kõrgeimad arvud on rändurite muljed, mitte mõõtmised.", "sourceIds": [ "wp-fustat" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "samad ametid kui moslemi- ja kristlastest naabritel", "detail": "Geniza dokumendid näitavad, et juudid tegid samu töid kui nende moslemi- ja kristlastest naabrid, sealhulgas põlluharimist, ning ostsid, müüsid ja üürisid kinnisvara. Goiteini indeks aastate 950–1250 kohta nimetab umbes 450 ametit ja 450 kaupa. Fustat oli aastatel 975–1075 ka suur keraamika- ja kunstitööstuse keskus.", "scope": "Geniza dokumentides kajastuv juudi kogukond Egiptuses ja Vahemere ääres 950–1250; keraamika puudutab kogu Fustatit.", "sourceIds": [ "wp-cairo-geniza", "wp-fustat" ] }, { "label": "Pruudi kaasavara", "value": "kleidid, loorid, katel, lamp, ämber, pruudikirst – kokku 85 dinaari", "detail": "Ühe 12. sajandi lõpu Fustati kihluslepingu kaasavara nimekirjas on kaks nõela (3 dinaari), kohlipulk ja kuldsõrmus, sinine Dabīqi kleit, narmastega rätik, sinine vöö, valge loor, ruuduline kleit, peasall, väike turban, katel, kauss, lamp, ämber ja õlikann, Sitsiilia voodikate patjadega ning pruudikirst. Lepingu kogusumma koos peigmehe kingiga oli 85 kuldset dinaari.", "scope": "Üks kihlusleping (Sitt al-Khibāʾ ja kantor Meʾir), mitte keskmine Fustati pere vara.", "sourceIds": [ "pgp-ts-20-1" ] }, { "label": "Abieluleping", "value": "peaaegu igal naisel oli ketubba; tagasihoidlik mahr ~20 dinaari", "detail": "Kõik või peaaegu kõik Genizas dokumenteeritud juudi naised said abiellumisel kirjaliku lepingu (ketubba), mis pani kirja mehe võla naisele lahutuse või surma korral. 1127. aasta Fustati lepingus lubas Yeshu'a naisele 20 dinaari – uurija hinnangul tagasihoidlik summa –, samas kui jõukas Sitt al-Kafā'a sai u 1157 150-dinaarise lubaduse ja tema kaasavaras oli üle 620 dinaari väärtuses ehteid, rõivaid ja vasknõusid.", "scope": "Rabiinliku kohtu kaudu abiellunud juudi naised Egiptuses ja Süürias 10.–13. sajandil; moslemi kohtu kaudu abiellunuid Geniza peaaegu ei näe.", "sourceIds": [ "krakowski-ch7" ] }, { "label": "Tervis ja arstid", "value": "üle 2500 meditsiinifragmendi", "detail": "Genizast on säilinud üle 2500 meditsiiniga seotud fragmendi: retseptid, rohukaupmeeste märkmed ja arstide isiklikud märkmikud. Need käsitlevad silmahaigusi, nahahaigusi, suuhügieeni, günekoloogiat ja hooajalisi haigusi.", "scope": "Geniza meditsiinikirjandus; näitab, milliseid haigusi raviti, mitte kui sageli inimesed haigestusid või surid.", "sourceIds": [ "wp-cairo-geniza" ] }, { "label": "Kool", "value": "kooliharjutused säilisid Genizas", "detail": "Mitte-kirjanduslike dokumentide hulgas on kohtudokumentide, eraelukirjade ja kaupmeeste arveraamatute kõrval ka kooliharjutusi. Wuhsha kulutas suuri summasid oma poja Abu Sa'di haridusele, lootes, et kogukond ta omaks võtab.", "scope": "Juudi kogukond; ei ütle, mitu last kooli käis.", "sourceIds": [ "wp-cairo-geniza", "wp-wuhsha" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Paberid, mida ei tohtinud ära visata", "text": "Fustati Ben Ezra sünagoogi kogudus ei visanud ära ühtegi paberit, millel võis olla Jumala nimi. Nii kogunes sünagoogi kahekorruselisse hoiuruumi sajandite jooksul umbes 400 000 fragmenti: lepingud, kirjad, kohtuotsused, arved ja laste kooliharjutused. Ajaloolane S. D. Goitein koostas aastate 950–1250 kohta indeksi, kus on umbes 35 000 inimest – neist vaid umbes 350 olid tuntud isikud. Ülejäänud olid tavalised linlased: kangrud, rohukaupmehed, pandimaaklerid, kantorid ja nende naised ning lapsed.", "sourceIds": [ "wp-cairo-geniza", "wp-ben-ezra" ] }, { "heading": "Üks naine, keda tunneme peaaegu täielikult", "text": "Karima bint Ammar, keda kutsuti Wuhshaks, elas Fustatis 11. sajandi lõpus ja oli pandimaakler. Tema pere oli Fustatis võõras ja keskmise jõukusega. Ta abiellus vaese Sitsiiliast pärit sisserändaja Arye ben Judah'ga, sai temalt tütre Sitt Ghazali ning lahutas. Hiljem sündis tal poeg Abu Sa'd, mistõttu ta visati lepituspäeval sünagoogist välja. Siiski jätkas ta oma tööd ja kogus vähemalt 700 dinaari. Tema tütar ostis 1132. aastal poole majast ning kohtunik kirjutas tema nimeks „Bint al-Wuhsha“ – Wuhsha tütar. Wuhsha on ainus naine, kelle elu saab Geniza põhjal peaaegu täielikult kokku panna. Seepärast pole ta tüüpiline, kuid tema lugu näitab, kui palju võisid tavalise naise elus otsustada lepingud, kohus ja naabrite tunnistused.", "sourceIds": [ "wp-wuhsha" ] }, { "heading": "Põletatud linn", "text": "Umbes 1012. aastal käskis kaliif al-Hakim lammutada kõik juutide ja kristlaste pühakojad ning Ben Ezra sünagoogi telliseid ja palke müüdi vanamaterjalina. Aastatel 1025–1040 ehitati see uuesti üles. 1168. aastal käskis vesiir Shawar Fustati põlema panna, et linn ei langeks ristisõdijate kätte. Kroonik al-Maqrizi kirjutas, et elanikud pidid jätma maha raha ja vara ning põgenema koos lastega, ja tuli möllas 54 päeva. Pärast seda viidi keskus lõplikult Kairosse, kuid Fustatis elati edasi ja Geniza täitus uute paberitega.", "sourceIds": [ "wp-fustat", "wp-ben-ezra" ] } ] }, { "id": "pandzikent-sogdi-linn", "title": "Kahekorruseline savimaja Sogdi idapoolseimas linnas", "placeName": "Muistne Pandžikent (sogdi Pančyknδ), Zarafšani oru terrass, tänapäeval Tadžikistan", "minYear": 500, "maxYear": 770, "lat": 39.488, "lon": 67.616, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis muistse Pandžikendi varemetel tänapäeva linna lõunaserval, mitte ühegi kaevatud maja ega inimese kodu täpne asukoht.", "sourceIds": [ "wp-panjakent", "iranica-panjikant", "iranica-sogdian-marriage", "ox-invisible-east-mugh", "wp-divashtich", "wp-sogdia" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "8 ha (5. saj) → 13,5 ha (5. saj lõpp)", "detail": "5. sajandil oli linna enda (ilma tsitadellita) pindala umbes kaheksa hektarit, 5. sajandi lõpuks kasvas see 13,5 hektarini. Tänavad ja põiktänavad ristusid täisnurga all. Elanike arvu allikas ei anna.", "scope": "Pandžikendi müüridega ümbritsetud linnaosa (šahrestan), mitte ümbritsevad talud ega kogu Sogdia.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "label": "Eluase", "value": "kahekorruselised savitellismajad, all võlvitud panipaigad", "detail": "Varasemad majad koosnesid mitmest väikesest madala puulaega toast ning seinad olid päikese käes kuivatatud tellistest ja savist. 8. sajandi alguseks olid ka vaeste eluruumid enamasti kahekorruselised, alumise korruse tubadel võlvid. Peaaegu igas majas olid pimedad võlvitud panipaigad ja keerdtrepp, mis viis teisel korrusel asuvatesse eluruumidesse.", "scope": "Pandžikendi kaevatud linnamajad, eriti 7.–8. sajandi algus.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "poed ja töökojad tänavate ääres; sepad ja metallitöölised", "detail": "Tänavaid ääristasid väikesed poed ja käsitööliste töökojad, sageli suuremate elamute ümber. Kõige kergemini on varemetes ära tunda seppade ja teiste metallitööliste töökojad. Poodidel polnud ühendust peremehe eluruumidega – ilmselt rentisid kaupmehed ja käsitöölised neid maaomanikelt.", "scope": "Pandžikendi linn 7.–8. sajandil arheoloogia põhjal.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "label": "Seinamaalingud kodus", "value": "maalitud vastuvõtusaal enam kui kolmandikus majadest", "detail": "Mitte ainult rikaste, vaid ka lihtsalt jõukate linlaste majad olid kaunistatud seinamaalingute ja puunikerdustega; maalitud vastuvõtusaal leiti enam kui kolmandikus linna majadest. Alumisel friisil savipingi (suffa) kohal olid sageli loomad, armastajapaarid ja lood Aisopose valmidest ning India Pañcatantrast.", "scope": "Pandžikendi linnamajad 7.–8. sajandil; vaeseimate majades selliseid saale ei olnud.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "label": "Usk ja matmine", "value": "tulealtar, pere kaitsejumal, luud osuaaris", "detail": "Enamik elanikke järgis kohalikku zoroastrismi vormi, kuhu kuulusid ka teised jumalad, näiteks Mesopotaamiast pärit jumalanna Nana. Jõukamates majades oli eraldi ruum tulealtariga. Linna serval olid nekropoli hauakambrid (naus), kuhu maeti luud saviurnidesse ehk osuaaridesse.", "scope": "Pandžikendi elanikkond 5.–8. sajandil; leidub ka kristluse ja budismi jälgi.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "label": "Riietus", "value": "liibuvad rõivad, kitsas piht ja randmed", "detail": "Sogdi varakeskaegsed rõivad jagunevad heftaliidi (5.–6. saj) ja türgi (7. ja 8. saj algus) perioodiks. Mõlema soo rõivad olid liibuvad ning hinnatud olid kitsas piht ja randmed.", "scope": "Sogdia üldiselt, peamiselt seinamaalingute põhjal, mis kujutavad sageli jõukaid inimesi.", "sourceIds": [ "wp-sogdia" ] }, { "label": "Abieluleping", "value": "30 dirhemi trahv teise naise eest; naine võis lahkuda koos oma varaga", "detail": "Mugi mäelt leitud lepingu järgi pidi mees andma naisele toitu, rõivaid ja ehteid ning maksma 30 dirhemit trahvi, kui ta võtab teise naise või liignaise, kes naisele ei meeldi. Naine võis ise lahkuda ja oma osa varast kaasa võtta. Mees lubas naise vabastada, kui too võetakse pantvangiks või antakse ära andamina.", "scope": "Üks kõrgema seisuse leping (pruut oli Nawekati vürsti kasutütar), arvatavasti sõlmitud Samarkandis u 709–710; vaeste perede kohta otsest teavet ei ole.", "sourceIds": [ "iranica-sogdian-marriage" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn terrassi serval", "text": "Pandžikent rajati 5. sajandil kõrge terrassi servale, kust avanes vaade viljakale niisutatud orule. See oli Sogdia idapoolseim linn, umbes 60 kilomeetrit Samarkandist idas. 8. sajandi alguseks olid majad nii tihedalt koos, et nendevahelised kitsad käigud muutusid kohati võlvitud tunneliteks. Tänavatel olid sepikojad ja poed. Linlastel oli oma tulu ja oma ametnikud, nii et valitseja oli linna jõukate maaomanike ja kaupmeeste seas pigem esimene võrdsete seas kui ainuvalitseja.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant" ] }, { "heading": "Arhiiv karjase korvis", "text": "1932. aastal leidis karjane Jurali Mahmadali Mugi mäelt korvi, milles oli tundmatus kirjas käsikiri. See viis Pandžikendi viimase valitseja Divaštitši arhiivini: umbes 75 sogdi, üks araabia, üks vanaturgi ja kolm hiina dokumenti, ning umbes 400 eset, peamiselt kangad. Nende hulgas on sogdi keele pikim õigustekst – abieluleping umbes aastast 710. Selles on kirjas, mida mees peab naisele andma, millal naine võib lahkuda ja et mees peab naise vabastama, kui too antakse pantvangiks või andamiks. Viimane tingimus näitab, kui ebakindel oli tolle aja elu.", "sourceIds": [ "ox-invisible-east-mugh", "iranica-sogdian-marriage" ] }, { "heading": "Põleng, tagasitulek ja hääbumine", "text": "722. aastal vallutasid araablased Pandžikendi. Divaštitš põgenes Mugi mäe kindlusesse, kuid võeti vangi ja hukati. Tema palee, paljud jõukate majad ja üks tempel põlesid. 720.–730. aastatel jäeti linn peaaegu tühjaks, kuid 741. aasta lepingu järel tulid elanikud tagasi ja maalisid oma majadesse uusi pilte. Pärast 749. aastat lõhuti tulealtareid või tehti neist köögikoldeid ning maalingutel kraabiti ära nägusid. Suured majad jagati kahe-kolme tavalise pere vahel. Viimased linnast leitud mündid on aastast 770. Seejärel kolisid elanikud alla orgu allikate lähedale.", "sourceIds": [ "iranica-panjikant", "wp-divashtich" ] } ] }, { "id": "aleppo-18-sajand-linnarahvas", "title": "Leib ühisahjust ja vesi veekandjalt: Aleppo 18. sajandil", "placeName": "Aleppo (Halab), Osmanite riigi Aleppo eyalet, tänapäeval Süüria", "minYear": 1700, "maxYear": 1790, "lat": 36.199, "lon": 37.162, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Aleppo vanalinnas tsitadelli lähedal, mitte ühegi 18. sajandi pere maja täpne asukoht.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1", "russell-1794-v2", "russell-1756", "wp-hanna-diyab", "wp-aleppo-eyalet" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "umbes 235 000 (kaasaegne hinnang)", "detail": "Russell kirjutas, et linnas koos eeslinnadega elas arvatavasti umbes 235 000 inimest: 200 000 muslimit, 30 000 kristlast ja 5000 juuti. Arvu tuletasid preestrid kristlaste ja juutide pearahamaksu ning leivatarbimise põhjal. Russell ise märkis, et kuna sündide ja matuste registrit ei peetud, oli elanike arvu peaaegu võimatu kindlaks teha. Teised hinnangud ulatusid 300 000-ni.", "scope": "Aleppo linn ja eeslinnad 18. sajandi keskel; Euroopa arsti kirja pandud kohalik hinnang, mitte loendus.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1", "russell-1794-v2", "russell-1756" ] }, { "label": "Vesi", "value": "akvedukt Heylani allikatest; veekandjad ja maa-alused veehoidlad", "detail": "Vesi tuli kahest allikast Heylani küla juurest, umbes kaheksa miili põhja pool. Akvedukt viis selle linna ning savi- või pliitorudega jõudis vesi avalikesse purskkaevudesse, saunadesse ja nendesse eramajadesse, kes maksid. Teisi, eriti kõrgemal asuvaid maju, varustasid veekandjad (sakka). Paljudes majades olid maa-alused veehoidlad, mis täideti kevadel ja millest suvel joodi jahedat vett.", "scope": "Aleppo linn 18. sajandi keskel Russelli kirjelduse järgi.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1" ] }, { "label": "Toit", "value": "riis, või, piim, värske juust, rohelised, suvised puuviljad, vähe lambaliha", "detail": "Lihtrahvas sõi Russelli järgi peamiselt riisi, võid, piima, värsket juustu, rohelisi ja suviseid puuvilju ning väga vähe lambaliha. Tavaline leib oli õhuke lame kook. Enamik peresid tegi taigna kodus ja saatis selle avalikku ahju küpsetama. Hooajal oli hapupiim (leban) suur osa vaesemate inimeste toidust. Bulgurist (nisutangust) tehti ka kubbe-palle.", "scope": "Aleppo linnarahvas 18. sajandi keskel; euroopa vaatleja üldistus, mitte toidueelarve uuring.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1" ] }, { "label": "Kool", "value": "tüdrukud umbes 7-aastaselt õmblus- ja tikkimiskooli", "detail": "Russelli järgi saadeti muslimi tüdrukud umbes seitsmeaastaselt kooli õmblemist ja tikkimist õppima. Mõned õppisid ka araabia keeles lugema ja kirjutama, kuid palvusi ja vanemate austamist õpetati kõigile. Kõrgema seisuse pered ei saatnud lapsi pärast üheksandat eluaastat enam avalikku kooli. Loori kandsid tüdrukud juba kuue-seitsmeaastaselt.", "scope": "Aleppo muslimi linnapered Russelli kirjelduse järgi; poiste ja vaeseimate perede koolikäigu kohta arvu ei ole.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1" ] }, { "label": "Abiellumisvanus", "value": "tavaliselt 14–17; väga noored pruudid 12–13", "detail": "Russell kirjutas, et väga noorelt, umbes 12–13-aastaselt abiellunud naistel oli sageli raseduse katkemisi. Ka „tavalisemas vanuses“, 14–17-aastaselt abiellunud naised jäid pärast kahte-kolme last enne 23. eluaastat sageli pikaks ajaks lapsi saamata. Kõrgema seisuse inimesed abiellusid tema sõnul varem kui teised.", "scope": "Aleppo muslimi naised 18. sajandi keskel arsti juhuslike tähelepanekute põhjal; autor ise tunnistab, et täpseid andmeid tal ei olnud.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1" ] }, { "label": "Pere ja leibkond", "value": "ühes majas mitu leibkonda; vaesed jäid ühe naise juurde", "detail": "Osmanite maksuarvestuses võis ühes majas (hane) elada mitu eri jõukusega leibkonda. Russell märkis, et alamates seisustes hoidis paljusid mitme naise võtmisest tagasi see, et nad ei jõudnud seda kulu kanda, ja keskmise jõukusega inimeste seas hoidsid kulud tagasi ka lahutusi. Maroniidist riidekaupmees Hanna Diyab elas 1740. aastal koos ema ja kahe vanema vennaga.", "scope": "Aleppo linn 17.–18. sajandil; Diyabi pere on üks näide, mitte keskmine.", "sourceIds": [ "wp-aleppo-eyalet", "russell-1794-v1", "wp-hanna-diyab" ] }, { "label": "Õhtu", "value": "pärast õhtusööki kohvikusse; naised pimedas tänavale ei läinud", "detail": "Kaupmehed sõid lõunat sageli hanis leiva, juustu ja puuviljaga või ostsid basaarist kebabi. Peamine söögikord oli õhtusöök kodus, pärast mida läksid paljud lihtinimesed kohvikusse ja jäid sinna õhtupalvuseni. Naisi pärast pimedat tänaval ei nähtud.", "scope": "Aleppo linnamehed ja -naised Russelli kirjelduse järgi.", "sourceIds": [ "russell-1794-v1" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn karavaniteede lõpus", "text": "Aleppo oli Osmanite riigi üks suuremaid linnu ja seal asus Londoni Levandi Kompanii peakorter. 18. sajandil hakkas linna jõukus aga kahanema: pärast Pärsia Safaviidide riigi langemist 1722. aastal kahanes Iraani siidi tootmine ning sajandi keskpaigaks ei toonud karavanid enam Iraanist siidi. Euroopa kaupmehed lahkusid. Linnas räägiti peamiselt araabia keelt, türgi keelt õpetati ainult jõukamatele. Muslimid, kreeka õigeusklikud, armeenlased, süürlased, maroniidid ja juudid elasid samades tänavates, kuid kandsid erinevaid riideid ja maksid erinevaid makse.", "sourceIds": [ "wp-aleppo-eyalet", "russell-1794-v1", "russell-1756" ] }, { "heading": "Katk tuli ja läks", "text": "Šoti arstid Alexander ja Patrick Russell elasid Aleppos ning panid kirja katkuaastad: 1719, 1742–1744, 1760–1762 ja 1787. Ühe maroniidist preestri arvestuse järgi suri 1742. aastal katku umbes viis kristlast sajast ja juutidest umbes kümme sajast. Patrick Russell kahtles muslimite kohta tehtud arvutustes, sest muslimitel oli raskem nakkust vältida kui kristlastel, kes jäid võimaluse korral oma majadesse luku taha. Aastatel 1762–1787 oli tavatult pikk katkuta vahemik. Iga Aleppos 1700. aastatel sündinud laps kasvas üles teadmisega, et katk võib iga paari aastakümne järel tagasi tulla.", "sourceIds": [ "russell-1794-v2" ] }, { "heading": "Üks alamast seisusest mees", "text": "Maroniidist Hanna Diyab sündis Aleppos umbes 1688. aastal ja kaotas teismelisena isa. Noorena töötas ta prantsuse kaupmeeste juures ja õppis prantsuse ja itaalia keelt. 1707. aastal lahkus ta koos ühe prantsuse rändajaga Pariisi ja jutustas seal Antoine Gallandile lugusid, millest said hiljem Aladdin ja Ali Baba. 1710. aastal naasis ta Aleppose, hakkas venna Abdallahi abiga riidekaupmeheks, abiellus 1717. aastal ja elas 1740. aastal koos ema ja kahe vanema vennaga ühes kogukonna suurimas leibkonnas. Ta kirjutas 1763. aastal Aleppo kõnekeeles oma elulookirjelduse – haruldase vaate lihtsa inimese silmade läbi.", "sourceIds": [ "wp-hanna-diyab" ] } ] }, { "id": "sigatoka-luited-navatu", "title": "Savipotid liivaluite jalamil", "placeName": "Sigatoka jõesuu liivaluited, Viti Levu saar, tänapäeval Fidži", "minYear": 420, "maxYear": 660, "lat": -18.1666, "lon": 177.4889, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab Sigatoka luiteala (arheoloogiline leiukoht VL 16/1) ligikaudset keskkohta, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. 2000. aasta kaevand asus luiteala idaotsas jõesuu lähedal; sajandeid kestnud liivatuisk on algset maastikku tugevasti muutnud.", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka", "anderson-2006-sigatoka", "wiki-sigatoka-dunes" ], "eraIds": [ "ancient", "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kaks küla teineteise peal", "value": "Lihtkeraamika küla u 420–550 pKr ja selle peal Navatu küla u 560–660 pKr", "detail": "Luite idaotsas leiti kaks elupõrandat, mida eraldab 10–15 cm liivakiht. Alumine (Fidži lihtkeraamika ehk Plainware) põrand on kalibreeritud radiosüsinikuaegade järgi 420–550 pKr, ülemine (Navatu) 560–660 pKr (mõlemad 2σ). Burley järeldab, et kahe asula vahele jäi kõige rohkem sajand või kaks, tõenäoliselt vähem.", "scope": "Sigatoka luite idaotsa 2000. aasta kaevand (21,4 m²), mitte kogu Fidži", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] }, { "label": "Savinõud", "value": "47 501 savinõukildu ühest väikesest kaevandist", "detail": "Lihtkeraamika põrandalt tuli 36 016 kildu, Navatu põrandalt 10 837. Lihtkeraamikaaja inimesed tegid alakeraskeid potte, mõne pinda löödi soonelise puulabidaga mustreid; üks taastatud pott oli 39 cm kõrge. Navatu ajal ilmus õhukeseseinaline ümar kann, mille serv oli sageli täkitud ja üle poole selliste nõude servakildudest kaetud punase savikattega.", "scope": "2000. aasta kaevandi kaks elupõrandat", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] }, { "label": "Toidulaud enne", "value": "Siga, kana, kilpkonn, lennukoer ja suured teokarbid", "detail": "Lihtkeraamikaaja põrandalt leiti sea ja kana luid, mis Burley hinnangul viitavad aiandusele keskendunud asulale; lisaks merikilpkonna, lennukoera, kohalike lindude ja kalade, sh vähemalt ühe suurema avamerekala luid. Karpidest domineeris söödavalt suur Turbo-tigu.", "scope": "Lihtkeraamika põranda esialgne loomaluude ja karpide määrang (väike valim)", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] }, { "label": "Toidulaud hiljem", "value": "Pisikalad, kõlbmatult väikesed teod ja isegi Vaikse ookeani boa", "detail": "Navatu põrandal on kalaluid palju, kuid peaaegu kõik väga väikestelt liikidelt. Karpide seas domineerivad Rissoidea teod, mis on liha võtmiseks liiga väikesed (uurijate tõlgenduses puljongiks), ka Turbo ja Tectus on alamõõdulised. Lisaks söödi boa-madu, iguaani ja sisalikke. Burley hinnangul on sel kogumil 'toidupuuduses inimeste tunnused'.", "scope": "Navatu elupõranda loomaluud ja kahe 1×1 m ruudu karbid; tõlgendus, mitte mõõdetud nälg", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] }, { "label": "Merest sool", "value": "Üle 60 cm läbimõõduga ja üle 2 kg kaaluvad savialused", "detail": "Mujal 2. taseme mullakihis leidub tihedalt jämedaid lehe- ja matijäljega savialuseid, mis vormiti, põletati ja kasutati kohapeal. Neid peetakse merevee aurutusalusteks; 2002. aasta katse Sigatoka mereveega näitas, et neis saab soola teha. Ajaloolisel ajal oli meresool oluline kaup, mida viidi jõgesid mööda sisemaa mägikülladesse.", "scope": "Sigatoka 2. taseme soolaaluste kogumid; soola kasutamine on tõenäoline tõlgendus", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Jõesuu liivapõrandal", "text": "Sigatoka jõgi kannab Viti Levu sisemaalt alla raudset liiva ning ilma rannariffita rannal viskab murdlaine selle kaldale, kust kagutuul selle luideteks puhub. Umbes 5. sajandil pKr elas siin, jõesuu lähedal kergel nõlval, küla, mille inimesed kasutasid veel esivanemate Lapita traditsioonist pärit lihtsaid savinõusid. Põrandale kogunes kümneid tuhandeid potikilde, maasse jäid postiaugud, maaahjud ja kivitööriistad – kirvesteradki ning abrasiivkivid. Maja ümber käisid sead ja kanad, peale kalastati, korjati karpe ja püüti kilpkonni. Burley hinnangul oli see kahest asulast püsivam ja majanduslikult stabiilsem.", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka" ] }, { "heading": "Liiv tuleb peale", "text": "Luidete geoloogid on oletanud, et liiva suur kuhjumine luite idaotsas algas umbes 500–600 pKr (Anderson jt 2006 järgi algas luidete suur kasv alles pärast umbes 1300 kalibreeritud aastat enne 1950. aastat ehk umbes 7. sajandi keskpaiku), võimalik et seetõttu, et ülesvoolu raiuti ja põletati põlde ning jõkke uhuti rohkem setet. Lihtkeraamika küla jäeti maha ja selle põrand mattus liiva alla. Peagi asus samale kohale uus, Navatu stiilis savinõusid kasutav rühm, kes Burley hinnangul elas siin lühemat aega. Nad korjasid kõike, mida leidsid: pisikalu, tillukesi tigusid, madusid. Läänes samal mullakihil põletati suuri soolaaluseid. Hiljem kattis kogu 2. taseme pinnase taas liiv, mis selle sajanditeks peitis.", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka", "anderson-2006-sigatoka" ] }, { "heading": "Surnud küngastel", "text": "Luite idaotsas, kaevandist umbes 50 m edelas, oli madalal künkal korallkividest kangrutega kalmistu: 20 kangrut, osas mitu maetut, ja lisaks kangruteta haudu – kokku 55 eri soost ja vanuses inimest. Surnud maeti kõverdatult, pea enamasti läänes; kõige uhkemad kangrud olid künka kõrgeimal kohal ja nelja hauaga oli kaasa pandud esemeid. Burley peab tõenäoliseks, et kalmistu kuulub lihtkeraamika kogukonnale, kuid see seos on järeldus, mitte kindel dateering. Sigatoka luidetes paljanduvad inimsäilmed ka tänapäeval; luited on Fidži esimene rahvuspark ja neid hoiab National Trust of Fiji – need on esivanemate hauad, mitte lihtsalt leiud.", "sourceIds": [ "burley-2005-sigatoka", "wiki-sigatoka-dunes" ] } ] }, { "id": "hane-luide-ua-huka", "title": "Kivipõrand Hane luitel", "placeName": "Hane luide, Ua Huka saar, Markiisaared, tänapäeval Prantsuse Polüneesia", "minYear": 891, "maxYear": 1281, "lat": -8.928, "lon": -139.537, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudselt Hane küla lahe äärset luidet Ua Huka lõunarannikul, mitte ühegi inimese kodu. Kaevandid (Sinoto 1964–65, Conte ja Molle 2009) hõlmavad luitest vaid väikese osa.", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane", "rolett-dye-hane-suppl" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Esimene lõke", "value": "Väike lõkkeauk põlenud linnuluudega, kalibreeritult CE 891–1024", "detail": "Luite sügavaimas inimkihis (J) oli väike lõkkeauk süsi ja põlenud linnuluid, ümarpüdas leidus õngekonkse ja kirvekild, ümber kilpkonnaluid ja vee lihvitud kivikesi. Kaks sõltumatut söeproovi samast lõkkeaugust annavad 2σ vahemikud CE 891–1024 ja 894–1014.", "scope": "Hane 2009. aasta 18 m² kaevandi kiht J, mitte kogu Markiisaarte asustamine", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane" ] }, { "label": "Kadunud linnud", "value": "11 väljasurnud või saarelt kadunud maismaalinnuliiki", "detail": "Hane alumistest kihtidest, st kivipõrandate alt, on määratud üksteist maismaalinnuliiki, mida tänapäeval saarel enam ei ole. Rolett ja Dye peavad seda koos varajaste esemetega märgiks, et tegu on saare esimeste asukate asulaga.", "scope": "Hane alumiste kihtide linnuluud (Steadmani määrangud Sinoto kaevamistest)", "sourceIds": [ "rolett-dye-hane-suppl" ] }, { "label": "Tööriistad", "value": "Pärlikarbist õngekonksud ja tangita kivikirved", "detail": "Varajaste kihtide esemekogus on tangita (varrekinnituse astmeta) kivikirved ja õngekonksud, mille vars on kõver või nurgeline. Kihis I lebas suur lame kivi söekihi sees, kõrval kirves ja kilpkonnaluud – uurijate tõlgenduses majapidamistööde põrand.", "scope": "Hane varajased kihid; kirjeldus põhineb kahel kaevamisel", "sourceIds": [ "rolett-dye-hane-suppl", "conte-molle-2014-hane" ] }, { "label": "Maja kivialusel", "value": "Paepae-kivipõrandaga majad umbes 1200. aasta paiku", "detail": "Kihi H söe (CE 1174–1281) ja kihi F tuhalääts (tõenäoseim CE 1154–1258) näitavad, et esimene sillutatud majaalus G ehitati umbes 1200. aasta paiku. Põrandal oli postiauk; kõrval paiknes teine ehitis. Mitme maja põrandad kokku katsid vähemalt 300 m² – uurijad nimetavad seda rannikukülakeseks.", "scope": "Hane kaevandi II faas; küla suurus on miinimumhinnang", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane" ] }, { "label": "Toidujäätmed", "value": "Linnu-, kala-, roti- ja imetajaluud ning merikarbid", "detail": "Kivipõranda G all algab hele liivakiht, milles on tihedalt toidujäätmeid: linnu-, kala-, roti- ja imetajaluid ning meritigude kodasid. Kiht H on tõlgendatud prügikihina.", "scope": "Hane kaevandi kihid H–I; liigiline täpne jaotus pole siin esitatud", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Lahesopis, kus keegi varem ei elanud", "text": "Hane on Ua Huka lõunaranniku amfiteatrikujuline org, mille lahe ääres kõrgub üle 10 m kõrgune liivaluide. Umbes 10. sajandil süütasid siin inimesed esimesed väikesed lõkked; luite sügavamatest kihtidest on leitud põlenud linnuluid, kilpkonnaluid, õngekonkse ja kivikirveste kilde. Saarel elasid siis veel linnud, keda inimesed polnud kunagi näinud – Hane alumistest kihtidest on määratud 11 hiljem kadunud maismaalinnuliiki. Ida-Polüneesia asustamise aeg on teadlaste seas olnud pikalt vaidlusalune; Conte ja Molle loevad Hane kahte lõkkeaugu daatumit Markiisaarte vanimate usaldusväärsete hulka, kuid teised uurijad on pakkunud asustuse teise laine ajaks alles 1190–1290.", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane", "rolett-dye-hane-suppl" ] }, { "heading": "Kivipõrandad ja tulekahju", "text": "Umbes 1200. aasta paiku muutus elu luitel püsivamaks. Inimesed ladusid keskmise suurusega kividest ja kruusast majaaluse (paepae), millel seisis postidega maja; kõrval oli teine ehitis ja nende vahel tühi riba, ehk käiguala või prügikoht. Peagi kattis põrandat tuhakiht – võimalik, et maja põles – ning sama koha peale ehitati uus kivipõrand. Uurijad näevad selles püsiva rannakülakese algust. Õngekonksud ja kalaluud näitavad, et toit tuli suuresti merest.", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane" ] }, { "heading": "Liiv katab küla", "text": "13. sajandil jäeti rannaküla maha ja seda kattis umbes 60 cm paksune steriilne liivakiht, mille tuul ja mõned tormid või tsüklonid kiiresti kokku kandsid. Uurijad oletavad, et ilmastiku muutus võis rannarahva viia sisemaale, kus hiljem tekkisid orukülad – see on hüpotees, mitte kindel põhjus. Hilisematel sajanditel kasutati luidet ka matmispaigana; need hauad on Hane kogukonna esivanemate omad ja nende uurimisel tuleb olla lugupidav. 2009. aasta uurijad leidsid vanade kaevandite asukoha just Hane elanike mälestuste abil.", "sourceIds": [ "conte-molle-2014-hane" ] } ] }, { "id": "wagadagam-mabuyag-terrass", "title": "Banaaniterrass Mabuyagi nõlval", "placeName": "Wagadagam, Mabuyagi saar, Torrese väin, tänapäeval Austraalia (Queensland)", "minYear": 574, "maxYear": 657, "lat": -9.93, "lon": 142.16, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Wagadagami paika Mabuyagi saare loodeosas, mitte ühegi inimese kodu. Ajavahemik põhineb ühel kalibreeritud radiosüsinikudaatumil terrassi tugimüüri jalamilt ja kirjeldab terrassi ehitamise ja esimese harimise aega, mitte kogu saare ajalugu.", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam", "anu-2020-wagadagam" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Terrass", "value": "Nõlva jalamile laotud kivist tugimüür, kalibreeritult 1376–1293 aastat enne 1950. aastat (u 574–657 pKr)", "detail": "Müür pidurdas nõlvalt alla voolavat vett, püüdis kinni pinnase ja tekitas tasase istutusmaa. Müüri vastu kogunenud setted, mis ladestusid ehituse, peenra ettevalmistamise ja esimese harimise ajal, kogunesid kiiresti.", "scope": "Üks 50×50 cm katsekaevand Wagadagami terrassil; täpsemaks dateerimiseks rohkem materjali ei leitud", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam" ] }, { "label": "Põhivili", "value": "Banaan – istutatud sort, mitte metsik taim", "detail": "Kogu järjestuses leidub banaani tärkliseteri ja lehefütoliite; seitsmest terast koosnev kogum lebas terrassimüüri jalami lähedal. Tärklis sarnaneb kõige rohkem Musa acuminata × schizocarpa tüüpi sortidele. Mabuyagil metsikut banaani ei kasva ja seemnefütoliite ei leitud, seega toodi taim uurijate järelduse kohaselt saarele inimeste poolt, tõenäoliselt Uus-Guineast või naabersaartelt.", "scope": "Wagadagami katsekaevandi mikrofossiilid; ülejäänud kultuurtaimed on siin määramata", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam" ] }, { "label": "Maastik muutus", "value": "Mets ja põõsad taandusid, rohi ja tuli tulid asemele", "detail": "Fütoliitide järgi muutus taimkate pärast harimise algust järsult: puittaimede vormid vähenesid, kõrreliste osakaal kasvas ja söestunud fütoliite tuli juurde. Sarnast muutust seostatakse Uus-Guineas alet-põletamise ja intensiivsema põllundusega.", "scope": "Terrassi setete fütoliidid, üks profiil", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam" ] }, { "label": "Tööriist", "value": "Kvartsikillud, mille servale on jäänud taimekiud", "detail": "Kaevandist leiti 51 kvartsikildu ja kaks põlenud suure selgroogse luukildu. Kümne killu lõikeservas olid säilinud taimekiud ja jäägid, mis viitavad taimede töötlemisele ja aiatööle läheduses. Need killud pärinevad terrassi ehitusest hilisemast pealmisest kihist, mille täpne vanus pole teada.", "scope": "Wagadagami katsekaevandi C kihid B; dateerimata, terrassist nooremad", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam" ] }, { "label": "Laud tervikuna", "value": "Jamss, taro ja banaan koos kala, dugongi ja kilpkonnaga", "detail": "Juhtiv uurija Robert Williams kirjeldab Torrese väina aiandust kui Indo-Vaikse ookeani traditsiooni, kus juurviljad ja banaan said rasva ja valku merest – kalast, dugongist ja kilpkonnast. Ajaloolistes kirjeldustes oli Mabuyag väike (~8 km²) graniidisaar, kus aiad täiendasid peamiselt mereküttimisele tuginevat elu.", "scope": "Uurija üldistus piirkonna traditsiooni kohta ja etnograafiline kirjeldus, mitte otse 7. sajandi toidujäänustest mõõdetud", "sourceIds": [ "anu-2020-wagadagam", "williams-2020-wagadagam" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Esivanemate küla nõlval", "text": "Mabuyag on Torrese väina lääneosas, umbes 70 km Thursday saarest põhja pool asuv väike graniidisaar. Wagadagam selle loodeosas on Goegmulgali rahva pärimuses nende esivanemate küla ning kuulub Koey Awgadhaw Khazi poolele. Paigas on kivi- ja karbiladumeid, kaljukunsti, dugongiluude küngas ja kod-tseremooniaplats; neid peeti algul viimase 400 aasta omadeks, ja terrass osutus neist palju vanemaks. Sellepärast lubati seal kaevata vaid ühe pisikese 50×50 cm ruudu ulatuses – töö oli kogukonna juhitud ja selle juhtiv uurija Robert Williams on ise Kambri-Ngunnawali järeltulija.", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam", "anu-2020-wagadagam" ] }, { "heading": "Müür, pinnas ja banaan", "text": "Umbes 6.–7. sajandil laoti nõlva jalamile kivist tugimüür. Vihmavesi kandis nõlvalt alla mulda, mis jäi müüri taha pidama, ja nii tekkis tasane peenramaa. Sellesse istutati banaane – taime, mis Mabuyagil looduslikult ei kasva ja mille esivanemad olid toonud põhja poolt, Uus-Guinea suunast. Ümberkaudsetelt nõlvadelt kadus seejärel mets ja põõsastik, asemele tuli rohumaa, ning tuld tehti varasemast rohkem. Banaane tunti Wagadagamis juba sajandeid varem, kuid terrass näitab, et nüüd hakati maad ümber kujundama ja hoolikamalt harima.", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam" ] }, { "heading": "Sild, mitte tõke", "text": "Kaua arvati, et Torrese väin lahutas Uus-Guinea aednikke Austraalia küttidest-korilastest. Wagadagami terrass on umbes samaaegne Saibai saare küngas-kraavpõldude algusega ning uurijad näevad 1300–1200 aastat tagasi eri saartel nihet intensiivsema aianduse poole. Robert Williams kirjeldab väina pigem sillana või filtrina, mille kaudu taimed ja teadmised liikusid. Mabuyagi pere elu tähendas siis tõenäoliselt nii aiatööd kui ka merel käimist; täpsemaid andmeid nende igapäevast see väike kaevand ei anna.", "sourceIds": [ "williams-2020-wagadagam", "anu-2020-wagadagam" ] } ] }, { "id": "savi-hueda-kuningriik-1650-1727", "title": "Püütoni maa: talurahvas Hueda kuningriigi pealinna Savi ümber", "placeName": "Savi ja selle ümbruse külad Hueda (Whydah) kuningriigis, Ouidah' lähedal (tänapäeva Benin)", "minYear": 1650, "maxYear": 1727, "lat": 6.42, "lon": 2.13, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Savi palee piirkonnas, umbes 7 km Atlandi rannikust Toho järve lähedal. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega täpne küla asukoht.", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion", "wiki-ouidah" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Tambitud savist majad; savi kaevati maja kõrvalt ja augud jäid piirdekraavideks ning prügiaukudeks", "detail": "Savi ümbruse külades ja linnaosades leidsid arheoloogid madalaks vajunud ehitusküngaid alates umbes 5-meetristest ühetoalistest ovaalsetest või ümaratest hoonetest kuni 40×100-meetriste mitmetoaliste majaühenditeni. Suuremate hoonete seinad olid peaaegu meetripaksused. Ehitussavi kaevati maja kõrvalt; avatud augud piirasid hoove ja külasid kraavidena ning neisse visati prahti. Hollandi kaupmees Bosman kirjutas, et külad olid palee ümber tihedalt koos, 'mitte musketilasu kaugusel' üksteisest.", "scope": "Savi palee ümbruse arheoloogiliselt uuritud külad ja linnaosad 17. sajandist kuni 1727; mitte kogu Lääne-Aafrika rannik", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda" ] }, { "label": "Toit", "value": "Mais ja teised põhitoidud hoiti suurtes käsitsi valmistatud savinõudes; Toho järvest saadi kala", "detail": "Savi ümbruse savimullad olid viljakamad kui rannikuäärsed liivamullad ja Toho järv andis kala ning muid veeande. Suured kohalikud savist hoiunõud, mida tõlgendatakse maisi ja muude põhitoiduste anumatena, on kogunenud eriti piirkondlike juhtide keskustesse, väiksemaid keedu- ja serveerimisnõusid leidub aga külamajades ja keskustes ühepalju. Kuningas pakkus Euroopa kaupmeestele iga päev lambaid, sigu, kanu, leiba, puuvilju ja õlut. 1697. aasta seatapu järel oli sealiha kogu kuningriigis kallis.", "scope": "Savi palee piirkond Hueda ajal (u 1650–1727); hoiunõude jaotus on arheoloogiline tõlgendus, mitte toidukoguste mõõtmine", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda" ] }, { "label": "Usk kodus", "value": "Pühamud majaukse ja hoovi juures, ohvrid seinte all ja esivanemate koljud au kohal", "detail": "Majaühendite sissepääsude ja hoovide juurest leiti väikesi eraldi pühamuid inimese- ja loomakujuliste savinõude, inimjäänuste ja imporditud kaupadega. Ühes kohas oli kolju asetatud kaunistatud kausile ja teine suurde hoiunõusse. Väikesi ohvrinõude peidikuid pandi seinte sisse ning majanurkade alla elupinna alla – need pidid perekonda esivanemate ja vodun-vaimudega siduma ning maja kaitsma. Ohverdamist nimetati sõnadega, mis tähendavad 'toitma'. Kuninglikku püütonit (Dangbe) peeti riigi peajumaluseks; püütoni tahtlik tapmine oli surmanuhtlusega karistatav.", "scope": "Savi ümbruse arheoloogiliselt kaevatud majaühendid ja Euroopa kaupmeeste kirjeldused Huedast 1690.–1720. aastatel", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion" ] }, { "label": "Kohustused", "value": "Lihtrahvas maksis juhtidele sunnitöö ja osaga saagist; tööd tehti trummi ja laulu saatel", "detail": "Ajaloolaste kokkuvõtte järgi andsid Dahomey lõhe piirkonna kuningriikide (Allada, Hueda, Dahomey) tavainimesed eliidile 'makse' kohustusliku tööna ja protsendina saagist. 18. sajandi kirjeldus räägib laulust ja tantsust, millega kergendati maksuks antavat tööd ja tasustati päevatöö lõppu. Kuningas pidi omakorda jagama söögi- ja joogipidusid: Bosmani järgi pidi Hueda kuningas iga päev toitma 4000 meest. Phillipsi kirjelduse järgi oli igal külal oma 'kapten', kelle maja oli tavainimeste omast pisut suurem.", "scope": "Hueda ja naaberkuningriigid 17.–18. sajandil Euroopa allikate põhjal; 4000 meest on Bosmani väide, mitte loendus", "sourceIds": [ "norman-2010-feasts-in-motion", "norman-2014-pythons-pigs-hueda" ] }, { "label": "Raha ja kaubad", "value": "Kauriteokarbid olid raha; Atlandi kaubad jõudsid ka küladesse", "detail": "Savi palee lähedastelt rahvusvahelistelt turgudelt liikusid Atlandi kaubad ümbritsevatesse põllupidajate küladesse – tõenäoliselt nii turukaubandusena (kauriteokarbid põhitoiduse vastu) kui ka kingitustena, millega eliit hoidis liitlasi. Kaevamistel koondusid imporditud veinipudelid, klaashelmed, käsitsi tehtud naelad, Hollandi valgest savist piibud ja kauriteokarbid eelkõige kodupühamute ümber, mitte prügiaukudesse.", "scope": "Savi palee ümbruse arheoloogilised leiud 17. sajandist 18. sajandi alguseni", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion" ] }, { "label": "Orjakaubandus", "value": "16.–19. sajandil viidi Ouidah' rannalt Atlandi ülesõidule umbes 396 000 inimest", "detail": "Hueda tõusis 17. sajandi keskpaigast sõjavangide kaubanduskeskuseks; kinnivõetuid toodi kohati sadade miilide kauguselt sisemaalt. Oma tippajal müüdi Huedast Atlandi ülesõidule rohkem inimesi kui ühestki teisest Lääne- või Kesk-Aafrika sadamast. Peatee Savi kaudu rannikule oli see koridor, mida mööda vangid mere poole aeti ja kaubad sisemaale veeti. Eliit maksustas nii Aafrika kui ka Euroopa kaupmehi ning kogukonnajuhid tülitsesid kuningaga turgude üle. Ajaloolase hinnangul tõi kaubandus kasu vaid vähemusele.", "scope": "396 000 on Ouidah' ranna kogu 16.–19. sajandi arv (Voyages-andmebaas), mitte ainult Hueda aeg; kinnivõetud inimeste nimesid siin ei nimetata", "sourceIds": [ "norman-2010-feasts-in-motion", "norman-2014-pythons-pigs-hueda" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Tihe külade võrk palee ümber", "text": "Hueda kuningriik oli umbes 40 km laiune ja 25 km sügavune ala Beninis Atlandi ookeani ääres, kus ajaloolaste hinnangul elas umbes 1700. aastal ligikaudu 100 000 inimest. Selle keskus Savi asus umbes seitse kilomeetrit rannikust Toho järve ääres. Palee ise ulatus umbes poolteist korda üks kilomeeter ja selle ümber laius umbes saja ruutkilomeetri suurune asustus: neli piirkondlike juhtide kindlustatud majakogumit ning käsitööliste ja põllupidajate külad. Tavaline pere elas tambitud savist majas, mille ümber jooksid kraavid – samad augud, kust ehitussavi oli võetud. Kraavid piirasid hoovi nagu kerra tõmbunud madu, kaitstes keskmist ja jättes servad haavatavaks.", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion" ] }, { "heading": "Elu koos pühade madudega", "text": "Euroopa kaupmehed kirjeldasid, kuidas püütonid elasid majade sarikatel ja püüdsid põrandal kahjureid. Kui tee peal lebas kuninglik püüton, jäi liiklus seisma, kuni preester mao templisse tagasi kandis, sest tavausklik ei puudutanud seda. Kuningriigi suurim pidu oli kuninga iga-aastane rongkäik püütoni templisse koos trummarite, trompetistide, laulikute ja sadade kingikandjatega; üks kirjeldus loendas umbes 430 osalejat. Rongkäigul jagas kuningas kingitusi kogukonnajuhtidele ja preestritele, maksete eest, mida need olid andnud sunnitöö ja sõjateenistusena. Kui kuningas Agbangla umbes 1688 rongkäigust loobus, nähti selles märki ja põhjust eliidi lõhenemisele.", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion" ] }, { "heading": "Rikkus, mis tuli inimkaubandusest", "text": "Savi turgudel vahetati Atlandi maailmast tulnud kaupu – riiet, siidi, alkoholi, piipe, helmeid, kauriteokarpe – kinnivõetud inimeste vastu, kes viidi üle Atlandi Ameerika orjaühiskondadesse. Kaubad ei asendanud inimkaotust, need olid vaid tasu. Tavaline põllupidaja nägi seda kaubandust maanteel ja turul, kandis selle kaupu oma kodupühamusse ning elas pideva hirmuga röövretkede ja sõja ees; ohvrid kodupühamutes olid ka katse end selle eest kaitsta. Märtsis 1727 tungisid Dahomey väed kohale, põletasid Savi palee ja arheoloogia järgi ka laiema linnaala: kogu asustust katab ühtne põlengukiht.", "sourceIds": [ "norman-2014-pythons-pigs-hueda", "norman-2010-feasts-in-motion", "wiki-ouidah" ] } ] }, { "id": "gedi-suahiili-linn-1399-1600", "title": "Korallkivist linn metsas: Gedi tavaelanikud suahiili õitseajal", "placeName": "Gedi (Gede) suahiili linn Mida lahe lähedal, Kilifi maakond (tänapäeva Keenia)", "minYear": 1399, "maxYear": 1600, "lat": -3.3094, "lon": 40.0172, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on Gedi varemete ligikaudne asukoht Arabuko-Sokoke metsas. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu; enamik elanikke elas sise- ja välismüüri vahel savist majades, mille täpseid kohti ei märgita.", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins", "unesco-gedi-1720", "mdpi-2023-mida-creek-gedi", "wiki-malindi", "wiki-zimba-east-africa" ], "eraIds": [ "medieval", "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Enamik elas õlgkatusega savimajades müüride vahel; korallkivimajad kuulusid eliidile", "detail": "Säilinud kivihooned – mošeed, palee ja kivimajad – olid ehitatud ookeanist murtud korallkivist ja lubimördist ning kõik ühekorruselised. Valdav osa elumaju oli aga savist ja õlgkatusega ning paiknes sise- ja välismüüri vahel; uuringud on sealt leidnud tihedaid savimajade kogumeid. Tavaline kivimaja oli kolmetoaline: pikk peatuba, taga kaks hoiu- ja magamistuba, ees eesõu ja kodune õu, sageli ka käimla.", "scope": "Gedi müüridega linn 14.–16. sajandil; kivimajade kirjeldus käib eliidi kohta, savimajade sisemus pole arheoloogiliselt nii hästi teada", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins", "unesco-gedi-1720" ] }, { "label": "Toit", "value": "Üle 75% Gedi ümbruse loomajäänustest on kalad, peamiselt karide ja rannalähedased liigid", "detail": "Lynn Koplini kaevamistel Gedi ümbruses oli loomaluudest üle kolmveerandi kalaluud; süvaveekalu oli vähe, mis viitab madalate vete nagu Mida lahe intensiivsele püügile. Ranniku karbikünkad näitavad ka karpide ja teokarpide söömist. Naaberlinna Malindi kohta on teada, et sealt veeti välja kookospähkleid, apelsine, hirssi ja riisi.", "scope": "Kalaprotsent on Koplini Gedi ümbruse faunaleidude kohta, mitte kogu toiduvaliku mõõt; põllukultuurid on naaberlinna Malindi ekspordi kohta", "sourceIds": [ "mdpi-2023-mida-creek-gedi", "wiki-malindi" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Kaevud, sademevee kogumisaugud ja käimlad; Suure mošee juures olevat kaevu tuli süvendada", "detail": "Linna teenindasid kaevud ja keerukas veekogumis- ning -juhtimissüsteem, mille jäljed on siiani loetavad. Mošeedes olid kaevud ja pesemiskohad palveeelseks puhastuseks. Kaevu süvendamist Suure mošee juures peetakse märgiks põhjavee langusest, mis võis aidata kaasa linna mahajätmisele.", "scope": "Gedi müüridega linn 15.–16. sajandil", "sourceIds": [ "unesco-gedi-1720", "wiki-gedi-ruins" ] }, { "label": "Raha", "value": "Kauriteokarbid olid tõenäoliselt peamine raha; münte on leitud vaid kaks, mõlemad Hiinast", "detail": "Kauriteokarpe on majade hoiuruumidest leitud palju rohkem kui münte. James Kirkman hindas kaurikarpide kurssi umbes 400 000 karpi ühe kuldnaari kohta. Ühte Gedi kivimaja kutsutaksegi 'Kaurikarpide majaks' ja teist 'Hiina mündi majaks' seal tehtud leidude järgi.", "scope": "Gedi arheoloogilised leiud; kauri rahana on teadlaste oletus ja kurss on Kirkmani hinnang, mitte kirjalik hinnakiri", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins" ] }, { "label": "Käsitöö ja nõud", "value": "Kohalikud käsitsi vormitud savinõud; 15.–16. sajandi kihtidest 15 eri pottsepamärki", "detail": "Kohalik keraamika oli käsitsi vormitud, glasuurimata ja põletatud ilmselt lahtisel tulel. 15.–16. sajandi nõudel leidub 15 eri pottsepamärki, mis võib viidata ühisele põletusahjule. Hiina seladooni ja sinivalget portselani on leitud nii palju, et teadlaste arvates pääses kvaliteetsematele nõudele ligi märkimisväärne osa elanikest; portselanikilde pandi ka mošeede ja hauamonumentide seintesse kaunistuseks.", "scope": "Gedi kaevamisleiud 14.–16. sajandist", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins" ] }, { "label": "Linn ja kaubandus", "value": "Tipul hinnanguliselt umbes 2500 elanikku; kaubeldi Hiina, Pärsia, India ja Veneetsiaga – ka orjadega", "detail": "Gedi oli osa India ookeani kaubandusvõrgust. Sisse tulid luksuskaubad Hiinast, Pärsiast, Indiast ja Veneetsiast; välja viidi kulda, elevandiluud, muid mineraale ja puitu ning ka orjastatud inimesi. Mida lahe mangroovipuit oli oluline eksportkaup puudusega Pärsia lahe maadesse katusetaladeks. Laevu sai lahes mõõna ajal kaldale jätta, sest suahiili õmmeldud plankudega mtepe-paadid painduvad ilma kahjustusteta.", "scope": "2500 on arheoloogide hinnang Gedi tipuaja rahvaarvule; orjakaubanduse ulatus Gedist ei ole allikates arvuliselt teada ja siin ei nimetata ühtegi ohvrit", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins", "unesco-gedi-1720", "mdpi-2023-mida-creek-gedi" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn ookeanist eemal", "text": "Gedi asus 6,5 kilomeetrit ookeanist ja kolm kilomeetrit Mida lahest, rannikumetsa sees. Seal elas oma tipul 15. ja 16. sajandil hinnanguliselt umbes 2500 inimest. Linna ümbritses kaks ebakorrapärast müüri: välimine, 15. sajandil ehitatud ja üheksa jalga kõrge, piiras 18 hektarit, sisemine umbes 7 hektarit. Sisemüüri taga olid mošeed, šeigi palee, korallkivist eliidimajad ja sambakujulised hauamonumendid, välisel alal aga lihtsamad savist ja õlgkatusega majad, kus elas enamik linlasi. Toidu andis suuresti meri: kalad karidelt ja madalast lahest, karbid rannast.", "sourceIds": [ "unesco-gedi-1720", "wiki-gedi-ruins", "mdpi-2023-mida-creek-gedi" ] }, { "heading": "Islam ja suahiili kultuur", "text": "Gedi elanikud olid moslemid juba 12. sajandist; põhjaosas seisab kolm üksteise peale ehitatud mošeed 12.–14. sajandist. Gedi mošeedel ei olnud minarette, kuid neis olid kaevud ja pesemiskohad. Üks hauamonument kannab araabiakeelset kirja aastaga 802 hidžra järgi ehk 1399. Varasemad uurijad pidasid Gedit 'araabia linnaks', kuid viimase 40 aasta arheoloogia, sealhulgas Keenia Rahvusmuuseumide töö, on näidanud suahiili kultuuri Aafrika juuri ja tõstnud esile tavainimeste savimajad ning linna ümbritseva maastiku.", "sourceIds": [ "wiki-gedi-ruins", "mdpi-2023-mida-creek-gedi" ] }, { "heading": "Portugallased ja allakäik", "text": "1498. aastal saabus naaberlinna Malindisse Vasco da Gama ja Malindi eliit liitus portugallastega oma rivaalide Mombasa ja Kilwa vastu, mis vallutati 1505. Portugallaste katsed kaubandust monopoliseerida ja relvastatud sekkumised on üks Gedi allakäigu peamisi põhjusi. 16. sajandil ehitati sisemüür, milles on tulirelvaavad. Sajandi lõpus lisandusid põhjavee langus, 1589. aasta Zimba rünnak rannikul ja oromo rännakud põhja poolt. 17. sajandi keskpaigaks oli Gedi maha jäetud. Hiljem asusid ümbruskonda girjamad, kes peavad varemeid pühaks ja usuvad, et neid kaitsevad 'vanade' vaimud.", "sourceIds": [ "wiki-malindi", "wiki-gedi-ruins", "wiki-zimba-east-africa" ] } ] }, { "id": "gondar-keisrilinn-1636-1770", "title": "Kivilossid ja savimajad: tavaelu Gondaris, Etioopia esimeses püsipealinnas", "placeName": "Gondar Tana järvest põhja pool, Amhara piirkond (tänapäeva Etioopia)", "minYear": 1636, "maxYear": 1770, "lat": 12.6075, "lon": 37.4592, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Gondari kesklinnas Fasil Ghebbi keisrilinnuse juures. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega täpne linnaosa asukoht.", "sourceIds": [ "wiki-gondar", "wiki-history-of-gondar", "wiki-fasil-ghebbi", "atenu-grade9-gondarine-period", "abegaz-2018-gondarine-tributary-state", "tegegne-2011-land-tenure-gondarine", "tegegne-women-property-ethiopia", "wlu-bruce-gondar" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "Iyasu I ajal (1682–1706) hinnanguliselt üle 60 000 elaniku; Etioopia õpikus umbes 70 000", "detail": "Gondar kasvas kiiresti linnaks, kus elasid kõrvuti eri usu ja päritoluga kogukonnad. James Bruce, kes jõudis linna 1770, hindas rahuaegse elanikkonna umbes 10 000 perekonnale ja kirjutas, et ainuüksi moslemite linnaosas oli umbes 3000 maja.", "scope": "Gondari linn 17. sajandi lõpust 1770. aastani; kõik arvud on hinnangud, mitte loendused", "sourceIds": [ "wiki-gondar", "atenu-grade9-gondarine-period", "wlu-bruce-gondar" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Majad peamiselt savist, õlgkatused paadi kujul; kivist olid vaid lossid ja kirikud", "detail": "Bruce kirjeldas 1770. aastal, et Gondari majad on enamasti savist ja nende õlgkatused on vihmaperioodi tõttu paadikujulised. Keisrite lossid olid seevastu ehitatud pruunist basaldist punakaskivist kaunistustega ning neid ümbritses 900-meetrine müür kaheteistkümne väravaga.", "scope": "Bruce'i kirjeldus aastast 1770 Gondari linna kohta; varasemate tavaelamute kohta otsest kirjeldust kasutatud allikates ei ole", "sourceIds": [ "wlu-bruce-gondar", "wiki-fasil-ghebbi" ] }, { "label": "Turg ja kaubandus", "value": "Igapäevane turg; enamik kaupmehi olid Etioopia moslemid (jeberti)", "detail": "Gondar asus kaugkaubandusteel, mis ühendas edelapoolseid alasid Punase mere sadama Massawa ja Sudaani piiril asuva Mettemaga, ning siia jõudsid karavanid Sudaanist ja Punaselt merelt. Iga päev peetav turg tõi linna kaupmehi, käsitöölisi ja maarahvast. Turuplats Addebabay oli ka koht, kus kuulutati keisri käske, näidati vägesid ja hukati kurjategijaid. Sel perioodil hakati tööteenuste eest maksma ka rahas. 1669–70 keelas keiser Yohannes I laenult intressi võtmise.", "scope": "Gondari linn Gondari perioodil (1636–1770)", "sourceIds": [ "atenu-grade9-gondarine-period", "wiki-history-of-gondar", "wiki-fasil-ghebbi" ] }, { "label": "Käsitöö", "value": "Beta Israeli kogukond töötas müürseppade, pottseppade, korvipunujate ja rauatöölistena", "detail": "Lossid ehitati suuresti Etioopia juutide (Beta Israel) ja eriti Kayla klanni tööga, kes olid traditsiooniliselt müürsepad, metallisepad ja puusepad – ametid, mida enamik elanikke pidas madala auga tööks. Linnuse üks värav kandis nime Adenager Ber ehk 'ketrajate värav' ja sealt viis sild kudujate linnaosas asuva kirikuni.", "scope": "Gondari linn 17.–18. sajandil", "sourceIds": [ "atenu-grade9-gondarine-period", "wiki-fasil-ghebbi" ] }, { "label": "Maa ja maksud", "value": "'Inimene on vaba, maa on maksukohuslane': maapidaja maksis andamit, kümnist ja tegi teenistust", "detail": "Talupojad pidasid maad päritud rist-õigusega, kuid maksid gult-õiguse saanud ülikutele või kirikutele andamit rahas või naturaalselt, kümnist, kingitusi ning tegid sõja- ja muud teenistust; andami suurus ei olnud kindlaks määratud. Etioopia ajaloolase Habtamu Tegegne kirikuregistrite uurimus näitab, et eliidi eraomand (rim) tekkis sageli talupoegadelt konfiskeeritud maast ja et oli olemas pärisorjalaadne töörahva klass zéga. Enne Gondari rajamist liikusid keisrid ringi ja elasid talupoegade toodangust.", "scope": "Etioopia kristlik mägismaa Gondari perioodil; Tegegne uurimus hõlmab aastaid 1636–1900 ja peamiselt Gondari ning Gojjami kirikumaid", "sourceIds": [ "abegaz-2018-gondarine-tributary-state", "tegegne-2011-land-tenure-gondarine", "wiki-fasil-ghebbi" ] }, { "label": "Naised ja vara", "value": "Naised võisid maad omada ja pärida; mees ei tohtinud naise maad tema nõusolekuta müüa", "detail": "Kirikute pärandiregistrid alates umbes 1740. aastast näitavad naisi maavaldajate, perejuhtide, kirikute rajajate ja ka orjaomanikena. Seaduse järgi pidi naine saama osa nii vanemate kui ka abikaasa varast. Abielus naise maa jäi tema omandiks, kuigi mees seda haldas.", "scope": "Bägemdiri ja Gojjami suuremate kirikulinnade registrid u 1740–1770 (uurimus ulatub 20. sajandini); allikad esindavad väikest jõukat naiste rühma, mitte vaeseid talunaisi", "sourceIds": [ "tegegne-women-property-ethiopia" ] }, { "label": "Haigused", "value": "Linna peeti suhteliselt tervislikuks, kuid esines malaariat; 1770 räägiti rõugeepideemiast", "detail": "Erinevalt enamikust tolle aja Etioopia linnadest peeti Gondarit suhteliselt rahulikuks ja tervislikuks paigaks, kuid seal esines nakkushaigusi, näiteks malaariat. 1770. aastal teatati linnas rõugeepideemiast.", "scope": "Gondari linn; allikad ei anna haigestumise ega suremuse arve", "sourceIds": [ "wiki-history-of-gondar" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Laagrist linnaks", "text": "Enne 17. sajandit polnud Etioopia keisritel püsivat pealinna: õukond rändas telkides ja elas talupoegade toodangust. 1636. aastal valis keiser Fasilides oma laagripaigaks Gondari Tana järvest põhja pool, viljakate maade keskel, kus kohtusid karavanid Sudaanist ja Punaselt merelt. Tema ja ta järglased ehitasid kivilosse, kirikuid, sildu ja basseine ning kirikute ümber kasvasid traditsioonilised koolid. Gondar jäi Etioopia poliitiliseks keskuseks umbes kaheks sajandiks ja kasvas Iyasu I ajaks hinnanguliselt üle 60 000 elanikuga linnaks.", "sourceIds": [ "wiki-fasil-ghebbi", "wiki-history-of-gondar", "atenu-grade9-gondarine-period", "wiki-gondar" ] }, { "heading": "Linn eraldi kvartalitena", "text": "Gondaris elasid kõrvuti kristlased, moslemid, Beta Israeli juudid ning India, Kreeka, Armeenia ja Pärsia päritolu kogukonnad. 1669–70 käskis keiser Yohannes I moslemitel ja juutidel kristlastest eraldi elama asuda; 1676. aastaks elasid moslemid alalinnas Qaha jõe ääres Eslamge kvartalis ning Beta Israelile määrati neli linnaosa, sealhulgas Abarra ja Kayla Meda. Kristlikud kaupmehed elasid Déngays. Tavaline linlane võis olla moslemist kaupmees, juudist müürsepp või pottsepp, kristlasest kuduja või talupoeg, kes tõi saaki igapäevasele turule.", "sourceIds": [ "wiki-gondar", "atenu-grade9-gondarine-period" ] }, { "heading": "Õitsengust segadusse", "text": "Pärast keiser Iyasu I tapmist 1706. aastal muutus keskvõim nõrgaks ja õukonda pidid valvama piirkondlike sõjapealike väed. Keisrinna Mentewab valitses regendina oma noore poja Iyasu II eest. Õukonna intriigid, mürgitamised ja kirikusisesed usutülid sagenesid. 1769. aastal tappis Tigray sõjapealik Ras Mikael Sehul keiser Iyoasi ja algas sõjapealike ajastu (Zemene Mesafint). Gondari ajastu lõpp tugevdas piirkondlike sõjapealike võimu ja nõrgendas keskvõimu veelgi.", "sourceIds": [ "atenu-grade9-gondarine-period", "wiki-history-of-gondar", "abegaz-2018-gondarine-tributary-state" ] } ] }, { "id": "harlem-suure-rande-aeg", "title": "Üüripidude ja üürnike Harlem", "placeName": "Kesk-Harlem, Manhattan, New York, Ameerika Ühendriigid", "minYear": 1920, "maxYear": 1935, "lat": 40.8116, "lon": -73.9465, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Kesk-Harlemi keskel (125.–135. tänava kandis), mitte ühegi pere kodu. Seade kirjeldab peamiselt Kesk-Harlemi mustanahalist kogukonda; Ida-Harlemi itaalia ja puertoriko kvartalid olid samal ajal eraldi maailmad.", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem", "wp-rent-party", "wp-harlem-riot-1935", "wp-harlem-hospital", "wp-great-migration", "ssa-top-names-1920s" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kes siia kolis", "value": "1910: ~10% mustanahalisi, 1920: 32,43%, 1930: 70,18%", "detail": "Kesk-Harlemi elanikest oli 1910. aastal umbes 10% mustanahalised, 1920. aastal 32,43% ja 1930. aasta rahvaloenduse järgi 70,18%. Aastatel 1920–1930 lahkus piirkonnast 118 792 valget ja saabus 87 417 mustanahalist. Enamik tuli rongiga mööda idarannikut Lõunast – eriti Virginiast, Põhja- ja Lõuna-Carolinast ning Georgiast –, palju oli ka sisserändajaid Lääne-India saartelt.", "scope": "Kesk-Harlem rahvaloenduste järgi, mitte kogu New York ega Ida-Harlem.", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem" ] }, { "label": "Eluase ja üür", "value": "mustanahalised maksid sama korteri eest $20–30 rohkem", "detail": "Mustanahalised üürnikud pidid maksma väikeste ja kitsaste korterite eest rohkem kui valged – sageli 20–30 dollarit kuus rohkem –, kuigi teenisid vähem: valge pere sissetulek oli tõenäoliselt umbes 1600 dollarit aastas, musta pere oma umbes 1300 dollarit.", "scope": "Harlemi mustanahalised üürnikud 1920. aastatel; tulunumbrid on üldistatud hinnangud, mitte loendus.", "sourceIds": [ "wp-rent-party" ] }, { "label": "Kodu ja üürnikud", "value": "üle veerandi peredest võttis allüürnikke", "detail": "Üle veerandi Harlemi mustanahalistest leibkondadest kogus kuuüüri sellega, et võttis korterisse allüürnikke – sageli sugulasi, vahel võõraid. Allüürnikud pidid tihti kolima, kui pere kolis, kaaslastega tekkis tüli või raha ei jätkunud. Suure depressiooni järel, 1940. aastal, võttis allüürnikke juba 40% mustanahalistest peredest.", "scope": "Harlemi mustanahalised leibkonnad 1920. aastatel (osakaal „üle veerandi“) ja 1940 (40%).", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem" ] }, { "label": "Puhkus ja raha", "value": "üüripidu: ~25 senti sissepääs", "detail": "Üüri kokkusaamiseks korraldati kodus üüripidusid: sissepääs oli umbes 25 senti, peod olid tavaliselt laupäeviti, kui paljud töölised palga said, või neljapäeviti, kui enamikul koduabilistel oli vaba päev. Pakuti Lõuna toitu, näiteks praetud kana ja lehtkapsast, salaviina (keeluseaduse ajal) ning klaverimuusikat ja tantsu. Ühes kvartalis võis ühe nädala jooksul toimuda kuni kaksteist pidu.", "scope": "Harlemi üüripeod 1920. aastatel.", "sourceIds": [ "wp-rent-party", "wp-history-of-harlem" ] }, { "label": "Töö ja kauplused", "value": "81,51% 10 319 äriettevõttest kuulus valgetele (1929)", "detail": "1929. aasta uuring leidis, et Harlemi 10 319 ettevõttest kuulus ja tegutses valgete käes 81,51%; mustanahaliste ettevõtetest oli kõige rohkem ilusalonge. Seaduslikust majandusest tõrjutuna tegeles osa inimesi „numbrimänguga“ – ebaseadusliku loteriiga; kirjanik Wallace Thurmani hinnangul oli 1920. aastate lõpuks üle tuhande panuste koguja ja 100 000 mängijat päevas.", "scope": "Harlemi ettevõtted 1929; numbrimängu arvud on kaasaegse kirjaniku hinnang, mitte mõõtmine.", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem" ] }, { "label": "Kogukond", "value": "kirikud, looshid, YMCA ja YWCA, kaks oma ajalehte", "detail": "Kirikutes tegutsesid spordiklubid, koorid ja seltsid; sama tegevus käis YMCA-s 135. tänaval ja YWCA-s 137. tänaval. Vennastusseltside (nt Prince Hall vabamüürlased, Elks) paraadid orkestritega olid tänavatel tavaline vaatepilt pühadel ja matustel. Harlemi kaks mustanahaliste ajalehte, New York Age ja New York Amsterdam News, kirjutasid sadade väikeste klubide koosolekutest ja tantsuõhtutest.", "scope": "Kesk-Harlem 1920. aastatel.", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem" ] }, { "label": "Tervis ja haigla", "value": "1897. aastal 54 voodiga avatud haigla jäi väikeseks", "detail": "Harlemi haigla avati 1897. aastal kolmekorruselises majas 54 voodiga ning sellest jäi väheks, eriti pärast I maailmasõja järgset mustanahaliste sisserännet. Alguses olid seal ainult valged arstid ja mustanahaliste patsientide halb kohtlemine tekitas liikumise haigla integreerimiseks; mustanahalised arstid said seal töötada alles 1930. aastatel.", "scope": "Üks avalik haigla Harlemis; haigestumuse või suremuse arve allikas selle perioodi kohta ei anna.", "sourceIds": [ "wp-harlem-hospital" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Rongiga Lõunast põhja", "text": "Aastatel 1910–1940 kolis umbes 1,6 miljonit mustanahalist ameeriklast maapiirkondadest Lõunas põhja tööstuslinnadesse. Neid ajasid minema Jim Crow seadused, lintšimised ja rendimaaharimise vaesus, tõmbasid ligi tehased, mis I maailmasõja ajal tööjõudu otsisid ning maksid sageli üle kahe korra rohkem kui Lõunas. Harlemisse tuldi peamiselt Virginiast, Carolinatest ja Georgiast, lisaks Lääne-India saartelt. 1930. aastaks oli Kesk-Harlemi elanikest üle 70% mustanahalised.", "sourceIds": [ "wp-great-migration", "wp-history-of-harlem" ] }, { "heading": "Kõrge üür, kitsas korter", "text": "Harlemi kuulsuse kõrval – džässi, luule ja ööklubide kõrval – oli igapäev kitsas. Mustanahalised maksid väiksemate korterite eest rohkem kui valged, teenides samal ajal vähem. Üle veerandi peredest võttis allüürnikke, sageli sugulasi, ja paljud korraldasid üüripidusid, kuhu naabrid tulid veerandidollarise piletiga. Need peod olid lõbusad, kuid sündisid vajadusest: muidu oleks kuu lõpus üür maksmata jäänud.", "sourceIds": [ "wp-rent-party", "wp-history-of-harlem" ] }, { "heading": "Depressioon ja viha 125. tänaval", "text": "Suur depressioon tabas Harlemit raskelt: mustanahalised vallandati esimestena ja võeti tööle viimastena, 1933. aastal lõppes keeluseadus, mis oli toitnud ööelu. 1934. aastal hakati boikoteerima 125. tänava kauplusi, mis ei võtnud mustanahalisi tööle („Ära osta seal, kus sa töötada ei saa“). 19. märtsil 1935 puhkesid kuulujutust alguse saanud rahutused, mille käigus said surma kolm inimest. Linnapea komisjon leidis põhjuseks tööhõive diskrimineerimise, politsei vägivalla ja rassilise eraldatuse.", "sourceIds": [ "wp-history-of-harlem", "wp-harlem-riot-1935" ] } ] }, { "id": "fordlandia-belterra-kautsukiistandus", "title": "Fordi kautšukilinn Tapajósi kaldal", "placeName": "Fordlândia (ja hiljem Belterra) Tapajósi jõe ääres, Pará osariik, Brasiilia", "minYear": 1928, "maxYear": 1945, "lat": -3.8314, "lon": -55.4975, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt on Fordlândia küla (veetorni ja kontori) ligikaudne asukoht, mitte ühegi töölispere kodu. 1934. aastast nihkus põhitöö umbes 100 km põhja poole Belterrasse; seade hõlmab mõlemat Fordi istandust kuni nende üleandmiseni 1945.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-en", "wp-fordlandia-pt", "wp-belterra", "dn-grandin-2009", "di-ruins-fordlandia", "ibge-nomes-para-1930" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö ja palk", "value": "37 senti päevas – umbes kahekordne kohalik palk", "detail": "Kohalikele töölistele pakuti istanduses 37 senti päevas, mis oli umbes kaks korda rohkem kui sama töö eest piirkonnas tavaliselt maksti. Töölisi värvati Belémi ja Manause kontorite kaudu ka naaberosariikidest. Igaüks sai numbri, mida tuli rinnas kanda; märgi hind arvati maha esimesest palgast.", "scope": "Fordlândia istanduse töölised 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses; palganumber pärineb populaarteaduslikust ülevaatest, mitte palgalehtedest.", "sourceIds": [ "di-ruins-fordlandia", "wp-fordlandia-en" ] }, { "label": "Tööpäev", "value": "sireen, ajakell ja töö keskpäevapäikese all", "detail": "Töölisi juhiti sireenide ja ajakelladega – reeglid olid piirkonna inimestele täiesti uued. Kohalikud olid harjunud töötama enne päikesetõusu ja pärast loojangut, et vältida päeva kuumust, kuid Ford nõudis Ameerika moodi päevavahetust ka keskpäeva tunnil. Üks tööline nimetas seda vastupanuks sellele, et teda tehakse „365-päevaseks masinaks“.", "scope": "Fordlândia istandus Fordi ajal.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-pt", "wp-fordlandia-en", "di-ruins-fordlandia", "dn-grandin-2009" ] }, { "label": "Toit", "value": "pruun riis, täisteraleib, konserveeritud virsikud, kaerahelbed", "detail": "Henry Ford kehtestas oma arusaama tervislikust toidust: töölistele pakuti pruuni riisi, täisteranisuleiba, Michigani konservvirsikuid ja kaerahelbeid ning iseteenindusega sööklas Ameerika toitu, sh hamburgereid. Võõras toit ja selle jagamise viis tekitasid rahulolematust ning said 1930. aasta mässu põhjuseks.", "scope": "Fordlândia ettevõtte söökla; mida pered kodus sõid, allikad ei kirjelda.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-en", "dn-grandin-2009", "wp-fordlandia-pt" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Ameerika stiilis majad; töölistel ja juhtidel eraldi linnaosad", "detail": "Linn ehitati plaani järgi: Brasiilia töölistel ja Ameerika juhtidel olid eri linnaosad, juhid elasid nn Ameerika külas. Töölised pidid elama Ameerika moodi majades. 1945. aastal andis Ford riigile üle kaks tuhat töölismaja Fordlândias ja Belterras kokku.", "scope": "Fordi istanduste eluasemed 1928–1945.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-en", "di-ruins-fordlandia", "wp-fordlandia-pt" ] }, { "label": "Keelud", "value": "alkohol, tubakas ja prostitutsioon keelatud ka kodus", "detail": "Alkohol, tubakas ja prostitutsioon olid linnas keelatud, ka tööliste kodudes, ja Ameerika juhid käisid majast majja kontrollimas. Töölised sõudsid linnast väljas ankrus olevate kaubalaevade juurde ja peitsid salakaupa näiteks arbuusidesse; umbes 8 km ülesvoolu tekkis „Süütuse saarele“ baaride ja lõbumajadega asula. Nädalavahetustel korraldati ruutudantse, luuleõhtuid ja ingliskeelseid laulmisi.", "scope": "Fordlândia Fordi ajal.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-en", "dn-grandin-2009", "di-ruins-fordlandia" ] }, { "label": "Haigused ja tervis", "value": "malaaria; ettevõttel oli haigla", "detail": "Mägine maastik jättis vee lompidesse seisma ning malaaria muutus tõsiseks probleemiks. Linnas oli ettevõtte haigla; 1945. aastal sai Brasiilia riik üle kaks haiglat, veevõtu- ja -puhastusjaamad mõlemas linnas ning haiguste ja lahangute uurimiskeskused. Haigestumuse või suremuse arve allikad ei anna.", "scope": "Fordlândia ja Belterra 1928–1945; arvulised tervisenäitajad puuduvad.", "sourceIds": [ "di-ruins-fordlandia", "wp-fordlandia-pt", "wp-fordlandia-en" ] }, { "label": "Kool", "value": "1945: 6 kooli (4 Belterras, 2 Fordlândias)", "detail": "Ettevõtte rajatud koolid andis Ford 1945. aastal üle riigile: neli Belterras ja kaks Fordlândias. USA valitsuse tellitud propagandafilm aastast 1944 väitis, et istandustes on seitse kooli 1200 lapsega ja lastesõim töötavate emade lastele – see on reklaam, mitte sõltumatu loendus.", "scope": "Fordi istanduste koolid; õpilaste arv pärineb propagandafilmist.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-pt", "dn-grandin-2009" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Väike Ameerika vihmametsas", "text": "Pará osariigi seadusandlik kogu kiitis 1927. aasta septembris heaks lepingu, millega Henry Fordi ettevõte sai Tapajósi jõe äärde ligi 10 000 km² maad. Ford ei kontrollinud ühtki autotootmise toorainet peale kautšuki ja tahtis selle oma kätte saada. 1928. aastast ehitati jõe kaldale Michiganis valmistatud osadest linn: veetorn, saeveski, haigla, kool, kino, golfiväljak ja Ameerika väikelinna moodi majad. Belémis ja Manauses avatud kontorid värbasid töölisi heade palkade lubadusega.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-pt", "wp-fordlandia-en", "dn-grandin-2009" ] }, { "heading": "Puud, mis ei kasvanud", "text": "Ameerika juhtidel puudusid teadmised troopilisest põllumajandusest. Looduses kasvavad kautšukipuud üksteisest kaugel, Fordlândias istutati need tihedalt ritta – ja lehehaigus, sipelgad ning röövikud hävitasid istandused. Mägine pinnas oli kivine ja vähe viljakas. 1934. aastal viis ettevõte põhitöö umbes 100 km põhja poole tasasele Belterrale, kus 1930. aastate lõpuks oli kautšukipuid ligi 50 km² ja elanikke 8–10 tuhat.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-en", "wp-fordlandia-pt", "wp-belterra" ] }, { "heading": "Lõpp sünteetilise kummi ajastul", "text": "Teise maailmasõja ajal arendati välja sünteetiline kumm ja nõudlus looduskautšuki järele langes. 24. detsembril 1945 ostis Brasiilia riik dekreediga ettevõtte vara umbes 250 000 dollari eest ja võttis üle ka järelejäänud tööliste töölepingud. Paljud endised töölised jäid kohale elama, sest linnades olid vesi, elekter, koolid ja haiglad; nende pered elasid hiljem põllu-, metsa- ja kalanduse najal.", "sourceIds": [ "wp-fordlandia-pt", "wp-fordlandia-en" ] } ] }, { "id": "tepoztlan-redfieldi-ja-lewise-kula", "title": "Metate kivi ja maisipõllud Tepoztlánis", "placeName": "Tepoztlán, Morelose osariik, Mehhiko", "minYear": 1921, "maxYear": 1948, "lat": 18.9853, "lon": -99.0997, "regionIds": [ "americas" ], "precision": "Punkt on Tepoztláni keskväljaku ligikaudne asukoht, mitte ühegi pere kodu. Allikad kirjeldavad küla Redfieldi välitöö (1926–27) ja Oscar Lewise korduvuuringu (1943–48) ajal; vahepealsete aastate kohta on otseseid andmeid vähem.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930", "icwa-critchfield-1978", "wp-tepoztlan" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "ühekorruselised adobe-majad, mullapõrand, aknaid harva", "detail": "Maja oli alati ristkülikukujuline ja seinad enamasti adobe-tellistest, vahel ka kividest mudamördis või vitstest ja maisivartest. Katus oli kivikatus, vaesematel ainult õlgkatus. Toal oli tavaliselt üks uks; ühest toast teise pääses vaid õue kaudu. Aknaid oli harva peale keskväljaku-äärsete majade, klaasaknaid peaaegu ei tuntud ja põrandad olid mullast. Enamikus majades oli koduõnnistus pühakupildiga.", "scope": "Tepoztláni küla majad Redfieldi kirjelduses 1926–27.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] }, { "label": "Toit", "value": "tortillad ja oad peaaegu igal toidukorral", "detail": "Tavaliselt söödi kolm korda päevas: kella seitsme-kaheksa paiku, veidi pärast keskpäeva ja õhtul seitsme-kaheksa ajal. Tortillasid söödi igal toidukorral; halbadel aegadel oli nende kõrval vaid ube või isegi mitte ube. Kõige tavalisem jook oli kodus kasvatatud ja röstitud kohv; šokolaad oli tuntud, kuid kallis. Mais keedeti lubjaga ja jahvatati kivil taignaks.", "scope": "Tepoztláni pered 1926–27; toidukoguseid allikas ei mõõda.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] }, { "label": "Naiste töö", "value": "maisi jahvatamine metate-kivil ~6 tundi päevas", "detail": "Enne päikesetõusu süütasid küla naised üle viiesaja tule ja hakkasid hommikuste tortillade jaoks maisi jahvatama. Naine jahvatas kaks-kolm korda päevas; tavalise pere jaoks kulus selleks umbes kuus tundi. Küla väike aurujahuveski töötas umbes kümme aastat, kuid enamik maisi jahvatati ikka kodus – veskis jahvatamine maksis raha ja naise maine sõltus tema oskusest kivi juures. Kui mehed läksid kaugele haciendale tööle, jahvatasid naised vahel terve öö teekonnatoiduks.", "scope": "Tepoztláni naised Redfieldi vaatluse järgi 1926–27.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] }, { "label": "Põllutöö", "value": "teritatud kepp, coa-labidas ja härjaader", "detail": "Põlde hariti kolmel viisil: teritatud istutuskepiga, coa-labidaga ja puuadraga, mida vedasid härjad, harvem hobused või muulad; kiviselt maalt leidus vaid mõni teraslõikega ader. Kasvatati peamiselt maisi, aga ka tšillit ja tomateid. Mägiste valdade metsadest tehti puusütt; 1927. aastal tekkis külade vahel tüli ühismaa metsaraie pärast.", "scope": "Tepoztláni vald 1926–27; maisi saagi suurust allikad siin ei anna.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930", "wp-tepoztlan" ] }, { "label": "Keel ja kirjaoskus", "value": "1921: 782 täiskasvanud mehest 438 kirjaoskajad", "detail": "1921. aasta rahvaloendus luges Tepoztláni vallas 3836 inimest, sh 782 täiskasvanud meest, kellest 438 kohta märgiti, et nad oskavad lugeda ja kirjutada. Redfield arvas, et loendaja märkis kirjaoskajaks kerge vaevaga, kuid umbes pooled täiskasvanutest oskasid mingil määral hispaania keeles lugeda. Peaaegu kõik rääkisid nahuatli keelt, enamik ka hispaania keelt; koolides õpetati ainult hispaania keeles.", "scope": "Tepoztláni vald (municipio), täiskasvanud mehed 1921; naiste kirjaoskust loendus selles allikas ei anna.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] }, { "label": "Kool", "value": "kaks kooli külas, õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist", "detail": "Külas oli kaks kooli – üks Morelose osariigi, teine föderaalvalitsuse oma –, lisaks väikesed föderaalkoolid Santiagos ja San Andrésis. Tunnid toimusid ebaregulaarselt; osariigi koolis õppis paarkümmend tüdrukut, föderaalkoolis mitukümmend mõlemast soost last. Õpetati peamiselt lugemist, kirjutamist, lihtsat arvutamist ja veidi Mehhiko ajalugu. Ajaleht maksis kümnendiku päevapalgast ja seda regulaarselt külla ei tulnudki.", "scope": "Tepoztlán 1926–27.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] }, { "label": "Sünd ja lapsepõlv", "value": "ämmaemand, aurusaun temazcal, ristimine kohe pärast sündi", "detail": "Sünnituse juures oli ämmaemand (partera); külas oli kümmekond ämmaemandat. Noor ema ja tema hooldajad käisid voodiperioodil – tavaliselt kuu aega – kord nädalas aurusaunas temazcal. Laps viidi ristivanematega kirikusse võimalikult kiiresti, vahel samal päeval; kui preestrit polnud, jäi ristimine ära, mida inimesed kurvastasid. Vastsündinute ohtudena nimetati muu hulgas „ehmatushaigust“ (espanto). Arstiabi oli harv: aastatel 1925–26 viibis külas paar kuud üks välismaa arst.", "scope": "Tepoztláni kombed Redfieldi järgi 1926–27; imikusuremuse arvu allikas ei anna.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla mägede vahel", "text": "Tepoztlán asub umbes 1700 meetri kõrgusel mägede kaares, Mexico Cityst ligikaudu 80 km lõuna pool. 1926.–27. aastal elas seal ameerika antropoloog Robert Redfield koos abikaasa Margaret Park Redfieldiga. Ta kirjeldas umbes neljatuhandelist küla, kus peaaegu kõik rääkisid nahuatli keelt, majad olid ühekorruselised ja peaaegu igal toidukorral söödi tortillasid. Revolutsiooni ajal (1910–17) oli küla tühjaks jäänud, kuid rahu saabudes pöördus enamik peresid tagasi oma vanadele krundile ja maisipõldudele.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930", "wp-tepoztlan" ] }, { "heading": "Kaks erinevat pilti samast külast", "text": "Redfield nägi Tepoztlánis harmoonilist ja rahulolevat rahvaelu. Detsembris 1943 alustas seal korduvuuringut Oscar Lewis, kes oli kohal kuus kuud ning naasis 1947. ja 1948. aasta suvel koos agronoomide, arstide ja sotsiaaltöötajatega. Lewis rõhutas hoopis vaesust, kahtlust ja kadedust ning näitas, et pooled külaelanikud olid maata. Hiljem möönis Redfield, et see kirjeldus oli üldjoontes õiglane: kaks raamatut kirjeldasid justkui „kahte eri rahvast samas linnas“.", "sourceIds": [ "icwa-critchfield-1978" ] }, { "heading": "Tööpäev algab pimedas", "text": "Päev algas enne päikesetõusu, kui naised süütasid kolde ja hakkasid metate-kivil maisi jahvatama. Mehed läksid põllule, kus kasutati nii vana istutuskeppi kui ka härjaatra. Kui pere põllust ei piisanud, mindi tööle kaugetele haciendadele ja naised valmistasid teekonnaks tortillasid. Suuremaid ühiseid töid – näiteks 1927. aastal uute kivist pesukünade ehitamist – korraldasid külavanemad ise, igaüks tõi lupja, liiva või tööjõudu.", "sourceIds": [ "redfield-tepoztlan-1930" ] } ] }, { "id": "phu-rieng-michelini-kautsukiistandus-1926-1939", "title": "Punane muld ja kolmeaastane leping: Michelini kautšukiistandus Phú Riềngis", "placeName": "Michelini Phú Riềngi (Thuận Lợi) kautšukiistandus Biên Hòa provintsis, Cochinchina, Prantsuse Indohiina (tänapäeva Bình Phước, Vietnam)", "minYear": 1926, "maxYear": 1939, "lat": 11.72, "lon": 106.93, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Phú Riềngi piirkonnas, kus asus Michelini istandus. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu ega istanduse täpne piir.", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "wiki-phu-rieng-do-vi", "guerassimoff-panthou-michelin-health", "wiki-tran-tu-binh" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Töölisküla 300–500 inimesele, magati kuumades ja niisketes barakkides pikkadel naridel", "detail": "Istanduse töölised elasid nummerdatud külades (allikad mainivad küla nr 3 ja nr 9), igas 300–500 inimest. Barakid olid kuumad ja niisked, vihmaperioodil ujutas vesi need üle; pikad ühised narid olid kompaniile odavad, kuid elamiseks ebasobivad.", "scope": "Michelini Phú Riềngi istanduse kuulide külad 1920. aastate lõpus ja 1930. aasta paiku, mitte kõik Indohiina istandused", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "wiki-phu-rieng-do-vi" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kolmeaastane leping toidu, peavarju ja palga eest; metsa raadamine, istikute istutamine ja hooldamine käsitsi", "detail": "Michelin alustas kautšukiga 1926 ja 1931. aastaks oli 5500 hektarist istutatud 1800. Malaariast kubisev ürgmets raiuti ja istikud istutati ning hooldati käsitsi, päevad olid pikad. Vietnami ülevaatajad (cai) sundisid tööle hirmutamise ja peksuga, Euroopa ülevaatajad pidasid trahvisüsteemi, mille summad peeti palgast kinni. Paljud pikendasid lepingut, sest võlad liigkasuvõtjatele sundisid uuesti laenama.", "scope": "Phú Riềngi istanduse lepingulised töölised (kuulid) 1926–1931", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en" ] }, { "label": "Haigused", "value": "1927. (teise allika järgi 1928.) aastal suri 17% Phú Riềngi töölistest", "detail": "Malaaria puhkes korduvalt ning toit ja joogivesi olid sageli saastunud või nappisid. Istanduse surmaregistrisse kanti umbes sada nime kuus ning juhtkonnal oli põhjust arve pigem alla näidata. Kompanii arstiabi hakati korraldama hilja: dr Warnecke hindas tööliste tervist 1929. aasta algul ning siis tulid kiniin, kuivendus ja keskhaigla.", "scope": "Phú Riềngi istanduse töölised; 17% on ühe aasta suremus selle istanduse töötajate seas (allikad erinevad, kas 1927 või 1928), mitte Vietnami rahvastiku näitaja", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "guerassimoff-panthou-michelin-health" ] }, { "label": "Päritolu ja ränne", "value": "Cochinchina istanduste töölisi 3242 (1922) → 41 750 (1928), enamik Tonkini ja Annami vaesest maakülast", "detail": "Kohalikust tööjõust jäi puudu, nii värvati tuhandeid kuule ülerahvastatud Punase jõe deltast Tonkinis ja Annami rannikumadalikult. Kodukülas tuli maksud maksta hõbepiastrites, mida talupojad pidid sageli võlausaldajatelt kõrge kursiga ostma; võlg ajaski paljud lõunasse. Paljud tahtsid pärast lepingu lõppu või maksuvõla tasumist koju tagasi minna.", "scope": "Cochinchina suured kautšukiistandused kokku, mitte ainult Phú Riềng", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en" ] }, { "label": "Põgenemine", "value": "1925–1926 põgenes umbes iga kümnes istandustööline; kahe aastaga võis kaduda üle poole tööjõust", "detail": "Surm, haigena kojusaatmine ja põgenemine viisid suurtest istandustest kahe aasta jooksul kohati üle poole töölistest. Töölised laulsid: „Kes kogemata kautšukimaale satub, see on kui eluaegne vang.”", "scope": "Indohiina suured kautšukiistandused 1920. aastate keskel; värss Phú Riềngi tööliste suulisest pärimusest", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "guerassimoff-panthou-michelin-health", "wiki-phu-rieng-do-vi" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Põhjast lõunasse võla pärast", "text": "1920. aastate keskel kasvas Prantsuse Indohiinas autorehvide tõttu nõudlus kautšuki järele ja Cochinchina idaosa punase mullaga ürgmetsad raiuti istandusteks. Kohalikest töökätest jäi puudu, nii et värbajad tõid Punase jõe deltast ja Annami rannikult kümneid tuhandeid vaeseid talupoegi: 1922. aastal oli Cochinchina istandustes 3242 sellist töölist, 1928. aastal juba 41 750. Paljud tulid maksuvõla pärast, sest maks tuli tasuda hõbemündis ja selle ostmiseks laenati liigkasuvõtjailt. Leping sidus mehe või naise kolmeks aastaks: vastu sai toidu, peavarju ja palga, kuid trahvid ja uued võlad sundisid sageli lepingut pikendama.", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en" ] }, { "heading": "Surmaregister ja kiniin", "text": "Michelin rajas Phú Riềngi istanduse 1926. aastal 5500 hektarile. Esimestel aastatel suri ühe aastaga 17% töölistest ja surmaregistrisse kanti umbes sada nime kuus; ka põgenes umbes iga kümnes. Pärast 1927. aasta lepinguliste töötajate kaitse määrust ja 1929. aasta tervisekontrolli hakkas kompanii rajama kuivendust ja haiglaid ning jagama kiniini. Arstiabi parandas tervist, kuid ka tööviljakust ja töö kontrolli – barakid jäid niiskeks ning ülevaatajad kasutasid edasi trahve ja peksu.", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "guerassimoff-panthou-michelin-health" ] }, { "heading": "Tết 1930", "text": "1930. aasta veebruaris, Vietnami uusaasta Tết'i pühade ajal, keeldusid Phú Riềngi töölised tööd tegemast. Nende nõudmised olid argised: mitte peksta, mitte trahvida palgast, kaotada pearahamaks, maksta naistele sünnituse ajal palka ja lugeda kaheksa tunni sisse ka tee tööplatsile ning barakki tagasi. Koloniaalvõim saatis kohale umbes 300 leegionäri ja 500 kohalikku sõdurit, juhid vahistati ja mõisteti kuuest kuust viie aastani vangi. Sündmus läks Vietnami ajalukku „Punase Phú Riềngi” nime all.", "sourceIds": [ "wiki-phu-rieng-do-en", "wiki-phu-rieng-do-vi" ] } ] }, { "id": "kesk-anatoolia-kula-sakaltutan-nurgoz-1947-1952", "title": "Tandıri suits ja sõnnikukoogid: Kesk-Anatoolia küla pärast sõda", "placeName": "Kesk-Anatoolia kivikülad Sakaltutan (Kayseri lähedal) ja Nurgöz (Aksaray lähedal), Türgi", "minYear": 1947, "maxYear": 1952, "lat": 38.75, "lon": 35.85, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Kayserist umbes 30 km idas, kus asus Paul Stirlingu uuritud Sakaltutan; Mahmut Makali Nurgöz asub sellest umbes 120 km läänes Aksaray lähedal. See ei ole ühegi konkreetse inimese kodu.", "sourceIds": [ "stirling-turkish-village-c2", "stirling-thesis-abstract", "stirling-turkish-village-c5", "stirling-turkish-village-c3", "wiki-mahmut-makal", "ehraf-village-in-anatolia", "armstrong-hdn-village-in-anatolia", "armstrong-medium-bizim-koy", "mardinlife-bizim-koy", "trwiki-bizim-koy", "wiki-village-institutes", "haberturk-tuik-names-1950-2014" ], "eraIds": [ "industrial", "modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kivist lamekatusega maja, peatoas ('ev') savipõrandasse süvistatud tandır-ahi; mõned pered elasid veel koobastes", "detail": "Peaaegu igas kodus oli peatuba, kus oli mesitarukujuline tandır-ahi savipõrandas. Ahju ava oli põranda tasandil ja kaeti suure lameda kiviga – kui kivi jäi kogemata pealt ära, oli see imikutele surmalõks. Kütuseks olid õlgedega segatud veisesõnnikukoogid, mis hõõgusid tunde; hommikul süütamisel täitus tuba terava suitsuga, kuni see lae august välja läks. Hoovi taga olid laut ja koobas, kus hoiti loomi ja talvist õlgi.", "scope": "Sakaltutan ja Elbaşı Kayseri lähedal 1949–1952 Stirlingu kirjelduse järgi; Nurgözi kohta ütleb lugeja kokkuvõte, et sageli elati ühes toas koos loomadega", "sourceIds": [ "stirling-turkish-village-c2", "stirling-thesis-abstract", "mardinlife-bizim-koy" ] }, { "label": "Toit", "value": "Kuiv leib ja bulgur; riis oli Makali sõnul „meile luksus”", "detail": "Makal kirjutas, et mida vaesem ja seisvam on elu, seda lihtsamad ja loendatavamad on toidud, ning et riis on nende jaoks luksus. Sakaltutanis hoidis keskmine põllupidaja tavalisel aastal umbes 150 buššeli viljasaagist ligikaudu 50 pere toiduks, 25 seemneks ja 25 loomadele ning külamaksudeks; ülejäänu müüdi. 1949 oli üleriigilise ikalduse aasta ning ka 1950 ja 1951 andsid kehva saagi.", "scope": "Nurgöz (Makali tsitaat) ja Sakaltutan (Stirlingu arvestus kümne aakri peale); buššelid on uurija ligikaudsed hinnangud, mitte mõõdetud tarbimine", "sourceIds": [ "mardinlife-bizim-koy", "stirling-turkish-village-c5" ] }, { "label": "Kool ja kirjaoskus", "value": "1935. aastal oli 80,8% Türgi rahvastikust kirjaoskamatu; Sakaltutanis oskas 1950 lugeda vaid üks naine", "detail": "Nurgözis oli Makal ühe klassiga kooli ainus õpetaja. Sakaltutani vana õpetaja võttis uue eri vanuses laste klassi vastu ainult iga kolme aasta tagant; 1951 asendati ta noore koolitatud õpetajaga. Külaelanikud pidasid saabuvaid ajalehti sageli kõige paremaks akende toppimiseks külma vastu. Veel 1953 ei osanud paljud külavanemad kirjutada.", "scope": "80,8% on kogu Türgi 1935. aasta rahvaloenduse näitaja; ülejäänu puudutab Nurgözi ja Sakaltutani külasid", "sourceIds": [ "armstrong-hdn-village-in-anatolia", "stirling-turkish-village-c2", "stirling-turkish-village-c3", "mardinlife-bizim-koy" ] }, { "label": "Pere ja abielu", "value": "Leibkonnas 2–17 inimest; abielu leppisid kokku isad, pruudihind tavaliselt 300–500 liiri", "detail": "Noorpaar alustas elu peaaegu alati mehe isa või vanema venna katuse all. Pruut oli sageli väga noor ja peigmees esimestel abieluaastatel tihti sõjaväes või võõrsil tööl. Pulmad kestsid neli päeva kuni nädala ning mehed ja naised pidasid oma kombetalitusi eraldi. Imikusuremus oli Stirlingu sõnul endiselt kõrge, kuid ta ei andnud arvu.", "scope": "Sakaltutan ja Elbaşı 1949–1952", "sourceIds": [ "stirling-thesis-abstract", "stirling-turkish-village-c3" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Nisu ja rukis kesaga vaheldumisi; talvel puhkeaeg, lõikus juulis; paljud mehed käisid linnas ehitustööl", "detail": "60% Sakaltutani leibkondadest omas 13–34 aakrit maad, mis jagunes paljudeks väikesteks lappideks ja kahanes, sest pärandus jagati poegade vahel. Vaesemad leibkonnad saatsid linna lihttöölisi, jõukamad oskustöölisi, kes teenisid kuni umbes ühe naela päevas; peaaegu kõik tulid koju vähemalt detsembrist aprillini. Liigkasuvõtja laenud võisid kanda umbes 100% intressi aastas.", "scope": "Sakaltutan ja Elbaşı 1949–1952", "sourceIds": [ "stirling-thesis-abstract", "stirling-turkish-village-c5" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, kuhu talvel ei pääse", "text": "Kesk-Anatoolia kõrgplatoo külad olid 1940. aastate lõpus kivist ja lamekatusega, osa elamuid oli kaevatud kaljuseina sisse. Sakaltutanis Kayseri lähedal elas umbes 640 inimest veidi enam kui sajas leibkonnas; vanad mehed mäletasid aega, kui leibkondi oli kuuskümmend. Talviti oli küla sageli umbes kaks kuud lumme mattunud ja karmil talvel 1949–1950 ei pääsenud veoautod läbi. Tandır-ahju ümber peatoas keedeti, magati ja tehti talvised tööd, kütteks põletati sõnnikukooke.", "sourceIds": [ "stirling-turkish-village-c2", "stirling-thesis-abstract" ] }, { "heading": "Noor õpetaja ja ikaldusaastad", "text": "1947. aastal tuli Nurgözi külla 17-aastane Mahmut Makal, kes oli lõpetanud ühe 1940. aastal asutatud külainstituudi. Ta oli ühe klassiga kooli ainus õpetaja ja kirjutas üles, mida nägi: veepuudus, maaisandate võim, tohtrite ja ravimite puudumine ning ebausk. Need märkmed kirjutati pärast sõda põua, nälja ja normeerimise ajal. 1949 oli Stirlingu sõnul üleriigilise ikalduse aasta ning ka kaks järgmist aastat andsid kehva saagi, mistõttu iga perekond pidi hoolega arvestama, kui palju vilja jääb toiduks ja seemneks.", "sourceIds": [ "wiki-mahmut-makal", "mardinlife-bizim-koy", "trwiki-bizim-koy", "stirling-turkish-village-c5", "wiki-village-institutes" ] }, { "heading": "Kes läheb, kes jääb", "text": "Poeg jäi üldjuhul isa majja ja tõi sinna naise; pruut võis tulla naabermajast või kuni paarikümne miili kauguselt teisest külast. Palju mehi käis aastaid linnas ehitustööl, et teenida raha, mida põld ei andnud, ning tuli koju vähemalt detsembrist aprillini. Naised tegid tegelikult ka palju töid, mida peeti meeste omaks, kuid mehed naiste töid ei teinud. Kirjaoskus levis aeglaselt: veel 1950. aastal oskas Sakaltutanis lugeda vaid üks naine, kuigi naaberkülas Elbaşıs oli lugejaid juba rohkem.", "sourceIds": [ "stirling-thesis-abstract", "stirling-turkish-village-c2", "stirling-turkish-village-c5" ] } ] }, { "id": "ipoh-kinta-tinakaevandused-1892-1931", "title": "Tina ja pisarate org: hiina kaevurid Ipohis ja Kinta orus", "placeName": "Ipoh ja Kinta oru tinakaevandused, Perak, Föderatsiooni Malai osariigid (tänapäeva Malaisia)", "minYear": 1892, "maxYear": 1931, "lat": 4.6, "lon": 101.08, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne markeri asukoht Ipohi vanalinnas Kinta jõe ääres. Kaevanduslaagrid olid laiali kogu Kinta orus (Gopeng, Batu Gajah, Tambun jt); punkt ei ole ühegi konkreetse inimese kodu.", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho", "durham-1904-beriberi-malaya", "wiki-kinta-valley", "wiki-ipoh", "wiki-han-chin-pet-soo" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kaevanduse 'kongsi' maja: põrandata, laud- või palmilehtseintega, plankudest narid umbes meetri kõrgusel, kõrge palmilehtkatus", "detail": "Kaevurid elasid ühiselamutes, mida nimetati kongsiks. Maja ehitati otse maa peale, seinad olid laudadest või palmilehtedest ning pragudest käis õhk läbi. Suuremates majades olid poolkõrged vaheseinad. Narid olid kinnitatud umbes 3 jala (u 90 cm) kõrgusele; peaaegu igal hiina töölisel oli sääsevõrk. Üks nurk oli köök. Mõnes majas magas kaks meest ühel nariplatsil. Kui tinahind langes, kaotasid töölised koos tööga ka kongsi, oma ainsa kodu.", "scope": "Föderatsiooni Malai osariikide kaevanduslaagrid, sh Gopeng Kinta orus, 1901–1903 vaatluste järgi", "sourceIds": [ "durham-1904-beriberi-malaya", "ehm-ipoh-tin-ho" ] }, { "label": "Toit", "value": "Riis, kuivatatud kala ja köögiviljad; rikkamates kaevandustes iga päev sealiha; joodi keedetud vett teena", "detail": "Töölise toidu andis sageli töövõtja (kapala), kes ei ostnud alati parimat riisi ega kala. Väikesed rühmad, kes jagasid kuu tulu, keetsid kordamööda või pidasid ühist kokka. Kaevanduse juures oli tavaliselt bataadi- ja köögiviljapeenar. Uurija arvates ei pidanud paika jutt, et hiina tööline elab „peotäiest riisist”. Batu Gajahi hiina aednikud varustasid kaevureid värske köögiviljaga, kuid 1902. aastaks olid enamik aedu kaevandusteks muudetud ja köögivili toodi Penangist.", "scope": "Föderatsiooni Malai osariikide hiina kaevurid 1901–1903; Batu Gajahi aiad Kinta orus 1880.–1902", "sourceIds": [ "durham-1904-beriberi-malaya", "ehm-ipoh-tin-ho" ] }, { "label": "Haigused", "value": "1894 suri Ipoh haiglas 20,7% vastuvõetud haigetest, enamasti beriberisse; Batu Gajahis 13,9%", "detail": "Beriberi on B1-vitamiini puudus, mida põhjustas peamiselt poleeritud valgest riisist koosnev toit. See tabas kõige rohkem vaeseid ja äsja Hiinast saabunud ühe aasta lepinguga mehi (sinkheh) ning tuli kaevanduslaagritest, mitte linnast. Paljud ellujäänud jäid töövõimetuks ja pidid kerjama. Ka oopiumi suitsetamine oli levinud.", "scope": "20,7% ja 13,9% on haiglas surnute osakaal vastuvõetutest 1894. aastal kahes Kinta haiglas, mitte kaevurite suremus ega kogu rahvastiku näitaja", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho", "durham-1904-beriberi-malaya" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kõplad, korvid ja vesirattad, puust loputusrenn; naised loputasid tina puust kausiga (dulang)", "detail": "Esimese tinapalaviku ajal 1884–1889 kaevasid Guangdongi talupoegadest kaevurid maad põllutööriistadega ja kuivatasid kaevandusi vesiratastega. 1889–1895 töötasid väikesed tulu jagavad rühmad puust loputusrennidega. Hiina naised loputasid jõesängidest ja aherainest tina puust kaussidega. 1913. aastast hakkasid Euroopa firmad kasutama suuri kopabagereid.", "scope": "Kinta org 1884–1931", "sourceIds": [ "wiki-kinta-valley", "durham-1904-beriberi-malaya" ] }, { "label": "Linn ja inimesed", "value": "Ipohi linnas elas 1911. aastal 23 978 ja 1931. aastal 53 183 inimest", "detail": "Hiinlased olid peamiselt kantoni, hakka ja hokkieni päritolu. Naisi oli meestega võrreldes vähe; 1901. aasta rahvaloenduse järgi elas Föderatsiooni Malai osariikides üle 20 000 hiina naise. Rikkad kaevanduseomanikud ehitasid pärast 1892. aasta tulekahju esimesed tellismajad ja asutasid 1893 hakka kaevurite klubi, kuid tavalised töölised elasid laagrites, äärelinna onnides või halvematel aegadel sildade all.", "scope": "Rahvaarv puudutab Ipohi linna; naiste arv kogu Föderatsiooni Malai osariike 1901", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho", "durham-1904-beriberi-malaya", "wiki-han-chin-pet-soo" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Tina toob ja tina viib", "text": "Kinta orus Peraki osariigis kaevandati tina rohkem kui peaaegu kusagil mujal maailmas ning 1880. aastatest saabusid sinna tuhanded vaesed talupojad Lõuna-Hiina Guangdongi provintsist. Ipoh kasvas kiiresti: 1892. aasta suur tulekahju hävitas üle poole linnast, kuid juba 1895. aastal oli see Föderatsiooni Malai osariikide suuruselt teine linn. Tinahind kõikus iga paari aasta tagant. 1890. aastate lõpu langus jättis Kintas tööta umbes 18 000 kaevurit, 1897. aastal elas piirkonnas üle 600 hulkuri ja 1908. aasta kriisi ajal leiti Ipohi tänavatelt näljasurnuid.", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho", "wiki-ipoh", "wiki-kinta-valley" ] }, { "heading": "Valge riis ja tuimad jalad", "text": "Äsja Hiinast saabunud mehed (sinkheh) töötasid sageli üheaastase lepingu alusel. Kaevanduslaagris söödi peamiselt riisi ja kuivatatud kala ning värsket toitu oli vähe. Sealt tuli beriberi, mis alustas jalgade tuimusest ja tursest ning võis lõppeda surmaga. 1894. aastal suri Ipohi haiglasse jõudnud haigetest 20,7%, enamasti beriberisse. Batu Gajahis, kus hiina aednikud müüsid kaevuritele köögivilja, oli see osakaal 13,9%.", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho", "durham-1904-beriberi-malaya" ] }, { "heading": "Üleujutused ja suur kriis", "text": "Kaevandustest jõkke voolanud muda tõstis Kinta jõe põhja 30 aastaga üle 2,4 meetri. Ipohi tabasid üleujutused 1918., 1919. ja 1924. aastal ning suurim 1926. aasta detsembris: kaevandused seiskusid, töölismajakesed uhuti minema ja paljud uppusid. 1931. aasta rahvusvahelised tinapiirangud sulgesid kümneid bagereid ja hiina kaevandusi. Tänaval müüdi senti maksvaid suupisteid, töötud naised ja lapsed otsisid turu prügikastidest toitu ning ainuüksi Perakist saadeti tagasi Hiinasse üle 20 000 inimese.", "sourceIds": [ "ehm-ipoh-tin-ho" ] } ] }, { "id": "danseong-joseon-hojeok", "title": "Kolme aasta tagant loendatud küla Jirisani jalamil", "placeName": "Danseongi maakond (Danseong-hyeon), eriti Dosan-myeoni vald, Gyeongsangi provints, Joseoni kuningriik – tänapäeval Sancheongi maakond, Lõuna-Gyeongsang, Lõuna-Korea", "minYear": 1678, "maxYear": 1789, "lat": 35.33, "lon": 127.98, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis endise Danseongi maakonna keskuse lähedal tänapäeva Sancheongi maakonnas, mitte ühegi registris oleva pere kodu. Ajavahemik 1678–1789 tuleneb siin kasutatud registriseisudest (1678, 1717, 1729–1735, 1750, 1780–1786) ja 1789. aasta maksukvoodist.", "sourceIds": [ "kim-danseong-attrition-2013", "namu-subong-danseong", "kim-kuentae-fiscal-2007", "mk-joseon-status-2024", "wp-nobi", "wp-sancheong" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Seisus", "value": "1678: umbes kolmandik nobid, kolm viiendikku lihtrahvas", "detail": "Danseongi 1678. aasta majapidamisregistri järgi kuulus 6,2% yangbani (aadli) kihti, 0,6% keskkihti, 60,3% lihtrahva hulka ja 32,9% nobide ehk sõltlaste-orjade hulka. Dosan-myeoni vallas olid 1678. aastal nobid 42,9% meessoost majapidamisjuhtidest, aga 1780. aastaks ainult 7,1% – osalt vabastamise ja seisuse tõstmise, osalt registrite leebuma hakanud kirjapaneku tõttu.", "scope": "Danseongi maakonna 1678. a register ja Dosan-myeoni meessoost majapidamisjuhid 1678–1780; registrisse ei pandud kõiki elanikke, seega pole see täielik rahvastik.", "sourceIds": [ "mk-joseon-status-2024", "namu-subong-danseong" ] }, { "label": "Register ja maksud", "value": "iga kolme aasta tagant uus nimekiri, eelkõige maksude ja sõjaväeteenistuse jaoks", "detail": "Hojeok koostati iga kolme aasta tagant. Iga inimese kohta märgiti suhe pereisasse, vanus, sugu, nimi ja seisus; mehe seisus määras, kas ta pidi sõjaväeteenistust või selle asendusmaksu kandma. Registrid näitavad suurt liikumist: 1780. aastal kirja pandud elanikest 32% kadus 1786. aastaks teadmata põhjusel ja koos surmade, põgenemiste ning ärakosimistega 42%. Uurijate sõnul ei olnud register tänapäevane rahvaloendus – osa pere liikmeid jäeti maksude pärast kirja panemata.", "scope": "Danseongi kaheksa valla registrid 1780–1786 ja üldine Joseoni hojeok-süsteem.", "sourceIds": [ "kim-danseong-attrition-2013", "kim-kuentae-fiscal-2007" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "põllutöö teiste maal, käsitöö, kaubandus; nobi tasus isandale tööga", "detail": "Eraldi elav nobi (nagu Subong 1678. aastal) ei elanud isanda majas, vaid pidas oma majapidamist ja tasus isandale kindla töökohustusega. Ülejäänud ajal võis ta harida teiste maad või tegelda kauplemise ja käsitööga. Chakkae-süsteemis anti nobile kaks maalappi: ühe saak läks isandale, teise võis ta ise ära süüa või müüa. Eraldi elavaid nobisid oli palju rohkem kui majas teenivaid.", "scope": "Danseongi Dosan-myeoni nobi Subongi juhtum ja Joseoni nobide üldkirjeldus; mitte iga nobi saatus.", "sourceIds": [ "namu-subong-danseong", "wp-nobi" ] }, { "label": "Riie ja kangas", "value": "kanep kasvas põllul, naised kudusid sellest riiet", "detail": "Sancheongi piirkonnas kasvatati ajalooliselt kanepit (sam); naistel oli kanepiriide kudumise traditsioon, mida tuntakse nime all Duresamnori. Taimest tehti ka katuseid.", "scope": "Sancheongi piirkonna traditsioon; allikas ei dateeri seda täpselt 1678–1789 aastatesse.", "sourceIds": [ "wp-sancheong" ] }, { "label": "Naise nimi registris", "value": "nimekuju näitas naise seisust", "detail": "Naiste seisust ei mõõdetud sõjaväeteenistusega, vaid nime kirjapaneku viisiga. Ülemkihi naisest märgiti ainult perekonnanimi järelliitega -si, keskkihi naisest perekonnanimi järelliitega -sosa või ainult eesnimi; nobi-naise täisnimi pandi tavaliselt kirja. Ülemkihi pered registreerisid oma tütreid harva.", "scope": "Danseongi registrid 18. sajandil ja hilis-Joseoni hojeok üldiselt.", "sourceIds": [ "kim-danseong-attrition-2013", "kim-kuentae-fiscal-2007" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Paberile pandud küla", "text": "Danseong oli Jirisani mäestiku lähedal asuv väike ja vaene maakond Joseoni kuningriigi lõunaosas. Iga kolme aasta järel kirjutasid maakonna ametnikud üles kõik majapidamised: kes oli pereisa või -ema, kui vana oli iga laps, kelle omand oli nobi ja millised olid isa, vanaisa, vanavanaisa ja emapoolse vanaisa nimed ja seisus. Neid registreid on Danseongist säilinud aastatest 1606–1888 ligi 300 000 isikukirjega – need on vanimad teadaolevad Korea majapidamisregistrid. Siiski ei olnud need tänapäevased loendused: osa inimesi ja peresid kadus registrist ja ilmus hiljem uuesti, sest kirjapanek oli seotud maksude ja sõjaväekohustusega.", "sourceIds": [ "kim-danseong-attrition-2013", "namu-subong-danseong", "kim-kuentae-fiscal-2007" ] }, { "heading": "Nobist lihtrahvaks", "text": "1678. aasta registris on Dosan-myeonis kirjas eraisiku nobi Subong ilma perekonnanimeta. Tema isa Gatbok ja ema Sukhyang olid samuti nobid, nagu ka naine Jamok; neil oli väike poeg Geumhak. Subong elas isandast eraldi ja kogus vara teiste maad harides ning kaubeldes. Näljahädade ajal, näiteks 1695–1696, lubas valitsus nobidel vilja eest vabaks saada. 1717. aasta registris esineb sama mees juba lihtrahva hulka kuuluva Kim Subongina, kes oli valinud Dosanis kõige tavalisema päritolukoha Gimhae. Tema järeltulijad tõstsid oma seisust põlvkondade kaupa, kuid alles umbes kaks sajandit hiljem kirjutati enamik neist registrisse aadlile omase tiitliga.", "sourceIds": [ "namu-subong-danseong" ] }, { "heading": "Kes kandis koormat", "text": "Maksu- ja teenistuskohustus langes registrite kaudu kõige raskemalt vaesematele. Keskvalitsus määras igale maakonnale kvoodid; 1789. aastal oli Danseongile määratud 4026 isikut. Rikkamad pered suutsid sageli jääda registrist välja, vaesemad pandi kirja. 1678. aastal loodi Danseongis 334 ja 1717. aastal 245 uut eraldi nobi-majapidamist, sest valitsus tahtis maksubaasi laiendada. Hiljem, 1862. aastal, algas just Danseongist laialt levinud talurahva ülestõus maksude ja viljalaenude pärast – see jääb aga siinsest ajavahemikust välja.", "sourceIds": [ "kim-kuentae-fiscal-2007" ] } ] }, { "id": "nishijo-mino-tokugawa", "title": "Tammide vahel, katustest kõrgemal jõgi", "placeName": "Nishijō küla, Anpachi maakond, Mino provints, Tokugawa Jaapan – tänapäeval Anpachi piirkond, Gifu prefektuur, Jaapan", "minYear": 1773, "maxYear": 1869, "lat": 35.35, "lon": 136.65, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Nōbi tasandikul Ibi jõest idas Anpachi piirkonnas, mitte Nishijō täpne asukoht ega ühegi pere kodu. Ajavahemik 1773–1869 on külas katkematult säilinud iga-aastaste rahvastikuregistrite (shūmon-aratame-chō) periood.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983", "tsuya-kurosu-nishijo-mortality-2001", "toby-nishijo-tempo-1991" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "poldriküla, mille ümber olid jõed tammide taga", "detail": "Nishijō oli waju-küla ('rõnga sees'): põllud asusid tammidega ümbritsetud poldris ümbritseva vee tasemest madalamal. Kahel küljel olid jõed, mille tammid ulatusid majade katustest kõrgemale. Elamumaa tehti kõrgematele kohtadele kuhjatud mullast, kuid aeg-ajalt murdis üleujutus tammid läbi ja kogu ala jäi vee alla. Teisele kaldale Nakamura külla viis praam.", "scope": "Nishijō ja naaberkülad Nōbi poldripiirkonnas Tokugawa ajal.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983", "toby-nishijo-tempo-1991" ] }, { "label": "Toit ja põllud", "value": "riis, nisu, oder, oad; müügiks rapsiseemned ja puuvill", "detail": "Külas kasvatati mitut sorti riisi, nisu, otra, muid teravilju ja ube, lisaks müügiks rapsiseemneid ja puuvilla. Õlipressi külas ei olnud, nii et rapsiseemned müüdi või saadeti pressimiseks mujale. Kütte- ja ehituspuit ning osa väetisest tuli osta ülesjõe mägiküladest. Riisimaksu viisid külaelanikud Nagoyasse, Gifusse või Kuwanasse, mis olid umbes päevateekonna kaugusel.", "scope": "Nishijō küla 18.–19. sajandil Toby kirjelduse järgi (külaülevaated 1830. aastatest).", "sourceIds": [ "toby-nishijo-tempo-1991" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "pooled poisid ja ligi kaks kolmandikku tüdrukutest läksid võõrsile tööle", "detail": "Külas peaaegu polnud käsitööd ega kaubandust, nii et tööd tuli otsida mujalt. 50% meestest ja 62% naistest, kes elasid 11 sai-vanuseni, läksid vähemalt korra elus teenima linna või väikelinna (dekasegi, hōkō); keskmiselt alustati 13 sai-vanuselt. Neist 55% meestest ja 45% naistest külla ei naasnud. Kõige vaesemate rentnike tütardest läks võõrsile kolm neljandikku. 1830. aastate küla ülevaadetes oli naiste tavaline töö kudumine.", "scope": "Nishijō elanikud 1773–1869 (Hayami arvutus) ja 1830. aastate külaülevaade; sai on Jaapani vanusearvestus, kus vastsündinu on 1-aastane.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983", "toby-nishijo-tempo-1991" ] }, { "label": "Maa ja vara", "value": "vähesed maaomanikud, palju rentnikke", "detail": "Nishijōs oli algusest peale vähe maaomanikke ja palju rentnikke; maa jaotus oli ebavõrdsem kui naaberkülas Nakaharas mis tahes aastal. Maata rentnikke kutsuti mizunomi – sõna-sõnalt 'vee jootjad'. Kuigi seadus keelas väiksemate kui 10 koku valduste jagamist, jagati 5 koku ja suuremaid maid umbes pooltel juhtudel, kui loodi uus kõrvalmajapidamine.", "scope": "Nishijō majapidamiste maahinnangud registrites 1773–1869.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983" ] }, { "label": "Usk ja register", "value": "igal kevadel templiregistrisse", "detail": "Shūmon-aratame-chō ehk usutunnistuse register koostati Nishijōs igal aastal kolmanda kuukuu alguses. Enamik elanikke kuulus küla Jōdo Shinshū templitesse. Laps kanti registrisse alles siis, kui ta elas järgmise registreerimiseni – paljud enne seda surnud imikud jäid seetõttu üldse kirja panemata.", "scope": "Nishijō registrid 1773–1869.", "sourceIds": [ "tsuya-kurosu-nishijo-mortality-2001", "toby-nishijo-tempo-1991" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis elas vee ja turu vahel", "text": "Nishijō asus Mino provintsis Nōbi tasandikul, kus Kiso, Nagara ja Ibi jõed voolasid tammide vahel põldudest kõrgemal. Külas elas 1773. aastal 93 majapidamises 366 inimest. Kütust, puitu ega väetist polnud oma käest võtta, nii et küla oli juba varakult seotud raha ja turuga: riisimaks viidi linna, rapsiseemned ja puuvill müüdi ning puud osteti mägikülast. 1830. aastatel tegutses külas ka sakevabrik, mis kasutas aastas ligi kolmandiku küla riisisaagist.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983", "toby-nishijo-tempo-1991" ] }, { "heading": "Lahkumised ja tagasitulekud", "text": "97 aasta jooksul sündis Nishijōs 993 last ja suri 722 inimest, kuid küla ei kasvanud, sest väga paljud läksid ära. Võõrsile tööle mindi keskmiselt 13 sai vanuselt linnadesse ja väikelinnadesse, ning selline teenimise ja äraolemise aeg kestis keskmiselt kolmteist aastat. Ühe pere lugu näitab, mida see tähendas: kaks tütart surid võõrsil, ja kui pereisa 1836. aastal vallalisena suri, kutsuti Nagoyas teeninud neljas tütar koju, et ta abielluks lapsendatud väimehega (yōshi) ja pere jätkuks. Kui pereisa suri, sai uueks juhiks sageli lesk – Nishijōs oli see palju tavalisem kui Jaapani mägikülades.", "sourceIds": [ "hayami-nishijo-primogeniture-1983" ] }, { "heading": "Riisi hind ja nälja-aastad", "text": "Suremus sõltus riisi hinnast, kuid erinevalt meeste ja naiste ning laste ja vanurite puhul; ellujäämisel oli tähtis, kas inimese kõrval elasid sugulased ja milline oli tema koht majapidamises. Aastatel 1820–1850 kõikus küla rahvaarv 277 ja 330 vahel, osalt Tenpō näljahäda (1837–1839) surmade ja rände tõttu; madalseisus 1843. aastal elas külas 277 inimest ja aastatel 1840–1842 oli alles 66 majapidamist. 1869. aastaks oli rahvaarv taas 381.", "sourceIds": [ "tsuya-kurosu-nishijo-mortality-2001", "toby-nishijo-tempo-1991", "hayami-nishijo-primogeniture-1983" ] } ] }, { "id": "daoyi-liaoning-qing-banner", "title": "Kolmeaastased nimekirjad Mukdeni põhjaväravas", "placeName": "Daoyi tun ja naaberkülad Baodao tun ning Dingjiafangshen, Shengjingi (Mukdeni) lähistel, Qingi keisririik – tänapäeval Shenbei piirkond, Shenyang, Liaoningi provints, Hiina", "minYear": 1774, "maxYear": 1873, "lat": 41.92, "lon": 123.42, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Shenyangi kesklinnast põhja pool Pu jõe ääres, kus asus Daoyi küla, mitte ühegi pere kodu. Ajavahemik 1774–1873 on Lee ja Campbelli analüüsitud Kaheksa Lipu registrite periood (mõni register on arhiivist puudu).", "sourceIds": [ "campbell-lee-death-in-family", "kiesling-review-fate-fortune", "harrell-review-fate-fortune", "dong-campbell-new-sources-2015", "wp-mukden-palace", "wp-yingkou" ], "eraIds": [ "early-modern", "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kes siin elasid", "value": "Han-armee Puhta Kollase Lipu talupojad riigimaal", "detail": "Daoyi asus riigimaal ja selle elanikud olid 17. sajandist peale põlluharijad, kuid erinevalt enamikust Hiina talupoegadest kuulusid nad Qingi dünastia sõjalisse Kaheksa Lipu süsteemi – täpsemalt etniliste hanide Puhta Kollase Lipu alla. Peredelt nõuti, et mehed oleksid valmis sõjaväeteenistuseks. Laiemas Liaoningi registriaineses olid elanikud enamasti Shanxist, Hebeist ja Shandongist sisse rännanud hanide järeltulijad.", "scope": "Daoyi ja naaberkülade ~12 000 registreeritud talupoega 1774–1873; Liaoningi päritolu kohta laiem CMGPD-LN andmestik 1749–1909.", "sourceIds": [ "kiesling-review-fate-fortune", "harrell-review-fate-fortune", "campbell-lee-death-in-family", "dong-campbell-new-sources-2015" ] }, { "label": "Majapidamine", "value": "suured mitme abielupaariga leibkonnad", "detail": "Valdav enamik Liaoningi maarahvast elas keerukates majapidamistes, kus oli rohkem kui üks abielupaar. Kõik otsused – millal keegi süüa sai, mida kanda, kus magada ja kuidas tööd teha – tuli majapidamise sees läbi rääkida. Lipusüsteem suutis jõustada konfutsiaanliku keelu majapidamisi jagada, mistõttu leibkonnad olid tõenäoliselt tavalisest suuremad; kui need jagunesid, toimus see kindlate reeglite järgi.", "scope": "Daoyi ja maa-Liaoningi lipupered 18.–19. sajandil.", "sourceIds": [ "campbell-lee-death-in-family", "harrell-review-fate-fortune", "kiesling-review-fate-fortune" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "põllutöö; mõned mehed said sõduriks, alamohvitseriks või käsitööliseks", "detail": "Registrites märgiti ametit ainult riigiteenistujatel – kohalikel ametnikel, käsitöölistel ja sõduritel. Need kohad olid seaduse järgi ainult meestele. Mehed, kes said sõduriks, alamohvitseriks või oskustöölisteks, abiellusid varem ja neil oli rohkem lapsi; enamik sellise koha saanutest ei pärinenud kõrge staatusega peredest.", "scope": "Daoyi lipuregistrid 1774–1873; CMGPD-LN ametikirjed.", "sourceIds": [ "harrell-review-fate-fortune", "dong-campbell-new-sources-2015" ] }, { "label": "Tüdrukud ja lapsed", "value": "paljud tüdrukud jäid kirja panemata või ei jäänud ellu", "detail": "Paljud imikud ja lapsed, kes surid enne, kui vanemad nad registreerisid, puuduvad registritest, eriti tüdrukud; keskmiselt registreeriti laps esimest korda umbes 6 sui vanuselt. Laiemas Liaoningi andmestikus on poiste vaatlusi 6–8 korda rohkem kui tüdrukute. Uurijad järeldavad, et osa tüdrukute puudumisest oli tegelik – põhjustatud lapsetapust imikueas ja hooletusse jätmisest lapsepõlves – ning naiste suremus oli kuni 40. eluaastate lõpuni meeste omast kõrgem.", "scope": "Daoyi registrid ja CMGPD-LN; sui on Hiina vanusearvestus, kus vastsündinu on 1-aastane.", "sourceIds": [ "campbell-lee-death-in-family", "dong-campbell-new-sources-2015", "harrell-review-fate-fortune", "kiesling-review-fate-fortune" ] }, { "label": "Hinnad ja ellujäämine", "value": "kallis soja tähendas rohkem surnud poisse", "detail": "Prefektuuris pandi iga aruandeperioodi kohta kirja kõrgeim ja madalaim viljahind. Kui soja odav hind tõusis ühe taeli võrra shi kohta, kasvas poiste tõenäosus järgmise kolme aasta jooksul surra umbes kuuendiku võrra. Halbadel aastatel abiellusid mehed hiljem. Oodatav eluiga sündimisel oli Daoyis vaid umbes 30 aastat, mistõttu 56–75 sui vanused inimesed olid külas juba vanemad.", "scope": "Daoyi registreeritud elanikud 1792–1867 (suremusanalüüs) ja 1774–1873 (abiellumine).", "sourceIds": [ "campbell-lee-death-in-family", "harrell-review-fate-fortune" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Lipuküla keisri teise pealinna all", "text": "Daoyi küla asus Pu jõe ääres Shengjingi – tänapäeva Shenyangi – lähedal, peateel, mis viis Sise-Mongooliasse. Shengjing oli Qingi dünastia teine pealinn: 1780. aastal laiendas Qianlongi keiser sealset paleed ja keisrid peatusid seal tavaliselt igal aastal. Daoyi talupojad olid aga tavalised põlluharijad, kes kuulusid Han-armee Puhta Kollase Lipu alla. Seetõttu pidas riik nende kohta väga hoolikaid nimekirju: iga kolme aasta tagant pandi kirja iga inimese nimi, vanus, sünniaasta loomamärk, sünnikuu, -päev ja -tund, suhe pereisasse, lipuauaste ning sündmused, nagu surm, äraabiellumine või ärakolimine.", "sourceIds": [ "kiesling-review-fate-fortune", "campbell-lee-death-in-family", "wp-mukden-palace" ] }, { "heading": "Saatus ja õnn", "text": "James Lee ja Cameron Campbell analüüsisid 90 000 isikuvaatlust aastatest 1774–1873. Daoyi rahvaarv kasvas 1820. aastateni ja jäi siis paigale, kuigi kogu Hiina rahvastik kasvas samal ajal kiiresti. Uurijad seletavad seda sellega, et pered kontrollisid teadlikult oma suurust: mehed abiellusid hiljem, üha rohkem jäi vallaliseks, abielus paarid lõpetasid laste saamise varakult ning osa vastsündinud tüdrukuid tapeti või jäeti hooletusse. Inimese koht majapidamises – kas ta oli pereisa lähisugulane – mõjutas, kui vara ta abiellus ja kui kaua elas. Naise suremus langes märgatavalt, kui tal oli poeg.", "sourceIds": [ "kiesling-review-fate-fortune", "harrell-review-fate-fortune", "campbell-lee-death-in-family" ] } ] }, { "id": "amarna-tooliskula-hauaraiujad", "title": "Hauaehitajate küla kõrbeorus Ehnatoni pealinna taga", "placeName": "Amarna töölisküla (Akhetateni idaosa kõrbes), tänapäeval Egiptus", "minYear": -1346, "maxYear": -1332, "lat": 27.6333, "lon": 30.9167, "regionIds": [ "africa" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu müüriga ümbritsetud töölisküla asukohta Amarna tasandiku idaosas, u 1,2 km pealinnast ida pool. See on paiga marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Ajavahemik 1346–1332 eKr on pealinna rajamisest Ehnatoni surmani; küla kasutati ka veidi hiljem Tutanhamoni ajal, kuid seda aega siia ei laiendata.", "sourceIds": [ "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-wv", "wp-amarna", "amarna-project-cemeteries" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ühesugune 5 × 10 m mudatellistest ridamaja tänava ääres", "detail": "Müüriga piiratud külas oli 72 ühesuurust maja paralleelsete tänavate ääres; iga maja oli umbes 5 m lai ja 10 m pikk, mudatellistest, seinte all veidi kivi. Sees oli neli ruumi – eestuba, elutuba, magamistuba ja köök – ning trepp üles teisele korrusele või katusele. Ülevaataja elas suuremas majas oma aiaga. Külal oli üks kitsas värav.", "scope": "Amarna töölisküla müüriga ala majad, mitte kogu Akhetateni linn", "sourceIds": [ "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-wv" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Oma kaevu polnud – vesi kanti linnast", "detail": "Külal polnud kaevu, sest põhjavesi oli sügaval. Vesi toodi pealinna kaevust tõenäoliselt savist amforates ja hoiti küla lõunaküljel lageda taeva all suurtes savianumates (zir), mis olid kivihunnikute vahel püsti. Vett vajasid nii inimesed kui loomad; ka toit ja loomasööt toodi linnast.", "scope": "Amarna töölisküla veevarustus kaevamiste järgi", "sourceIds": [ "amarna-project-wv", "wp-amarna-workmens-village" ] }, { "label": "Toit ja loomad", "value": "Teraviljaga nuumatud sead karsinates, kitsed, ratsiooniks veiseliha", "detail": "Küla ümbruses olid hoolikalt ehitatud karsinad kivikünadega; prahist leiti rohkesti seaharjaseid ja prügikuhjadest sea-, kitse/lamba- ja veiseluid. Veiste luude piiratud valik viitab, et veiseliha saadi tükkidena ratsioonina, mitte ei kasvatatud kohapeal. Külaelanikud proovisid ka kabelite vahel aedu pidada – uurijate hinnangul polnud riigi varustus päris piisav.", "scope": "Amarna töölisküla prügikuhjade ja karsinate leiud", "sourceIds": [ "amarna-project-wv", "wp-amarna-workmens-village" ] }, { "label": "Riided ja käsitöö", "value": "Linane tuunika ja niudevöö, ketramine majas", "detail": "Kõrbe kuivus säilitas tuhandeid linasekanga tükke – enamik värvimata, osa punane, sinine, lilla või roosa – ning terveid varrukaid, mille järgi tunti ära lühikeste varrukatega tuunikad ja niudevööd. Majadest leiti värtnakedrasid, matitükke, peatugesid, amulette ja helmeid; leiti ka terve voodi punutud rohupõhjaga.", "scope": "Amarna töölisküla tekstiili- ja majaleiud", "sourceIds": [ "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-wv" ] }, { "label": "Tervis", "value": "Kirbud, lutikad ja raske töö jäljed", "detail": "Külast pärinevad vanimad teadaolevad inimkirpude leiud; kirpe ja lutikaid oli palju ning kitsad olud võisid haigusi levitada. Akhetateni lihtrahva kalmistute luustikel on uurijate sõnul suure koormuse märgid: lühike kasv, sage hambaemaili hüpoplaasia (lapsepõlve nälja või haiguse jälg), selgroovigastused ja liigesekulumine.", "scope": "Kirbud: töölisküla; luustikud: Akhetateni nelja lihtrahva kalmistu valim (u 889 maetut), mitte ainult töölisküla", "sourceIds": [ "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-cemeteries" ] }, { "label": "Usk kodus", "value": "Bes, Taweret ja esivanemate kabelid – mitte Aton", "detail": "Majade seinamaalingutel tantsisid jumal Bes ja jumalanna Taweret. Küla taga oli umbes 23 väikest kabelit pinkide ja ahjudega, kus pered sõid mälestussööke esivanemate auks; Atoni seal peaaegu ei mainita, küll aga traditsioonilisi jumalaid nagu Isis ja Shed.", "scope": "Amarna töölisküla majad ja kabelid", "sourceIds": [ "amarna-project-wv", "wp-amarna-workmens-village", "wp-amarna" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis ehitati käsu peale", "text": "Kui vaarao Ehnaton laskis umbes 1346 eKr tühjale kõrbetasandikule rajada uue pealinna Akhetateni, oli vaja ka inimesi, kes raiuksid kaljudesse ülikute haudu. Nende jaoks ehitati linnast eemale, kitsasse kõrbeorgu, müüriga küla. Seal seisis 72 täpselt ühesugust maja sirgete tänavate ääres ja ainus värav viis välja lõunasse. Linnast tuleval teel oli kivirida ja väike hoone, kus uurijate arvates võidi tulijaid kontrollida. Küla meenutas Teeba lähedast Deir el-Medinat ja vähemalt üks elanik kandis sama ametinime 'Tõe Paiga teener'.", "sourceIds": [ "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-wv", "wp-amarna" ] }, { "heading": "Vesi amforates, sead karsinas", "text": "Lapse jaoks tähendas elu siin pidevat vee ja toidu tassimist: kaevu polnud ning kõik vesi toodi linnast ja hoiti suurtes savianumates küla serval. Pered pidasid küla ümber sigu ja kitsi, ehitasid kivikünadega karsinaid ning püüdsid kõrbeliivas aedu kasvatada. Majades kedrati ja kooti linast; tänavalt leiti isegi ümberpööratud voodi. Kitsastes tubades elasid kirbud ja lutikad. Pealinna lihtrahva kalmistutel on üle kolmandiku väljakaevatud maetutest alla 15-aastased ning luudel on raske töö jäljed – see räägib linnarahvast üldiselt, mitte ainult sellest külast.", "sourceIds": [ "amarna-project-wv", "wp-amarna-workmens-village", "amarna-project-cemeteries" ] }, { "heading": "Oma jumalad kuninga usu kõrval", "text": "Ametlikult pidi kogu riik kummardama päikeseketast Atoni. Ent töölisküla majade seintel tantsisid perekonna kaitsjad Bes ja Taweret ning küla taga ehitati umbes 23 kabelit, kus pered istusid pinkidel, küpsetasid ja sõid söömaaegu oma surnute mälestuseks. Ühel steelil palvetab mees nimega Ptah-may Isise ja Shedi poole. Pärast Ehnatoni surma 1332 eKr kolis õukond ära ja linn jäeti peagi maha.", "sourceIds": [ "amarna-project-wv", "wp-amarna-workmens-village", "wp-amarna" ] } ] }, { "id": "banpo-hirsikasvatajate-kraavikula", "title": "Hirsipõllud ja kalamustriga kausid Wei jõe terrassil", "placeName": "Banpo küla Xi'ani idaservas Wei jõe orus, tänapäeval Hiina", "minYear": -4800, "maxYear": -4300, "lat": 34.273, "lon": 109.051, "regionIds": [ "asia" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Banpo kaevandi (praegu muuseum) asukohta Xi'ani idaservas. See on paiga marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Ajavahemik 4800–4300 eKr on arheoloogiasõnastikus avaldatud Banpo radiosüsinikudaatumite vahemik; laiemat Yangshao kultuuri aega (5000–3000 eKr) siia ei laiendata.", "sourceIds": [ "wp-banpo", "archaeologs-banpo", "britannica-banpo", "wp-yangshao", "wp-jiangzhai" ], "eraIds": [ "early-farming" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Poolmaa-alune ümar onn õlgkatusega", "detail": "Paljude majade põrand oli umbes 1 m maapinnast allpool. Katust kandsid 1–6 puitposti, järsk katus oli õlgedest ja tugevdatud saviga. Igas majas oli mitu tuleaset ja hoiukohti. Yangshao majade kirjelduse järgi rammiti põrand kõvaks, seinad punuti vitstest ja krohviti mudaga ning katus kaeti hirsikõrtega.", "scope": "Banpo kaevandi majad; ehitusviisi üksikasjad Yangshao kultuuri üldkirjeldusest", "sourceIds": [ "wp-banpo", "britannica-banpo", "wp-yangshao" ] }, { "label": "Küla", "value": "Kraaviga ümbritsetud küla, ahjud ja kalmistu väljaspool", "detail": "Elamuala ümbritses 5–6 m laiune kraav, tõenäoliselt kaitseks; kogu asula oli umbes 5–6 ha (u 50 000 m²). Keraamikaahjud ja kalmistu asusid kraavist väljaspool. Rahvaarvu hinnatakse tavaliselt 100–500 inimesele, kuid suur osa asulast on kaevamata.", "scope": "Banpo asula plaan ja rahvaarvu hinnang (ebakindel)", "sourceIds": [ "wp-banpo", "archaeologs-banpo" ] }, { "label": "Toit", "value": "Rebasesaba-hirss, sealiha, pähklid, vahel hirv ja kala", "detail": "Savinõudest leiti söestunud hirssi – peamiselt rebasesaba-hirssi. Peamised koduloomad olid sead ja koerad; lambaid, veiseid ja kitsi oli vähem. Korjati sarapuu- ja kastanipähkleid, männiseemneid ja kõrvenõgesepuu marju. Hirveluud näitavad küttimist; kalapüügiriistu (luust konksud, võrguraskused) oli aga vaid 5,5% tööriistadest.", "scope": "Banpo taime- ja loomajäänused; flotatsiooni tehti vähe, seega pilt on ebatäielik", "sourceIds": [ "wp-banpo", "britannica-banpo" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Kõplad, labidad ja savist lõikenoad põllutööks", "detail": "Banpost leitud 6347 tööriistast 4271 peetakse korilus- või põllutööriistadeks: kõplad, labidad, noad, uhmrid, kirved ja kaevamiskepi raskused. Kirved olid kivist, kõplad ja noad sageli luust või põletatud savist; savist nuge oli rohkem kui kivist.", "scope": "Banpo tööriistaleiud", "sourceIds": [ "wp-banpo" ] }, { "label": "Savinõud", "value": "Punased kausid mustade kalamustritega, põletatud u 1010 °C juures", "detail": "Banpost on leitud üle 500 000 potikillu ja kokku pandud ligi 1000 nõu: serveerimis-, vee-, keedu- ja hoiunõud. Punasele pinnale maaliti mustad kalad, geomeetrilised kujundid ja inimnäod. Ahjudes põletati umbes 1010 °C juures. Teravapõhjalistes amforates võidi jäägianalüüsi järgi pruulida õlut.", "scope": "Banpo keraamika", "sourceIds": [ "wp-banpo", "archaeologs-banpo", "wp-yangshao" ] }, { "label": "Surm ja matmine", "value": "Lapsed urnides küla lähedal, täiskasvanud põhjapoolsel kalmistul", "detail": "Banpost on välja kaevatud 174 täiskasvanu ja 73 lapse matust. Surnud imikud ja väikelapsed pandi suurtesse punastesse savinõudesse ja maeti asula lähedale; täiskasvanud maeti küla põhjaservas eraldi kalmistule umbes 2 m sügavustesse üksikhaudadesse, sageli koos savinõudega. Matuste arv ei näita imikusuremust, sest kalmistud alahindavad imikuid.", "scope": "Banpo väljakaevatud matused, mitte kõigi surnute arv", "sourceIds": [ "wp-banpo", "britannica-banpo" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla jõeterrassil", "text": "Umbes 4800–4300 eKr elas Wei jõe ääres lössiterrassil küla, mida me praegu Banpo nime all tunneme. Majad olid ümarad ja poolenisti maa sees, katus õlgedest ja saviga tugevdatud, sees mitu tuleaset. Küla ümber kaevati 5–6 meetri laiune kraav. Kraavi taga põletati ahjudes savinõusid ja maeti täiskasvanuid. Elanikke oli uurijate hinnangul ehk sadakond kuni viissada – keegi ei tea täpselt, sest suur osa külast on kaevamata.", "sourceIds": [ "wp-banpo", "archaeologs-banpo", "britannica-banpo" ] }, { "heading": "Hirss, sead ja kalamustrid", "text": "Lapse päevad möödusid põldude ja kodu vahel: täiskasvanud kõplasid maad luust ja kivist tööriistadega ning lõikasid hirsipäid savist nugadega. Koduõuel tuhnisid sead ja koerad, metsast korjati pähkleid ja vahel toodi koju hirv. Kaussidele maalitud kalad ja inimnäod on Banpo tuntuim pilt, kuigi kalapüüki näitab vaid väike osa tööriistadest. Märgid mõnel potil ei ole kiri – need seisavad üksikult ja võisid olla pottsepa omamärgid.", "sourceIds": [ "wp-banpo", "britannica-banpo" ] }, { "heading": "Väikesed urnid maja lähedal", "text": "Banpos maeti surnud imikud ja väikelapsed suurtesse savinõudesse küla lähedale, täiskasvanud aga eraldi kalmistule. Ühe lapse rikkalikust hauast leiti nefriitehteid ja kolm kivikuulikest, mida peetakse ühtedeks vanimateks mänguasjadeks. Varasemad väited, et Banpo oli 'emaõiguslik' ühiskond, tulenesid 1950. aastate marksistlikust teooriast; tänapäeva uurijad peavad neid nõrgalt põhjendatuks.", "sourceIds": [ "wp-banpo" ] } ] }, { "id": "akrotiri-thera-sadamalinn", "title": "Maalitud seintega sadamalinn vulkaanisaarel", "placeName": "Akrotiri Thera (Santorini) saare lõunarannikul, tänapäeval Kreeka", "minYear": -1700, "maxYear": -1620, "lat": 36.3514, "lon": 25.4036, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Akrotiri kaevandi asukohta Santorini lõunaosas. See on paiga marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu; linna antiikne nimi pole teada. Ajavahemik on teadlikult kitsas: algus u 1700 eKr on hilise tsükladi I (LCI) majade ehituse avaldatud kalibreeritud vahemiku sees (1788–1681 eKr), lõpp 1620 eKr jääb nii kultuuriministeeriumi '17. sajandi viimase veerandi' kui ka uuemate kalibreeritud pursuke-daatumite (nt 1609–1560 eKr) ette. Purske täpne aasta on vaidlusalune, seepärast linna elu hilisemaid aastaid siia ei arvata.", "sourceIds": [ "wp-akrotiri", "odysseus-akrotiri", "maniatis-2012-akrotiri", "wp-minoan-eruption", "sarpaki-1992-west-house" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linn", "value": "Umbes 20 ha sillutatud tänavate ja kanalisatsiooniga sadamalinn", "detail": "Asula ulatus oli umbes 20 hektarit. Tänavad olid sillutatud ja linnal oli ulatuslik äravoolusüsteem; majad olid mitmekorruselised, osa kolmekorruselised. Linn asus Küprose ja Kreeta vahelisel meresõiduteel.", "scope": "Akrotiri hilise pronksiaja linn kaevamiste järgi, mitte kogu Thera saar", "sourceIds": [ "odysseus-akrotiri", "wp-akrotiri" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Mitmekorruseline kivimaja, all panipaigad, katus tööpinnaks", "detail": "Lääne majas olid hoiuruumid ja jahvatusseade alumisel korrusel ning sahver ja joogi- ja toiduvalmistamise ruum ülemisel korrusel. Linnas oli väga vähe avatud õuesid, mistõttu majapidamistöid tehti tõenäoliselt katusterrassidel. Vulkaanituhka jäänud jäljendite järgi on taastatud voodeid, laudu, toole ja taburette.", "scope": "Peamiselt Lääne maja (üks hästi uuritud majapidamine); mööbel kogu kaevandist", "sourceIds": [ "sarpaki-1992-west-house", "wp-akrotiri" ] }, { "label": "Toit", "value": "Oder, läätsed, hernes ja 'fava'-hernes, jahu ja purustatud oder", "detail": "Lääne maja pottidest leiti puhtaid saake: Lathyrus clymenum (sama kaunvili, millest Santorinil tehakse tänini 'fava'-pudru) oli üks tähtsamaid, lisaks läätsed, hernes, kuuetahuline oder ja üheteraline nisu. Jahu oli peamiselt odrajahu; leiti ka bulguri-taolist purustatud otra ja keedetud toidu jälgi. Õli ja veini võidi säilitada kuni kaks aastat.", "scope": "Lääne maja hoiunõude sisu, mitte iga pere menüü", "sourceIds": [ "sarpaki-1992-west-house" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Vasetöötlus, pottsepatöö ja meresõit", "detail": "Valuvormid ja tiiglid näitavad, et Akrotiri töötles vaske. Pottsepad valmistasid hoiu-, transpordi-, keedu- ja söögianumaid, aga ka vanne, söepanne, õlilampe, mesitarusid ja lillepotte. Imporditud esemed näitavad sidemeid Kreeta, Mandri-Kreeka, Dodekaneesia, Küprose, Süüria ja Egiptusega.", "scope": "Akrotiri kaevandi esemeleiud", "sourceIds": [ "wp-akrotiri", "odysseus-akrotiri" ] }, { "label": "Kiri", "value": "Lineaar-A märgid – kiri, mida keegi ei oska lugeda", "detail": "Akrotirist on leitud Lineaar-A pealdisi, mis seovad linna Minose Kreetaga. Lineaar-A on dešifreerimata, mistõttu linnaelanike nimesid ega keelt ei saa sealt välja lugeda.", "scope": "Akrotiri kirjaleiud", "sourceIds": [ "wp-akrotiri" ] }, { "label": "Lõpp ja evakueerimine", "value": "Maavärinad ajasid inimesed minema enne purset", "detail": "Elanikud pidid tugevate maavärinate järel linnast lahkuma; seejärel kattis purse kogu saare. Kaevandist ei ole leitud ühtegi luustikku ja vaid üks kuldese, mis viitab korrapärasele evakueerimisele, kus väärtuslik võeti kaasa. Esimese tuhakihi põhjal andis vulkaan tõenäoliselt mõne kuu hoiatuse.", "scope": "Akrotiri viimane järk; inimeste edasine saatus pole teada", "sourceIds": [ "odysseus-akrotiri", "wp-akrotiri", "wp-minoan-eruption" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Sadam kahe mere vahel", "text": "Umbes 1700 eKr ehitati Akrotiris pärast maavärinat uued majad ja algas linna kõrgaeg, mida arheoloogid nimetavad hiliseks tsükladi I perioodiks. Umbes 20-hektariline linn laius Thera saare lõunarannikul, Kreeta ja Küprose vahelisel meresõiduteel. Tänavad olid sillutatud, linnal oli ulatuslik äravoolusüsteem ja paljud majad olid kahe- või kolmekorruselised. Laevad tõid sisse kaupa Kreetalt, Mandri-Kreekast, Küproselt, Süüriast ja Egiptusest, linnas valati vaske ja põletati savinõusid.", "sourceIds": [ "maniatis-2012-akrotiri", "odysseus-akrotiri", "wp-akrotiri" ] }, { "heading": "Fava-puder ja töö katusel", "text": "Ühe pere maja – nn Lääne maja – pottidest leitud seemned näitavad, mida söödi: otra, läätsi, herneid ja eriti fava-hernest, mida Santorinil süüakse tänapäevalgi. Vili jahvatati alumisel korrusel jahuks või purustati bulguri sarnaseks tanguks. Kitsas linnas polnud peaaegu õuesid, nii et vilja sõeluti ja kuivatati tõenäoliselt lamedatel katustel. Paljude majade seinu katsid maalid – pääsukesed liiliate kohal, kalur ja sinised ahvid.", "sourceIds": [ "sarpaki-1992-west-house", "wp-akrotiri" ] }, { "heading": "Linn, mis jäi tühjaks", "text": "Akrotiri elanikud kirjutasid Lineaar-A kirjas, mida keegi ei oska tänapäeval lugeda, seepärast pole teada ühegi lihtsa linnaelaniku nime. Umbes 50 aastat pärast hilise tsükladi I algust raputas linna uus maavärin: inimesed ehitasid ajutisi laagreid ja hakkasid maju parandama, kuid parandustööd jäid pooleli. Linn jäeti maha ja peagi kattis selle vulkaanipurse. Kuna kaevamistel pole leitud ühtegi luustikku, arvatakse, et elanikud jõudsid põgeneda – kuhu, pole teada.", "sourceIds": [ "wp-akrotiri", "maniatis-2012-akrotiri", "odysseus-akrotiri" ] } ] }, { "id": "bolton-worktown-1937-1940", "title": "Vabrikukorsten, pubi ja kino: puuvillalinn Bolton vaatlejate märkmikus", "placeName": "Bolton („Worktown“), Lancashire, tänapäeval Suur-Manchester, Inglismaa, Ühendkuningriik", "minYear": 1937, "maxYear": 1940, "lat": 53.5785, "lon": -2.4299, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Boltoni kesklinna ja Davenport Streeti piirkonda, mitte ühegi inimese kodu. Aastavahemik vastab Mass-Observationi Worktowni kollektsioonile (1937–1940); varasemaid ja hilisemaid aastaid need allikad ei kirjelda.", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-estates", "boltonnews-worktown-intro", "boltonnews-worktown-cinema", "boltonnews-worktown-bowling", "wdytya-mass-observation", "wiki-mass-observation", "wiki-bolton", "bps-happiness-bolton-1938", "sussex-worktown-catalogue" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Ridamaja tänav kesklinna lähedal või uus linnavalitsuse elamurajoon aiaga", "detail": "Põhja-Inglismaa töölised elasid traditsiooniliselt ridamajade tänavatel, kus kirik, pubi, kool ja pühapäevakool olid käe-jala juures. Davenport Streeti ühe päeva vaatlusel kella 5.30-st südaööni loendati 594 inimest; lapsed mängisid majade taga. Worktowni projekti ajaks oli Bolton ehitanud 11 munitsipaalelamurajooni: Top o' t' Brow' rajoonis oli 466 maja ja vaid viis poodi. Uutes majades oli siseruumides WC, vann ja sageli aed, kuid pubi ja kino puudusid.", "scope": "Boltoni töölisperede kodud 1937–1940; täpset elamute jaotust kogu linna kohta allikas ei anna", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-estates" ] }, { "label": "Töö", "value": "Puuvillaketrus ja -kudumine, pleegitustöökojad, kaevandused; sageli kuuepäevane töönädal", "detail": "Tipul 1929 oli Boltonis 216 puuvillavabrikut ja 26 pleegitus- ja värvimistöökoda, kuid Briti puuvillatööstus langes pärast Esimest maailmasõda järsult. 1930. aastatel olid tavalised lühendatud töönädalad ja pikaajaline töötus. 1938. aasta õnnekonkursi vastajad töötasid sageli pikki päevi kuuel päeval nädalas, osa raskemasinaehituse ja kaevanduste mustas ja ohtlikus töös.", "scope": "Boltoni linn; vabrikute arv on 1929. aasta tipp, mitte 1937–1940 seis", "sourceIds": [ "wiki-bolton", "boltonnews-worktown-intro", "bps-happiness-bolton-1938" ] }, { "label": "Vaba aeg: pubi", "value": "Pubi oli linnas suurem kui kirik, kino ja tantsusaal kokku", "detail": "Mass-Observationi raamatu „The Pub and the People“ järgi oli pubides rohkem hooneid, rohkem inimesi ning nad võtsid rohkem aega ja raha kui kirik, kino, tantsusaal ja poliitilised organisatsioonid kokku. Vaatlejad arvutasid, et neljapäeva õhtul jõi pubikülastaja keskmiselt 3,16 pinti õlut, laupäeval 3,45. Ridamaja tänava mees võis pubis käia viis-kuus õhtut nädalas, elamurajooni kolinud mees enamasti ainult nädalavahetusel.", "scope": "Boltoni pubikülastajad 1937–1938 vaatlustes, mitte kõik linlased; naised ja lapsed käisid pubis vähem", "sourceIds": [ "wdytya-mass-observation", "boltonnews-worktown-estates" ] }, { "label": "Kino", "value": "47 kino; paljud töölised käisid „piltidel“ kaks korda nädalas", "detail": "Worktowni projekti ajal oli Boltonis 47 kino. 1937 avati 2534 kohaga art déco stiilis Odeon linnapea osavõtul. Odavas Palladiumis maksid piletid neljast pennist ühe šillinguni. Ühe kinojuhataja sõnul ei tundnud tema töölistest vaatajad, et nad oleksid kuskil käinud, kui nad polnud kinos kaks korda nädalas; streigi ajal kolisid vaatajad odavamatele päevaseanssidele. 500 vastajaga küsitluses olid kõige populaarsemad muusikalised romantilised filmid.", "scope": "Boltoni kinod 1937–1938; „kaks korda nädalas“ on ühe kinojuhataja hinnang, mitte loendus", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-cinema" ] }, { "label": "Lapsed ja kool", "value": "Uues elamurajoonis sai veerand lastest tasuta lõunat ja kolmandik tasuta piima", "detail": "Kolimine elamurajooni ei kaotanud vaesust. Metodistide misjon andis töötute vanemate lastele tasuta sööki: 25% lastest sai tasuta lõunasöögi ja 33% tasuta piima. Kool asutas säästuklubi, kuid mõni vanem käskis lapsel raha hoopis gaasiarvestisse panna. Ainult üks laps saadeti keskkooli sisseastumiseksamile.", "scope": "Top o' t' Brow' elamurajooni lapsed 1930. aastate lõpus, mitte kogu Bolton", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-estates" ] }, { "label": "Puhkus ja mängud", "value": "Blackpool eriongidega; murubowling parkides ja pubide juures", "detail": "Blackpool oli boltonlaste peamine päevareisi- ja puhkusesihtkoht, kuhu sõitsid sagedased eriongid. Murubowlingut mängisid nii mehed kui naised: 10. juunil 1937 mängis Moss Banki pargis 14 naist, Queens Parki rohelise ääres oli õhtul 148 inimest, peamiselt ketrajad ja teised vabrikutöölised. Gibraltar Rocki pubi rohelisele oli sissepääs 3 penni ning mängu kõrval tehti panuseid.", "scope": "Boltoni töölised 1937–1938 vaatlustes", "sourceIds": [ "bps-happiness-bolton-1938", "boltonnews-worktown-bowling" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mis oli olemas töö pärast", "text": "Bolton oli Lancashire'i puuvillalinn, kus 1929. aastal töötas 216 vabrikut, kuid 1930. aastateks oli tööstus languses ning paljudes peredes tähendas see lühendatud töönädalaid või pikaajalist töötust. 1937. aasta alguses üüris antropoloog Tom Harrisson Davenport Streetil väikese maja numbriga 85 ja asutas sinna Mass-Observationi vaatlejate rühma. Ta nimetas linna „Worktowniks“, sest see oli tema sõnul olemas töö pärast ja töö jaoks. Vaatlejad, osa Lõuna-Inglismaalt, osa kohalikud, käisid pubides, kirikutes, turul, tantsusaalides ja staadionidel ning kirjutasid üles, mida inimesed tegid ja ütlesid. Kohalik vaatleja pidi lõunainglastele boltoni murret „tõlkima“.", "sourceIds": [ "wiki-bolton", "boltonnews-worktown-intro", "wdytya-mass-observation" ] }, { "heading": "Tänav, elamurajoon ja laupäevaõhtu", "text": "Ridamaja tänaval elati tihedalt koos: naised käisid naabri juures juttu ajamas, mehed läksid õhtul bowlinguväljakule ja sealt pubisse doominot mängima. Linna äärde ehitatud uutes elamurajoonides olid tualett ja vann majas sees ning maja ees aed, kuid pubi, kino ega piisavalt poode polnud. Laupäeva õhtul sõitis rajooni rahvas bussiga linna ja viimane buss tõi nad tagasi, taskus pudel õlut. Üks mees ütles vaatlejale, et ei tea, kuidas naine rajooni „surmigavat üksluisust“ hulluks minemata välja kannatab.", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-estates" ] }, { "heading": "Kino, Blackpool ja õnn", "text": "Pärast tööd riietusid noored kinoskäiguks kenasti; uudisfilmid olid paljudele ainus viis maailmaga kursis olla. Suvel sõideti eriongidega Blackpooli mere äärde. Kui Bolton Evening News palus 1938. aasta aprillis lugejatel kirjutada, mis on nende jaoks õnn, saatis kirja 226 inimest. Kolmveerand neist arvas, et Boltonis on lihtsam õnnelik olla kui Blackpoolis – üks koduperenaine põhjendas: „Bolton on see, kus on kodu.“ Umbes 40% sidus õnne ka õnnega, näiteks iganädalase jalgpallitoto võiduga.", "sourceIds": [ "boltonnews-worktown-cinema", "bps-happiness-bolton-1938" ] }, { "heading": "Sõja varjus", "text": "1938. aasta sõjajutte ja 1939. aasta sõja algust jälgisid vaatlejad ka Boltonis: arhiivis on eraldi kaust sõja esimeste kuude tähelepanekutega 1939–1940. 29. juulil 1940 kirjeldas üks vaatleja, kuidas väsinud ja tüdinud sõdurid marssisid kohalikus pargis õppustele, seljas vihmakeebid ja käes püssid. Worktowni uurimus lõppes umbes kolm aastat pärast algust; selle kohta, kuidas linn edasi elas, need allikad enam ei räägi.", "sourceIds": [ "sussex-worktown-catalogue", "wdytya-mass-observation" ] } ] }, { "id": "punane-viin-gemeindebau-1919-1934", "title": "Bassena-kraanist oma veekraanini: töölispere Punase Viini munitsipaalelamus", "placeName": "Viini töölisrajoonid ja munitsipaalelamud (nt Karl-Marx-Hof Heiligenstadtis), Austria", "minYear": 1919, "maxYear": 1934, "lat": 48.2528, "lon": 16.365, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Karl-Marx-Hofi Döblingi linnaosas, mitte ühegi inimese kodu; setting kirjeldab laiemalt Viini töölisperede elu sotsiaaldemokraatliku linnavalitsuse ajal. Aastavahemik algab 1919. aasta mai valimistega ja lõpeb 1934. aasta veebruari kodusõja ning partei keelustamisega; uued munitsipaalkorterid valmisid alles 1920. aastatest alates.", "sourceIds": [ "wiki-red-vienna", "wiki-karl-marx-hof", "wiki-austrian-civil-war", "municipaldreams-red-vienna-1", "municipaldreams-red-vienna-2", "socialhousing-wien-history" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase vanas üürimajas", "value": "Tuba ja köök, üks veekraan (Bassena) ja üks WC terve korruse peale", "detail": "1918. aastal elas suur osa üle kahe miljoni viinlasest kitsas vaesuses tuba-köök korterites, kus köök sai valgust ja õhku ainult koridorist. Korrusel oli üks veekraan, mida kutsuti Bassenaks, ja üks tualett. Lisaks elas linnas umbes 170 000 voodiüürilist, kes said voodit kasutada vaid mõned tunnid ööpäevas ja magasid vahetustega. Tihe ja ebahügieeniline elu soodustas tuberkuloosi, mida nimetati „Viini haiguseks“.", "scope": "Viini töölisperede vanad üürimajad umbes 1918; ka pärast 1919 elas enamik töölisi edasi sellistes majades", "sourceIds": [ "socialhousing-wien-history" ] }, { "label": "Eluase uues Gemeindebau's", "value": "Köök-elutuba, tuba, esik ja oma WC; kraanivesi, gaas ja elekter, kuid vannituba enamasti puudus", "detail": "Uus munitsipaalkorter pidi sisaldama vähemalt köök-elutuba, magamistuba, esikut ja tualetti; kõigil tubadel peale esiku ja WC pidi olema aken õue. Korteris oli jooksev vesi, gaas ja elekter, aga mitte vanni, dušši ega sisseehitatud kappe. Kolmveerand korteritest oli 1920. aastate keskpaigani kuni 38 m² suurused. Vana pika koridori asemel teenindas üks trepikoda kolme-nelja korterit.", "scope": "Viini munitsipaalelamud 1923–1934; mitte erasektori ega vanad üürimajad", "sourceIds": [ "socialhousing-wien-history", "municipaldreams-red-vienna-1", "municipaldreams-red-vienna-2" ] }, { "label": "Üür ja korteri saamine", "value": "Munitsipaalkorteri üür oli poolkvalifitseeritud töölisperele keskmiselt 3,5% sissetulekust", "detail": "Üür arvestati ainult hoolduse ja remondi katmiseks, sest ehitust rahastati maksudest: 40% ehituskuludest tuli elamuehitusmaksust, ülejäänu luksusmaksust ja riigi rahast. Korterid jagati punktisüsteemiga, kus puudega inimesed ja teised haavatavad rühmad said eelise. Ometi kolmekordistus varjupaikades elavate kodutute arv aastatel 1924–1934 80 000-ni.", "scope": "Viini munitsipaalelamute üürnikud; 3,5% on tüüpilise poolkvalifitseeritud leibkonna keskmine, mitte iga pere", "sourceIds": [ "municipaldreams-red-vienna-1", "wiki-red-vienna" ] }, { "label": "Ühised ruumid", "value": "Pesumajad, saunad, lasteaiad, raamatukogu ja arstikabinetid maja hoovis", "detail": "Karl-Marx-Hofis oli 1382 korterit umbes 5000 elanikule, kuid 156 000 m² alast oli hoonestatud vaid 18,5%; ülejäänu oli hoovid, aiad ja mänguväljakud. Kompleksis olid pesumajad, saunad, lasteaiad, raamatukogu, arstikabinetid, poed ja koosolekuruumid. Juba esimeses suures majas Metzleinstaler-Hofis olid saun, pesumaja, raamatukogu ja lastesõim.", "scope": "Karl-Marx-Hof (valmis 1930) ja teised suured munitsipaalelamud; väiksemates majades oli teenuseid vähem", "sourceIds": [ "wiki-karl-marx-hof", "municipaldreams-red-vienna-2" ] }, { "label": "Lapsed ja tervis", "value": "Imikupakett, tasuta koolitervishoid, viis korda rohkem lasteaedu", "detail": "Linnavalitsuse 1931. aasta plakatite järgi oli abivajavatele vanematele jagatud 53 000 imiku riidepaketti loosungiga „Ükski Viini laps ei tohi sündida ajalehepaberil“. Lasteaedade arv kasvas viiekordseks, avati koolijärgsed keskused, koolides pakuti sooduslõunat ning arsti- ja hambaarstikontroll oli peredele tasuta. Imikusuremus langes alla poole sõjaeelsest tasemest, tuberkuloosijuhte vähenes veidi.", "scope": "Viini linn 1920.–1930. aastate algus; arvud linnavalitsuse enda propagandaplakatitelt", "sourceIds": [ "wiki-red-vienna" ] }, { "label": "Vaba aeg ja haridus", "value": "Tööliste sümfooniaorkester, töölissport ja -tantsud, ajakiri Der Kuckuck", "detail": "Sotsiaaldemokraadid tahtsid traditsioonilisest rahvakultuurist kasvatada uue töölisklassi kultuuri: loodi Tööliste Sümfooniaorkester, iganädalane kultuuriajakiri Der Kuckuck ning töölisspordi ja -tantsu programmid.", "scope": "Viini sotsiaaldemokraatlik töölisliikumine 1920.–1930. aastatel; katoliku kirik jäi samal ajal paljude tööliste jaoks oluliseks", "sourceIds": [ "municipaldreams-red-vienna-1", "wiki-red-vienna" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Liiga suur pealinn liiga väikesele maale", "text": "Pärast Austria-Ungari lagunemist 1918. aastal jäi endine keisririigi pealinn väikese vabariigi „veepeaks“. Sõjavõlakirjad muutusid väärtusetuks, hüperinflatsioon vaesustas ka keskklassi ning uued piirid lõikasid linna ära põldudest, mis olid seda sajandeid toitnud. Kitsastes korterites levisid tuberkuloos, Hispaania gripp ja süüfilis. 4. mail 1919 said esimest korda Austria ajaloos hääletada kõik täiskasvanud mehed ja naised ning Viini linnavolikogus saavutasid enamuse sotsiaaldemokraadid. 1921. aastal elas linna servas üle 30 000 pere omavoliliselt hõivatud maal „metsikutes asundustes“.", "sourceIds": [ "wiki-red-vienna", "municipaldreams-red-vienna-1" ] }, { "heading": "Maksud villadelt, korterid töölistele", "text": "1922. aastast sai Viin omaette liidumaaks ja võis ise makse kehtestada. Linna rahanduse juht Hugo Breitner pani maksud ratsahobustele, suurtele autodele, teenijatele ja hotellitubadele ning järsult progresseeruva elamuehitusmaksu. 1923. aastal otsustati ehitada viie aastaga 25 000 korterit; 25 000. korteri nurgakivi pandi juba 1926 ja 1927 algas teine programm. Kui programm 1934. aastal lõppes, elas munitsipaalmajades umbes 200 000 viinlast ehk iga kümnes linlane.", "sourceIds": [ "socialhousing-wien-history", "wiki-red-vienna", "municipaldreams-red-vienna-1" ] }, { "heading": "Hoov kui ühine maailm", "text": "Uutes majades avanesid suured väravad tänavalt avarale sisehoovile, mis võttis sageli kuni neli viiendikku krundist. Seal olid mänguväljakud, pesumaja ja lasteaed; mõnes majas ka ühisköök. Korter ise oli väike – sageli üks tuba ja köök-elutuba –, kuid valgusküllane, rõdu või erkeriga ning oma kraani ja tualetiga. Pesemas käidi maja saunas, sest vannituba korteris enamasti ei olnud. Ühe ajakirjaniku sõnul oli see parim näide, mida sotsialism demokraatlikult suudab ja mida mitte.", "sourceIds": [ "municipaldreams-red-vienna-1", "municipaldreams-red-vienna-2", "socialhousing-wien-history" ] }, { "heading": "Kindlusmajad ja lõpp", "text": "Poliitilised vastuolud teravnesid: 15. juulil 1927 süütasid raevunud meeleavaldajad Justiitspalee ja politsei tules hukkus 89 inimest. Suur kriis tõi kaasa massilise töötuse ning 1930. aastate algul hakkas riigivalitsus Viini rahastust kärpima. 1933 peatas kantsler Dollfuss parlamendi. 12.–15. veebruaril 1934 barrikadeerusid sotsiaaldemokraatide relvastatud kaitseliidu liikmed munitsipaalmajadesse; armee tulistas Karl-Marx-Hofi kergsuurtükkidega, kuigi seal elasid peamiselt töölisperede relvastamata liikmed. Pärast lüüasaamist partei keelustati ja Punase Viini aeg lõppes.", "sourceIds": [ "wiki-austrian-civil-war", "wiki-red-vienna", "wiki-karl-marx-hof" ] } ] }, { "id": "berliin-wedding-uurikasarm-1903-1933", "title": "Kuues hoov: elu Berliini Weddingi üürikasarmus", "placeName": "Weddingi töölislinnaosa üürikasarmud (nt Meyers Hof, Ackerstraße 132), Berliin, Saksamaa", "minYear": 1903, "maxYear": 1933, "lat": 52.5367, "lon": 13.3878, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Meyers Hofi asukohta Ackerstraßel, mitte ühegi inimese kodu. Aastavahemik algab 1903, kui Meyers Hofi tagumisse majja pandi aurumasin ja see muutus töökodade hooviks, ning lõpeb 1932/1933 üürnike streikide ja natsionaalsotsialistide võimuletulekuga; nende aastate kohta on kasutatud allikates dateeritud tõendid.", "sourceIds": [ "dewiki-meyers-hof", "dewiki-mietskaserne", "enwiki-wedding", "enwiki-blutmai", "enwiki-greater-berlin-act", "enwiki-turnip-winter" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Tagamajas köök, tuba ja vahel kamber; köetav oli ainult elutuba-köök", "detail": "Üürikasarmu tagamaja korter koosnes köögist, magamistoast ja mõnikord kambrist; kütta sai ainult elutoaks olevat kööki, kus käis kogu pereelu. Meyers Hofis oli 257 korterit, neist 229 köök-tuba-kamber. Korterid olid aknata ühiskoridori ääres, nii et toast kööki minekuks tuli enamasti läbi pimeda koridori käia. Tänavapoolses esimajas olid suuremad korterid ja jõukamad elanikud.", "scope": "Berliini üürikasarmud, eriti Meyers Hof Weddingis; mitte kogu Berliini elamufond", "sourceIds": [ "dewiki-mietskaserne", "dewiki-meyers-hof" ] }, { "label": "Üür ja tihedus", "value": "Üür võttis 25–30% sissetulekust; voodi üüriti vahetustega magajatele", "detail": "Üüri maksmiseks anti lisatoad allüürnikele või üüriti voodeid nn Schlafgängeritele, kes magasid samas voodis vahetustega. Ühes korteris võis elada kuni 30 inimest, mõni magas koridoris madratsil. 1905. aastal elas Berliinis 719 inimest hektari hoonestatud maa kohta – Saksamaa suurlinnade tihedaim asustus.", "scope": "Berliini üürikasarmud 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni; 30 inimest on äärmusjuht, mitte tavaline", "sourceIds": [ "dewiki-mietskaserne" ] }, { "label": "Vesi ja hügieen", "value": "Üks WC koridori kohta, pesemas käidi tagumises majas", "detail": "Meyers Hofi joogivesi tuli algul krundi kaevust ja pumbati pööningupaakidesse. Esialgu oli üks valamu koridori kohta, hiljem sai iga köök oma kraani. 1895–1897 ehitati igasse koridori üks tualett; varem olid käimlad igas teises hoovis eraldi majakestes. Pesta sai maja kõige tagumises hoones. Gaas tuli hiljem, elekter alles 1930. aastatel. Enamik Gründerzeiti maju sai sanitaarseadmed alles 1920. aastatel.", "scope": "Meyers Hof; üldlause sanitaarseadmete kohta käib Saksa üürikasarmute kohta laiemalt", "sourceIds": [ "dewiki-meyers-hof", "dewiki-mietskaserne" ] }, { "label": "Töö ja hoovid", "value": "Väiketöökojad otse elumaja hoovides: trükkalid, plekksepad, kingsepad, rätsepad", "detail": "1903 pani omanik kuuendasse tagamajja aurumasina ja täitis selle ülevalt alla väikeettevõtetega, kus töötas tavaliselt üks-kaks inimest. Hiljem olid hoovides sigarimeistrid, nuudlivabrik, sinepivabrikud, pesumaja, saun, linna 13. rahvaköök ja isegi kirstupood. Kui tagumised majad muudeti töökodadeks, kahanes elanike arv umbes 2100-lt 900-le. Tühjades hoovides müüsid naised köögivilja ja jooksid ringi lapsed. Lähedal olid suured tööandjad: Scheringi ravimitehas ja 1904 rajatud Rotaprint.", "scope": "Meyers Hof ja Weddingi linnaosa; töökohtade jaotust kogu linnaosa kohta allikad ei anna", "sourceIds": [ "dewiki-meyers-hof", "enwiki-wedding" ] }, { "label": "Toit sõja ajal", "value": "„Kaalikatalvel“ 1916–1917 langes toiduratsioon talvel 1000 kalorini päevas", "detail": "Ikaldus, liitlaste blokaad ja meeste sõjaväkke viimine tekitasid toidupuuduse. Kaardiratsioon andis 1917. aasta suvel 1560 ja talvel ainult umbes 1000 kalorit päevas; kartuli asemel söödi peamiselt kaalikat. Naiste suremus oli 1917. aastal 30% kõrgem kui enne sõda.", "scope": "Kogu Saksamaa linnaelanikkond 1916–1917, mitte eraldi Berliini mõõtmine", "sourceIds": [ "enwiki-turnip-winter" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kasarm, mis polnud kasarm", "text": "Üürikasarmuks kutsuti Berliinis mitmekorruselisi tööliste üürimaju, kus tänavapoolse esimaja taha ehitati üksteise järel külgtiivad ja tagamajad. Ehitusmäärus nõudis ainult, et hoov oleks nii suur, et hobustega tuletõrjepritss saaks seal ümber pöörata – 5,34 × 5,34 meetrit. Kõige kuulsam näide oli Meyers Hof Weddingis Ackerstraßel: esimaja ja viis tagamaja kuue hoovi ümber. Wedding oli 19. sajandi lõpus maalt tulnud inimestest kasvanud töölislinnaosa, kus elati kitsastes üürimajades.", "sourceIds": [ "dewiki-mietskaserne", "dewiki-meyers-hof", "enwiki-wedding" ] }, { "heading": "Elu ja töö samas majas", "text": "Meyers Hofis ei olnud elu ja töö teineteisest lahus. Pimedatest koridoridest pääses nii kodudesse kui ka töökodadesse; vihmasel ajal ujutas vesi üle keldrid, kus samuti elati ja töötati. Lapsed kasvasid hoovis köögiviljamüüjate, vankrite ja töökodade müra keskel. Arhitekt Franz Hoffmann kirjeldas hiljem, et pimedates kodudes elanud ja ebatervislikes vabrikutes töötanud töölised „vajusid hauda“ sageli juba 50-aastaselt – see on kaasaegse kriitiku hinnang, mitte mõõdetud eluiga.", "sourceIds": [ "dewiki-meyers-hof", "dewiki-mietskaserne" ] }, { "heading": "Sõjast „Punase Weddingini“", "text": "Esimese maailmasõja ajal tõi 1916–1917 „kaalikatalv“ linnadesse nälja. 1920. aastal liideti Berliiniga ümberkaudsed linnad ja külad ning Weddingist sai üks Suur-Berliini 20 linnaosast. Pärast Meyers Hofi omaniku surma 1920 läks maja käest kätte spekulantidele: katused lekkisid, krohv pudenes ja kohati polnud puhast joogivett. Weddingit hakati kutsuma „Punaseks Weddinguks“ selle võitleva, suuresti kommunistliku töölisklassi pärast. 1. mail 1929 ajas politsei keelatud maipäeva rongkäike laiali; kolme päevaga hukkus Weddingis ja Neuköllnis hinnanguliselt 33 tsiviilisikut.", "sourceIds": [ "enwiki-turnip-winter", "enwiki-greater-berlin-act", "dewiki-meyers-hof", "enwiki-wedding", "enwiki-blutmai" ] }, { "heading": "Kriis ja üürnike streik", "text": "Suure majanduskriisiga kasvas töötus ka Meyers Hofis ning üür muutus vaesuvatele peredele raskeks koormaks. Kitsikus ja puudulikud sanitaartingimused kahjustasid tervist. 1932/1933 ühinesid maja elanikud Berliini üürnike streikidega. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut püüti seda „punast kantsi“ sotsiaaltoetustega vaigistada; sellest edasi need allikad selle seadistuse jaoks ei ulatu.", "sourceIds": [ "dewiki-meyers-hof" ] } ] }, { "id": "hodde-rauaaja-aiaga-kula", "title": "Palissaadi taga, veiste kõrval ühe katuse all", "placeName": "Hodde rauaaja küla Varde jõe oru kohal Edela-Jüütimaal, tänapäeval Taani", "minYear": -150, "maxYear": 1, "lat": 55.7, "lon": 8.76, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Hodde küla väljakaevamisala (u 1 km Hodde külast ida pool). See on paiga marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Algne kohanimi pole teada – „Hodde“ on tänapäeva kihelkonna nimi. Ajavahemik −150…1 on Danmarks Oldtid'i järgi esimese ehitusfaasi algus 2. sajandi keskel eKr kuni küla mahajätmiseni „aastate paiku Kristuse sünni ümber“; täpne aasta pole teada.", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn", "lex-hodde-jernalderlandsby", "danmarksoldtid-landsbyer-og-gaarde", "danmarksoldtid-agre-og-graesningsland" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Pikkmaja: läänes kolle ja eluruum, idas laut", "detail": "Peaaegu kõik pikkmajad olid jagatud kolmeks: lääneotsas keskne kolle, kus elati, söödi ja magati; keskel sissepääsuruum ja idaotsas laut, mida eraldasid lahterseinad. Majad olid keskmiselt 5 m laiad, savitatud vitsseintega ja kahe rea katusepostidega. Uks oli veidi üle meetri kõrge ja u 60 cm lai – parasjagu nii suur, et veis mahtus läbi, inimene pidi kummardama.", "scope": "Hodde 86 väljakaevatud maja põhiplaanid; sisustuse kirjeldus on autori rekonstruktsioon", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn" ] }, { "label": "Pere ja talu", "value": "Ühes talus arvatavasti 5–7 inimest", "detail": "Talu koosnes alati ühest pikkmajast, millele võis lisanduda üks-kaks väiksemat kõrvalhoonet. Uurijate hinnangul elas ühes talus perekond umbes 5–7 inimesega. Haripunktis oli külas 27 samaaegset talu ja u 135 elanikku.", "scope": "Hodde küla hinnang majade arvu põhjal, mitte loendus", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn" ] }, { "label": "Kari", "value": "Üle 400 veise lautades", "detail": "Haripunktis seisis Hodde lautades üle 400 veise. Tavalise talu pikkmajas oli kohta 14–16 loomale, suuremates 18–22-le, suurtalus 22-le (varem isegi u 30-le). Igal talul oli oma kitsas värav läbi ühise palissaadi põldude poole ja oma pääs küla keskel olevale ühisele platsile.", "scope": "Hodde küla laudakohtade arv, mitte loomade tegelik loendus", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn" ] }, { "label": "Põld ja toit", "value": "Peamiselt oder ja loomapidamine; põllud vaheldumisi söötis", "detail": "Lääne-Jüütimaal põhines talupidamine vähesel viljakasvatusel – eriti odral – ja eelkõige ulatuslikul loomapidamisel. Väikesed põllulapid olid ümbritsetud madalate mullavallidega ning neid hariti vaheldumisi ja jäeti söötis. Kuna karjametsad olid muutunud lagedaks, tuli talvesööt koguda karjamaadelt ja heinaniitudelt.", "scope": "Lääne-Jüütimaa (Grøntofti piirkonna õietolmu- ja põlluuuringud) vanemal rauaajal, mitte Hodde talude oma menüü", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-agre-og-graesningsland" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Sepp väljaspool aeda, pottsepp põhjaküljel", "detail": "Mõni talu tegeles kõrvaltööna sepa- või pottsepatööga. Küla sepikoda paiknes hilisemas faasis väljaspool ühist aeda, tõenäoliselt tuleohu tõttu; pottsepp elas talus küla põhjaküljel. Kahes väikeses kõrvalhoones leiti räbu – need olid ilmselt sepikojad.", "scope": "Hodde küla leiud", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn", "lex-hodde-jernalderlandsby" ] }, { "label": "Ebavõrdsus", "value": "Neli jõukuskihti, mis põlvest põlve ei muutunud", "detail": "Suurtalu hoonestus oli u 200 m², järgmise kihi talud 110–130 m², enamik talusid 50–100 m² ja kõige vaesemad üksnes 45–50 m² pikkmaja ilma laudata. Talud ei muutunud aja jooksul märkimisväärselt: kellel oli suur laut, sel jäi see suureks põlvkondade kaupa. Suurtalust leiti küla kõige peenem läikivmust savinõu.", "scope": "Hodde küla hoonete pindala põhjal tehtud tõlgendus", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Küla, mis kasvas ühe talu ümber", "text": "Hodde rajati 2. sajandil eKr ühe suurtalu ümber, mis seisis väikese saarkõrgendiku kõrgeimas kohas Varde jõe oru kohal. Peagi ehitasid teised pered oma talud selle kõrvale ning kui talusid oli kaheksa, piirati kogu küla ühise palissaadiga. Pool sajandit hiljem oli aia sees 27 talu ja ligi 135 inimest. Küla keskel oli kogu aja jooksul hoonestamata ühisplats, kuhu iga talu pääses oma väravast. Uurijad peavad Hoddet keskkülaks, mille juhtiv suguvõsa pakkus arvatavasti kaitset ka ümberkaudsetele tavalistele küladele.", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn", "danmarksoldtid-landsbyer-og-gaarde" ] }, { "heading": "Elu loomadega ühe katuse all", "text": "Hodde lapsed kasvasid majas, kus inimesed ja veised elasid ühe katuse all: lääneotsas kolde ümber söödi ja magati, idaotsas lautades seisid lehmad ja härjad. Talvel tuli loomadele sööt karjamaadelt ja niitudelt varuda, sest lähedal polnud enam metsi, kust lehti korjata. Kõigil ei läinud ühtmoodi: mõnel perel oli laut paarikümnele loomale, mõnel polnud lauta üldse, ja see vahe püsis põlvkondade kaupa. Umbes Kristuse sünni paiku kolisid pered mõnesaja meetri kaugusele uude külla ning vana küla põles või põletati maha, enne kui selle asemele küntiti põld.", "sourceIds": [ "danmarksoldtid-bag-landsbyens-hegn", "danmarksoldtid-agre-og-graesningsland" ] } ] }, { "id": "ateena-agora-kasitooliste-kvartal", "title": "Hüdria pealael, drahm päevas: Agora tagatänavad sõja ja katku ajal", "placeName": "Ateena Agora ümbruse käsitööliste kvartalid (Marmoritööliste tänav, Agora edelanurk), tänapäeval Kreeka", "minYear": -451, "maxYear": -404, "lat": 37.9746, "lon": 23.7219, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Ateena Agora edelanurka, kus kaevati välja Simoni maja-töökoda ja Marmoritööliste tänava majad. See on piirkonna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Ajavahemik −451…−404 algab Periklese kodakondsusseadusega (451/450 eKr) ja lõpeb Ateena kaotusega Peloponnesose sõjas (404 eKr).", "sourceIds": [ "randall-1953-erechtheum-workmen", "lang-2004-women-athenian-agora", "fhw-house-of-simon", "wiki-plague-of-athens", "wiki-metic", "wiki-women-classical-athens", "wiki-classical-athens", "sellars-2026-street-marble-workers" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Kaks tuba ümber õue, õues kaev ja tsistern", "detail": "Agora edelanurga tagasihoidlik maja-töökoda (nn Simoni maja) oli tõenäoliselt ühekorruseline: kaks ebakorrapärast tuba avanesid u 5,5 × 6,4 m suurusele õuele, kus olid kaev ja vihmaveetsistern. Seinad olid lubjakiviplaatidest ja toorsavitellistest, põrandad tambitud mullast. Põrandalt leiti kingakiinusid ja luust paelaaasu – siin elati ja töötati samas majas.", "scope": "Üks väljakaevatud maja Agora edelanurgas, mis oli kasutusel 5. sajandi viimasel veerandil eKr; mitte kõik Ateena majad", "sourceIds": [ "fhw-house-of-simon" ] }, { "label": "Vesi", "value": "Purskkaevumajast hüdriaga, täis anum u 16 kg", "detail": "Vesi toodi avalikest purskkaevumajadest, näiteks Agora Kagu-purskkaevumajast. Täis veeanum (hüdria) kaalus u 16 kg ja seda kanti pealael. Aristophanese 411. aasta komöödias kaebasid töötavad kodanikunaised, et koidikul oli kaevul tunglemine, kolin ja tõuklevad orjatüdrukud. Kes sai, saatis vett tooma orja.", "scope": "Agora purskkaevumajad ja Ateena linn 5. sajandi lõpul; kirjanduslik tõend komöödiast, mitte mõõtmine", "sourceIds": [ "lang-2004-women-athenian-agora" ] }, { "label": "Töö ja palk", "value": "Üks drahm päevas – kodanikul, metöögil ja orjal sama", "detail": "Erechtheioni ehitusarvetes (409–405 eKr) maksti enamikule töölistele üks drahm päevas, ka siis, kui kõrvuti töötasid kodanik, metöök ja ori; orja palk läks seaduse järgi tema omanikule. Puusepp-liimija sai vaid viis obolit päevas. Säilinud 107 töölisest oli 24 kodanikku, 42 metöökki ja 20 orja; kõik orjad olid oskustöölised – kiviraidurid või puusepad.", "scope": "Erechtheioni ehitusarvete säilinud osa 409/8–405/4 eKr, mitte kogu Ateena tööturg", "sourceIds": [ "randall-1953-erechtheum-workmen" ] }, { "label": "Riided ja villatöö", "value": "Kuu villa ettevalmistamist, paar päeva kudumist", "detail": "Villa pesti, kloppiti, kraasiti ja ketrati kodus peaaegu üksnes naiste kätega. Hinnanguliselt kulus naisel kuu aega villa ettevalmistamiseks, nädal püstiste kangasteljede ülesseadmiseks ja mõni päev lihtsa villase rõiva kudumiseks. Tüdrukud õppisid seda noorelt; vabastatud orjanaisi on kirjas ka kudumiskodade töölistena.", "scope": "Klassikalise Ateena leibkonnad Agora leidude ja kirjalike allikate põhjal; ajakulu on uurijate hinnang", "sourceIds": [ "lang-2004-women-athenian-agora" ] }, { "label": "Turg", "value": "Naised müüsid soola, jahu, mett, viigimarju ja köögivilja", "detail": "Agoral ja selle ääres müüsid naised soola, jahu, mett, viigimarju, puu- ja köögivilja, seesamit, riideid, lõhnaõli, pärgi ja paelu. Jõukad saatsid turule orja, vaesemad naised käisid seal ise. Kauplejad koondusid kauba järgi – kalamüüjad näiteks Stoa Poikile lähedale.", "scope": "Ateena Agora 5.–4. sajandil eKr, kirjanduslike allikate ja leidude järgi", "sourceIds": [ "lang-2004-women-athenian-agora", "wiki-women-classical-athens" ] }, { "label": "Metöökide kohustused", "value": "12 drahmi aastas maksu, eestkostja kohustuslik", "detail": "Sisserännanu või vabastatud ori pidi end registreerima oma elukoha demis ja valima kodanikust eestkostja (prostates); ilma selleta võis teda kohtusse kaevata. Metoikion-maks oli 12 drahmi aastas mehele ja tema leibkonnale ning 6 drahmi iseseisvale naisele; turul kauplemiseks võidi nõuda veel lisamaksu.", "scope": "Ateena metöökide õiguslik seisund klassikalisel ajal", "sourceIds": [ "wiki-metic" ] }, { "label": "Rahvastik", "value": "Enne sõda 100–150 tuhat, sõja ajal Pikkade müüride vahel 300–400 tuhat", "detail": "Enne 431. aastat elas Ateenas ja Pireuses hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest (u 60 000 kodanikku, 25 000 metöökki ja mitte üle 70 000 orja). Kui maarahvas sõja eest müüride vahele põgenes, kasvas rahvaarv 300 000–400 000-ni.", "scope": "Ateena linn, Pireus ja Pikkade müüride vahe; uurijate hinnangud, mitte loendus", "sourceIds": [ "wiki-plague-of-athens" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Töökoda ja kodu ühe katuse all", "text": "Agora tagatänavatel ei elanud need ateenlased, kelle nimi ajalukku jäi, vaid kingsepad, kiviraidurid ja nende pered. Agorast edelasse viival tänaval on nii palju marmorikilde, et arheoloogid nimetasid selle Marmoritööliste tänavaks; Agora nurgas oli tagasihoidlik kaheruumiline maja, mille mullapõrandalt leiti kingakiinusid. Noorukeid Agorale ei lubatud, seepärast hängisid nad ümbritsevates töökodades. Naised ja orjatüdrukud tõid koidikul purskkaevumajast vett, ketrasid ja kudusid õues valguse käes ning käisid turul – vaesemad ise, jõukamad saatsid orja.", "sourceIds": [ "fhw-house-of-simon", "sellars-2026-street-marble-workers", "lang-2004-women-athenian-agora" ] }, { "heading": "Kodanik, metöök ja ori samal tellingul", "text": "Ateena ühiskond oli jagatud kodanikeks, metöökideks ja orjadeks. Alates 451/450. aastast sai kodanikuks ainult laps, kelle mõlemad vanemad olid ateenlased. Erechtheioni ehitusarvetest on näha, et 409.–405. aastal raiusid kodanikud, metöögid ja orjad kõrvuti samu sambaid sama drahmi eest päevas – kuid orja palk läks tema peremehele. Kodanikke oli töölistest vähe, sest Sitsiilia sõjakäik oli paljud vaesemad mehed hukka saatnud. Sõja alguses 431. aastal toodi maarahvas Pikkade müüride vahele ning tunglemises puhkenud taud tappis aastatel 430–426 umbes veerandi elanikest.", "sourceIds": [ "randall-1953-erechtheum-workmen", "wiki-women-classical-athens", "wiki-plague-of-athens" ] } ] }, { "id": "ostia-insulad-sadamalinn", "title": "Veskikivide kolin ja trepid üüritoani: Rooma sadamalinna korterimajad", "placeName": "Ostia, Rooma sadamalinn Tiberi suudmes, tänapäeval Itaalia", "minYear": 113, "maxYear": 235, "lat": 41.7558, "lon": 12.2917, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Ostia Antica väljakaevamisala keskosa. See on linna marker, mitte ühegi konkreetse inimese kodu. Ajavahemik 113…235 algab Traianuse sadama valmimisega Portuses (113), millele järgnes Hadrianuse-aegne ehitusbuum, ja lõpeb Severuste ajastu lõpuga, mille järel 3. sajandi kriisis linna rahvaarv vähenes.", "sourceIds": [ "bakker-ostia-mills-bakeries", "wiki-ostia-antica", "ostia-reliefs-medical", "ostia-reliefs-metal", "romanports-tomb-29", "ostia-reliefs-bars", "unrv-ostia-apartment-blocks" ], "eraIds": [ "ancient" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Mitmekorruselised korterimajad, all poed", "detail": "Ostia insulad olid mitmekorruselised korterimajad. Alumisel korrusel avanesid tänavale poed ja töökojad, mille vahekorrusel või tagaruumis elas sageli poepidaja ise. Odavamatesse ülemistesse korteritesse viisid peaaegu alati eraldi trepid otse tänavalt; jõukamatel olid avara keskruumiga (medianum) korterid.", "scope": "Ostia väljakaevatud korterimajad, eriti Hadrianuse-aegsed", "sourceIds": [ "wiki-ostia-antica" ] }, { "label": "Vesi ja pesemine", "value": "Vesi trepist üles, pesema avalikku sauna", "detail": "Ülemistel korrustel elanud pidid vee, toidu, kütte ja voodiriided trepist üles kandma. Paljudel korteritel polnud oma pesemis- ega käimlavõimalust, nii et elanikud kasutasid avalikke saunu, purskkaevusid ja ühiskäimlaid. Ostias leitud vesirattad varustasid saunu, mitte veskeid.", "scope": "Ostia korterielanike üldistatud olukord populaarteadusliku kokkuvõtte ja arheoloogiliste leidude põhjal; mitte iga korter", "sourceIds": [ "unrv-ostia-apartment-blocks", "bakker-ostia-mills-bakeries" ] }, { "label": "Toit", "value": "Leib suurtest veski-pagarikodadest", "detail": "Üürikorterites ei küpsetatud tuleohu tõttu tavaliselt ise. Ostia pagarikojad olid tehaste moodi: keskmiselt 9 vulkaanilisest kivist veskikivi, mida ringutasid muulad või hobused, ja ahjud, mille kuppel oli seest 3,5–5 m lai. Ühe veskikivi jahust jätkus hinnanguliselt 150–300 inimesele; kogu linnas pidi olema u 100 veskikivi vähemalt kümnes pagarikojas.", "scope": "Ostia pagarikodade väljakaevamised ja Bakkeri ligikaudsed arvutused 2. sajandi kohta", "sourceIds": [ "bakker-ostia-mills-bakeries" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "Sadamatöö, pagarikojad, väikesed töökojad", "detail": "Pagarikojad olid mürarikkad töökojad, kus orjad ja süüdimõistetud kurjategijad rügasid jahutolmus. Sadamatöö oli füüsiliselt nii raske, et arst Galenos mainis Ostia ja Portuse arste seoses õlaliigese nihestustega. Hauareljeefidel on kujutatud ämmaemandat, arsti, raudtööriistade valmistajat ja kõrtsi ettekandjat – tavaliste inimeste ameteid.", "scope": "Ostia ja Portuse hauareljeefid ning pagarikojad; mitte ametite statistika", "sourceIds": [ "bakker-ostia-mills-bakeries", "ostia-reliefs-medical", "ostia-reliefs-metal", "ostia-reliefs-bars" ] }, { "label": "Tuleoht", "value": "Öövahid tõrvikutega tänavatel", "detail": "Hadrianuse ajal ehitati Ostiasse tuletõrjujate kasarmud, kuhu paigutati Roomast tulnud vigiles. Üks neist, öövaht Calpurnius, kraapis 215. aastal pagarikoja pühamu seinale palve keisri eest; öövahid patrullisid hämaraid tänavaid tõrvikuga ja nende töö oli ohtlik.", "scope": "Ostia tuletõrje ja üks dateeritud grafiti", "sourceIds": [ "bakker-ostia-mills-bakeries" ] }, { "label": "Rahvastik", "value": "Hinnangud 20–25 tuhandest u 50 tuhandeni", "detail": "Jan Theo Bakkeri hinnangul elas Ostias õitseajal u 20 000–25 000 inimest; Wikipedia toob 2. sajandi kohta hinnangu u 50 000. Kumbki pole loendus. Suur ait mahutas 5660–6960 tonni vilja – sellest jätkus vähemalt 14 000 inimesele aastaks.", "scope": "Uurijate hinnangud Ostia linna kohta 2. sajandil; erinevad üksteisest kuni kaks korda", "sourceIds": [ "bakker-ostia-mills-bakeries", "wiki-ostia-antica" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Linn, mis toitis Roomat", "text": "Kui Traianuse sadam Portuses 113. aastal valmis, algas Ostias ehitusbuum: Hadrianuse ajal püstitati üle poole linna hoonetest. Linna elu keerles vilja ümber, mis tuli laevadega Egiptusest ja Aafrikast, kuhjati suurtesse aitadesse ning veeti Tiberit mööda Rooma. Kõrgete telliskorterimajade alumistel korrustel olid poed, kõrtsid ja töökojad, ülemistes korrustes elasid üürilised. Veski-pagarikodades ringutasid muulad veskikive päeval ja öösel ning jahutolmus töötasid orjad ja süüdimõistetud.", "sourceIds": [ "wiki-ostia-antica", "bakker-ostia-mills-bakeries" ] }, { "heading": "Vabakslastud ja nende hauad", "text": "Paljud Ostia ja Portuse elanikud olid endised orjad, kes olid vabaks saanud ja oma töökoja või ameti üles ehitanud. Isola Sacra kalmistul ehitas ämmaemand Scribonia Attice haua endale, oma arstist abikaasale, emale ja vabakslastud teenijatele – kuid kahele tülli läinud endisele orjale keelas ta sinna maetuks saamise. Raudtööriistade valmistaja Verrius Euhelpistus ja tema naine Verria Zosime lasid oma hauale teha reljeefid kääride, sirpide ja saagidega. Need hauad näitavad, et ka lihtne inimene tahtis jääda meelde oma tööga.", "sourceIds": [ "ostia-reliefs-medical", "ostia-reliefs-metal", "romanports-tomb-29" ] } ] }, { "id": "skibbereen-suur-nalg-1845-1852", "title": "Kartulipõld, supikatel ja töömaja värav: Skibbereen suure nälja aastatel", "placeName": "Skibbereen ja selle vaestehoolekande liit, Corki krahvkond, Iirimaa", "minYear": 1845, "maxYear": 1852, "lat": 51.5492, "lon": -9.2675, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt Skibbereeni linna Ileni jõe ääres, mitte ühegi inimese kodu. Asustus hõlmab Skibbereeni vaestehoolekande liitu (369 ruutmiili, umbes 100 000 elanikku). Aastavahemik 1845–1852 on Iirimaa suure näljahäda periood, mida allikad Skibbereeni kohta otseselt kirjeldavad; seda ei laiendata.", "sourceIds": [ "skibheritage-workhouse", "skibheritage-abbeystrowry", "workhouses-skibbereen", "skibhist-march-1847", "gotz-skibbereen-agency", "rte-before-famine", "wiki-great-famine-ireland", "igp-skibbereen-registers", "grenham-forenames" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Eluase", "value": "Paljud elasid ühetoalistes mudaseintega onnides", "detail": "1841. aasta loendus nimetas „IV klassi majaks” ühetoalist mudaseintega onni. Suures osas Lääne-Munsterist, kuhu Skibbereen kuulus, oli vähemalt pool ja kohati üle kahe kolmandiku majadest sellised onnid. Mida rohkem oli kihelkonnas onne, seda rohkem langes 1841–1851 rahvaarv.", "scope": "Lääne-Munsteri kihelkonnad 1841. a loenduse järgi, mitte iga Skibbereeni pere", "sourceIds": [ "rte-before-famine" ] }, { "label": "Toit", "value": "Enne nälga oli kartul peamine toit, nälja ajal osteti jahu ja saadi suppi", "detail": "Üle kolme miljoni iirlase sõltus toiduks täielikult kartulist. Märtsis 1847 maksis jahu Skibbereenis 5 penni kvardi eest; töömehele arvestati päevas 1½ kvarti, naisele ja 15-aastasele 1 kvart ning imikule 1 pint. Viieliikmelise pere toit oleks maksnud 1 šilling 10½ penni päevas.", "scope": "Kartulisõltuvus kogu Iirimaa kohta; hinnad ja portsjonid Skibbereenis märtsis 1847 kohaliku vaimuliku arvestuse järgi", "sourceIds": [ "wiki-great-famine-ireland", "skibhist-march-1847" ] }, { "label": "Töö ja palk", "value": "Avalikel töödel 8–9 penni päevas – vähem kui pool pere toiduhinnast", "detail": "Nälja ajal said mehed tööd valitsuse avalikel töödel, näiteks teedeehitusel. Päevapalk oli 8 penni, täistööpäeva eest kuni 9 penni, ja haiguse või katkenud päevade eest ei makstud. Sellega ei suutnud ka töötav mees osta jahu kogu perele.", "scope": "Skibbereeni piirkonna avalike tööde töölised 1846–1847", "sourceIds": [ "skibhist-march-1847", "gotz-skibbereen-agency" ] }, { "label": "Abi ja töömaja", "value": "Töömajja võeti ainult terve perekond, kes jagati viide rühma", "detail": "Skibbereeni töömaja ehitati 800 inimesele. Vastu võeti ainult täiesti vaeseid ja ainult koos kogu perega. Sees jagati pere eraldi: mehed üle 15 aasta, poisid 2–15, naised üle 15, tüdrukud 2–15 ja alla kaheaastased lapsed. Kaugemal elavad inimesed kõndisid töömajja 25–30 miili ja mõnikord saadeti nad tagasi.", "scope": "Skibbereeni vaestehoolekande liidu töömaja 1842–1851", "sourceIds": [ "skibheritage-workhouse", "workhouses-skibbereen" ] }, { "label": "Supiköök", "value": "Linna supimaja keetis 1847. aasta märtsis 800 gallonit suppi päevas", "detail": "Skibbereeni heategevuslik supimaja jagas toidutalonge: kaks kuutalongi maksid 1 šilling 9 penni. Märtsis 1847 keedeti aurukatlas 800 gallonit suppi päevas, kuid sellest ei piisanud. Skibbereeni supimajast sai valitsuse supiköögiprogrammi eeskuju.", "scope": "Skibbereeni linna supimaja 1846–1847", "sourceIds": [ "gotz-skibbereen-agency", "skibhist-march-1847" ] }, { "label": "Haigus ja surm", "value": "Märtsis 1847 suri väljaspool töömaja hinnanguliselt 35–40 inimest päevas", "detail": "Kohalik abikomitee hindas märtsis 1847 surmade arvuks 34–40 päevas, töömaja surnuid arvestamata. Töömajas suri nädalas, mis lõppes 27. märtsil 1847, 106 inimest. Mõnes palavikuhaigete palatis oli ühes voodis kuni kuus haiget. 1841–1851 suri töömajas 4346 ja palavikuhaiglas 651 inimest.", "scope": "Skibbereeni linn ja töömaja; komitee hinnang on ligikaudne ja allikas ise peab töömaja arvu alahinnatuks", "sourceIds": [ "skibheritage-abbeystrowry", "skibheritage-workhouse" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Väike turulinn suure vaesusega maakonnas", "text": "Skibbereen oli 1840. aastatel umbes 5000 elanikuga turulinn Corki krahvkonna edelanurgas. Selle vaestehoolekande liitu kuulus kokku veidi üle 100 000 inimese ja maa-ala oli üks Iirimaa suurimaid. Enamik pered elas maal ning toitus kartulist, mida kasvatati väikestel lappidel. Paljud elasid ühetoalistes mudaseintega onnides. Kui kartulipõllud ebaõnnestusid, ei olnud neil muud varu.", "sourceIds": [ "gotz-skibbereen-agency", "rte-before-famine", "wiki-great-famine-ireland" ] }, { "heading": "Must 1847", "text": "Kartulihaigus tabas Iirimaad 1845. aastal, kuid katastroof algas pärast teist ikaldust 1846. aasta augustis ja septembris. Oktoobrist 1846 oli Skibbereeni töömaja ülerahvastatud ning jaanuari alguses 1847 lõpetati vastuvõtt. 1847. aasta märtsis ja aprillis suri töömajas nädalas kuni 106 inimest ning abikomitee hinnangul suri linnas ja ümbruses väljaspool töömaja veel 35–40 inimest päevas. Abbeystrowry kalmistu ühishaudadesse maeti seitsme aasta jooksul arvatavasti 8000–10 000 inimest, sageli öösel ja kirstuta.", "sourceIds": [ "skibheritage-workhouse", "skibheritage-abbeystrowry", "skibhist-march-1847" ] }, { "heading": "Abi, mis jõudis hilja", "text": "Skibbereeni elanikud ise saatsid saadikud Londonisse ja nende abil loodi Briti abiühing. Linna supimaja sai eeskujuks valitsuse supiköökidele, mida hakati korraldama 1847. aasta algul. Linnas korraldati ka väljarännet, et päästa nälgijaid. Juunis 1847 jõustunud Gregory klausel keelas aga abi andmise neile, kel oli vähemalt veerand aakrit maad. Seetõttu pidid paljud abi saamiseks oma maalapist loobuma. 1848. aasta lõpus oli töömajas ja selle ligi kahekümnes abihoones umbes 4230 vaest.", "sourceIds": [ "gotz-skibbereen-agency", "wiki-great-famine-ireland", "skibheritage-workhouse" ] }, { "heading": "Mis jäi järele", "text": "Skibbereeni liidu rahvaarv langes 1841–1851 36,1%. Inimesed surid nälga ja palavikku või rändasid välja. Kogu Iirimaal suri näljahäda ajal umbes miljon inimest ja üle miljoni rändas välja. 1851. aasta loendus nimetas 1846–1851 kaugele, peamiselt Põhja-Ameerikasse rännanuid 967 952. Veel 1849. aasta detsembris maeti Abbeystrowrys umbes sada näljahäda ohvrit nädalas.", "sourceIds": [ "skibheritage-abbeystrowry", "wiki-great-famine-ireland" ] } ] }, { "id": "petrovskoe-tambov-parisorjad-1813-1858", "title": "Rukis, teoorjus ja kolm põlvkonda ühe katuse all: Petrovskoe pärisorjad Tambovi mustmullal", "placeName": "Petrovskoe, Gagarinite mõis Borisoglebski ujesdis, Tambovi kubermang, tänapäeval Venemaa", "minYear": 1813, "maxYear": 1858, "lat": 51.37, "lon": 42.08, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt tähistab ligikaudselt endist Borisoglebski ujesdit Tambovi kubermangu lõunaosas, kus asus Gagarinite Petrovskoe mõis. Küla täpne asukoht ei ole läbitöötatud allikates kirjas, seega ei ole punkt küla ega ühegi inimese kodu. Aastavahemik 1813–1858 vastab mõisa talunimekirjadele (1813–1827, 1850, 1856), sündide ja surmade kuuaruannetele (1854–1858) ning 1858. aasta valitseja sissekandele; laiemalt seda ei laiendata.", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "okenfuss-review-hoch", "dennison-orlov-marriage", "thamesdarwin-hoch", "miass-names-1834", "tula-female-names-1824" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö ja kohustused", "value": "Peaaegu kõik tegid mõisapõldudel teotööd (barštšinat) ja said selle eest oma maaosa", "detail": "Petrovskoe oli tulus teraviljamõis, mille vili müüdi turul. Peaaegu kõik pärisorjad tegid mõisapõldudel teotööd ja said vastu maaosa, millest pere sai enamiku oma toidust. Põhiline tööüksus oli tjaglo – mees ja naine koos. 15–19-aastastest poistest 38% ei kandnud veel tjaglot, 32% kandis pool tjaglot ja 29% täit tjaglot, kellest vähemalt kolm neljandikku olid abielus.", "scope": "Petrovskoe mõisa põllupärisorjad 1813–1856; mõisateenijad (dvorovõje) said kuupalga ja toiduraha", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic" ] }, { "label": "Töö aastaringis", "value": "Juuli keskpaigast augusti lõpuni kestis „stradnaja pora” – kannatuste aeg", "detail": "Kasvuperiood kestis vaid 5½–6 kuud. Talivilja ja suvivilja lõikus ning talivilja külv tuli teha umbes kuue nädala jooksul. Naised lõikasid rukist ja nisu sirbiga, sidusid vihke ja vedasid neid rehealusele. Mehed niitsid vikatiga, kündsid ja külvasid. Köögiviljaaed ja kanepipõld olid naiste töö.", "scope": "Petrovskoe ja Venemaa keskne põllumajanduspiirkond Hochi kirjelduse järgi", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic" ] }, { "label": "Toit ja saak", "value": "Rukis andis 6–7-kordse saagi; Hochi järgi toitusid pärisorjad paremini kui paljud Lääne-Euroopa talupojad", "detail": "Petrovskoe ja ümbruskonna põldudelt saadi rukist 6–7 ja kaera 5 korda rohkem, kui külvati. Hochi hinnangul oli pärisorjadel piisavalt maad ja nad olid paremini toidetud kui Prantsuse ja Belgia talupojad 19. sajandi algul. Elu muutsid siiski raskeks korduvad ikaldused ja epideemiad, mis Lääne-Euroopas olid suures osas juba kadunud.", "scope": "Hochi hinnang Petrovskoe kohta; arvustaja peab mõnd järeldust vaieldavaks", "sourceIds": [ "okenfuss-review-hoch" ] }, { "label": "Eluase ja pere", "value": "Ühes taluõues elas keskmiselt 8–9 inimest, sageli kolm põlvkonda", "detail": "Aastatel 1813–1834 oli leibkonna keskmine suurus 7,7–9,0 inimest. Umbes kolm neljandikku külaelanikest elas majapidamises, kus oli kaks või enam abielupaari, ja kaks kolmandikku elas kolme või enama põlvkonnaga peres. Hochi järgi oli eluase puudulik ja hügieen kehv: ruumi oli vähe ja privaatsust peaaegu polnud. Pruut kolis tavaliselt peigmehe perre.", "scope": "Petrovskoe küla talunimekirjad 1813–1834 ja Hochi raamat", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "okenfuss-review-hoch" ] }, { "label": "Abielu", "value": "Naised abiellusid esimest korda keskmiselt 18,9-aastaselt, mehed 19,3-aastaselt", "detail": "Tavaliselt oli 15–19-aastastest naistest abielus 30% ja 20–24-aastastest üle 90%. Vallaliseks jäädi väga harva. Peigmehe isa maksis pruudi isale pruudihinda (kladka). Uus abielupaar sai kohe maaosa ja tööüksuse ehk tjaglo kohustuse. Hochi järgi valitsejad esimestesse abieludesse ei sekkunud, sest perepead soovisid samuti varajasi abielusid.", "scope": "Petrovskoe küla pärisorjad 1813–1856", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "dennison-orlov-marriage" ] }, { "label": "Sünnid ja surmad", "value": "Keskmine eluiga sünnihetkel oli umbes 27 aastat; naine sünnitas keskmiselt peaaegu seitse last", "detail": "1850–1856 andmete järgi oli oodatav eluiga sünnihetkel naistel 24,8, meestel 29,8 ja kokku umbes 27,3 aastat. Madalat keskmist eluiga põhjustas peamiselt laste suur suremus. Sündimus oli väga kõrge, umbes 53 sündi 1000 elaniku kohta aastas. Surmasid oli hinnanguliselt 38 tuhande elaniku kohta. Pooled külaelanikest olid alla 20-aastased.", "scope": "Petrovskoe küla; eluiga on hinnatud Princetoni „West” mudeltabelite abil ja sündimus stabiilse rahvastiku mudeli järgi, seega on tulemustes mudeli eeldused", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic" ] }, { "label": "Kord ja karistus", "value": "Ilma loata eraldi talu loomise eest karistati ihunuhtlusega", "detail": "Valitsejad tahtsid hoida suuri mitme põlvkonnaga peresid koos. Mees sai tavaliselt pereks alles 38–41-aastaselt. Aastatel 1821–1840 lõid vähemalt 37 peret ilma loata uue talu, mille eest mehi karistati ihunuhtlusega ja pered liideti uuesti. Karistusraamatud on säilinud vaid üheksa aasta kohta, seega oli selliseid juhtumeid tõenäoliselt rohkem.", "scope": "Petrovskoe mõisa karistusraamatud 1821–1840", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Mõis, mille aruanded on säilinud", "text": "Petrovskoe oli Gagarinite vürstisuguvõsa mõis Tambovi kubermangu lõunaosas. Sinna kuulus umbes 3500 pärisorja mitmes külas. Mõisavalitseja pidi Moskva kontorile regulaarselt saatma talunimekirju, kuhu märgiti iga pereliikme vanus, sugu, perekonnaseis ja teokohustus, samuti kariloomad, hooned ja viljavarud. Ajaloolane Steven Hoch kasutas neid nimekirju, arveid ja karistusraamatuid, et kirjeldada, kuidas pärisorjad sündisid, abiellusid, töötasid ja surid. Hochi järgi olid nimekirjad väga täpsed ja neis olid kirjas ka imikud.", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "okenfuss-review-hoch" ] }, { "heading": "Varajane abielu, suur pere", "text": "Petrovskoe talupojad ei järginud Lääne-Euroopa hilise abielu mustrit. Tüdrukud abiellusid tavaliselt umbes 19-aastaselt ja kolisid mehe isa õuele. Sinna sündisid nende lapsed, kellest paljud surid väikestena. Mitmes põlvkonnas elav pere oli ühine töö- ja söögiüksus ning kogukond jagas põllumaad perede vahel korrapäraselt ümber. Pereisa võim kestis kaua: keskmiselt sai mees ise pereks alles umbes 40-aastaselt, sageli samal ajal, kui temast sai vanaisa.", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "thamesdarwin-hoch" ] }, { "heading": "Ikaldus ja nekrutiks võtmine", "text": "Ikaldusaastatel 1821 ja 1848–1849 suri tavapärasest palju rohkem inimesi. 1848–1849. aasta kriis oli eriti raske ja paljud pulmad lükati edasi. Krimmi sõja ajal võeti külast 1850–1858 nekrutiks 22 meest, neist 16 aastatel 1854–1855. Mõisa registrite järgi langes sündide arv 1855–1857 alla 20 sünni tuhande elaniku kohta, sest paljud noored mehed olid kodust ära. Nekrutiks võtmise oht oli noortele meestele pidev hirm.", "sourceIds": [ "hoch-serfs-demographic", "thamesdarwin-hoch" ] } ] }, { "id": "leiden-kalevilinn-1581-1641", "title": "Ketrusratas, kangasteljed ja pagulaste linnaosa: Leideni villatöölised kuldajastu algul", "placeName": "Leiden, Hollandi provints, Madalmaade Vabariik (tänapäeval Holland)", "minYear": 1581, "maxYear": 1641, "lat": 52.1599, "lon": 4.4983, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Kaardipunkt on Middelstegracht 143 juures asuv 1560. aasta kudujamaja – ühe tüüpilise kodukuduja elamu märk Leideni kesklinnas, mitte konkreetse tegelase kodu. Aastavahemik 1581–1641 algab aastaga, mil Leidenis loendati 12 144 elanikku ja ketrajate osakaal naissoost leibkonnapeade seas registreeriti, ning lõpeb Laecken-Halle avamisega 1641. Sama ajavahemikku hõlmavad ka 1580.–1590. aastate nimeallikad.", "sourceIds": [ "lakenhal-leiden-cloth", "lakenhal-seven-centuries", "brill-leiden-migration", "brill-leiden-cloth-industry", "cup-market-economy-spinners", "wiki-leiden", "wiki-leiden-timeline", "wiki-wevershuis", "hlk-voornamen" ], "eraIds": [ "early-modern" ], "dailyFacts": [ { "label": "Töö ja oskused", "value": "1581. aastal olid 77% naissoost leibkonnapeadest ketrajad", "detail": "Leidenis ketrasid villa palga eest eriti lesknaised ja vallalised naised, kes olid leibkonnapead. Ketrasid ka abielunaised ja tütred, mõnikord ka mehed. Ketrajate lõng läks kudujatele, kes valmistasid kalevit.", "scope": "Leideni naissoost leibkonnapead 1581. aastal; abielunaiste ja tütarde täpset osakaalu allikas ei anna", "sourceIds": [ "cup-market-economy-spinners" ] }, { "label": "Kodutööstus", "value": "Kalevit kooti kodudes; drapeerija omas villa ja maksis töö eest tükitasu", "detail": "Tuhanded mehed, naised ja lapsed valmistasid Leideni kalevit kodutööstusena. Drapeerija ostis villa ja lasi seda tükitööna sorteerida, ketrata, kududa, vanutada ja pügada. Toode kuulus kogu protsessi ajal temale. Ettevõtjate väike rühm koondas kapitali enda kätte ja 1630. aastatest muutus süsteem töötajate jaoks üha ebavõrdsemaks.", "scope": "Leideni villatööstus 16. sajandi lõpust 17. sajandi keskpaigani", "sourceIds": [ "lakenhal-leiden-cloth", "lakenhal-seven-centuries", "brill-leiden-cloth-industry" ] }, { "label": "Eluase", "value": "Kudujad elasid väikestes viilmajades, kus asusid ka kangasteljed", "detail": "Middelstegrachtil on säilinud 1560. aasta kudujamaja – üks viimaseid omataolisi Leidenis. 16. ja 17. sajandil varustasid paljud kodukudujad drapeerijaid villase kangaga. Kuna rahvaarv kasvas kiiresti, ehitati 1611. aastal linna põhjaossa uustulnukatele terve uus linnaosa.", "scope": "Leideni kodukudujate elamud; ühe säilinud maja põhjal, mitte kõigi tööliste elamistingimuste mõõdetud kirjeldus", "sourceIds": [ "wiki-wevershuis", "brill-leiden-migration" ] }, { "label": "Lapsed ja töö", "value": "Igal aastal saadeti tuhandeid lapsi tööle, tavaliselt üksikult kellegi koju", "detail": "Lapstöö oli Leideni tekstiilitööstuse osa. Tavaliselt töötasid lapsed ükshaaval peremehe kodus, mitte suurtes töökodades. Linn piiras telgede arvu ühes töökojas kuuega, et vältida suurt koondtööd. Muuseum märgib, et töötingimused olid rasked.", "scope": "17. sajandi Leiden üldiselt; laste täpset arvu konkreetse aasta kohta allikas ei anna", "sourceIds": [ "brill-leiden-cloth-industry", "lakenhal-seven-centuries" ] }, { "label": "Linn ja inimesed", "value": "Elanike arv kasvas umbes 12 000-lt (1581) 44 745-ni (1622)", "detail": "Kasvu põhjustasid peamiselt sisserändajad Lõuna-Madalmaadest, kõige rohkem Flandria villalinnadest Hondschootest, Ypresist ja Bellest, vähem Brabandist ja Hainaut'st. Tuli ka töölisi Inglismaalt, Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Muuseumi andmetel oli Leidenis umbes 1640. aastal 60 000 elanikku, kellest vähemalt pool töötas tekstiilitööstuses.", "scope": "Kogu Leideni linn; 1640. aasta arv on ümardatud hinnang (üks Wikipedia ajatelg pakub 100 000, mis on teiste allikatega vastuolus ja mida ei kasutata)", "sourceIds": [ "brill-leiden-migration", "wiki-leiden", "lakenhal-leiden-cloth" ] }, { "label": "Kvaliteedikontroll", "value": "Valmis kangas kontrolliti ja märgistati pliiplommiga linna kontrollkodades", "detail": "Kvaliteedi tagamiseks oli seitse kontrollkoda eri kangaste jaoks: laken, saai, baai, grein, ras, warp ja fustein. Kalevipallid olid kuni 50 meetrit pikad ja kaalusid umbes 50 kg. Umbes 80% Leideni kalevist eksporditi Amsterdami kaudu.", "scope": "Leideni kangatööstus 17. sajandil; seitsme koja süsteem kujunes välja sajandi keskpaigaks", "sourceIds": [ "lakenhal-seven-centuries", "lakenhal-leiden-cloth", "brill-leiden-cloth-industry" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Piiramisest tühjenenud linn täitub", "text": "1574. aasta Hispaania piiramise ajal kaotas Leiden umbes kolmandiku oma 15 000 elanikust. 1581. aastal loendati linnas 12 144 inimest. Järgnevatel aastakümnetel saabus tuhandeid protestantlikke pagulasi Flandriast ja mujalt Lõuna-Madalmaadest. Paljud neist olid kogenud villatöölised Hondschootest, Ypresist või Bellest. 1622. aastaks oli Leidenis 44 745 elanikku ja 1611. aastal ehitati uustulnukatele linna põhjaossa terve uus linnaosa.", "sourceIds": [ "wiki-leiden", "brill-leiden-migration" ] }, { "heading": "Kerge kangas päästab linna", "text": "Umbes 1600. aastal tellis linnavalitsus maali, kus väsinud vanaeit kujutas vana kalevitööstust ja noor naine uut kerget kammvillast kangast saai. Saai ja teiste „uute kangaste” valmistamine tõi Leidenile uue õitsengu. Umbes 1630. aastal jõudis turule hispaania villast valmistatud kalev, millest sai rahvusvaheline edu. 1641. aastal avati uhke kalevihall Laecken-Halle, kus kangaid kontrolliti ja müüdi.", "sourceIds": [ "brill-leiden-cloth-industry", "lakenhal-leiden-cloth" ] }, { "heading": "Ketrusratas iga ukse taga", "text": "Tavalise Leideni pere jaoks oli kalevitööstus igapäevane kodune töö. Naised ja tüdrukud ketrasid, mehed kudusid laial telgedel, lapsed saadeti tööle teiste peredesse. Pere ei omanud villa ega valmis kangast. Kõik kuulus drapeerijale, kes maksis iga tehtud töö eest. Leideni muuseum nimetab praegu otse ka kalevitööstuse varjukülgi: lapstööd, raskeid töötingimusi ja kangaste kasutamist orjakaubanduses.", "sourceIds": [ "cup-market-economy-spinners", "lakenhal-leiden-cloth", "lakenhal-seven-centuries", "brill-leiden-cloth-industry" ] } ] }, { "id": "montaillou-fournieri-register", "title": "Küla, mille iga sosin pandi kirja: Montaillou Püreneedes", "placeName": "Montaillou küla Ariège'i mägedes (Foix' krahvkond), tänapäeval Prantsusmaa", "minYear": 1294, "maxYear": 1324, "lat": 42.789, "lon": 1.899, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis tänapäeva Montaillou kommuuni juures; keskaegne küla asus pisut ülalpool ja on maha jäetud. See ei ole ühegi registris nimetatud inimese kodu asukoht.", "sourceIds": [ "wp-montaillou", "wp-montaillou-book", "wp-pierre-maury", "wp-pierre-clergue", "wp-beatrice-planissoles", "wp-belibaste", "ladurie-ch2-domus" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Küla suurus", "value": "u 200–250 elanikku, vähemalt u 40 maja", "detail": "Le Roy Ladurie hindab, et 1300. aastate algul elas Montaillous üle 200 inimese ehk vähemalt umbes nelikümmend majapidamist; teised kokkuvõtted räägivad umbes 250 elanikust.", "scope": "Ainult Montaillou küla 14. sajandi alguses; ajaloolase hinnang, mitte loendus.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus", "wp-montaillou" ] }, { "label": "Eluase", "value": "köök (foganha) maja südamena, loomad sama katuse all", "detail": "Maja keskne osa oli köök, mille taladel rippusid singid kassi eest kõrgel. Tuli põles keset ruumi ja kaeti ööseks, et maja ära ei põleks; naabrid käisid tuld laenamas. Koldel olid savipotid, pannid, katlad ja kannud, kõrval laud ja pingid. Seinad olid nii õhukesed, et jutt kostis ühest toast teise, ja ühekorruselise maja sindelkatuse serva sai peaga üles tõsta. Haigena magasid mehed mõnikord loomade juures, kus oli soojem.", "scope": "Montaillou ja naaberkülade talupojamajad inkvisitsiooniregistri tunnistuste põhjal; suured talud koos tuvilate ja laudadega polnud Montaillous tüüpilised.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus" ] }, { "label": "Pere ja leibkond", "value": "ostal = maja ja pere ühes sõnas", "detail": "Kohalikus keeles tähendas ostal (ladina keeles domus) korraga nii maja kui ka seal elavat perekonda; sõna familia külainimesed ei kasutanud. Leibkonda võisid kuuluda ka lesestunud vanaema, vallalised täiskasvanud vennad ning teenijad ja karjased – näiteks Bernard Maursi majas elasid paar, kaks last, vanaema ja kaks teenijat.", "scope": "Montaillou leibkonnad registri järgi; ei anna keskmist leibkonna suurust.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "lambakasvatus, karjamaad mägedes ja Kataloonias", "detail": "Peaaegu kõik külaelanikud kudusid kodus, aga müügiks kudus vaid Raymond Maury; peale tema oli külas ainult üks käsitööline, kingsepp Arnaud Vital. Enamik peresid pidas lambaid. Vaesed noored mehed said karjasteks lähimates mägedes või kaugel Kataloonias, kus nad ajasid karju hooajaliselt karjamaalt karjamaale.", "scope": "Montaillou küla 1290.–1320. aastatel; käsitööliste arv käib registris nähtava aja kohta.", "sourceIds": [ "wp-pierre-maury", "ladurie-ch2-domus" ] }, { "label": "Naiste ja meeste töö", "value": "naised tule, vee ja leiva juures, mehed põllul ja karjas", "detail": "Koldetuld valvas perenaine, kuid mehe töö oli süüteokste murdmine. Bernard Clergue vallaslaps Mengarde küpsetas majas leiba ja pesi ojas parfait'de särke, mis olid peenemast linasest kui talupoegade omad.", "scope": "Montaillou leibkonnad registri tunnistuste järgi.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus" ] }, { "label": "Surm ja maja õnn", "value": "surnu juuksed ja küüned jäeti majja", "detail": "Pere peremehe surma korral lõigati surnu laubalt juuksesalke ja küüntetükke ning hoiti neid majas, et surnu ei viiks kaasa maja „tähte“ ja õnne. Surnut ei pestud üleni, vaid näole piserdati vett.", "scope": "Kirjeldus Pons Clergue matustest ja külanaiste ütlustest Montaillous; ei tähenda, et kõik pered nii tegid.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Piiskop, kes pani kirja külarahva jutu", "text": "Aastatel 1318–1325 kuulas Pamiersi piiskop Jacques Fournier, hilisem paavst Benedictus XII, katari ketserluse jälitamiseks üle kümneid Montaillou ja naaberkülade inimesi. Ülekuulamised pandi üksikasjalikult kirja ja Fournier viis registri paavstiks saades kaasa – see on praegu Vatikani raamatukogus. Ajaloolane Emmanuel Le Roy Ladurie kirjeldas selle põhjal aastatel 1294–1324 umbes 250 elanikuga mägiküla igapäevaelu. Tuleb meeles pidada, et inimesed rääkisid hirmu all ja sageli aastaid hiljem toimunust, nii et register näitab ka seda, kuidas tagakiusamise ees ellu jääda püüti.", "sourceIds": [ "wp-montaillou", "wp-montaillou-book" ] }, { "heading": "Maja kui kõige tähtsam vara", "text": "Montaillou inimese jaoks oli tema ostal – maja koos pere, maa, loomade ja koldetulega – elu keskpunkt. Ketserlus levis külas maja kaupa: kui üks pereliige uskus, uskus tavaliselt kogu maja. Karjane Pierre Maury ja põllumees Guillaume Belot loendasid kord jalutuskäigul kokku üksteist katari usku „uskuvat“ maja. Kui inkvisitsioon kellegi süüdi mõistis, võidi tema maja maha põletada või konfiskeerida, ja seepärast kordasid vanemad naised lobisejatele: kui sa ei taha, et su maja seinad maha kistakse, hoia suu kinni.", "sourceIds": [ "ladurie-ch2-domus" ] }, { "heading": "Karjased, kes käisid kaugel", "text": "Vaesel noormehel polnud Montaillous sageli maad, mida pärida, ning ta läks karjaseks. Kuduja Raymond Maury poeg Pierre lahkus kodunt 18-aastaselt ja ajas järgmised kakskümmend aastat teiste inimeste lambaid Püreneedes ja Kataloonias, vahetades peremehi ja karjamaid. Oskusliku karjasena teenis ta talupoja kohta hästi. Need rännud viisid külainimesed kokku ka Kataloonias peitu läinud katari pagulastega.", "sourceIds": [ "wp-pierre-maury", "ladurie-ch2-domus" ] } ] }, { "id": "walsham-musta-surma-moisakula", "title": "Neli jalga pikk surmanimekiri: Walsham Musta surma ajal", "placeName": "Walshami küla (hilisem Walsham le Willows) Suffolkis, tänapäeval Inglismaa, Ühendkuningriik", "minYear": 1303, "maxYear": 1399, "lat": 52.3, "lon": 0.935, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis tänapäeva Walsham le Willowsi küla keskel; keskaegne kihelkond koosnes kirikukülast ja hajusatest asundustest. See ei ole ühegi protokollis nimetatud inimese kodu.", "sourceIds": [ "wp-walsham", "hatcher-walsham-intro", "tmr-lock-walsham", "freelibrary-walsham-women", "walsham-hg-review32" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Küla suurus", "value": "u 1300–1500 elanikku enne katku, täiskasvanuid u 840", "detail": "Kohtuprotokollide väljaandja Ray Lock hindab, et vahetult enne Musta surma 1349 elas Walshamis 1300–1500 inimest, neist umbes 840 täiskasvanut; maad rentis mõisalt 176 inimest (153 meest ja 23 naist), ülejäänud olid maata.", "scope": "Walshami kihelkond 1349. aasta alguses; protokollide põhjal tehtud hinnang, mitte loendus.", "sourceIds": [ "freelibrary-walsham-women" ] }, { "label": "Maa ja vaesus", "value": "enamikul alla 10 aakri; u 300 peret peaaegu maata", "detail": "Enne katku pidas umbes 180 rentnikku keskmiselt alla kümne aakri maad, enamik palju vähem. Kohalik tava jagas pärandi vendade vahel võrdselt, nii et põllulapid muutusid põlvest põlve väiksemaks. Umbes 300 perel polnud maad üldse või oli vaid aiamaa – nemad ostsid toitu kalli hinnaga ja otsisid juhutööd naabrite põldudel.", "scope": "Walsham 1340. aastatel; peresid puudutav arv on ajaloolase hinnang.", "sourceIds": [ "freelibrary-walsham-women", "hatcher-walsham-intro" ] }, { "label": "Eluase", "value": "lagunevad hütid kuni tugevate taludeni; sageli pool maja perele", "detail": "Rikkamate rentnike majad olid tugevad ja hooldatud, vaesematel kitsad ja lagunevad, halvimal juhul kokku klopsitud ajutised ehitised. Kuna pärandmaad jagati, elas tihti kaks või enam peret ühes majas – protokollid räägivad poolest või veerandist majast. Majas olid tavaliselt pronkspott, raudsed koldeasjad, puu- või savinõud, voodi, paar tooli, kapp ja pukklaud.", "scope": "Walshami talupojamajad 14. sajandi keskel ajaloolaste kirjelduse järgi.", "sourceIds": [ "hatcher-walsham-intro", "walsham-hg-review32" ] }, { "label": "Toit", "value": "peamiselt kaera- ja hernepuder", "detail": "Kui rahvast oli palju ja toitu vähe, sõi tavaline talupoeg peamiselt kaerast ja hernestest keedetud putru, harva liha või kala. Pärast katku, kui põlde muudeti karjamaaks, peeti rohkem veiseid ja söödi rohkem liha. Õue peal peeti kanu, parte, kitsi ja mõnikord siga.", "scope": "Walshami talupojad 14. sajandil kohaliku ajalooühingu kokkuvõtte järgi; mitte koguseline toitumisuuring.", "sourceIds": [ "walsham-hg-review32", "hatcher-walsham-intro" ] }, { "label": "Töö ja oskused", "value": "põllutöö, teopäevad mõisale, naised õlle- ja leivategijad", "detail": "Enamik elas viljakasvatusest ja loomapidamisest – nisu, oder, kaer, herned, oad ja natuke rukist. Pärisorjad pidid mõisale tegema teopäevi: kündma, heina niitma ja lõikama, enne kui said oma põldu teha. Paljud naised pruulisid õlut, küpsetasid leiba ja pirukaid müügiks; noored vallalised said aastalepinguga teenijaks. Leidus ka seppi, puuseppi, katusetegijaid, kangureid, rätsepaid ja kingseppi.", "scope": "Walshami kihelkond 14. sajandil.", "sourceIds": [ "hatcher-walsham-intro", "walsham-hg-review32" ] }, { "label": "Maksud ja tasud", "value": "kümnis kirikule, parim loom mõisale surma korral", "detail": "Kirikule maksti kümnendik viljast ja kariloomade juurdekasvust; surres läks kirikule teine parim loom ja mõisahärrale parim loom. Pärisorjad maksid ka abiellumisloa eest ja vallaslapse sünni korral trahvi.", "scope": "Walshami mõis ja kihelkond 14. sajandil.", "sourceIds": [ "hatcher-walsham-intro", "walsham-hg-review32" ] }, { "label": "Kool ja kirjaoskus", "value": "peaaegu kõik talupojad kirjaoskamatud", "detail": "Jumalateenistused olid ladina keeles ja peaaegu kõik talupojad olid kirjaoskamatud; usuõpetust õpiti kuulates, seinamaalingutelt ja vitraažidelt. Need vähesed, kes oskasid kirjutada, said dokumentide kirjutamise eest tasu.", "scope": "Walshami kihelkond 14. sajandi keskel; protsenti pole võimalik anda.", "sourceIds": [ "hatcher-walsham-intro" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kohus, mis kirjutas kõik üles", "text": "Walshami kahe mõisa kohus tuli kokku keskmiselt paar korda aastas ning kirjutas üles maa üleandmised, pärandid, abielulubade tasud, kariloomade kahjud ja õlle müügi rikkumised. 14. sajandist on säilinud 255 protokollirulli. Näiteks 1328. aastal andis Beatrice of the Brook oma maa Ralph Echemanile vastutasuks lubaduse, et too annab talle eluks ajaks sobiva toa ja igal aastal veerandi odrast. 1317. aastal nimetati kolmeaastane Agnes Goche oma surnud isa Adami pärijaks; maa sai ta kätte alles 1329, umbes viieteistaastaselt.", "sourceIds": [ "tmr-lock-walsham", "freelibrary-walsham-women" ] }, { "heading": "Kevad 1349", "text": "Must surm jõudis Walshami 1349. aasta kevadel. Ametnik võttis rentnike nimekirja tänavate järjekorras ja käis selle ida otsast lääne otsani läbi, küsides igast majast, kes on surnud. 15. juuni kohtuprotokoll on neli jalga pikk, sest sinna mahtus 103 surnu nimi; mõlema mõisa peale suri kokku 119 rentnikku. Lapsi, naisi ja vanu, kes maad ei rentinud, protokoll ei loenda, kuid kohalikud ajaloolased arvavad, et rahvaarv vähenes mõne nädalaga umbes poole võrra. Rikka talupojapere Cranmeride kõik mehed surid ja nende maa läks õdedele Oliviale ja Hilaryle.", "sourceIds": [ "walsham-hg-review32", "tmr-lock-walsham", "freelibrary-walsham-women" ] }, { "heading": "Ellujäänute küla", "text": "Katk tabas küla hiliskevadel, kui talinisu ja suurem osa suviodrast olid juba külvatud, nii et ellujäänutel oli esimest korda pikast ajast piisavalt toitu. Juba 1349. aasta novembriks olid kaheksa leske uuesti abiellunud. Töökäsi oli nüüd vähe ning 1353. aastal keeldusid 35 inimest korraga talviseid teopäevi tegemast ja läksid teiste juurde palgatööle. Põllulappe hakati liitma ja hekkidega piirama – osa Walshami tänastest hekkidest on umbes 600 aastat vanad.", "sourceIds": [ "walsham-hg-review32" ] } ] }, { "id": "firenze-catasto-1427", "title": "Linn, kus iga suu loeti üle: Firenze maksuloendus 1427", "placeName": "Firenze linn, Firenze vabariik, tänapäeval Itaalia", "minYear": 1427, "maxYear": 1480, "lat": 43.7731, "lon": 11.256, "regionIds": [ "europe" ], "precision": "Punkt on ligikaudne märgis Firenze vanalinna keskel; see ei ole ühegi catasto's nimetatud leibkonna maja asukoht.", "sourceIds": [ "brown-online-catasto", "nyrb-other-florence", "muse-missing-girls", "jmh-review-toscans", "wp-innocenti", "wp-florence-cathedral", "sgabriel-catasto-women", "sgabriel-catasto-men" ], "eraIds": [ "medieval" ], "dailyFacts": [ { "label": "Linna suurus", "value": "u 38 000 elanikku (1427)", "detail": "Catasto järgi elas Firenzes 1427. aastal umbes 38 000 inimest – rohkem kui Toscana kümnes ülejäänud linnas kokku. Enne 1347. aasta katku oli linnas olnud umbes 120 000 elanikku; 1400. aasta katk tappis veel 12 000 inimest, ja kogu 15. sajandi jooksul püsis rahvaarv umbes 40 000 juures.", "scope": "Ainult Firenze linn; rahvaarv 1427 maksuloenduse järgi, varasemad arvud ajaloolaste hinnangud.", "sourceIds": [ "nyrb-other-florence" ] }, { "label": "Rikkad ja vaesed", "value": "u 20% linnarahvast püsivas vaesuses", "detail": "Firenzes elas vaid 14% Firenze-alase Toscana rahvast, kuid linnale kuulus kaks kolmandikku kogu piirkonna varast. Linna rikkaimale ühele protsendile leibkondadest kuulus üle veerandi linna varast, samal ajal kui umbes viiendik linnarahvast elas püsivas sügavas vaesuses. Perekonnanimi oli ainult umbes igal kolmandal linna leibkonnapeal – see tähendas tavaliselt jõukust ja paiksust.", "scope": "Firenze linn 1427. aasta catasto järgi.", "sourceIds": [ "jmh-review-toscans", "nyrb-other-florence" ] }, { "label": "Pere ja leibkond", "value": "vaestel 4–5 inimest, rikaste paleedes 20–30", "detail": "Maksudeklaratsioonis pidi leibkonnapea loetlema kõik oma majas elavad sugulased ja teenijad. Vaestes peredes läksid vennad isa surma järel tavaliselt lahku ja rajasid oma 4–5-liikmelise leibkonna; rikaste suguvõsade paleedes elas koos 20–30 inimest. Vanemad elasid koos abielus poegade, mitte tütardega.", "scope": "Firenze linnaleibkonnad 1427. aasta catasto põhjal.", "sourceIds": [ "nyrb-other-florence", "jmh-review-toscans" ] }, { "label": "Lapsed", "value": "alla 12-aastased u 30% rahvast; suri kolmandik kuni pool", "detail": "Kogu catasto alal moodustasid alla 12-aastased lapsed peaaegu 30% rahvast, kuid poisse oli kirjas 123 iga 100 tüdruku kohta. Ajaloolaste hinnangul suri lapseeas kolmandik kuni pool lastest. Osaliselt jäid tüdrukud deklaratsioonidest lihtsalt välja, osaliselt hoolitseti nende eest kehvemini – näiteks saadeti jõukate perede tütreid sagedamini kodust välja amme juurde.", "scope": "Kogu Firenze valitsetud Toscana catasto andmetes, mitte ainult linn; lastesuremus on uurijate hinnang, mitte catasto mõõtmine.", "sourceIds": [ "muse-missing-girls" ] }, { "label": "Abiellumine", "value": "tüdrukud abiellusid paar aastat pärast suguküpsust", "detail": "Toscanas abiellusid peaaegu kõik naised ja peaaegu kõigil juhtudel mõni aasta pärast suguküpsust; vallalisena elamine väljaspool kloostrit ei olnud tavaline valik. Ka vaene pere ei saanud korralikku pulma teha ilma kaasavarata, ja kaasavarade hinnad kasvasid 15. sajandi alguses kiiresti. Kloostrisse astumise tasu oli vaestele peredele liiga kallis.", "scope": "Toscana 15. sajandi alguses catasto ja peredokumentide põhjal; täpset keskmist abiellumisiga see allikas ei anna.", "sourceIds": [ "muse-missing-girls" ] }, { "label": "Maksud", "value": "pearaha mehelt 18–60, deklaratsioon kogu varast", "detail": "Iga leibkonnapea pidi kirja panema leibkonna liikmed, kinnisvara, väärtuslikud loomad, kaubad, mündid ja osad riigivõlast. Firenzes ja Pisas maksid mehed 18. kuni 60. eluaastani pearaha; lapsed, vanurid ja naised andsid leibkonnale maksusoodustust. Kahtluse korral käisid ametnikud majas kontrollimas.", "scope": "Firenze catasto 1427 reeglid; maapiirkondades kehtis pearaha 15–70-aastastele meestele.", "sourceIds": [ "nyrb-other-florence", "muse-missing-girls" ] }, { "label": "Hüljatud lapsed", "value": "Innocenti leidlastemaja alates 1445", "detail": "Siidigildi rajatud leidlastehaigla võttis lapsi vastu alates 1445. aastast. Lapsed anti ammede juurde imetada; hiljem õppisid poisid lugemist ja kirjutamist ning ametit, tüdrukud õmblemist ja toiduvalmistamist ning said abiellumiseks või kloostrisse minekuks kaasavara. Aastatel 1445–1453 olid umbes 60% hüljatud lastest tüdrukud.", "scope": "Firenze Ospedale degli Innocenti; ei ütle, kui suur osa kõigist linna lastest sinna jõudis.", "sourceIds": [ "wp-innocenti", "muse-missing-girls" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Sõda tõi kaasa loenduse", "text": "15. sajandi alguses sõdis Firenze Milanoga ja palgasõdurite maksmiseks oli vaja raha. 1427. aastal otsustas vabariik kirja panna kogu oma valduse vara: iga leibkonnapea pidi deklareerima, kes tema majas elab ja mis tal on. Nii pandi aastatel 1427–1430 enam kui tuhandesse köitesse kirja umbes 60 000 leibkonda ja üle 260 000 inimese. 1970. aastatel sisestasid ajaloolased David Herlihy ja Christiane Klapisch-Zuber need andmed arvutisse, ja Firenze linna umbes 10 000 kirjet on tänapäeval veebis otsitavad.", "sourceIds": [ "nyrb-other-florence", "brown-online-catasto", "muse-missing-girls" ] }, { "heading": "Nimi isa järgi", "text": "Enamik tavalisi firenzelasi ei kandnud perekonnanime. Neid tunti eesnime ja isa nime järgi – catasto andmebaasis on isanimi leibkonnapea juures eraldi väljal. Mehenimedest olid linna leibkonnapeade seas kõige levinumad Giovanni ja Antonio, naiste seas Caterina, Antonia ja Margherita. Kümme kõige levinumat mehenime kandis peaaegu poolt kõigist meessoost leibkonnapeadest.", "sourceIds": [ "sgabriel-catasto-men", "sgabriel-catasto-women", "nyrb-other-florence" ] }, { "heading": "Kuppel ja leidlastemaja", "text": "Catasto ajal valmisid Firenzes kaks ehitist, mida iga linlane nägi: 1436. aastal pühitseti katedraal koos Brunelleschi kupliga, mis on siiani maailma suurim müüritud kuppel, ja 1445. aastal avati Brunelleschi kavandatud leidlastemaja. Juba kümme päeva pärast avamist, 5. veebruaril 1445, jäeti sinna esimene laps. Vaestele peredele, kes ei suutnud last toita või tütrele kaasavara koguda, oli see üks väheseid võimalusi.", "sourceIds": [ "wp-florence-cathedral", "wp-innocenti", "muse-missing-girls" ] } ] }, { "id": "girmit-nausori-liinid", "title": "Lepinguga suhkruroopõllule: girmitijad Rewa liinimajades", "placeName": "Nausori suhkruistanduste ala Rewa jõe deltas, Viti Levu saar, tänapäeval Fidži", "minYear": 1879, "maxYear": 1920, "lat": -18.03, "lon": 178.53, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Nausori linna Rewa jõe ääres, kus asus Colonial Sugar Refining Company Nausori sektor ja selle tööliste liinimajad; see ei ole ühegi konkreetse inimese kodu. Lepingutöölisi jagati üle kogu Fidži istandustesse (Rewa, Navua, Ba, Lautoka, Ra, Labasa, Taveuni jm).", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji", "lal-leonidas-chapter", "wiki-indenture-ships-fiji", "wiki-leonidas-ship", "scroll-raj-pali" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Leping ehk girmit", "value": "5 aastat, 9 tundi päevas, mees vähemalt 1 šilling ja naine 9 penni päevas", "detail": "Tüüpiline Fidži leping algas saabumispäeval ja kestis viis aastat. Tööd tehti üheksa tundi igal argipäeval ja viis tundi laupäeval, pühapäev ja riigipühad olid vabad. Täiskasvanu (üle 15-aastane) mees pidi saama vähemalt ühe šillingi ja naine üheksa penni päevas. Ülesandetöö korral oli mehe päevanorm kuue tunni ühtlane töö, naisel neli ja pool tundi. Sõna girmit tuleb ingliskeelsest sõnast agreement (leping).", "scope": "Lepingus lubatud tingimused Fidži India lepingutöölistele 1879–1916 saabunutele, mitte tegelikult makstud palk", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji", "scroll-raj-pali" ] }, { "label": "Tegelik palk", "value": "1897: 79% meestest teenis 8 penni ja 63% naistest 5 penni tööpäeva kohta", "detail": "Ülevaatajad seadsid töönormi oma äranägemise järgi ja 1880.–1890. aastatel suutsid töölised täita vaid umbes kaks kolmandikku normist, saamata tehtu eest täit tasu. 1887. aastal märkis immigratsiooni peaagent, et aastas jõudis lepingujärgsest miinimumpalgast kõrgemale vaid umbes kaheksa protsenti põllutöölistest. 1897. aastal teenis 79% meestest ainult kaheksa ja 63% naistest viis penni tööpäevas.", "scope": "Kogu Fidži India lepingutööliste kohta immigratsiooniameti andmetel; aastad 1887 ja 1897", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "label": "Tuba liinimajas", "value": "Nausoris 26 liini, igas 24 tuba mõõtmetega 8 × 12 jalga (u 2,4 × 3,7 m)", "detail": "1893. aastal Nausori sektorisse saabunud lepingutööline Totaram Sanadhya kirjeldas, et ühes toas elas kolm vallalist meest, abielupaar lastega sai toa endale ja kokku mahutati liinidesse umbes 1500 töölist. Seaduse järgi pidi täiskasvanu kohta olema 300 kuupjalga ruumi, kuid ajaloolane K. L. Gillion kirjeldab tubasid, kus olid kolm narivoodit, küttepuud, tööriistad, potid, suits, kärbsed ja sääsed. Vaheseinad ei ulatunud laeni, vaid nende peal oli traatvõrk. Eraldi köögid nõuti alles 1908. aastast.", "scope": "CSR Nausori sektor 1893 ühe tunnistaja järgi; üldine elutingimuste kirjeldus kogu Fidži istanduste liinimajade kohta", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "label": "Toiduratsioon", "value": "Esimesel nädalal: 3 seeri jahu, 1 seer dalit, ¼ seeri ghee'd ja sool", "detail": "Esimesed kuus kuud pidi tööandja andma valitsuse kehtestatud normi järgi toidunormi (päevase maksumusega neli penni). 5–12-aastased lapsed said poole normi tasuta, alla viieaastased esimesel aastal tasuta piima. Totaram Sanadhya sai 1893. aastal Nausoris seitsme päeva normi ja kuulis juhatajalt, et toitu ei tohi müüa, vahetada ega jagada – vastasel korral ähvardas 1–3 nädalat vangistust.", "scope": "Lepingutingimused ja üks konkreetne ratsioonijagamine CSR Nausori sektoris 1893", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "label": "Naisi vähe", "value": "40 naist 100 mehe kohta", "detail": "India väljarändereeglid nõudsid pärast 1870. aastaid, et iga 100 mehe kohta oleks vähemalt 40 naist. Kalkutast Fidžile lahkunud 13 696 lepingunaisest tuli perekonnaliikmena 3659 (26,7%). Naiste vähesus ja ülerahvastatud liinid tõid kaasa armukadedust ja vägivalda: aastatel 1890–1919 mõrvati 68 lepingunaist ja 28 meest.", "scope": "Kõik Kalkutast Fidžile läinud lepingutöölised; mõrvastatistika kogu Fidži indentuuri kogukonna kohta 1890–1919", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "label": "Lapsed põllul", "value": "Imikud kaasas põllul, sest liinides polnud lastehoidu", "detail": "Liinide ümbruse sanitaartingimused olid sageli kohutavad; puhta vee puudusel joodi jõevett, mis põhjustas kõhulahtisust ja düsenteeriat. Rasedus- ja sünnituspuhkust (kuni kaks kuud enne ja 2–3 kuud pärast sünnitust) ei peetud alati kinni ning puhkuse ajal emale piima ega toidunormi ei antud. Imetatavad imikud tuli võtta igasuguse ilmaga põllule kaasa, vanemaid lapsi valvasid mõned vanad naised. Märgades Rewa ja Navua deltades olid hingamisteede haigused imikute peamine probleem.", "scope": "Fidži istandused üldiselt, eriti märjad Rewa ja Navua piirkonnad; kvalitatiivne kirjeldus, mitte suremuskordaja", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Üle musta vee", "text": "Aastatel 1879–1916 tegid 42 laeva 87 reisi ja tõid Fidžile 60 553 Indiast pärit lepingutöölist. Enamik tuli Põhja-India Gangese tasandikult: 1880. aastatest alates andis Uttar Pradesh umbes 80% ning Bihar ja Bengal 13% väljarändajatest. Nad ei olnud linnade põhjakiht, nagu koloniaalametnikud väitsid, vaid lõige maarahvast – brahmaanid ja muud kõrged kastid umbes 12%, põlluharijad 37%, käsitöölised 6%, madalamad kastid 33% ja moslemid 12%. Paljud olid juba enne värbamist kodust tööd otsima läinud. Purjelaev sõitis keskmiselt 73, aurik 30 päeva. Laevas pidid kõik, kastist hoolimata, tekki küürima, vett pumpama ja süüa tegema, ning samal laeval sõitnutest said jahajibhai'd – laevavennad, kelle side kestis aastakümneid.", "sourceIds": [ "wiki-indenture-ships-fiji", "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "heading": "Päev liinides", "text": "Rewa jõe ääres Nausoris kasvatas ja jahvatas suhkruroogu Colonial Sugar Refining Company, Fidži suurim India tööjõu kasutaja. Saabujad paigutati liinidesse – pikkadesse barakkidesse, kus ühes kitsas toas elas kolm vallalist meest või üks pere. Töö kestis koidust videvikuni, viis ja pool päeva nädalas aasta ringi: kaevamine, istutamine, kraavide puhastamine, lõikus. Ülevaataja ja tema sirdar seadsid normi, mida enamik ei suutnud täita, ning väiksemategi lepingurikkumiste eest järgnes trahv või vangistus. Kohtusse pöörduda sai, aga immigratsiooniametnike endi sõnul jäi tööandja ekspertide sõna peale. Fidži India kogukonna enesetappude määr oli 20. sajandi esimesel poolteisel kümnendil kõrgeim kõigist Aafrika ja Lääne-India India lepingutööjõudu kasutavatest kolooniatest – 1900. aastal 0,780 tuhande kohta, Indias samal ajal umbes 0,05 – ja üle poole enesetappudest juhtus esimese kolme aasta jooksul pärast saabumist.", "sourceIds": [ "lal-2000-chalo-jahaji" ] }, { "heading": "Pärast girmitit", "text": "Leping kestis viis, uuendamisel kuni kümme aastat. Pärast seda võis töölisest saada vaba talunik, karjakasvataja või väikekaupmees, ja kümne aasta järel oli õigus tasuta tagasisõidule Indiasse. Esimesest laevast Leonidas taotles 450 täiskasvanust 290 esimesel võimalusel tagasisõitu, kuid paljud jäid: mõni oli abiellunud teisest kastist inimesega ja teadis, et kodukülas teda enam ei aktsepteeritaks, mõni lükkas lahkumist edasi, kuni kogub piisavalt raha. Leonidase reisija Sohun suutis end lepingust vabaks osta ja panka 40 naela panna. Neist jäid Fidžile suhkruroofarmid, hindi kool, Ramayana laulmine mälu järgi ja suguvõsad, kes mäletavad oma laeva nime.", "sourceIds": [ "lal-leonidas-chapter", "lal-2000-chalo-jahaji", "scroll-raj-pali" ] } ] }, { "id": "saksa-samoa-savaii-kula", "title": "Kookospalmid, pearaha ja tulejõgi: Savai'i küla Saksa võimu all", "placeName": "Sale'aula ja naaberkülad Savai'i saare põhjarannikul, tänapäeval Samoa", "minYear": 1900, "maxYear": 1914, "lat": -13.445, "lon": -172.335, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Sale'aula küla kohta Savai'i põhjarannikul, mille Matavanu laava 1905–1910 kattis; see ei ole ühegi konkreetse inimese kodu. Paljud faktid (pearaha, kookospalmide istutamine, koolid) kehtisid kogu Saksa Samoas, mitte ainult selles külas.", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7", "hempenstall-1978-samoa-ch1", "hempenstall-1978-samoa-ch2", "wiki-german-samoa" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kohustuslikud palmid", "value": "Iga matai pidi istutama aastas 50 kookospalmi", "detail": "Kuberner Solfi 1900. aasta augusti määrus kohustas iga Samoa „maaomanikku“ ehk perepead (matai) istutama igal aastal kasutamata maale 50 kookospalmi; täitmist kontrollisid Samoa istandusinspektorid ja mittetäitjaid trahviti. Lisaks pidid külad hooldama oma ümbruse avalikke teid valitsuse antud tööriistadega.", "scope": "Kogu Saksa Samoa (Upolu, Savai'i, Manono, Apolima) Samoa perepead", "sourceIds": [ "hempenstall-1978-samoa-ch1", "lagaga-1987-ch7" ] }, { "label": "Pearaha", "value": "Täiskasvanud mees 4 marka aastas (hiljem 12, matai'del 24)", "detail": "Alates 1901. aasta jaanuarist pidi iga täiskasvanud mees maksma pearaha neli marka aastas; hiljem tõsteti see 12 margani ja matai'del 24 margani. Maksulaekumine kasvas 40 000 margalt 1901. aastal 211 000 margani 1912. aastal. Pealikud nõustusid maksuga vaid tingimusel, et seda kasutatakse ainult Samoa omavalitsuse ülalpidamiseks.", "scope": "Kogu Saksa Samoa samoalastest mehed; summad Hempenstalli järgi", "sourceIds": [ "hempenstall-1978-samoa-ch1" ] }, { "label": "Kopra", "value": "Samoalased tootsid 1905–1908 umbes kaks kolmandikku eksporditud koprast", "detail": "Kuivatatud kookospähkli tuum ehk kopra oli koloonia peamine sissetulekuallikas: eksport kasvas 1900–1902 keskmiselt veidi alla 6000 tonni aastas 1910–1912 umbes 10 000 tonnini. Suurem osa sellest tuli külade palmisaludest, mitte Euroopa istandustest. Sajandi alguses langes kopra hind 9 sendilt 5 sendile naela eest, kuid 1905. aastast hakkas taas tõusma; 1906. aastaks olid samoalased istutanud ka 1362 hektarit kakaod.", "scope": "Kogu Saksa Samoa ekspordistatistika; külade osakaal 1905–1908", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7", "hempenstall-1978-samoa-ch2" ] }, { "label": "Kirik ja kool", "value": "1906: 299 kooli, 470 õpetajat, ligi 10 000 õpilast", "detail": "1905. aastaks olid samoalased peaaegu kõik ristitud. 1906. aastal oli Londoni Misjoniseltsil (LMS) 24 808 Samoa järgijat ehk umbes kaks kolmandikku rahvastikust ja katoliiklasi oli 6022. Igas LMS-i külas tegutses algkool; kokku oli eri kirikute koole 299. Valitsus avas oma esimese avaliku kooli alles 1907. aastal.", "scope": "Kogu Saksa Samoa, 1906. aasta misjoniandmed", "sourceIds": [ "hempenstall-1978-samoa-ch2" ] }, { "label": "Külavõim", "value": "Pulenu'u – matai'de nõukogu valitud ja kuberneri kinnitatud külaametnik", "detail": "Iga küla matai'de nõukogu valis enda hulgast pulenu'u, kelle ametisse kinnitamiseks oli vaja Samoa omavalitsuse (Malo) ja kuberneri nõusolekut. Pulenu'u jõustas kohalikke määrusi, pidas külas arvestust ja esindas valitsust. Tal tuli koguda makse ning jälgida teede ja kookospalmide istutamist – Saksa eesmärke, mis põrkusid sageli Samoa arusaamaga, et kogukonna ressursside üle arutletakse ühiselt.", "scope": "Saksa Samoa kohaliku halduse ülesehitus 1900–1914", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7", "hempenstall-1978-samoa-ch1" ] }, { "label": "Maa jäi külale", "value": "1907. aasta määrus: vähemalt 1,29 ha haritavat maad iga samoalase kohta", "detail": "Juba 1889. aasta komisjon kinnitas vaid umbes 8% välismaalaste maanõuetest (u 135 000 aakrit, kuid ligi 35% põllumajanduseks sobivast maast). 26. novembri 1907. aasta määrus lubas maad müüa või rentida ainult Apia ümbruse istandusalal; mujal võis valitsus rentida maad välismaalastele vaid siis, kui samoalaste haritav maa ei langenud alla 1,29 hektari elaniku kohta. Samoalasi ei sunnitud istandustesse tööle – sinna toodi melaneesia ja hiina lepingutöölised.", "scope": "Kogu Saksa Samoa maaseadus; Savai'i külad jäid istandusalast välja", "sourceIds": [ "hempenstall-1978-samoa-ch2", "lagaga-1987-ch7" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Rahu pärast sõdu", "text": "1899. aasta Washingtoni lepinguga jagati Samoa saared; lääne pool 171. pikkuskraadi – Upolu, Savai'i, Manono ja Apolima – sai Saksamaale ning 1900. aastal heisati Mulinu'u neemel keiserlik lipp. Kodusõdadest väsinud samoalased võtsid uue võimu esialgu kergendusega vastu ja kutsusid kuberner Solfi isegi „isaks“. 1901. aasta alguseks korjati külades kokku umbes 1500 püssi. Kuberner lubas valitseda Samoa kombe kohaselt, kuid tegelikult kahandas ta samm-sammult Tumua ja Pule – traditsiooniliste kuningategijate piirkondade – võimu. Külas otsustas endiselt matai'de nõukogu, kes valis enda hulgast ka valitsuse külaametniku pulenu'u, ning peaaegu igas külas oli kirik ja selle juures algkool.", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7", "hempenstall-1978-samoa-ch1", "hempenstall-1978-samoa-ch2", "wiki-german-samoa" ] }, { "heading": "Raha külla", "text": "Koloonia majandus toetus koprale. Pere lõikas küpseid kookospähkleid, kuivatas tuuma ja müüs selle kaupmehele; sellest rahast maksis mees aasta pearaha. Iga matai pidi lisaks igal aastal maha panema 50 uut palmi ning inspektor tuli vaatama, kas istikud on maas. Kui sajandi alguses kopra hind kukkus, levisid kuulujutud, et süüdi on valitsus; 1904–1905 püüdsid pealikud luua oma Samoa kaubandusettevõtte ('Oloa), et kopra ei peaks müüma võõrastele vahendajatele, kuid kuberner keelas selle. 1908–1909 nõudis Savai'i kõnepealik Lauaki Namulau'ulu Mamoe Mau a Pule liikumises muu hulgas pearaha leevendamist ja aruannet, kuhu samoalaste raha läheb.", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7", "hempenstall-1978-samoa-ch1", "hempenstall-1978-samoa-ch2" ] }, { "heading": "Kui maa hakkas põlema", "text": "1905. aastal purskas Savai'i põhjaosas Matavanu vulkaan. Plahvatust kuuldi ja tunti üle kogu saare ning paljud pidasid seda jumala karistuseks. Laava voolas aeglaselt üle umbes 40 ruutmiili maa ja kukkus rannikul kaljudelt merre, kattes Salago ja Sale'aula külad koos katoliku ja mormooni kirikuga. Kedagi ei hukkunud, sest laava liikus aeglaselt, kuid väävligaasid ja tuhk hävitasid lähikülades saagi ja reostasid vee – tekkis nälg. Sale'aula inimesed ehitasid 1907. aastaks uue küla, aga merevee aurustumisest jäänud sool rikkus põllud ja gaas tegi inimesed haigeks. Purse kestis 1910. aasta lõpuni; Saksa võim ostis Upolult maad ja asustas külarahva ümber Salamumusse ja Leauva'asse. Purske ajal loodud kaebelaulu „Oh kui hirmus! Tuli põleb seal“ teatakse Samoas tänini.", "sourceIds": [ "lagaga-1987-ch7" ] } ] }, { "id": "ntaria-hermannsburg-missioon", "title": "Ntaria allikas: aranda pered luterlikus missioonis", "placeName": "Ntaria (Hermannsburgi luterlik missioon) Finke jõe ääres, Kesk-Austraalia, tänapäeval Austraalia (Põhjaterritoorium)", "minYear": 1877, "maxYear": 1922, "lat": -23.943, "lon": 132.778, "regionIds": [ "oceania" ], "precision": "Punkt tähistab ligikaudu Hermannsburgi ajaloolist missioonikompleksi Ntaria kogukonna kõrval Finke jõe käänakul; see ei ole ühegi konkreetse inimese kodu. Paljud lääne-arrarnta pered liikusid missiooni ja oma maade (nt Ellery Creek) vahel.", "sourceIds": [ "inkamala-2018-old-people", "hhs-strehlow-years", "ahd-hermannsburg-precinct", "kenny-2017-hermannsburg-ethnography", "findandconnect-hermannsburg", "wiki-hermannsburg" ], "eraIds": [ "industrial" ], "dailyFacts": [ { "label": "Kui palju inimesi", "value": "1894. aasta lõpus u 66, 1896. aastal u 100 aborigeeni", "detail": "Kui Carl Strehlow 1894. aasta oktoobris saabus, elas missioonis umbes 66 aborigeeni: 18 ristitud täiskasvanut, 8 ristitud last ja 40 ristimata inimest. 1896. aastaks oli neid umbes 100. Arv kõikus koos põudade ja piirikonfliktiga, kuid missioonis elas ikka umbes sada inimest; põuaaastatel tuli juurde neid, kes otsisid toitu.", "scope": "Hermannsburgi missiooni aborigeenidest elanikud, missiooni enda arvestus", "sourceIds": [ "hhs-strehlow-years", "wiki-hermannsburg" ] }, { "label": "Toit ja töö", "value": "Ratsioonid, ühised söögikorrad ja 1903. aastast eraldi söögimaja", "detail": "Missioon oli ühtlasi karjafarm: 1877. aastal toodi kaasa 37 hobust, 20 veist ja ligi 2000 lammast. Aborigeenidele jagati toiduratsioone ja korraldati ühiseid söögikordi; 1903. aastal ehitati selleks söögimaja ja ratsiooniladu. Mehed töötasid karjuste ja karjatöölistena, missiooniaias Finke jõe ääres kasvatati köögivilja ja datlipalme. Pärandiregistri järgi oli luterlaste põhimõte nõuda ratsiooni saavatelt töövõimelistelt täiskasvanutelt mingit tööd.", "scope": "Hermannsburgi missioon; ratsioonide täpne koosseis allikates puudub", "sourceIds": [ "ahd-hermannsburg-precinct", "wiki-hermannsburg", "inkamala-2018-old-people" ] }, { "label": "Lapsed ühiselamus", "value": "Eraldi poiste ja tüdrukute ühiselamud ehitati 1894–1904", "detail": "Koolimaja avati 7. juunil 1896 ja aastatel 1894–1904 ehitati lastele eraldi poiste ja tüdrukute ühiselamud. Kooliskäimise eest premeeriti lapsi toiduratsiooniga. Pärandiregistri hinnangul illustreerib missioon tolle aja aborigeenide missioonielu tüüpilisi jooni, sealhulgas laste eraldamist vanematest. Aborigeenide rohuonnid (ehitusaeg teadmata) asusid missioonihoonetest põhja pool.", "scope": "Hermannsburgi missioon 1894–1922", "sourceIds": [ "findandconnect-hermannsburg", "ahd-hermannsburg-precinct", "hhs-strehlow-years" ] }, { "label": "Kool aranda keeles", "value": "Õpetati aranda ja inglise keelt; saksa keelt mitte, välja arvatud hümnid", "detail": "Juba 1880. aastaks olid misjonärid koostanud aranda keeles aabitsa ning piiblilugude, psalmide, hümnide ja palvete raamatu; 1890 ilmus 1750 sõnaga sõnaraamat ja 1891 53 hümniga laulu- ja katekismuseraamat. Lapsed õppisid piiblilugusid, lugemist, kirjutamist ja veidi aritmeetikat. Mõni kirjutas hiljem misjonärile kirju aranda keeles – näiteks kümneaastane tüdruk umbes 1903. aastal.", "scope": "Hermannsburgi missioonikool 1880–1922", "sourceIds": [ "kenny-2017-hermannsburg-ethnography", "wiki-hermannsburg", "inkamala-2018-old-people" ] }, { "label": "Haigused", "value": "1899 leetrid – 32 surnut; 1900 läkaköha – 4 surnut", "detail": "Eurooplaste toodud haigused tabasid missiooni korduvalt: 1899. aasta leetripuhangus suri 32 arrarnta inimest ja 1900. aasta läkaköhas neli. Strehlow' 25 tööaasta jooksul (1894–1919) maeti missiooni 53 ristitud arrarnta inimest, neist 45 olid lapsed. Juba 1891. aastal kirjutas misjonär Schulze, et kohalik rahvastik oli vaenu, madala sündimuse, eurooplaste tulistamiste ja rõugete tõttu tugevasti vähenenud.", "scope": "Hermannsburgi missiooni andmed; 53 surma hõlmab ainult ristitud ja missiooni maetuid, see ei ole suremuskordaja", "sourceIds": [ "hhs-strehlow-years", "kenny-2017-hermannsburg-ethnography" ] }, { "label": "Põud", "value": "1903–1906: ei sööta kariloomadele ega köögivilja aias", "detail": "Põuad olid korduvad: 1883. aasta põua ajal hakkasid kohalikud inimesed kütima ringi uitavaid kariloomi, mis tõi kaasa vägivalla kasvu; rasked põuad olid ka 1897–1898. 1903 oli seni üks hullemaid aastaid: kariloomadele ja hobustele polnud sööta ega aias köögivilja. Ka jahiloomi oli vähe, nii et missiooni tuli rohkem toitu otsivaid inimesi. Põud kestis kuni 1906. aasta jõuluni.", "scope": "Hermannsburgi missioon ja selle ümbrus", "sourceIds": [ "hhs-strehlow-years", "wiki-hermannsburg" ] } ], "paragraphs": [ { "heading": "Kaksikute allika juures", "text": "Ntaria on lääne-arrarnta (vanemas kirjapildis aranda) püha paik Finke jõe ääres, mis on seotud ratapa ehk kaksikute unenäoajaga. 4. juunil 1877 jõudsid siia pärast enam kui aasta kestnud teekonda Lõuna-Austraaliast kaks Saksa luterlikku misjonäri koos hobuste, veiste ja tuhandete lammastega ning nimetasid koha oma Saksamaa koolilinna järgi Hermannsburgiks. Esimestel kuudel kohalikud inimesed ainult jälgisid neid; augusti lõpus tuli kohale 15 mehest koosnev rühm. See oli karjakasvatuse piiriala, kus politsei ja karjakasvatajad tapsid aborigeene ning põudade ajal küttisid näljased inimesed kariloomi. Misjonärid õppisid kiiresti aranda keele, kogusid teateid vägivallast ja aitasid viia ühe kurikuulsa konstaabli kohtu ette – missioon oli paljudele suhteline pelgupaik, kuigi see piiras ka inimeste otsustusvabadust.", "sourceIds": [ "kenny-2017-hermannsburg-ethnography", "wiki-hermannsburg", "ahd-hermannsburg-precinct" ] }, { "heading": "Kahe seaduse vahel", "text": "Esimesed misjonärid lahkusid haigete ja kurnatutena 1891. aastal ning 1894. aastal saabus Carl Strehlow, kes jäi 28 aastaks. Tema aranda keele õpetajad ja sõbrad olid kohalikud mehed: noorena ristitud ja hiljem piiblit tõlkinud pime Moses Tjalkabota, karjuste ülevaataja ja tseremoniaaljuht Nathanael Rauwiraka, kes kirjutas Strehlow'le aranda keeles kirju, ning Ntaria pealik ja ravitseja Loatjira, kes elas suurema osa ajast missioonist väljas ja hoidis aranda seadust. Nathanaeli kohta kirjutab tema hilisem lääne-arrarnta järeltulija, et kuigi ta oli ristitud, oli ta traditsiooniline mees – nagu paljud aranda kristlased, hoidis ta alles ka oma aranda uskumused. Igapäevaelu käis kiriku kella, kooli, ratsioonijagamise ja karja järgi, kuid unenäoaja laulud, sünnipaigad ja abielukokkulepped kandusid edasi.", "sourceIds": [ "inkamala-2018-old-people", "hhs-strehlow-years", "wiki-hermannsburg" ] }, { "heading": "Sõda, uurijad ja lahkumine", "text": "1913. aastal tegi aborigeenide peakaitsja Baldwin Spencer ettepaneku võtta kõik aborigeenide lapsed vanematelt ära, keelata neil oma keele kõnelemine ja anda Hermannsburg luterlastelt riigile. Põhjaterritooriumi administraator külastas missiooni ja toetas siiski Strehlow'd. I maailmasõja ajal kahtlustati „Saksa asutust“ ning riik lõpetas iga-aastase toetuse. 1922. aasta oktoobris Strehlow haigestus raskelt; Hezekiel Malbunka kõndis abipalvega telegrammi viima 130 km kaugusele Alice Springsi poolteise päevaga ja tuli vastusega tagasi ühe päevaga. Strehlow suri teel lõunasse Horseshoe Bendis.", "sourceIds": [ "wiki-hermannsburg", "hhs-strehlow-years", "inkamala-2018-old-people" ] } ] } ]